Eesti sõduritund. Ehk on sõduritunni kuulajale uudiseks, et midagi algava saate taolist jõuab eetrisse ka hoopis kaugel meist lõuna poolkeral meie emakeeles. Ja on olnud Lõuna-Austraalias kuuldav juba aastat 20, kui häälestada vastuvõtja sellele raadiojaamale. Tere õhtust, algab tänaõhtune Adelaide Eesti raadiosaade viisiibiai FM raadiojaama kaudu. Täna õhtul läheme tagasi kodumaale, raskete kaitselahingute aega teise maailmasõja lõppu faasil selle saata on koostanud, esitab Mihkel Hennoste head kuulamist. Enne 1944. aasta ilusal juulikuul oma pilgud kaardile ja tuletame meelde paiku, kus leidsid aset võitlusest, millest räägin eestlaste seisukohast. Sõites jõhvist Narva poole, ületame peagi pühajõe. Messivad vasakule, viie kilomeetri kaugusel Soome laht. Kohad nagu Toila oru loss, Konju küla, siis tördame ja Sillamäe meist paremal üle. Raud, tee laiutavad üle 30 kilomeetri sügavuselt ja pikkused erru, maa põhjatud sood ja rabad kuni Narva jõeni. Olles ületanud sõtke jõe kõrgelt paekaldalt Soome lahte. Mõne kilomeetri järgi oleme läbinud metsadest ja ees seisab Vaivara Sinimäed. Oleme 70 meetri kõrgusel merepinnast. Soome lahe suunas võime näha Mummassaart Utria külla ja mereküla juurest algavat Narva-Jõesuu liivaranda kagus. Mõne kilomeetri kaugusel on raudtee ja auvere jaam. Siit läheb tee üle Uuemõisa kärekonna musta ja, ja lõpeb Narva jõel grivaaso juures. Selle tee piirkond läänes kuni Sirgalani ja idas koos läbi pääsemata kõrgesooga on olnud veebruarikuust saadik venelaste käes. Vaivara sinimägedest jääb Narva linnale veel 20 killument. Teel tulevad vastukohad nagu replika küla, Laagna mõis, Peeter risti, Algina mõis, pähklimäel. Rinne, mis asub Narva jõel, on nagu 20 kilomeetri pikkune välja ulatab keel, mille läbilõikamisest auveri juurest mered on ainult neli killunet. Vaatamata idarinde halvenevad olukorrale püüti säilitada rinne Eesti, Läti, Leedu piiridel, et Soome langeks sõjast välja, et Balti meri oleks vaba, et oleks võimalik kasutada Eesti põlevkivitööstusi. Jõudude kokkuhoidmise eesmärgil oli kavatsus lühendada rinnet, tõmmates Narva jõelt Vaivaras. Major reetmal, kelle pataljon oli Putki rajoonis Narva jõel, ütleb, et kui 14-l juulil sai pataljonis teatavaks Narva rinne jäetakse maha, siis see mõjus masendavalt kogu pataljon. Tiike ütleb kolmanda germaani korpus. Ajaluse taandumine oli ette nähtud 16-l juulil, kuid muudeti ära. Üheksateistkümnendal juulil olevat aga korpuses Nortlandi ja nii Tarlani diviiside voorid saadetud Kohtla-Järve rajoon. Eesti üksused asusid Narva jõe alamjooksul alates 20.-st veebruarist 20. diviis, kusjuures 46. rügement oli riigiküla juures ja 45. paremal kuni Siiversi surnuajal. Sinine mäel oli varus Narva pataljon, nüüd aga uue nimega 20. viisi luurepataljon. Narva jõe ülemjooksul alates putki Raunist oli veebruarimobilisatsioonimeestega komplekteeritud neli Eesti piirikaitsejalaväe rügement järjekorras teine kolonelleid, tant Värmed, neljas major Pedak kuues var. Lilleleht ja kolmas kolonelleitnant Kaerm. Eesti diviisi kolmas rügement 47. oli veel Kehra. Selle rügemendi esimese pataljoni põhikoosseli moodustasid soodeni teise pataljoni major rebase idapataljonide mehed. Mõlemad need pataljon koos rügemendi staabiga saadeti 19. juulil Narva rindele, kus nad pidid välja vahetama 45. rügemendi. Kuna Narva jõe positsiooni mahajätmine oli ka venelastele teada, siis püüdsid nad murda auvere juures rindest läbi ja lõigata ära taotavate üksustati. Nii tekibki auverelahing. Selle suuna kaitseks tuuakse Narva jõelt Eesti 45. rügement rügemendi ülem major Riibalu. Käsutuse lähevad veel Narva pataljon kaks saksa b kompaniid ja rügemendi toetakse, suurtükiväekuduheitjad ja tankid. Auverelahing koos ja poris kestab mitu päeva, kui tõuseb oma haripunkti. 