Helikaja tere ja kena laupäeva head klassikaraadio kuulajad algab muusikauudistesaade helikaja ja tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. 24.-st 31. oktoobrini toimub kuues rahvusvaheline pianistide festival klaver. 1998. aastal esimest korda toimunud festival on nüüdseks Eesti suurima kuulajate arvuga klassikafestival. Festivali tutvustab kunstiline juht Lauri väinmaa, teda usutles Mirje Mändla. Nele-Eva Steinberg käis 10. oktoobril Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdil, mida dirigeeris Paavo Järvi ning kus soleerib tšellist Silver Aino mäe jagad meiega kuuldud nähtut. Eesti filharmoonia kammerkoor annab kaasaegse kavaga kontserdi 23. oktoobril Niguliste kirikus. Kõlavad Galina Grigorjeva ja Ülo Krigul uudisteosed ning Sophia Kubai tuulina teos veereks sekk ta meiega kommenteerivad heliloojad Galina Grigorjeva ja Ülo Krigul. Eesti ooperisõpradel on võimalus osa saada ainulaadsetest New Yorgi Metropolitan Opera etenduste otseülekannetest. Forum Cinemas ekraanil. Tiiu Levalt käis 11. oktoobril Coca-Cola Plazas vaatamas Meti ülekannete avaetendust Richard Straussi ooperit. Saalomon jagab helikajale muljeid. Täna toimub Tallinnas meederi saalis Tallinna saksofonikvarteti juubelikontsert. Saksofonist Olavi kasemaa kutsus stuudiosse Kersti Inno. Kolmapäeval, 22. oktoobril annab Tallinna metodisti kirikus hooaja avakontserdi kammerkoor Woodžes musikaales. Koori uuest hooajast räägib dirigent Risto Joost, teda küsitles Mirje Mändla. Tartu Vanemuise kontserdimaja saab kümneaastaseks kontserdimaja direktor Kulva Tamra heidab pilgu tegutsemisaastatele ning räägib juubeliüritustest. Teda usutles Hedvig Lätt. Täna ja homme toimub Estonia kontserdisaalis neljanda rahvusvahelise Heino Elleri nimelise viiulikonkursi kolmas voor. Järgmisel reedel, 24. oktoobril, toimub esimene kontsert sarjas Põhja- ja Baltimaade kontserdihooaeg. Helistaja saate aga avab Annika Kuuda usutlus Bergeni Filharmoonikute peadirigendi ändrio litaniga. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile kena kuulamist. Kolmapäeval andis Eestis kontserdi maailma üks vanimaid Kehtreid Bergenist peadirigent Andrus Itoni dirigeerimisel. Ameerikast pärit. Ta andis vahetult enne kontserti ka intervjuu, mille algul tutvustas ta põgusalt Bergeni sümfooniaorkestri ajalugu. Ma arvan, et Bergeni sümfooniaorkestri väärikas vanus seisneb ajaloolises taustas. Sarnaselt Eestile kuulus ka Norra Hansa liitu ja selle üks tähtsaim keskus Skandinaavias oligi Bergeni linn. See oli tol ajal samuti Norra tähtsaim linn, kus inimesed vajasid kõige muu kõrval ka kultuuri. Usutavasti just seetõttu tekkis sümfooniaorkester Bergenis ligi 150 aastat varem kui näiteks Oslos. 1765. aastal loodud Bergeni sümfooniaorkestrist rääkides meeldib dirigent littonile võrrelda orkestri loomisega helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti, ka kes oli sel ajal vaid üheksaaastane. Ta lisas. Minu kui välismaalase jaoks on pisut kummaline juhatada orkestrit, millel on nii pika ajalugu kuid samas on 250 aastat vana orkester sattunud rahvusvahelise tähelepanu keskmesse siiski üsna hiljuti viimase paarikümne aasta jooksul. Mul on väga hea meel, et saan aidata kaasa Bergeni sümfooniaorkestri tutvustamisele maailmas. Kuidas aga suhtub orkester ning kodupublik norra muusikasse? Mis puudutab Edward kreegimärki, sändrullitan, siis tema muusikat on väga lihtne armastada, see on ilus ja romantiline ning kuna kriig ei loonud ülemäära palju orkestriteoseid, siis ei teki ka nendest küllastust. Kasutame tema lühemalt teoseid näiteks kontserdi avalugudena ning üsna kindlalt on repertuaaris ka klaverikontsert. Seda muusikat publik armastab. Kui me räägime aga kaasaedsemast norra muusikast näiteks Aarne Nurd Haimist, kelle loomingut Bergeni sümfooniaorkestriga palju mängime, siis publik ei pruugi seda tõesti väga sõbralikult vastu võtta. Kuigi Aarne noort häimi puhul on tegemist geniaalse muusikaga, siis on see täiesti erinev kriigist. Kui sa ei tunne ja pole kursis kaasaegse muusika helikeelega, siis on seda raske kuulata. Ometi peab ka muusika arenema ning seda tuleb esitada. Ütle bänd, lülitan, mängime Bergeni sümfooniaorkestriga väga palju Skandinaavia ja Norra uut muusikat. Näiteks äsja andsime ettekande Taani helilooja Bent Sörenduseni teosest olles töötanud palju ka noortega, kõneles. Nüüd on sellest, kuidas tuua neid lähemale klassikalisele muusikale. Kõige olulisem on teavitustöö koolides, kus lapsed veedavad enamus oma aastast koolide õppekavad tuleks töötada välja nõnda, et lapsed oleksid kontserdiks ettevalmistatud. Kontserdil käimine. Koolipäeval ei tohiks võrduda lihtsalt tundidest vabaks saamisega vaid see peab olema osa koolist, osa õppest ning pakkuma kogemusi ja rõõmu. Eelmisel kolmapäeval mängisime Bergenis 500. igale lapsele Petruska süüti. Lapsed olid Petrus kalo läbi lugenud tekkinud koolis balleti ning tundus, et suure sümfooniaorkestri elav esitus tähendas neile väga palju. Samuti on oluline see, et