Eesti sõduritund. Ilm ei soosinud tänavu Eesti vabadusvõitlejate suur kokkutulekut Rakveres aga vahvalt marssis 23. augustil vihma trotsides 1000 meest ja 100 või paarsada enamgi viidi pärgi vabadussõjas langenute ausambale mille avamisel olid kunagi Pinud kindralid, Laidoner, sood ja Roska orasmaa. Tervituseks kindral Johan Laidoneri legaadi eesti mehel, härra Trivimi Velliste. Kallis, hea meel, kalliste sõnas. Täna kuskil neli aastat tagasi sõitis endine kaupmees joa lahinguväljaks saaks Moskvasse alfa oma kollase ametivenna Vjatšeslav morforiga. Ja järgmine päev lõid eestlased hommikul lahti päevalehe, kus oli kaks suurt fotot ja suur pealkiri Need kaks meest on nüüd sõbrad. Kaks pilti ei olnud mitte Egan Trumpi ega molotovi pildid, need olid Hitleri ja Stalini pildid. Ja iga mõtlev eestlane, kes vaatas neid pilte ja luges seda pealkirja teadis lihtsalt üle tulemas. Viis nädalat hiljem sündis Eesti baasidele palju, palju parandatud selle üle. Kas oktoobris 39 oleks võinud aset leida Eesti kangelaste tühistada Liinale. Paar kuud hiljem puhkes sangarliku ja legendaarse poome salvestada. Me ei saa mitte kunagi sellele küsimusele lõplikku vastust. Ainus, mida me peame teadma, kes ei tohi tagantjärele tarkuses hukka mõista neid olukorras, kus me ei tea, kas me ise oleksime suutnud teha midagi paremini. Tänaseks päevaks 1939 oli teine maailmasõda kestmaks kuuendat päeva. Kui teise maailmasõja algusest oli möödunud 30 aastat otsis siinkõneleja saatesse eestlasi, keda sõda oli tabanud mitmel pool Euroopas. Saate koostaja varjatum kavatsus oli nii meelde tuletada, et Eesti vabariigi kodanik võis vabalt reisida kuhu iganes mis saate kuulamisel, kui 1979 võis juhtuda Eesti inimesele vaid unenäos. Kui sedagi. Aga maailmasõja alguspäeval 1939 juhtus Tallinna tehnikaülikooli tudeng Nigol juurma viibima Poolas. Varssavis ja kraakusime üks, suleti tänavad, Surti tänavad ja vaata, mis seal siis lahti olin, laud oli tänavaldas laud ja seal oli, siis oli poolakad lipuga sõjaväelased seal ja siis üks üks poolas esinduslikum daame siis andis üle sõjaväele sinna kuulipilduja, näiteks. Nojah, see oli toodud asson, Fliste läks sinna tagasi, aga niimoodi selle Poola rahvas andis, andis kuulipilduja niimoodi oma sõjaväes. Nii rääkis Nigol juurma aastal 1979 Otepääl. Ja nüüd ma löön lahti trükivärske raamatu Eesti idapataljonid idarindel, milles keegi Nigol juurma meenutab kapten Tammemäe pataljoni. Ta kirjutab, et oli päris noori poisse. Seitsmenda kompaniiülem härra kapten Mikomägi oli endise autotankirügemendi ohvitser. Meeskond oli pärit Mulgimaalt. Esimese rühma moodustas Viljandi maagümnaasiumi abitoorium in corpore. Teised rühmad koosnesid noortest meestest, oli taluperemehi, sõjaväelasi ja vist karedutajaid. Meestel olid peas sõjameeste kõike näinud näod. Nii sain ma siis alles neil päevil teada, et ma tookord Otepääl rääkisin tegelikult allohvitseri juur, maga ka sinimägede kaitsjaga. Kelle mälestusi võime nüüd lugeda raamatust Eesti idapataljonid idarindel. Meest ennast enam kahjuks rääkimas ei ole. Üks eestlasi seal kusagil Euroopas, teise maailmasõja puhkemise päeval oli hiljem keeleteadlasena tuntud Bent Nurne Kund. Mina olin Põhja-Prantsusmaal, ma olin vastel Sürsemis, jätkasin seal siis oma tööd ja tuli teade, et mul minu stipendiumiraha on saadetud Pariisi ühte panka. Et ja siis oli ka nii rahapuudus ja