24. juulil. Peatame juulikuu 24. leitnant Hennoste loengu, mis teeks ausõjakooli direktorile. Ja täname saate toimetajat Valdek Kangurit, kes hoiab tänaseni elavana emakeelt kuuldud saatja levialas Lõuna-Austraalias. 24. juulil eelnenud päeva mäletab aga Eestimaa mees Ago Loorpärg tollase 45. rügemendi kompaniiülemana. Ja siis jõudis kätte see 23. õhtuma, mäletan päev enne seda rünnaku algust. No see oli üldse, need päevad olid soojad ja ilusad siis. Ja see õhtune niuke, päikese looja minek ja see oli kõik. Ühesõnaga väga ilus oli, aga venelaste pool oli kuulda nüüd saginemist ja need võis arvata, et vot vot kas homme või ülehomme läheb lahti. Ja nii ta oligi, mina seesi ei saanud hästi millegipärast magada. Mul oli Narvast oli veel kaasa võetud sihukese doktor Arrow Schmidt, Nobeli laureaat ja ma lugesin seda ja ja õieti väga vähema seeesse magasin. Kell viis oli mul juba raamat käes, siis kui päike tõusis juba ja päike oli tõusnud juba. Ja ma lugesin parajasti raamatut seal vaatan. Kell oli täpselt viis. Ja samal momendil. Läks see asi lahti. See meie minuga see poisis komandopunkt oli üks 300 meetrit sealt ees Lindast tagapoolsele teeääred, mis viib auvere jaama. Sealt oli mul kõige paremini trühmad, kõik kätte saadud teise pataljoni esimese pataljoni sedasi. Ja. Esimene rohmakas, mis tuli, oli Katjuša valang, nii-öelda patarei ja minu punker otse selle alla, nii et aga punkrid olid ehitatud ka seal juba tee ääres oli, kus oli soine, seal olid ehitatud maa peale ja siis no umbes niimoodi meerib mehed, palgid ja meetri paksune sein. Need olid veel varem juba sina valmis tehtud. Ja no need, ma olin pikali ja see üks uks plahvatas kohe sinna sisse lahti puutükke ja kõiki virutas sisse. Ma kargasin ülesse sealt, kui see esimene mööda oli, vaatasin uksest välja ja mootorratas seisis mul käskele, mootorratas seisis sealsamas kõrval, puu kõrval, vaatasin, see oli seal üks viis-kuus meetrit pikali maas, eemal mõtlesin, et kurat nüüd lasid sellega puruks. Ja siis seal kõrval punkris, seal oli mul käskjalg, näen seda, see tuli ka ukse peale sinna, kui see prohmakas käis. Ja muidugi, ega sealt välja minna ei saanud, ma lõin käega, näitasin talle tolev ilusti varjus ja siis hakkas pihta. See oli sõna tõsises mõttes mürsu vihm, mis sinna kael meile 100.. Ja see kestis kuni kella kaheksani hommikul. See on siis kolm tundi kolm tundi järjest ja huvitav on see, et kell viis nad täpselt hakkasid ja kell kaheksa täpselt lõpetasid. Samal ajal kui neitsi mürsud sadasid, samal ajal ründasid ka need lennukid Vene lennukid pommidega pardarelvadega igalt poolt, nii et kui tegelikult, kui see Rünnak jalaväe rünnak ja tankide rünnak algas, siis oli see juba see maa niivõrd üles hakitud nende mürskudega. Et mina imestan üldse seal minu poisid veel elasid. Ja