noored näeks, mida muusikud igapäevaselt teevad. Loomulikult puudutame oma tegevusega iga lapse südant aga puudutades kas või peotäit, oleme juba võitnud. Selline kunstivorm nagu muusika peab jätkuma. Igaüks, kes muusikat armastab, teab seda. Meie kui praeguste muusikute kohus ja vastutus on tagada tänaste kuulajate seas homseni. Kuidas võita uusi kuulajaid klassikalise muusika raadiojaamale? Mis puudutab klassikalise muusika kuulamusse, siis kõige rohkem mõjutab seda repertuaari valik, kas meile meeldib või mitte. Peame tunnistama, et Suurbritannia esimese klassikalise muusika kommertsjaama Classic FM mudel tõepoolest kui Classic FM tekkis, olid paljud klassikalise muusikaga tegelevad inimesed šokeeritud. Pahameelt tekitasid näiteks tõigad, et eetris lobisetti mängiti reklaame, teoste üksikuid osasid. Veelgi hirmsam oli see, et ei osatud hääldada heliloojate nimesid. Suhtuti programmi kergemeelselt. Need päevad on küll nüüdseks möödas ja raadiojaam on palju arenenud. Classic FM on lausa üks kuulatavaim jaam Suurbritannias. Seega siin on mõtlemisainet ja üldsus võiks sellist mudelit eeskujuks võtta. Märgi bänd, rullitan, küünikud ütlevad loomulikult täitsa Lähete teadmiste müristamine, aga mina nii kriitiline poleks. Ameerikas on käimas näiteks noortele mõeldud saadete seeria. See kutsub noori talente võistlema raadiosse. Neile antakse võimalus esineda ja nad saavad jagada mõtteid kohalviibiva professionaalse kontsert pianistiga. Võistlejate seast valitakse välja parimad. Selline formaat võimaldab noortel end näidata rahvusvahelisel areenil. Samamoodi paneb selline võistlust kuulama teate sõpru-tuttavaid, sest esinejad on ju just nende endi seast. Klassikaline muusika tuleb muuta, lahedaks ja näidata, et selle kuulamine pole vanamoodne. Ütle säng, lülita, Liiga ja 24. oktoobril algab kuues rahvusvaheline pianistide festival klaver 2008 ja seda festivali tutvustab klassikaraadio stuudios kunstiline juht Lauri väinmaa. Käesolev. Tiival on mitmekülgne, aga ometigi on siin vast üks läbiv teema. Ja see on nimelt romantism muusikas. Nimelt peaaegu igas kavas kõrgub peateosena, kas mõni suur romantiline suurvorm või minatuuride kogumik. Ühesõnaga tundub, et, et me muusikud ikkagi ilma romantikat kuidagi läbi ei saa ja ilmselt kohv public. Teine oluline tahk on see, et alati oleme võtnud ka ühe kaasaegse helilooja festivali nii-öelda juht heliloojaks on olnud. Liigeti on olnud stock Housena, seekord tuleb isiklikult kohale Ameerika võiks öelda kultushelilooja 2008. aastal seitsmekümneseks saanud Fredrik reževski. Ta on helilooja, pianist, selles mõttes sarnane näiteks Ferans listiga, kelle peainstrumendiks on klaver, aga kes ometigi on kirjutanud palju muusikat praktiliselt kõikidele instrumentidele ja erinevatele koosseisud. Stiiun haav, kes esineb 25. oktoobril laupäeval kell seitse õhtul Estonia kontsertsaalis on oma generatsioonis, ütleksin üks maailma tähtsamaid pianist. Ja minu jaoks on ta mingil määral kui kaasaegse muusiku koondkuju või võrdkuju just nimelt ka selle poolest. Et ta lisaks sellele, et Ta nihutab edasi klaverimängu piire nii-öelda kompab võimatut ja teeb selle võimalikuks. Aga ta on ka kirjanik, ta on ka luuletajad, on ka helilooja, ta sünteesib kunst, ta nii-öelda otsib seda kunstitõde kõikide vahenditega ja ka leiab seda. Ta mängib ka oma transkriptsioon, et on teinud traditsioone paljude helide teostest. Siin on ühe Bachi teose, nimelt tuntud deemoni, orelit, kada, transkriptsioon. Ta läheb läbi prantsuse muusika. Ameerika helilooja koplandi, teine pool aga on pühendatud jopäenile. Kõik need heliloojaid ühendab üks linn, see on Pariis. Mingil eluperioodil on seal elanud või on nende looming ja tegevus sellega seotud olnud aga paar sõna ka festivali avakontserdist, see on siis eelmine õhtu. Reede, 24. oktoober, kui Eesti riigi sümfooniaorkestrisolistina astub üles Venetsueela, Argentiina päritoluga pianist Sergio diempo. Kolme kümnetes aastates romantiline virtuoos, südamest südamesse kõneleja, kui nii võib öelda, muusikas. Ta mängib shopaanialisti romantilist klaverimuusikat. Pean ütlema, et kus soojemalt mängu ja, ja siiramad muusikaga kaasas olemist ja, ja selle avali publikule pakkumist olen ma harva kuulnud. Ta oli imelaps, mängis orkestriga juba juba lapsena ja argerist tõepoolest võttis ta nii-öelda oma hoole alla. Ja kahtlemata Ta Mart Laar, kes, kui teine suur romantik on tempot väga oluliselt mõjutanud. Pooljuhis tuleb mängima Mozartit, liigetid Schubertit ja ma arvan, et Mozart ja Schubert võiksidki olla tema sellised kaubamärgid kui nii madalat terminit sobib muusika juures kasutada. Juhis on aastaid olnud Alfred Brendeli eraldi ei laseks ja ma ütleksin, et tema mäng mingis mõttes jätkaperendelit, kes annab ju nüüd detsembrikuus oma viimase kontserdi, ta lõpetab esinemise kontserdilavadel. Ja ma näen, levisid, kes on praegu 33 aastane mingil määral Mendeli mantlipärijana sügavuti minek, klassikute palju mängitud teostesse, muusika, väga tõsine