sõitsin, see oli esimese septembri hommik, mäletan seda hommikut, me ei teadnud mitte keegi, et seda on hakanud ja mäed on, et inimesed läksid kartuleid võtma seal ja ja päike paistis ilusasti ja kõik oli rahulik ja mina läksin uhastel jaama ja sõitsin Pariisi, võtsin oma rahanatukese välja ja seal paar eestlast kah veel Tartust jahiarstid ja kes seal olid, kes olid seal mingisugune ekskursioonile tulnud. Ja sain siis nende ta kokku seal ja kes nende hotellis ja siis jalutasime väljas ja läksime ühte väikesesse bistroos seal läbi kõrre siis veini imema. Ja mina vaatan, järsku läks must ajalehepoiss mööda ja pakk ja ma loen seal, et sellist pealkirjad lisa meelsalmand oodata, kelle Polonia Saksa armeed ründasid Poolat. Ja vot sellest peale see oli peale lõunat kella nelja paiku kell 16 ja sellest peale hakkas terve Pariis muutuma. Kohe ilmusid postidele kuulutuspostidele mobilisatsiooni käsud, patri, Windowsi isamaa hädaohus ja hakkas ka koe mobilisatsioon peale, mina olin paar päeva veel. Rongid enam sinna põhja poole ei sõitnud, kõik oli segi löödud ja mina enam ei saanudki oma residentsi minna. Ja jaamade nimetused, kõik tõmmati värviga üle, nii et sa ei tea, kus olid. Oleme olnud mind võidud prantsusele, vägedesse ma oleksin võib-olla hakanud Gasolladeks, aga varemat seal ülikoolis käisid juba lehed ringi välismaalastele võõrliiginastada. Keeleteadlasest ei saanud prantsuse võõrleegioni sõdurit teises maailmasõjas. Bent Nurbecond oli Eesti kaitselahingute ajal 1944 ühe piirikaitse rügemendi kompaniiülem. Ja nüüd on meil aeg tagasi tulla Eestimaa kaitsjate hulka Rakvere Vallimäe linnuse müüride vahele, kus vabadusvõitlejatele kõneles vabariigi valitsuse minister Ken-Marti Vaher. Meesteajalukku musta muudavad 23. augustil 39. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi salaDovinud Eestile uskumatuid kannatusi. Noh ja natsionaalsotsialism lõdverdad Nürnbergi kommunism õlvistes veri kunagise elujõu veel kaua ja ilmutab veel tänagi mitmetes maailma paikades eluvaim. See on lubamatult kommunismi kõige rööverlikuma ideoloogia inimkonna ajaloos tuleb tingimusteta hukkamõistva. Seisan selle eest ja peab hädavajalikuks, et Euroopa riigid võtaksid vastu kommunismi. Hukkamõistva. On kellegi huvides loodud ajalooline ebaõiglus, et kommunismi kuritegude üle ei ole, vahetub rahvaste kohta. Nende nägudega vääristati kindlalt oma Nürnberg. Ja kindlasti oleks Eesti süüdistus, kõlas üks valusamalt ja õiglasemalt. Mugavad inimesed tavatsevad öelda. Et valikuid ei ole. Nii armastavad rääkiva kollakorallid ja teised kõigutada oma tumedat südant tuli. Rasketel aegadel. Ei ole loomulikult olnud kerge valikuid teha, õiget valikut saab teha. Mehed, kes otsustasid relv käes, arvutele vaenlasele vastu hakata ja langesid Eesti vabaduse eestveetud laitas. Nemad tegigi vihja vari. Oleme teile uhked ja igavesti tänulikud. Aru teile on meil täna jälle risti rikk? Tahan täna siin teie kokkutuleku päeval teha paar nimetust. President kommunism on jätnud rahval alustades uskumatuid. Niipalju mäletan aga kommunismi vastu peetud vabadusvõitlus, et meie ajaloolise mälu pingsa tähelepanu all peab olema kogu Eesti kommunistliku okupatsiooniperiood. Vabadusvõitlus, kannatus, kannatust, kuni piimate Nõukogude Eesti agoonia tundideni välja. Ei ole see meie ajaloolise mälu oluliselt kallim. Palun teil jagada neid mälestusi meiega