Mis on kadunud, on panna korra tule põlema. See on August Kristali pill, 1939.-st aastast karmus Pilleli, seda kõigepealt ma tegin selle ise korda, ostsin selle 100 rubla eest ühe Tallinna elektriga tarristi käest, kes ei saanud aru, mis tal seal kapi otsas oli. Siis kõigepealt tegin selle ise korda, siis tegi selle korda Kalju Hammer legendaarne laulik ja pillimeister, kelle laulud ukse laulab, see ühele lapsele, kes on ise päris kaotsi läinud, vist oli pikka aega vanglas ja on täitsa täitsa ka otseselt ei teagi, mis sai näiteks Põlva lähedalt üks meister võttis selle proovida seda korda teha ja ta lapiski selle kokku seal ikka siitori täitsa ja vot siis. Ja nüüd on ta uuesti kokku pandud, ta veel päris hästi ei tea, mis häält ta peab tegema. Natuke niuke, toores, aga aga kohe paari laulu tahaks proovida. See on, see on tehtud Kanada vöödilisest vahtrast, Kristel, teie oma materjale Kanadast ja, ja Kanada kuusest. Millega veel uhkustada? Et see lihtsalt on nii Ja nüüd tuleb laul, mis selle pilliga peaks sobima. Mis. Õhtus taevas seal. Kambja juba. Kaitsmas inglid Mehhini. Rentsid müürpost, mis länghingus? Mida otsid, sa siid? Teisin õimsuse hõng. Reisilauahõbelõng. Planguvastas vaid vangub. Pehki halgudestri. Pole sellega harjuma ei leia üles õiget. Läbi läbi aja. Hoovist, mis nagu kae Vastab Sulvaid sukkaja. Mitt Tõnu, mitte naer. Vaprust vaprust on vaja. Vaprust, vaprust on vaja. Kui vastu, sest vaeseks. Sinu rõõmuks surae? Darla. Näe, jälle päike langenud alla. Justkui neil kõigil päevadel. Ma ütlen, õnn su kõrval olla. Sa vastad. Oota, mis on see kell? Ma ütlen, õnn su kõrval olla, sa vastad. Oota, mis on see kelge? Ei tõrguks ja terve tee seltsis käiks. Kuid seda siis harjum põrgut su ellu tuua. Mayday. Kuid oma sisse Harju Põrgut su ellu tuua maid hästi. Mis minu sülle langenud alla see päike, töösoe ja suur. Saikned õnn mu kõrval olla. Vastan peaksa vaevalt küll. Sa ütled õnn kõrval olla, vastan teadsa vaeva olnud küll. Vaprust vaprust on vaja. Vaprus, vaprust on vaja. Kui bastumuses paese. Sutsivastatav koorodsin maju. Põlva rinnas pahnoolis laulad, kriilia. Prostas kukas mõjutajad last ja. Kakakas haavastolka põll. Mis Tavajastaniustutakse ja nivoole? Slutšae lõhk, avarootorkoti ja. Ok Jaani poolia. Rass tere maastureid, jaot, Astanas ja. Stoyaastanas. Iskem lastamas temissioonis me. Saad stonievuse maagadu? Immir barovistoidis Meeli. Buss Taaniel Tabri Cramo. Eesti-Vene piirilepingu mälestuseks. Liiga pidulikuks. Ei lähe. Mikrofonidega läheb tähtsaks raadiot täpselt. Seal ja. Seda laulu ei ole, ka lindi seob. Ja siis oleks ta praegu peasin proovida. Võib-olla tuleb selline hea puutlejaid. Iroonia, ütle. Kuidas kalatee ka kuidas lehm teeb? Keegi muu. Kuidas eesel teeb kuidas vareste kuula ära, saad teada, kuidas saaks teha, nagu ei teha? Oh, kui vaid saaks. Üks meeter hakkas kahtlema oma kuses kilo, aga veendus asjalikkuses. See meeter oli liiga kaua mõõtnud kõike muud peale iseenda, selle jaoks tal polnud mõõdupuukiloga tal ristuste. Nad kumbki tulid pangast meeter ennast läbi, lükkas kilo pommi sangas. Tee peal kohtasid nad kahte ajakirjanik kuutoimetusest, milles tehti tarbe igavik. Kuum tükk tükk tükk tükk. Üks neist