mõistmine, selle ilu, selle lihtsuse tunnetamine, selle kauniduse edasiandmine näiteks Schuberti mängides on vast see, mis mind Lewise juures kõige rohkem võlub. Ma arvan, et me võime olla väga rõõmsad. Juunis 33 aastasena, praegu siin meil esineb, sest 10 20 aasta pärast usun maa, tunneb teda kogu maailm. Rezewski on äärmiselt loov natuur. Nii kui ta klaveri või mõne teise pilli taha satub, hakkab kohe juhtuma asju. Improvisatsioon on tema loomingus olulisel kohal. Ta kohtub ka meile akadeemias revolutsiooni ala õppejõudude ja üliõpilastega. Ma arvan, oma muusikamängijana on ta võib-olla parim või vähemalt parimate hulgas. Ta laiendab klaveri leevendusvahendeid pianistid mitte ainult ei mängi klahvidele, vaid koputavad, räägivad teksti, laulavad, vilistavad, marsivad jalgadega tekitavaid igasuguseid hääli. Kõik selleks, et võimendada muusika sõnumit või siis ka selle tekstisõnumit, mis selle muusikaga koos ilmub. Reževski muusika on alati mitu nii öelda tähenduskihti, igaüks leiab sealt endale midagi, mõni huvitavaid muskisi kooskõlasid, teine filosoofilisi arutelusid, ta mängib ise oma kontserdil oma kõige olulisema kuulsaima tähtsama klaveriteose Fratsioonid teemale tähendab Hiplionaadid, võlgneme pyydifiidid, kus võib öelda, et Ta demonstreerib kogu klaverimängu võimaliku arsenali, mis tänaseks päevaks on leitud ja leiutatud. Äärsed intrigeeriv ja põnev isiksus ja, ja kontsert on sellest tulemas. Aga nüüd, festivali lõpupoolelt tahaks tänases saates veel mainida kahte säravat pianisti, son, prantslane Pascal Roshee ja vene pianist Arkadi Voludes. Paska. Roshee on kui prantsuse muusika saadik maailmas samplaadistanud kogupulanki ja Ravelli klaveriloomingu aga seda on tohutult palju ja ka Tallinnas. Loomulikult annab ta ülikauni kava prantsuse muusikast alates Foreest läbisotyirovellipulangi kuni BBC prelüüdi nimaid. Ka festivali lõppkontsertklaveri superstaar, kui nii võib öelda Arkadi Volodos, kes alustas oma karjääri hiilgava virtuaalsina kuid on liikunud ainas sügavama süvenemise poole, kes on pidevast otsingutes juba Tallinna kava, näitab seda Schubert, Suumann ja alles lõpuks list kui tuuakse välja ka nii-öelda afinistlik raskekahurvägi. Nii et loodetavasti lõppeb see festival võimsa lõpu akordiga. Festivali tutvustas kunstiline juht Lauri Väinmaa Eesti pianistide Est annavad festival klaver 2008 raames soolokontserte Sten Lassmann ja Ralf Taal. Mainimata jäi veel ka vene pianist Nikolai tokarev. Aga festivalist klaver tuleb juttu ka klassikaraadio järgmisel nädala helikajas ning klassikaraadioga salvestab või kannab üle päris mitmeid festivali klaver 2008 raames toimuvaid kontserte. Selles täpsema ülevaate saab klassikaraadio kodulehel, aga ka avakontserdi klassikaraadio salvestab ning see jõuab eetrisse 29. oktoobril kell 10, null viis. 10. oktoobril leidis Estonia kontserdisaalis aset kontsert, kus Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees oli võimalik näha Paavo Järvi kes on maailmas muidugi üks tuntumaid eesti dirigente oma isa Neeme Järvi kõrval. Kontserdikava oli ülesehituselt küllalt tavapäratu, sest ei saaks öelda, et kavas olevaid teoseid siin varasematel aegadel Eesti riikliku sümfooniaorkestri või külalisorkestrite esituses just palju mängitud oleks. Kavas olid Benjamin Britteni sümfooniat, Reekviem, Joseph Haydni tšellokontsert, see tuur ja inglise helilooja ja muusikapedagoogi Gustav Holsti loomingust vast kõige tuntum teos planeedid. Joseph Haydni tšellokontserdis soleerib Eesti üks parimatest noortest sotsialistidest Silver Aino mäe. Orkester alustas kontserti Benjamin Britteni teosega Sümfoonia reekviem, mille 26 aastane patsifist helilooja kirjutas Jaapani valitsuse tellimusel impeeriumi 2006. 100.-ks aastapäevaks. Jaapani valitsus muidugi solvus ja keeldus teosest, sest selle kolme osa kroonisid kristliku liturgia osade pealkirjad. Ja teose esiettekanne toimus hoopis New Yorgi Filharmoonikute ka aasta pärast teose valmimist 1941. aastal. Kuigi sellel Britteni teosed sümfooniaga vile reekviemi, ka nende žanrite levinud ja traditsioonilise tähendusega üsna kaudselt pistmist puudub reekviem, mille omane tekst ja kolmeosalisele vormile vaatamata puuduksid, nagu ka tegelikult sümfooniatunnused. Aga pealkirjastatud vormist olenemata väljendab teose äärmiselt hästi vajaliku süngete rõhuvat meeleolu. Ja omamoodi tähenduslik on ka asjaolu, et kuigi tegemist oli tellimustööga Jaapanile ei pühendanud tan teost, ei Jaapanile ka sealsele valitsejale vaid hoopis oma vanemate mälestusele. Sümfooniat reekviem ettekanne Paavo Järvi juhatusel paistis silma suure kontsentreerituse poolest. Ja esitusest tervikuna oli pidevalt olemas tugev ja võiks öelda isegi lauset terav sisemine pinge, mis äärmiste osade aeglastes ja tahastes episoodides mõjus omamoodi rõhuva vaikusena. Väga tõetruult kõlas raevukas ja surmatantsule keskmine osa ühes ärevate rütmikujunditega. Joseph Haydni helge tšellokontsert, C-duur pääses peale sünged sümfooniat reekviemi väga hästi