nüüd kell kaheksa siis läks lahti, siis lõppes, see tuli ja hakkasid tulema tankid koos jalaväega. Jalavägi muidugi tankide vahel ja alguses nagu need tankid sätt nii ette väga trüginudki, aga jalavägi, see proovis kohe hurraaga tulla, need laine laine järgi. Meie poisid ka olid ikka päris tublid ja ega, ega nad ikka selle esimese ropsuga sinna üle midagi ei saanud. Aga noh, see lahing kestis, eks, meil oli ka palju kaotusi seal ja ja kuskil mõni tundi võib-olla hiljem juba. Ja vaat siis tekkis läbimurre ja koostab, kui nad tulid koos tankidega. Ja läbimurre oli esimese pataljoni lõigus just seal tähendab esimese pataljoni, kus mina, minu, see punker oli ka seal taga ja ma jäin natuke nagu külje peale, nii et nemad läksid läbi, seal oli üks rukkipõld, oli selle taga, selle taga oli pataljonis ta Maitland oli siis esimese pataljoni ülem. Maita staap oli seal ja siis varus mastaabi nii-öelda kaitseks tankide vastu, seal oli mul pandud üks grupp meie oma mehi, seal oli veebel, käärt oli meeste nende ahjutorudega, seal oli asi niimoodi juba, et et nende kahurite juurde oli mul formeeritud juba ahju torude jaod, niisugused. Esimesena proovi nad said, seal mehed õieti ei oskanudki, tankitõrjerelvad ja reaktiivrelvad oli tankirusikas oli, see oli ka reaktiiv, aga need olid juba mürsud, reaktiivmürsud, see oli puhas plekist toru muide vahemärkuseks see, et needsamad asjad on praegu kasutusel sõjaväes ainult nad on muidugi muutunud hoopis teiseks täpseteks relvadeks, noh, põhimõtteliselt põhimõte on täpselt sama, ta lastakse õla pealt siit, nii, nii jäme toru lükkad selle sinna sisse ja siis elektriliselt süütab selle viskelaengu ja siis Läheb need olid siis osalt oli siis pataljoni staabi kaitseks ja osad tulid siis koe koos jalaväelastega ees kraavis. Niisiis, kui see tankide rünnak tuli, ma mõtlesin, poiste poisid ei olnud mul ju ka tankirünnakut vastu võtnud kuskilt Narva jõe äärest, läki. Ei olnud. Nii et minu kahurid seal ei saanud mitte midagi teha. Ainult mis lasid jalaväge ja muudki punkreid ja niukseid asju. Aga siis ma mäletan seda seal, üks Maasing oli punase peaga poiss, oli väga tubli poiss, oli julge poiss oli ja ja siis üks üks tants sealt nagu see, mis ette trügis ja see oli selle komandör oli veel isegi niivõrd ülbettali siit kehast saadik oli väljas sellest luugist vaatas sealt torniluugist torniluugist, jah, ma imestasin, teised olid ikka luugid kinni. Aga see oli siis näha. Ja siis ta hakkas, ta läks niivõrd hasarti, ma ütlesin küll, et poisid laske rahulikult lähedale ja siis laskekindla peale. See oli minu nõuanne neile. Aga noh, tema selle umbes 80 või 100 meetrit, mis oli siis ta. Ta ei pidanud vist vahest vastu, siis lasi esimese mürsu. Muidugi läks mööda, selle kaugusel juba talle erilist tabamust ei olnud, aga võiks ka minna ja käsi oli. Ja siis teise ta pani umbes 60 meetri pealt ja see laseb ka mööda. Aga ega ta siis ei jätnud, siis oldi, tank oli umbes 30 peal, siis võttis, panin kolmanda mürsu ja siis tabas nii, et jäi seisma ja hakkas suitsema. Sellisesse ahjutoru ahjutorust ja see muidugi kahurid tegid ka seal oma tööd, aga see oli niisugune möll, et ma ei oskagi teile ütelda, kui palju või keegi kuskil midagi lasi. Sealt ei saanud enam absoluutselt mitte midagi aru. Nii palju oli nüüd, kui