nooremate põlvkondade, ka kutsub meid oma meenutusi ja mälestusi jätkuvalt üles kirjutama. Noorematel põlvkondadel oleks hindamatu võimalus õppida Jaama Raka küla tungalt. Teine hiljuti jõudis avalikkuse ette kaitseministeeriumis koostatud kaitsejõudude arengukava lähteülesanne. See on väga oluline dokument, mis räägib meie kaitsejõudude arengusuundades selles, kuidas mõjutab meie riik välja meie kodude kaitset. Milline on meie riigikaitsetahe ja millised on võimalused selleni. Kaitseliidu liikmena. Toetan täielikult portaal kaitset, kasvõi põhjusel. Et kui ka meie kaitseväe suur või väike alati reservväelase toel välja panna korraliku lollusega kutsun teid üles austatud vabadusvõitlejad näitama tilgub ja ütleb oma kaalukas sõna ka sellesse debatti, kuidas tugevdada Eesti kaitsva tulevikku. Ja milline peaks olema Eesti kaitsedoktriin. Just pikaajaline, kaitstud. Täna oli riigikogu liikmed Tunne Kelami Head sõbrad vabadusvõitlejaks härra minister, Rakvere linnapea ja kõik külalised. Ma ei ole ammu olnud inimeste hulgast kes tõeliselt suudavad laulda Eesti hümni. Ei olnud näha ühtegi suletud suud. Laulsid meie rahvuslikke laule ja valime küllatatult ära kohtamas inimest, siin kes oli 20. septembril 1940, ei heisanud admiral Pitka käsul Eesti värvid Pika Hermanni. See, mida paljud inimesed veel aastakümneid ise mäletasid. Olen oma silmadega näinud, kuidas Pika Hermanni-is oli eesti lipp. See annab meile lootust, et olete siin. Et meie kohal lehvis Eesti lipp. Ja meie saame seda toetada sellise laulu ja üksmeelega. Kõrvalpõikena räägib endine lennuväepoiss Paul urgsalu septembri päevist 1944. Jaja Koseligaadilt me tulime ära, 20. septembril anti käsk, et õhtu tulla kõik poisid sadamasse ja et lähen laevade peale ja sealt läheb määra Saksamaale. Ja me hakkasime tulema, aga ma saangi midagi tulla. Tallinnas oli suur pommitamine, venelane pommitas tohutult ja meie laevad tõmbasid kõik merele ära. Peale ei saanud. Poistega meid oli seal üks paariline, poisi emmer. Tulime mööda Narva maanteed ja meid soovitati minna Paldiski Paldiskist ehk saate peale. Peeti kinni ja kutsuti meid sisse, sinna küsiti, kes tunneb Tallina ja kese raste oskate liikuda ja ma ütlesin, mina oskan liikide üks, teine poiss, siis oli veel innust kuus seitse poissi ütlesid, et tunnevad ja siis admiral pikad, ma nägin selles ruumis ja ütles, andis korralduse. Ma adjudandile ohvitserile, et rääkige nende poistele ära, et anname neile kohustuse, tuleb panna Eesti valitsuse auks Eesti lipp Pika Hermanni torni. Ja see valitsus moodustati 18. septembril ja siis me läksime, anti kaasa meile. Selle mehe nimi oli Rooma, Artur, see oli pikamees ohvitser ja käskis viia meid balti jaama juurde balti jaama juurde ja sealt anti meile eesti lipp kätte. Mina panen lippu oma pluuse alla siia ja, ja siis oli üksi Ilo, see oli pääsküla kandi poiss, aga seda ma ei ole kuidagi kuskil kätte enam saanud, ma ei tea, kuhu tema sai või mis temaga juhtus, seda ma ka ei tea, ma olen seda uurinud väga palju. Ja läksime sinna ülesse Toompeale ja, ja käisime Pika Hermanni torni juurde ja siis oli see Rooma Artur. See andis korraldused meeste, meeste seaduse või sõjaväelisi, seal oli soomepoiss ja seal oli ka lennuväepoissi oli meid seal ja et see uks lahti teha ja lipp ülesse viia. Mina ja Ilo läksime ülesse ja võtsime saksa lipu maha. Puu üles laskmist oli siis ikka