mõjule. Suur sümfooniaorkester kahanes väikeseks kammerkollektiiviks Andres Sõnasolistile Silver Aino mäe, kes vähem kui kuu aega tagasi tas meederi saalis koos pianist Kirill Kozlovskiga. Kõik Beethoveni tšellosonaadi variatsioonid oli ka sel korral väga heas mänguvormis ja arvan, et Haydni kontserdi esitamine sujus tal isegi veidi veenvamalt kui Beethoveni õhtud. Kuid eks ole vahe ka selles, kas mängida üks kontsert või viis sonaati ja kolm variatsioonitsüklit. Ainom esitatud Haydni kontsert kõlas väga õhuliselt ja kergelt. Ettekanne oli samas energiline ja solist mõjus väga huvi tekitavalt. Kohati tekkis saalis viibides aga soov kuulata ka veidi intensiivsemat kõla ehk nii-öelda muusikalise mõtte selgemat või konkreetsemat väljaütlemist. Kuigi arvatavasti ei olnud siin küsimus ainusuutmatuses vajaliku intensiivsusega kõla tekitada, vaid pigem oli tegu veendunud taotlusega mängida hästi kergelt mis on kahtlemata parem variant kui raskepärane ja lohisev esitus. Ja seejuures õnnestusid väga hästi paljud piano lõigud, mis tõesti haarasid kuulajat ja sundisid väga tähelepanelikult kuulama ja süvenema vaiksesse helimaailma. Tehnilises mõttes oli Aino mäe muidugi väga tasemel, mida, kas ka kolmanda osa pöörane kiirus, mis muidugi oleks võinud mõnevõrra tagasihoidlikum olla. Tempo võtab seal osas küll dirigent, aga eks lähtub ju ikkagi solisti soovist ja muidugi sai Aino mäe endale püstitatud noorusliku kiiruserekordiga hakkama. Sonaatide või kontsertide viimaseid osi armastavad muidugi paljud interpreedid sageli liiga kiiresti mängida. Tihti annab kontsertide või sanattide finaalide muusikaline materjal oma karakteriga selleks ka teatud määral põhjust. Ja teine asi on ka see, et ollakse väga harjunud levinud kiirete esitustega. Ja kui siis mõni tippinterpreet tuleb lagedale äärmiselt põhjendatud ja süvenenud ettekandega mis toetub muidugi omakorda ka suurtele teadmistele ja loomingu tundmisele ja kui selles esituses siis need kiiret tempot puuduvad, võib see kuulaja jaoks olla sageli suur üllatus. Ja üheks selliseks viimase aja avastuseks üllatada tahaks, on kahtlemata pianist Andras Schiff, keda võib pidada üheks parimaks barokk ja klassikalise muusika interpeediks maailmas ja kes oma kõrgetasemelise esitusega nii mõnedki Beethoveni klaveri sonaadid väga uude valgusesse paneb. Näiteks just Mõõdukate tempoga ja liikumisega. Aga ta jääb oma esituses vaieldamatult väga veenvaks. Tulles tagasi nimetatud kontserdi juurde, siis Gustav Holsti seitsmeosaline teos planeedid jätkus Britteni teosest õhku jäänud sõjaks. Sünge karakteriga ja üllatava seose valmistasid sümfooniat reekviemi teisest osast pärinevad kurjakuulutavad rütmikujundid, mis vaid õige väike kese. Muudatusega esinesid ka planeetide esimeses sõjaka iseloom kala osas pealkirjaga Mars. Ja Paavo Järvi on väga meisterlik just rütmikujundite mõtestamises ja nende sümboolika ka niinimetatud lahtimurdmises kuulajani toomises. Ja eks siin mängivad omajagu rolli ka tema löökpilliõpingud varasemast ajast ning samuti õppimine fantastilise rütmitundega dirigendi Leonard Bernsteini käe all. Ja kokkuvõttes võib öelda, et naised tööorkestriga oli prooviperioodil olnud küll väga tihe ja põhjalik. Paavo Järvi juhtimisel näitas Eesti riiklik sümfooniaorkester ennast tõesti väga heast küljest. Samuti oli õnnestunud ka silver ainomäe esitus ja võibki öelda, et tegemist oli meeldejääva kontserdiga pikaks ajaks. Tuleval nädalal toob Eesti filharmoonia kammerkoor oma vastse peadirigendi Daniel Rossi juhatuselt kuulajateni uue kava, kus tulevad esmaettekandele kahe eesti helilooja äsja valminud teosed Galina Grigorjeva natuur amorte ja Ülo Kriguli palve valguse poole. Esmakordselt kõlab Eestis ka tänapäeva ühe omanäolisema helilooja Sophia Kubai tuulina teos kammerkoorile ja kammeransamblile ning lugejale nüüd aina lumi. Teos on loodud 1993. aastal. Aluseks võttis helilooja ühe oma lemmikpoeedi Gennadi haigi värsid. Haigi poeesia andku paid uulinat võlunud oma mõistetuslikkuse ning religioosset Teie panteistlike sümbolitega. Teose nüüd aine lumi tellis Schönbergi ansambel, kes sellega koos Hollandi kammerkooriga 1994. aastal Amsterdamis esiettekandele tõi. Eestis kõlab teos esmakordselt ning Eesti filharmoonia kammerkoorile on see esimene kui puudeku paid uulina loominguga. Sarnaselt Kubaid uurin aga on ka Ukrainast pärit eesti heliloojal Galina Grigorjeva tugevad seosed Slaavi vaimuliku muusika traditsiooniga aga ka vanema Euroopa mitme häälsusega. Grigorjeva on tähelepanu väärne oskus orkestreerida mehehäälsust, tekitades voolavas faktuuris tähendusrikkaid ja kauneid kooskõla värelusi. Tema muusika hingav retoorika on lähedane Pärdile, kuid isikupärase harmooniatajuga. Grigorjeva on minimalism selle sõna avaras tähenduses. Tema teostes on palju õhku, tema muusika hingab. Tema tööde kõlapilt on läbipaistev ja delikaatne. Palusin helilooja stuudiosse tutvustama oma uut esiettekandele tulevad teost Nature Morte. Teo ootamatu tellimus, kuna