võttis kinnimeetreid nullipoolsest otsast, teine tõstis õlale otsa, mille 100, nõnda siis kilopomm seal meetriurrellerit, puus üheskoos, nii mindi juba sissekäidud rada. Mindi lehe toimetusse, sihte polnud muid kilomeeter, sealses pidid andma Hitler viueens selles osas kokkuleppel lausa lennult saadi põhiteema, siis olda oma pidi šokolaadi. Ma. Muidugi, nad kõnelesid veel ka mardileivast karamellist elustiilist, aga aiateivast urvaplaastrit sõna jõudu vältis nende jutt. Iga silbi põhjast kostis üks meeter, hakkas kahtlema oma pik kuses. See meeter oli liiga kaua mõõtnud kõike muud peale iseenda. Selle jaoks. Polnud mõõdupuud, mis viga, võta valget paberit. Kui on, mis viga võtta sulepea, kui on, mis viga, võta üles laulujupp, kui on, mis viga on, kui kuidagi ei sobi? Su mõtted? Tapi? Peab õige vaikselt ootama. Ta tuleb appi. Nüüd küüsiks süstemaatika, analüütik. Et kes see on? Ta ja vasta talle. Palun usu mind, et sina. Pole vaja lohutust, sest lohutus on vale. Sa NUT siidi, nii ime see laps ja jõudsid ka teemale. Ja jõudsid lähemale. Sa suudad vahel taibata, et kõik on see, kuid teine siin põrandal, mis vaibad on leib, suur tuueine leib, suu, õhtueine. Me teame, palju nimesid ei pea me inimesi kõik ema rinda imesid ja laulsid tasakesi ja laulsid väga tasakesi. See tunne sul, hing on sees, on inimese, k on laule, inimeste, see siis jäävad elama. Tahan laulult mõnusat laulu mida kuulsin esmakordselt autori esituses Tartus autorilaulufestivalil, kus üles astased. Mina tean ainult korraks sinna kihutada ja kuulata, kui seal. Tüüp ise laulis seda laulu. TRÜ giid. Tuliteed teebki. On kaikeniibuynen veel. Realale jääle lammed, paikkollo. Tajudes vis lähtõkans oma. See tükk nista Ainova. Mina laulumi Jaanide uto riimid, paikkoll on kaikiniin, Guinel, mängi. Ka menna tartu pela pääsen, karp on kaikimiin, Guinen. Hoiaka Männanturcuse kaadetan viina, kus on kaikneni Tükk käänitas juuri, nägi. Soitel Lacanzza püstipäi. Äkki ja kaike rän kai Kemiin, Guinen liin. Pilve tongul laimu ja. Meta Ivan rannassa kodo ta. Kerra kodin minut vie täna rattal on kai finiin, kui nänn-nänn. Peala toi ostada sulle palja lasta. Kaidki niin, kui neil Tule kuuma Haykata. On diala vähem viile. Leelonenu resiin juveeli-le elule. Sinna. Argu söödalaaneelu seal soojal. On ta taas L kell loo peo pääl saabee, tas. Leenu Leenu. Leenu Leenu spaad juulemaga. Ise hõigata. Leelo le. Loobun sängi kukkuma. Muinasjutuline laul vist ei olegi tegelikult iiri ballaad või ma arvan, et see nende nende hulgast, mida laulnud iirlased, šotlased, kui, kui britid üleüldse vana muinasjutulaul See uues vaidleja, seni veel hiljuti staar, kes seal nõu hallo, hallo, hallo, kauplex. Millinuhhaar, jõledad seal seisma meil. Kärt sula, Pesbramessaetad meeloo potentsi, Pipe rulleerinkray, haputu kaskitaski baskimaski raski kaudu läks mees pääsmeid taiseebi, käime roos, roosa lendu, vood, Talfiibik, räime, pambu või kes? Seal kaugel kaugel Läks, medjõge hääldu, meenub mao jõmmelgas, seal seisma meil kepsu lahti saeta meid au patantsesse tripperoveeringrall. Kas kitas Kippaskitovski raski kauplex. Me pääsmeid vaibuda? Kauplekas ved käelt viiluga ja lihtsalt seisma meil imbet laeb kärtsu lahti