see rünnak läbi murdis, sealt siis see üks rühma jagu või midagi niimoodi umbes see läks läbi. Ja jäänud pidama mitte liini eesliini peale, vaid läks kohe sügavuti ja sealt taga oli pataljoni, selle staabi juures oli üks rukkipõld. Ja nad läksid sinna rukkipõldu. Ja tulid välja peaaegu rügemendi staabini, Mait oli sel ajal oli juba niivõrd hädas, sellega ütles, et palun, andis sealt juba või teil telefonidel üteldud haaraldad tulevad meist läbima, ei saanud midagi teha. Et niisukese massiga tulevad. Ja aga see mass oli siis, tähendab, see rühm oli kõigi ees. Käärt oli siis midagi kuus-seitse meest oli siis oli seal oli rügemendi käsundusohvitser seal ohvitser oli siis eine oli over, Juncker. See oli siis. Vist jah, Eerik Heine, noormees, blond mees, väga tore poiss oli. Ja siis olid veel seal paar kirjutajad ja kes nad seal olid, ma ei teagi täpselt enam ei mäleta seda asja. Aga no need siis läksid vastu ja hakkasid seda rukki, seda rühma sealt rukkipõllust siis välja lööma. Ja mehed tegid ikka puhta töö ja said sellest jagunevad pataljoni staabi nad ei jõudnudki. Ainuke asi oli see, mis lõpuks siis olid nad nii üksikult seal sees, et mõlemad olid seal rukis, meie mehed ja nemad ja siis käis nagu hiire kassimäng, tõusis rukist ja siis vaatas, kus on ja lasi vot, ja siis üks venelane, need tõusid korraga peaaegu käed mulle rääkis seda pärast. Ja kaardil ei olnud muud relva, neil olid ainult püstolid, püssiga midagi olnud nendelt Aedolude meestel Käärtu ütles, et ma sain ainult püstoliga sihtida ja lasta ja samal momendil lasi see oma kõnega. Ja nii et käärt sai sellele pihta, see vajus sinna, aga Kärdid lasi ta läbisiit käelabast kämblast kämblas, nii et lasi puruks selle püstoli parabellum, pidemed käes hoidis ja käed sai seal haavata sellega. Aga noh, see see igatahes likvideeriti sealt. Ja mis veel hea oli see, et nüüd, kui need läbi murdsid, siis said tankide, see rünnak sai ka seisma panna. Nii et need järgmised ründajad sinna jäi, väike vahe sisse. Ja vaat see vahe see nagu andis organiseerida pataljonile juba need varusid sinna ja nii, et nende varudega löödi kõik terve see mass, mis siin oli läbi tulnud ja mis veel elus oli, see pressiti tagasi üle meie liinide ja see rünnakule likvideeritud, see oli nagu moment seal vahepeal ringe tõmbeks. Ja noh siis selle esimese rünnakuga seal ma ei oska lugeda, ma ei lugenud ka nii täpselt, aga minu arvates seal oli vähemalt oma 10 15 tanki oli sel ajal ja seal juba ees hunnikus. Ja siis tulid meile veel appi, kes seal tegelikult selle rünnaku sinna, mis murdis läbi pataljoni staabini, sinna tulid veel appi Riipolubalus appi omale need viis või kuus pantnerit. Need tulid sinna ja nende abiga siis pressiti kõik see sealt tagasi. Ja need tegid oma töö ära ja sõitsid jälle minema. Ja vot see oligi see esimese päeva niisugune kõige raskem ja kõige hirmsam Raing, mis, mis mina olen selles sõjas läbi elanud. Melchiori maad. Pruudi sõbranna või vutitormi. Meiega. Tuul noodi ammu loodud, anti ära. Muhu Seenastunud ja kõigil on ühine eesmärk Jade käes relvaga vaenlase tulu. Ei? Ei. Ei. Kord. Kui Mart Sanderi tapeti iive kui ta on etnoTartu Nuuleva kui kõrva Nad ei käi Iisraeli õõnsa patriarh eri Tehke. Rindu. Jäkko. Neidki, kuhu nutterit ja Nii võrra. Neile. Sebin. Tuumapiim