dirigent soovised teos võiks olla ingliskeelne helilooja püüdis leida enda jaoks kompromissi, kuna ta ei soovinud loobuda sellest poeesiamaailmast, milles tema elab. Seepärast valista pärase vene poeedi Joseph protski, kes on teatavasti palju ka inglise keeles kirjutanud. Nõnda kujunes teatud sild. Helilooja enda sõnul. Ta püüdis nagu kaks kärbest korraga, täitis tellimuse inglisekeelse teksti osas ja samal ajal valis vene poeedi poeesia, mida heliloojad on väga harva kasutanud. Joseph protski poeesia on keeruline, filosoofilisuse ja kujundit. Peter Fly Away Galina Grigorjeva ütleb, et tal õnnestus leida suurepärased poeemi tuuremorte ja pata flai mis on aktuaalsed kaasaja maailma probleemidest. See on iseloomulik kõigile suurtele poeetidele. Aia eta, aimamine, protski emigreerus Venemaalt 1971. aastal seoses keerulise olukorraga Venemaal näeme, et samad probleemid ja teemad korduvad inimese ja ühiskonna vahelised suhted, valik hea ja kurja vahel. Tõe otsimine ja seismine jumala eestoas. Hiljuti tegi Rooma paavst avalduse, et raha On muutunud põrmuks. Need inimesed, kes on rajanud oma eluväärtused edule, karjäärile ja rahale, satuvad kolossaalsetesse probleemidesse kogevad ja Scotti. See, mida me näeme maailmas toimuvat ei ole niivõrd globaalne majanduskriis, vaid inimesed, tõukamine silmitsi tema hingelise tühjusega. Esikohal on hingelised probleemid ja just nimelt sellest räägib ka protski. Oma poeesiat näitab, kui muusikaline nendel on muidugi ka tulekakras Pastrueene tagumbjekteri puisk. Grigorjeva ütleb, et valis protskilt vaid mõned fragmendid kuid nendega õnnestus tal luua dramaturgia, mille keskmes on inimese eneseotsingud selles maailmas tema peataolek, tema kõhklused, loomulikus üksindus, igapäevane kiirustamine. Teises kooris on kasutatud liblika kujundit, kui jumalik, kui ilu kvintessents. Protski küsib, kes on see juveliir, kes on kujundanud maailma selle kauniduses ja samal ajal meeletuses, kus inimesed kummardavad asju. Tänapäeva inimese suurim probleem selles maailmas on võitlus hea ja kurja vahel. Teose lõpukooris näidatakse inimesele seda suunda, kuhu poole liikuda. Mis on see, mille pärast elada? Maria küsib Kristuselt, kes ta on, kas tema poega jumala seisan sinu kõrval, risti oli mul pole aimu, kus on nüüd minu tee või kus on värav, mille kaudu pöörduda koju. Oled sa elus või surnud, oled mu poeg või jumal. Kristus, pöördub ta poole ja ütleb. Naine, see ei ole tähtis, kas ma olen elus või surnud. Ei ole tähtis, kas ma olen su poeg või jumal. Kõige tähtsam on see, et ma olen siin ja ma olen sinu. Galina Grigorjeva ütleb, et need sõnad on protski poeesia kõrgeim. Ja tema teose sisu. Telefonil on helilooja Ülo Krigul, kuidas sündis sinu uus teos ja mis on pealkirja retses Ad lutsem taga. Pretsiliselt Luutsem on siis eesti keelde tõlgituna palve valguse poole valgusele ja teksti sisu koosneb katoliku kiriku Antifoni, Luxeterna ja keldi pärimuskultuurist pärit palvetekstist. Need kaks teksti siis täiendavad ja avardavad 11 võib-olla mingis mõttes eri suundades, aga, aga siiski ühest ja samast asjast kõneledes, et püksis niiviisi traditsiooniliselt läbi aastasadade kiriku müüride vahel laulda ja, ja teine siis Kellidext kuskil ilmselt Atlandi ookeani idarannikul mere ääres ümisetu, et Neid ühendab kuidagi sarnane kogemus ja teadmine valgusest. Kuidas sa selle keldi tekstini jõudsid? Jõudsin otsides ma nimelt otsisin midagi, mis seda klassikalist Luxeterna teksti heas mõttes kuidagi maaler lähemale tooks või inimesele lähemale tooks, kuidagi kaudu kummalisi laduma, siis selle keldi palve maailma juurde juurde jõudsin ja, ja leidsin sealt kõige paremas mõttes inimlikult tasakaalustatud pildi sellest, mida, mida me näeme, kuuleme, nuusutame, puudutame ja mis on siis heas tasakaalus sellega, mida me füüsiliste meeltega otseselt tajuda ei saa. Kuidas sa muusikas ühendad, need kaks erinevat teksti, millel tegelikult on ju ka midagi ühist, nagu sa ütlesid? Muusikas on see väljendunud nii nii teose üldises vormis, mis siis liigendab vastavalt sellele tekstile teatud määral osadeks ja luues ja otsides siis k helides ja kooskõlades neid ühiseid osasid kahe teksti vahel, nii nagu ma ütlesin, suurema vormi tasandil kui ka detaili tasandile. Publikut uudisteoseid kuulama neljapäeval, 23. oktoobril kell seitse Tallinna Niguliste kirikus ja reedel, 24. oktoobril kell kuus Pärnu Eliisabeti kirikus. Pärnus on kava teine, seal on küll Grigorjeva ja Kriguli uudisteosed, kuid Kubaid uulina teose asemel saab kuulata Frank vartani missat Cyrillus Kreegi Taaveti laule. Klassikaraadio teeb ülekanded Tallinna Niguliste kirikus toimuvast kontserdist. Tiiu Levalt käis 11. oktoobril Coca-Cola Plazas vaatamas New Yorgi Metropolitan Opera ülekannete avaetendust. Richard Straussi ooperid. Salome jagab heligajale muljeid. Palun öelge, kas teie meelest oli see, mida me nägime sellele ekraanile ooperi ütleme, maailma tipptase. See on. Mis aspektist vaadata? Kindlasti oli ta tipptase lauljate