veel pommitama käis ja laskmist oli seal ja ja siis tulime alla, öeldi, et ei kohe lähete, viite saksa lipu, panete üles, saksa lipu, maha võtta ei tohi. Ma leidsime, et meie ei saa, muidu eesti lipu ülesse ei saanud ja, ja panime siis uuesti saksa lipuga ülesse. Ja, ja saksa lipp jäi üks, viis-kuus meetrit madalamale, tulime alla, siis meile midagi ei öeldud, oldi meiega meie asjaga rahul. Mis kuupäeval see oli? Kellaajal, 20. septembril õhtul kell pool üheksa, üheksa. Kas te nüüd viimasel sõjameeste kokkutulekul käisite Rakveres? Mina käisin ja olin küll. Ma olen alati käinud, ma olen kõik käinud Toris, need olemised, mis on olnud ja Rakveres olin küll. Kas Tunne Kelam otsis teid üles või teie Tunne Kelami? Tunne ei tea. Ma ei tea, kuidas see juhtus? Kohe ta mainis teedi oma sõnavõtus, jah, jah, mainis küll jaa. Nii viidud siis Paul urgsalu väitel sinimustvalge Pika Hermanni torni. Aga kuulakem, kuidas jätkus Tunne Kelami sõnavõtt vabadusvõitlejate kokkutulekul? 23.-st augustist on räägitud palju. Ma ei hakkaks teile ajalugu ümber jutustama. Seda täna pallutil. Aga ma arvan, liikmel on täna tähtis teada. See 23. august 39. aasta lõpp ei tulnud sellest mida tähendab üksi jää. Viga tähendab see, kui ei ole suudetud leida kindlaid liitlasi. Hädaolutunniks. Balti riigid järgisid 30.-te aastate teisel poolel neutraliteedipoliitikat. Aga suured kiskjad teadsid, et on kasulik ainult neile, kui algab sõda. Ja kui saabun kultivaator meile septembris 39 olime üksi kõik kolm balti riiki ja Soome eraldi. Ja viimase hetke katsed leida koostöövõimalusi küll Soome, küll Läti poole jooksid liiva. Halve õiges oli sel ajal sündinud moraalne kokkuvarisemine. See eestiavad ise oma vägeva võõrvägedele. Et Eesti valitsus keelustas isegi sisse surevate vägede pildistamise ja ajakirjandus. Sellest teatanud aga ka see, et kõigest mõni kuu hiljem eesti Eestisse rajatud baasides ründasid lennukilt Soomet, kes võitles oma vabaduse eest. Balti riigid ei aita kahjuks rahvasteliidus erapoolelt lolliks. Kui oli küsimus nõukogude agressiooni hukkamõistmises Soome vastu. Teie siin olete selle tragöödia. Ja suurriikide poolt meie rahvale pealesunnitud valiku tunnistaks. Üks delta tõsiasi mida tänapäeval kiputakse unustama, see. Hitleril oli võimalik alustada maailmasõda üksnes tänu kahe diktaatori kokkuleppele järada Trivimi Velliste ütles või ajalehtedes oli pilt etaks, hirmuvalitsejad saavad sõpradeks. Siis nende sõprus tähendab seda. Et viia need inimesed said sunnitud vaenlaseks. Ja selle tõttu nii Nõukogude Liit kui Hitleri Saksamaa Kalava võrdset vastutust teise maailmasõja alustamise eest nii rahvaste vastu suunatud agressiooni eest. Selle võrdse koostegevuse sümboliks oli Poola tükeldamine puna Wehrmachti poolt mis päädis ühise võiduparaadi ka laagris. Ja kui kommunistlikud hääletorud süüdistavad siiamaani Eesti väli ja võitlejad kolla konversioonis Hitleri Saksamaaga siis tuleb meeles pidada, et üksnes nõukogude liidu massiline abi strateegiliste toorainete toidu näol viga anti, 20 20 otsustava sajab hooajal võimaldas ajaloost printsil olevat Saksamaal vallutada kuni 41. aastani kogu lääne- ja Lõuna-Euroopa. Teie tegite olukorras, mis oli võimalik. Ja teie vastupanu sinimägedes suvel 44. aastal oli erakordselt tähtis, kuna see võimaldas tuhandetel eestlastel läände säilitada sealne ja riiklus ja seista seal selle taastamise