Pesbrawest saeta päid aupataljonis, siis tripperroritaylinkray haputugawski, Dowski, baski Blovski raski, kauplex Me pääsmeid vaevata. Kas mees käänd meenub maa ja sealt seisvaid, meil kärtsu lang. Kas meid botalmisesse tripper, leeringrei, kaskitovskilbaskimowski, Eurovski mäeks, mees, pääsmeid ei võta? Seewee käimas ta staar, lips amfiibi käima. Maketi autor sait. Halloo, halloo, oleks võinud ju ka miinus 10 sealt seisma, et neil neil kätt suva veskavezzaekad näida pataljonis. Lenin krai hapetab raskitovski powskimaski raski, kauplex Me pääsmeid vajuta. Siin käinud vein. Printsiibid käinud, et taksojõudvat Lõugu hallo, hallo kas need viinud mu jõnevasse seisma meil so long Pesplane saega meid patel siis närveerib well. Vestlen veel. Slo kuninga. Prink Loodons plas. Eli sapikriit. Aed käske, vaest. Ees Foras. Tee. Tuues või? Soov tunniga? Kootav põles. Nii äkki äkki äkki Laul? Palun? Billy, ma annan selle koha. Nii Jan Rahman Tegelikult mul ilusaid laule, aga ta Pille. Tuulepuhkhere ristsadu. Juuske vasta. Tule sain kargad üles, missa, hammakad, jäägi laul. Ja tankal karga üles nii sammakat, kärki, laul, kaal, ratas veeres mööda teed suunatulva. Karga üles mees sammakat, kääki laul ja tarka karvanäss essa hammakad, käedki laule. Ja ta hakkab taeva Lindas ele valts teema kõrval Tseegada end Pill pääl kas Norroli Eller MS tuule. Üles, mis annakat, jääki, laul Su aia taga kargaanes Messammarkat kääki laul Su ja ta aiad akas, kõik järsku haka. Meil on elu keset metsa Meil on elu keset metsa Keset. Päi yks hoole Agas süda laula, kurtis päikse poole. Aga seda me teame, et siniseks taevaks saame sesse, ta laulab talveks. Me elutus mägede taha Uni sus silmi, laeva ja hellalt kui mees, kodutiri, kel mehh Mess jõu luua. Lumesaju. Ta laul, mille sõnad on. Ühes võõras ja ilu usas keeles tedale tere sahina kuulata. Ja ta haihtub su meeles. Käekõrvale võtab see lapsepõlv. Kellesse muinasjutusündroom mäles, lus raja-le nii kõik verb läbi ja. Tee viimaste hingede vahel. Veel ootab Zucker. Kui veel mets saab õue, on alles jäänud. Kui me seal, kus sa lähed, tee, hargneb lahti. Perved täidis seni säilinud. Lea sõua peas ja üles kergeid heledaid Keva pill, vein. Istud kivile, aianurga Kuslap, korrut, jumalat, talu, kirsid, pillavad Õie, kuule nii kui see on mingi valus. Tuleb minna meil seljataha jäänud May kevades jälle sound suvi. Koju tagasi. Unistus rännust väsinud. Lukus mägede taha. Uni, kas see nii läheb aju? Hellalt kui see kiri kukel läinud Kaanel, las toob läbi kõrbe tal kõrbes noorem. Kuigi tal oli aastaid turjal raske kooreid. Tema järel teine kaamel, küürutseliasselgid liival, kuldsel, mitte kaamel. Eks seal päike helgib. Tukub kahe küüru vahel mees, kes janus suures taane luule delta suu on karaviil. Seal võid saada üle küüru, kaamel poole liigord, saad asja eest ja ütle veks ta hoole. Kui sa oled lehmakarjas vihmaldatusse tul, mõtle karavanile, kes liivatormi matu. Mõtleegaal EMV-le, kes kõrval Jaanus suures taane kuulees, et ta suu on karaliini juures. Ülikooli unenäos olid Maria Peterson, Eva Eensaar, Maarja on selg alla Jan Rahman, Jaak Johanson. Unenägu aitas ilmutada. Peeter kaks. Vaatasid Külli tüli, Jaan Tootsen ööülikool 2005.