kvaliteedi seisukohast kindlasti muusika kui niisugune. Minu sümpaatia kuulub tugevasti Richard Straussi muusikale ja nii nagu on kunagi öelnud prantsuse kirjanik Roman Rolaan, kes on tegutsenud omas ajas ka muusikakriitikuna ja kes ka oli ühtlasi kirjavahetuses Richard Straussi ka siis tema sõnad on olnud, et Richard Strauss on üks jõulisemaid saksa heliloojaid. Ta on nagu vulkaan, tema muusikat põleb, lõõmab, lehkab ja niidab maha kõik, mis eelnenud on. Ta on dekandend Attila saksa muusikas. Ja kuna Salumäe on Oskar Vaildi dekadentlik ja võib ka mõnes mõttes Ta haige fantaasia, äärmuslik vili ja Romen Rolaan isegi väitis, et kas see teos on Richard Straussi vääriline, sest üks fakt on veel Richard Straussi puhul huvitav, et kuigi ta on üles kasvanud oma kodus suures Richard Wagneri austuse atmosfääris, sest tema isa oli orkestrantide, oli mänginud neid oopereid kõiki, siis tema enda ideaaliks oli Mozart ja ta on väitnud, et ta ei suuda kirjutada muusikat hämaras pimedas, ta tahab olla seal, kus on soe, kus on palju valgust. Ja nüüd võibki võib-olla tekkida küsimus, et need, kes nägid kas seda ooperit ja võib-olla ei tea enamat, et selle saamisloost, et miks siis niisugune päikest ja valgust armastav inimene on kirjutanud, et sellise teema peale nagu ooperi siin tõenäoliselt on siiski üks huvitav fakt tema elust. Ta abiellus nimelt lauljannaga, kes tema esimeses ooperis kontram laulis, peaosas oli Paulinede ana ja see oli lüürilist dramaatiline sopran ilmselt väga hea laulja, sest ka oma lauludest on Real Strauss väga palju temale pühendunud ja nende järgi võib otsustada, et see laulja pidi olema väga hea tehnikaga ja väga emotsionaalne igas mõttes ideaalne lauljanna. Ja nüüd vot need vastuolud, mida on Richard Straussi puhul noh, siia võib-olla võiks ka lisada veel need vastuolud, mis teda tabasid, see seoses elukäiguga tuli ju fašistlik diktaat tuur ja talle heideti ette, et miks ta jäi Saksamaal ja tema vastuväide oli, et Saksamaal on 56 ooperiteatrit, USA-s ainult kaks. Aga nüüd siis sellest Salumest seoses tema abikaasaga. Mulle tundub, et see ei ole päris võib-olla mitteoluline faktor. Richard Strauss on mitmeid kordi oma elus pöördunud just selle naise, naise hingeelu, salasopi, teierreukarlikkuse ja võib-olla koketeerimise teiste inimestega manipuleerimise faktideni. Ja siin nüüd ongi võt küsisite, et kas see lavastus on nagu tipp, tähendab, see sõltub ju kõik sellest, missuguse kontseptsiooni lavastaja valib. Kui tal on sellise julgenud tuuriga laulja võtta nagu karitama Attila, kes on teatavasti nooruses olnud ka punkar, kes ei häbene mitte midagi teha laval, kes on väga plastiline, kes ei häbene seda, et ta on juba jah, kuldses keskeas ja ikkagi teostab nagu kõiki oma neid niisuguseid ilmselt täiesti seni teost, matuid, naiselikke instinkte. Ja kuna teda piirab pidevalt tema võõrasisa niisuguste nilbelt ja iharate pilkudega, mis omakorda kütab temas seda niisukest seksuaalseid algeid siis võib ju leida õigustuse, et las ta siis olla nii rikutud, staadiumini viidud, nagu me selles lavastuses praegu nägime. Aga muidugi lauljate seisukohast nii karittemaatila kui Juha Uusi talu, kes on fantastiline bassbariton ja kellega kindlasti tahaks edaspidi midagi meil näha ja keda tahaks kuulda. Ja nüüd võib-olla siis punkt, millele te tahtsite vihjata, see on see heli, meieni jõudmine. Ma siin refereeriks Riho Straussi oma ütlusi just nimelt selle suhe laulja ja orkestri vahel. Tema põhikontseptsioon oli ikkagi sama, mis oli maagneril, miks Wagner ehitas Bayruti diaatri sellepärast, et ta tahtis, et orkester oleks hästi sügaval, kõik peab olema kuulda saalis, iga orkestri soolo peab kuulda olema, iga teema peab minuni tulema saali. Aga laulja peab olema absoluutselt seal peal kogu aeg mulle kuuldav, ükski orkestri tutti Fortissima ei tohi katta seda lauljat. Ja vot see on praegu üks punkt, milles tõenäoliselt tuleb selle projekti tegijatel kõvasti pead murda, kuidas nad suudavad saavutada seda tasakaalu, mida Richard Strauss soovis ja mis on ju meeletult kahju, kui ma kuulen ainult Fortissimat kui ma ei kuule ühtki orkestri soolot minuni tulevat. Ja kui ma kuule, Juha Uusi talu superkaunist tämbrit, mis ei pea Ortissima mühinana minuni tulema, see meeletu põlgus, raev, millega ta suhtub sellesse, tema meelest kõlvatuse noorikusse, kes tahab ilmtingimata teda puudutada ja kõige lõpuks veel suudelda. Et seal on ka väga palju Sõrve klaviiris, on nii palju dünaamilisi erinevaid värve, nii et see peab ikkagi ka meile kõik alles jääma, nii et see on üks moment, mille üle tasub mõelda, aga samas ma tõesti igatpidi tervitan selle ettevõtmise meie maaletoomist, sellepärast et see on algatatud sellel põhjusel, et tuua uus, pealekasvav põlvkond ikkagi teatrisse, ooperit kuulama, siis see on ikkagi kõikide kunstide kvintessents. See peab elama jääma. Aitäh. Tiiu Levad nende mõtete eest. Järgmine New Yorgi Metropolitan etenduse ülekanne toimub kaheksandal novembril kell kaheksa John Adams