eest. Ja tuletan meelde veelkord ka Ameerika valitsuse ametlikku seisukohta mis avaldati esimesel septembril 53 aastat tagasi kus on selgelt kirjas, et Balti reeglile tuleb käsitada saksa Essessist eraldi ja erinevalt nii oma otstarbeideoloogia tegevuse ja kvalifikatsiooni poolest mis Tartu meid ei saa käsitleda Ameerika valitsuse suhtes vaenulikke liikumistele Teie paranenud on kõiki okupatsiooniaastate jooksul elase arendatud osaliselt jälje abiga. Aga kõik meie püüdlused jätkata vabadusvõitlust rahumeeli oli seotud ainult sellega et me teadsime, lääneriigid, eriti Ameerika ühendriigid ei ole tunnustanud Eesti okupeerimist seaduslikuks ja toetavad elasid Eesti diplomaatilisi esindusi. Ja see oli nimelt Euroopa Liidu esindusorgan. Euroopa parlament, kes jaanuaris 1983 võttis vastu resolutsiooni, kus toekas balti riikide taasiseseisvumisest ja soli panne lootva Euroopa rahvaste ühinemist juhtiva liikumise juht Ottokond Habsburgide keskele, resolutsiooni Euroopa Parlamendis läbi viis. Ja kes on balti riikide iseseisvumist järgnevalt toetanud. Just selle taktuurik pärast taasiseseisvumist kõik rahvuslikud jõud, kõik Eesti valitsused on võtnud selge eesmärgi. Kui me tahame vältida 39. aasta rahvusliku tragöödia kordumist siis peame otsima liitlast. Meie rahvusliku põhieesmärgid seada juba aastal 92 11 aastat tagasi. Ja need olid liitumine NATO ning Euroopa Liidu. Ainult nendes võisime näha tagatist, et me jääme tõsiselt vabaks. Ja väga-väga tõsiselt näeme ka praegu. Minu isiklik kogemus. Olles olnud 11 aastat riigikogus ja olles seda juhtinud Eesti kongressi on olnud see et vaatamata kõigele sellele, mida meie ajakirjandus räägib poliitikute tülitsemise on kõik erakonnad ja kõik valitsusele välja arvatud veel hiljuti üks erakond kes oleks aru eesmärke Järvitud toetanud kes on nende suhtes ilmutanud üksmeel. Aga meie eesmärk ei ole mitte Euroopa liitu astuda selleks et seal midagi ainult saadik. Meie eesmärk on ju see, et seal, kus oleme tuntud ja võrdväärsed, väärtustada ja saavutada tunnustus meie ajaloolisele tragöödia Nendele kogemustele, milles Lääne-Euroopa riigid ilma jäänud ka meie kogemusele, kuidas säilitada rahvuslik identiteet, oma keel ja kultuur kõige äärmuslikumades ei tea, kust. Ja sellepärast on välja selge eesmärk see, millest kõnedest asja justiitsminister saavutada see et Euroopas ja maailmas mõeldaks võrdne hinnal nii natsismi kui kommunismi suhtes. See ei ole mitte minevikunostalgia mitte ainult minevikku ebahariduse heaks tegema. Paistab Oti tulevikku. Kõik kogemused näitavad, et kuni me ei suuda seda valada, tasakaalu saavutada siis ei ole veel kotid Venemaa demokraatlikuks arenguks väljale motika normaalseteks, suheteks valdkonnas. Või alles paari kuu eest Eestis asutati okupatsioonimuuseum võrgu postitati metsavendadele mälestusmärki. Siis teatas Vene välisministeeriumi poolt protest. Ja väidetavalt Eesti okupeerimist polevat kunagi aset leidnud. Ja kui mõistetakse kohut inimsusevastaste kurjategijate üle, kes kuulusid punaarmeesse meeste siis õigustab Vene valitsus seda siis protestipere valitsusele, vastavad need olevat fašismivastase võitleja. Ja sellistena võisid sooritada mis tahes pooridega. Sellele suhtumisele tuleb teha lõpp. Ja sellele saame lõppudega ainult ühiselt. Kui me oma kogemustele perfaristikkile toetudes suudame rahvusena koonduda ühtseks ja teha oma