ja, või lauludes ka ja varsti võib õhus olla. Järgnev mälestuskild on küll Eesti kaitselahingute aegse kompaniiülema sulest, kuid pärit tondi sõjakooli päevilt. Julius Põldmäe ütleb oma raamatus üks paljudest, et valdav osa Eesti piirikaitse rügementide ohvitserkonnast moodustasid just reservist tulnud Liplikud. Minu rühmaülem sõjakoolis nooremleitnant Adolf härm oli tuntud tuttkergejõustiklane. Ta oli 400 meetri jooksjana võtnud mitmel korral osa võistlusest Eesti rahvusmeeskonna koosseisus. Meile alluvaile tuli see kõik kahjuks. Õppustele minnes või sealt tulles pidi kõlama uljas rivilaul ja kui see hästi välja ei tulnud, kostis leitnandi hääl. Jäta, joostes, marss. Ja nii kordus see päevast päeva. Teised rühmad ristisid neid vabajooksurühmaks. Härra leitnant jooksis muidugi ka ise kaasa, kuid mis temal viga oli seda teha? Ta oli ju ainult kerge pluusi või sineliga meile ka püssid, mõnel ka kuulipilduja või selle tagavara, raud seljas, padrunitaskud külgedel gaasimask ja labidas külje peal kolksumas. Katsu leitnandile sammu pidada. Meie häda oli veel selles, et laulu algatajaks oli hakanud või määratud üks tudeng, kes oli kodus küll purschi laulude laulmises. Rivilaulu alustamisega aga toime ei tulnud. Kuna marssimine algab vasakult jalalt. Tantsu alustatakse paremalt, peab ka laulurõhke langema vasakule jalale. Hea on, kui laul algab rõhulise silbiga, sest siis tuleb taga rivis korralikult välja. Algab aga laule rõhuta silbiga, tuleb laulu alustada paremalt jalalt. Seda nõksu tudengi ei teadnud ning alustas tihti laulu valelt jalalt. Nii lonkas kogu rühm temaga vale taktis kaasa. Tulemuseks oli jällegi leitnandi jätta ja jooks. Kannatasin seda teenimatult mahvi paar nädalat võtsin siis südame rindu ja esinesin nooremleitnant härmile ettekandega rivilaulu asjus. Seletasin talle rivilaulu alustamise saladuse ära. Ülemus sai asjast aru ja määras samas mind laulu algatajaks. Vastutus oli suur, kuid poisid võtsid asja tõsiselt. Tegime õhtuti lauluproovirühmas, oli mitu koolmeistrit ning teisigi tugevaid laulumehi ning laul hakkas edenema. Jooks vähenema. Kaprali kursuse lõppedes komandeeriti nooremleitnant härm sõjakooli juures korraldatud ohvitserile kuulipildurite kuue kuulistele kursustele. Meie rühmaülemaks määrati nooremleitnant August Nõmmik, kes oli suurepärane inimene, nii õpetaja kui kasvatajana. Viisin sõjakooliga ühe uue rivilaulutudengite hulgas oli populaarne laul sauna taga tiigi ääres kuid seda lauldi üldsusele tundmatul viisil. Laul oli aga rütmisõnade poolest suurepärane rivilaul. Juba gümnaasiumis olin pannud oma klassi poisid seda laulma röövel Rinal tiini viisil ja viisin nüid viisi kaasaga sõjakooli. Hiljem hakkasid laulu samal viisil laulma ka uued kursused ja nii levisse varsti koguma, all sellel viisil, nagu seda praegugi lauldakse. Niisiis kõlas omaaegne rivilaul soomepoiste mees koorilt. Mul on eriti hea meel järgmist sõdurilaulu valida eesti sõduritunnile käsipostiga saadetud plaadilt. Suur tänu Elmar Kasesalule, kel on õnnestunud selle helisalvestuse ajal meeldivale paritonile lisada passigi hääl või vastupidi. Ka järgmine vana sõduri laul jõudis saate toimetaja kätte kingitusena esitajatelt CD-plaadil. Sirje ja Rein Kurg laulavad sõduritruudusest. Ja. Ta. Ei saari. Orbáni. Nii et ma