päri Doctor Atomic maailma esiettekanne. Tallinna saksofonikvartett tähistab oma 20 viiendat sünnipäeva kontsertidega Tallinnas ja Tartus. Ma palusin stuudiosse kvarteti asutaja Olavi kasemaa kvartett on 25 aasta jooksul omandanud laia repertuaari, inspireerinud meie heliloojaid, muusikat, looma, andnud suure hulga kontserte meil ja mujal, aga mis teid kui selle kvarteti loojat selle 25. sünnipäeval kõige rohkem rõõmustab? Rõõmustab see, et me oleme teinud 25 aastat teed ja ei ole sugugi veel sellele mõelnud, et lõpetada just peale neid kontsert rõõmustab, muidugi me oleme saanud palju mängida, palju muusikat õppida, väga paljude andekate inimestega koostööd teha. Vot see on just hästi oluline nii andekate laulu solistidega ja tänu kvartetile. Me oleme kohtunud ka väga paljude andekate oluliste kolleegidega väga paljudes maas ja oleme kohtunud väga hea publikuga, see on minu pillimehel ikkagi kõige olulisem. Teie kvartett on suurema osa sellest ajast sama koosseisuga mänginud. Jah, 25 aastat oleme teinud kolmekesi. Esimesel kahel aastal oli baritoni, mängisime Ants Müür ja kolmandast aastast, siis liitus meiega Hendrik Narla ja siiamaani teie ise mängite. Sopransaksofonialti, kui vaja. Siis Valdur Neumann tenorit ja Hendrik Nagla baritoni ja minu arust igasuguse koosseisu juures on äärmiselt oluline, et inimesed oskavad üksteisega arvestada. Ja loomulikult igasugune looming nõuab, noh, vahel ka vaidlusi maailmas ongi. Laias laastus on kahesuguseid kvartett, ühed on klassikalised spetsialiseerunud, teised on džässi. Aga ühelt poolt Eesti on niivõrd väike, et siin absoluutselt ainult klassikalist muusikat mängida. Turg on väike ja ainult Tšassinost, siis peaksid olema kõik ka spetsialiseerunud Tšassile. Ja meil kujunes algusest peale juba välja selline oma tee. Oma juubelikontserti alustate tahhiia wifaldiga. Jah, Bach on alati suureks väljakutseks, nelja olnud. Üldiselt on arvamused Bachi, sobib saksofoni mängida ja tõesti meile meeldib ja on hästi vastu võetud. Ka seekord on teil kaastegevsolist ja, ja viimasel ajal olemegi teinud koostööd solistika ja see on ka üks meie kvarteti omapära. Seal on üldiselt väga raske, sellepärast et kui akustiliselt tähendab ilma võimenduseta mängida, siis peab saksofoni mängima ikka kohutavalt vaikselt delikaatselt andma, solistile võimaluse ennast näidata. Vaat huvitav on see, et saksofoni, tämber, sõbra hääle ja siin ei aita midagi ja samas on jälle saksofon konstrueeritud. Sulatama tähendab orkestris tämbrid. Ja juubelikontserdil teeb teiega kaasa solist Pille Lill. Ja temaga lihatöötlejad muusikaliselt nõudlik. Tallinna saksofonikvarteti juubelikontserdid on täna kell kuus Tallinnas meederi saalis ja homme, pühapäeval kell 16 Vanemuise kontserdimajas. Kammerkoor vuhh ikka alles alustab 22. oktoobril oma uut hooaega kontserdiga metodisti kirikus. Klassikaraadio stuudios tutvustab, otsustas ikka hale see hooaega dirigent Risto Joost. Avakontsert toimub oktoobris, 22. Tallinna metodisti kirikus kell kaheksa mitte kell seitse ja me kanname seal het, see on kahtlemata üks tuntum kirikumuusikateos Johniber luttide Palestiina missa, papa Marshalli ja sinna, mis osade vahele. Me laulame Arvo Pärdi vaimulikku koorimuusikat. Me oleme tegelikult esitanud neid samu lugusid nii paari aasta vältel küll täiesti erinevates koosseisudes, päris sellisest kammerkoosseisust kuni suure ansamblini välja. Ja nüüd kuna aseme read said täiendust, siis me otsustasime panna anda sellise avalöögi palestiina, mis aga mida me tegelikult ka juba eelmisel kevadel esitasime, küll mitte Tallinnas ja, ja see sobib suurepäraselt kokku Arvo Pärdi muusikaga. Nüüd, kui rääkida Palestiina, mis siis, ega seda ma arvan, Eesti vabariigis ei kuule kuigi tihti, ta on piisavalt mahukas ja komplitseeritud vokaalansamblile, nii et seetõttu me oleme, me mõtlesime, et see on hea eesmärk omaette laulda seda teost sinna juurde. Pärdi teosed ei ole tegelikult kõige rohkem lauldud, need eelkõige inimesed jäävad ju magnifikad ja, ja võib-olla tema just ladinakeelseid teoseid, aga ladinakeelsele missale palestiina sulest mõtlesime siis panna kontrassiks ja võib-olla ka ühest küljest siduvaks elemendiks Arvo Pärdi inglisekeelsed kooriteosed ja seal kõlavat teosed nagu Pumann kude, hääle pastele, box siis Džibiutsus, isa, siis ainult su vain ja must Hauli Made of Good. Väga paljud Arvo Pärdi teosed on just selle poolest minust erilised ja, ja võimalusterohked osad Nendest on kirjutatud ansamblile, aga seda saab suurepäraselt esitada suurema koosseisuga ja ka vastupidi, kuna Arvo Pärdi muusika samamoodi vanamuusika Palestiina põhineb väga selgel tooni käsitlusel väga heal intonatsioonil. Muidu lihtsalt see muusika ei toimi, ütleme, eesti koorikultuuris laulmiskultuuris ansambli muusika koha pealt eriti on ikkagi lähedasem selline pigem rafineeritud laulmisstiil, ehk siis me ei kasuta nii nii lopsakat, ütleme, häälematerjali nendes teostes, kui me näiteks kasutame Tobiase oratooriumi, eks ole, või