ajalooline, valiti ida ja lääne vahel. Laidoneri muuseum kutsub tulevast nädalast teid vaatama uut näitust. Lühiseletus Jüri otsimine veel, kes on välja pannud Napoleoni kaardiväe ja selle vastasegi? Näitus on pühendatud 1812. aasta isamaa sõjale Vene poole pealt vaadates. Ja ta on enda raamidesse võtnud konkreetselt kaks vastaspoolt keiserlik Prantsusmaa ja Aleksander Paulavitš esimese keiserliku Venemaakaardiväekaardiväe. Sellepärast et on võimatu kulutada sadu folke nii ühelt kui teiselt poolt lihtsalt puht füüsiliselt kaardivägi nii siit kui sealtpoolt on teostatav ja kollektsioonis on 130 figuur keskeltläbi pooleks ja ta on võetud mul ühe aasta lõikes just nimelt sellepärast, et kaardiväe koosseis muutus praktiliselt iga aasta vastavalt sellele ka mundrid. Ja ma olen ühele teljele pannud nii-öelda terviku Väikse väljalõike ajaloost on need siis tõetruud koopiad ja nad on absoluutselt tõetruud, sest et ma olen kasutanud prantslasi tehes plussion arussel, joo katalooge, jaga Fungeenida ja katalooge. Vene poolelt olek Porchajevi, Sergei Leetini katalooge, mis on tõsised teaduslikud tööd ja maailmas küllaltki populaarsed väljaanded. Ma olen kõik nad välja voolinud ja ära värvinud oma kätega ja vastutan ka iga figuuri nii-öelda tõetruuduse eest, isegi toetudes eelnimetatud autoriteedile. Ja need on kaardiga sõdurid, ohvitserid, lipnikud, trummimehed. Ühesõnaga, et anda ülevaade. Noh, on ka lippe, on ka paar kahurit, tähendab üks prantslaste poolelt teine venelaste poolelt on kujutatud keisrid foolium kujutatud hobuse seljas vaatamas neemani ületamist vägede poolt. Aleksander esimene on kujutatud peale seda, kui ta Moskvas Uspenski katedraalis palganud ketas ja pöördus rahva poole. Tähendab üleskutsega hakata kaitsma isamaad. Väga dramaatilised hetked. Mõlemad kas te olete ainus selle ala harrastaja Eestis? Ma tean, et Tartus üks mees teeb tinasõdureid ja just nimelt mängusõdureid realistlikku Menatuuri minu arust Baltikumis peale minu siin ja Lätis jus firmas ei tehtud. Ta üldse järeldus, ainus võimalus neid oma silmaga näha on tulla Laidoneri muuseumi, mille pärast tasuks siia tulla, mis võiksin inimesele huvi pakkuda? Teile on see? Sügavalt huvitav tee jah, aga osa osa elutööst läbi alutajale läbi jalutajale võiksid anda ülevad sellest, kuidas nägi tollane konkreetselt 12. aasta prantsuse ja vene sõjavägi välja reaalselt sellepärast et vaadake, kui te näete väikest figuuri, mis on 5,4 sentimeetrit pikk, siis tekib illusioon, et te näete kaugemalt inimfiguuri, sest et seesama efekt tekib siis, kui te vaatate inimeste, ütleme, seal maastikul 100 meetri kaugusel, aga kuna te näete teda samas lähemalt ja igast küljest, siis te näete välja noh, umbes nii, nagu te teeksite väikse ekskursiooni ajalukku ja näete seda lihtsalt oma silmaga. Milline võis olla tolle ja militaarmuusika. Ma vastan sellele nii, et näiteks prantslaste enim mängitud Marsi viis läbi kogu koalitsiooni jana poolne surevad ära. Võtame see kuulus kümnend 1805 kuni 1815, oli armastan sibulaid, mis on praetud, võis, võrdub operetist, eks ju, hakanud meeldima ja kõige enimmängitud viis üldse militaarmuusikalid marsid ja noh, nende genoloogia on siin selle näite varal vist välja öeldud, vene maalid teistmoodi. Tavaliselt mängiti Sermonäol marsse probrusenski, jonovski, polgu omasid ja selleks spetsiaalselt noh, ütleme flöödi ja trummiviise.