Ta leid vääri trein prae lumel kõla. Või, või ma armastan sind. Ja mine laia ilma rännanud mööda ja poole. Poole rooli ja. Ta ikka ei ole huvitav oli ilu. Aga vääri. Kuuleme meenub kui ma armastan. Mure oli ta oli, ta oli. Ta kaarde vääri. Me ei leidnud Ma armastan. Ei ma. Ikka meelega on veel vaade ja ta murra. Ja aina ava toodi. Ootanoolee. See oli. Kui Saaremaa naine ei kõneta armastanud, ei oota vooley. Aga ta ei. Ole haarama naine, õistaneta arvastanud. Ei ole just vaja mõistatada, kes on olnud peategelasteks sõduri tunnisaadetes. Varsti 10 aastat. Saate eetrisse andjana olen küllalt lähedalt näinud. Kas sind vana sõdur on Eesti avalikkus märganud sõna ja teoga toetanud või sinust mööda vaadanud? Seda siis kuidas millalgi. See oli üks omaette pikem mõttevahetus, aga praegu tahan ma viidatavaid ühele kitsamale valdkonnale, kus on otsitud paragrahve, seaduse sätteid, tunnistajaid, tõendeid, käidud kohtuteedki, et lihtsalt aidata. See on nüüd juba tugevasti üle 10 aasta. Tegelema hakkasin ma selle asjaga 89. 90. aastal. Niisiis enne Eesti taasiseseisvumist Ja veel jah, siis kui see veel nii-öelda keelatud oli ja selle pärast tuli ka minule ühest rööbast lahkuda. Isegi jaani juhtus. Aga nüüdseks on jah, 114 15 aastat ja ma leian, et et me oleme olnud edukad. Kas üldiselt oli teada, et sellised õigusnormid lubavad ka välismaalastele Saksamaal sõjaohvritoetust maksta, kuidas te selle õigusallika leidsite? Ei, see teada ei olnud üldiselt, sest oli küll üks või kaks inimest, kes Eestist said seda pensionit ka nii-öelda vene ajal. Aga isegi kui see teada kellelegi oli, siis need inimesed arvatavasti ei riskinud noh, enda ja oma lähedaste saatuse ja eluga, sest küsimus ei olnud ju mitte ainult enda pensionis, vaid ka lapsed ja lapselaste hariduses ja ütleme, välja vaadates midagi teha või õppida. Nii et selle tõttu, isegi, kui seda teati siis mõeldi järele ja ei taotletud informatsiooni levinud ja võib ka nii öelda, või kui ta levis, siis inimene ei kasutanud seda Osabeli Nii väeliiki oli mitmeid ja eesti mees võis ju teenistust läbida. Kas Wehrmachti kriiks marines Luftwaffe Viking diviisis, Eesti SS-diviisis politseipataljonides, kas mõni väeliik on välistatud pensioni saamisest? Põhimõte, mille järgi Saksa riik neid toetusi sõjaohvrite pensioni maksab, lähtub sellest, et püütakse välistada olukorda, kus kus pensioni võiks saada keegi sõjakurjategijatest või nende lähedastest. Näiteks välistatud on need SS-üksused, kes tegelesid karistusoperatsioonidega ja ütleme ka selliste sõjakuritegude eest süüdi mõistetud isikud. Aga eesti k Essdeed loevad nemad tegelikult mitte rindeüksuseks sest peetakse silmas seda kontingenti, kes ütleme, nii-öelda ei sõjarataste vahele ja oli sunnitud ütleme, rindele minema seal võitlema. Teatud organisatsiooni loeti siiski, et inimene inimesel oli võimalik vedei, kui ta oleks siis eskareid, karistuspataljoni või ka noh, teatud TSD struktuuridesse. Kuidas on lood Eesti omakaitsega jahe, see on nende õige küsimus. Oma kaitset vaatasid sakslased kaua aega tegelikult tõepoolest kui Eesti nii-öelda rahvuslikku sellist üksust, mis ei kuulunud Saksa saare alla. Ja selle teemal oli meil ka mitu kohtuvaidlust takso pensioniametiga. Lõpuks me mitu asja võitsime sellel alusel, et omakaitse, tegelikult 44. aastal oli operatiive niimoodi alluvuses operatiivalluvuses, lahinguliselt Wehrmachti-le ja kuna Eesti riigiarhiivis on säilinud Eesti omakaitse üksuste Telefonistide Telefonogrammide stenogrammid siis sealt nähtus selgelt, kus kohas käsud tulid ja me kohtus võitsime neid 44. aasta omakaitse loetakse siiski Wehrmachti üksuseks. Küll aga ei ole makstud pensionite 43 42 ja isegi 41. Omakaitses langenud veavad saanud sugulastele ja isikutele. Kas siin olukord võib muutuda edaspidi? Kes seda teab? Jah, raske öelda, raske öelda ütleme, need tingimused või eeldused, mille alusel pensioni makstakse, on pigem karmistunud ja ütleme, need asjad noh, on teinekord meil lahenenud positiivselt tänu kohtule, ütleme nii, otse välja. Aga seadusandlus iseenesest ei ole viimasel ajal laiendanud nende isikute ringi ja nähtavasti ei ole ette näha laiendaks nende isikute ringi, kes võiksid veel taotleda sõjaohvrite pensionit. Ma võistlen, te olete tõendeid otsinud väga laial rindel, kui, kui te nimetasite siin oma kaitsetelefon gramme näiteks. Ja tõepoolest nii meie arhiivid, aga ka arhiivid teistes riikides on tegelikult väga-väga üllatavalt põhjalikud ja kaugeleulatuvad, nii et paljudel juhtudel, kus inimesed on meie poole pöördunud sellise taotlusega pensionit saada, on nad kohe öelnud, et tegelikult nad ei teagi, mis nende abikaasast või isast saanud on. Et ta lihtsalt läks rindele ja on jäänud kadunuks. Ja sageli pole neil olnud noh, omas mõttes isegi lootust teada saada, aga, aga tegelikult väga paljudel juhtudel ma ütleksin isegi enamikel juhtudel on õnnestunud kindlaks teha päris täpselt, mis siis tegelikult selle inimesega juhtus. Kas te saate veidi konkretiseerida või jääb see ametisaladuse varju? Ei, siin saab rääkida, sest ühelt poolt on olemas küllaltki põhjalikud arhiivide nendest eestlastest, näiteks, kes sattusid koos rinde taganemisega läände, kes oli siis ütleme, noi hammerie diviisis või hammeri laagris Saksamaal viiendal aastal. On olemas noh, välisEestis tehtud kartoteeke ja andmebaase päris põhjalikud andmebaasis olemas isegi Moskvas, Venemaal vangilaagrite kohta. Ja ka väga paljud mälestused, mälestuste kogumikud, mälestusteraamatut, mis annavad ka nii-öelda aimu, kuhu keegi sattus ja, ja ka Eesti riigiarhiiv sisaldab aasade loetelusid. Ja teades natuke ajalugu uurides, mis neil päevadel sedasi sai võib ka juba suure tõenäosusega oletada, mis ühe või teise inimesega edasi võis juhtuda. On teil mõni soovitus inimestele, kes on seni kõhelnud, et kas tasub teid otsida, kas tasub keerulist ja aeganõudvat protsessi alustada? Soovitan igal juhul asja ette võtta ja endale selgeks teha sest teinekord on andmed, mille tagasi seisavad, küllaltki lihtsalt kättesaadavad ütleme, kasvõi helistada meile ja küsida järgi, millised perspektiivid on, sest tõepoolest ka viimasel ajal on meil tulnud ette mitu juhtumit, kus inimesed on meie poole pöördunud noh, ilma erilise lootuseta, et noh, niikuinii midagi välja ei õnnestu selgitada, aga igaks juhuks näete, oli selline abikaasa ja juhtus selline asi ja on asi lahenenud positiivselt. Et küsida tasub igal juhul, mis sellest välja tuleb, noh, eks siis näeb Meie telefon on kuus 44 44 11 kordan kuus 44 44 11 või kui valida siis eestist mujalt väljaspool Tallinnat siis null ette.