mõnes mõnes muus teoses, et eks ole parasjagu hea ülesanne kogu aeg varieerida erinevate kavade puhul, aga ma arvan, et eestlasele on lihtsam laulda selgelt ja puhaste klaari muusikat lähtudes oma emakeelest ja, ja ütleme ka rahvalaulu traditsioonidest suure kontrastina peale hooaja avakontserti tuleb meil Joonase lähetamine koos Eesti riikliku sümfooniaorkestri oratooriumikooriga ja ja seal on veel Rahvusooper Estonia poistekoor ja solistid ja dirigent Neeme Järvi. Ja seal me oleme müstilise koori rollis ja detsembris meil on juba mitmendat aastat kestev koostöö Corelli Music uga ja Corelli barokkorkestriga kanname koosette Bachi jõuluoratooriumi, järgmine poolaasta ehk siis 2009 esimene pool on võib-olla sissejuhatavalt on seotud meil Iisraeli reisiteemadega ja nimelt kutsutud tagasi eelmise külaskäigu korraldaja Felicia bluumentoni festivali poolt. Seekord küll kutsuti meid Tel Aviviga lisaks muusikafestivalile ja enamjaolt on seal kammermuusikaga kavas esinevat koorekiht, et maailma tuntumatest keelpillikvarteti dest ja samamoodi kammeransamblites ja me oleme seal sellel festivalil ainuke koore, kanname ette seal Eesti kaasaegset koorimuusikat ja siis teine kontsert on meil Jeruusalemmas, kus me siis esitame Arvo Pärdi ja Veljo Tormise kava ja peale seda on meil tulemas suurem projekt jälle aprillikuus taaskord küll Arvo Pärdi muusikaga, tema Johannese passioon ja seal on Kaastegevad Ensemble Vootšis muusika alles ja siis kammerkoor ja samamoodi solistid ja hooaja lõpu selline kulminatsioon, arvatasti, päike, plaadistus, kuna, et järgmine aasta tegelikult järgmine hooaeg on voodis musikaalne selle 10. hooaeg juba nemad tegutsemisaastate jooksul ja siis me mõtlesime, et oleks lõpuks aeg ka üks plaat välja anda või see tuleb siis koos orkestriga ja plaaniks on salvestada Arvo Pärdi tõdeum. Kammerkoorivoodžesmasikaales hooaja avakontsert toimub siis kolmapäeval, 22. oktoobril algusega kell kaheksa metodisti kirikus ja klassikaraadios salvestab selle kontserdi. Vanemuise kontserdimaja tähistab novembrikuu alguses oma kümnendat sünnipäeva, aga juba järgmisel nädalal algavad juubelile pühendatud üritused. Kuidas on, et 10 aastat möödunud sellest räägib kontserdimaja direktor kuivad Tamra. 10 aastat inimelus on suhteliselt lühike periood, aga sellist suure asutuse nagu Vanemuise kontserdimaja, kus jah, töötab kõigest 22 inimest sellise asutuse jaoks on 10 aastat väga pikk aeg. 10 aasta jooksul on külastanud Vanemuise kontserdimaja miljon inimest. Meie Eesti Kontsert, Vanemuise kontserdimaja oleme korraldanud publikule keskeltläbi 850 kontsert. Tegelikult me alustasime suhteliselt tühjalt kohalt, tähendab seda, et Tartus ei olnud sellist asutust, kes pidevalt aastaringselt korraldaks kontsert Vanemuise kontserdimaja lisaks hooajalise kontserditegevusele, mis algab siis septembrist ja lõpeb mais, teeb kah suvel kontsert. Et umbes kuus aastat oleme teinud Tartus suvefestivalid, kus me pakume tartlastele Tartut külastanud turistidele peamiselt Jaani kirikus. Kuna ta on väga eksklusiivne paik akustiliselt väga sobiv kontserttegevuseks ja teistes kirikutes ja ka Tartu botaanikaaias erinevaid kontserte, siis vähemalt neli-viis suurt kontserti hooajas teeme lastele. Need ei ole lihtsalt niisama kontserdid, aga need on, ütleme teatraliseeritud kontserdid, rekvisiitide ja kindla sisuga harivad tutvustavad muusikat läbi erinevate teiste kunstižanrite. Kuidas Vanemuise kontserdimaja tähistab oma kümnendat sünnipäeva? Ma tean, et juba järgmisel nädalal, 23. oktoobril ootab kontserdimaja kõiki lapsi külla endale. Sedapuhku me lõputasin välja natukene põnevama variandi, kutsudes lapsed kontserdimajja jaotades majas viieks osaks, ehk siis viieks piduaks ja idee on selles, et teeme ise muusikat, anname lastele võimaluse mitte passiivselt kuulata, vaid konkreetselt muusika tegemise loo saamise juures kaasa lüüa ja see rongi näiteks käsikellade tuba, rahvapillide tuba, džässituba, elektrooniliste pillide tuba, siis selline tuba, tünnid, spetsiaalsed tünnid, millel on võimalik erinevaid kindlaid kõrgusi saavutada ja lastele antakse võimalus pool tundi seal viibida selles õpitoas. Kui lugu selge, siis minnakse suurele lavale ja antakse ühiselt kontsert on ka kindel lugu, mida kõik siis õpivad kõik õpitoad ja saavad siis suurel laval kokku ja siis koos esitatud ja esitusest valmib dividi. Elliga ja. 11.-st kuni 19. oktoobrini toimuv rahvusvaheline neljas Heino Elleri nimeline viiuldajate konkurss hakkab lõpule jõudma. Täna ja homme toimuvad Estonia kontserdisaalis konkursi finaalkontserdid, kus selgitatakse välja parimad osavõtjad. Konkursil osaleb kokku 22 viiuldajat Soomest, Lätist, Poolast, Belgiast, Rumeeniast, Hiinast ja Eestist. Eestist osales 11 viiuldajat ja neid hindab rahvusvaheline žürii eesotsas viiuldaja Mark globodskiga. Kolmandasse vooru pääses kuus viiuldajat, kellest kolm esinevad täna kell 18 Estonia kontserdisaalis koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga JÜRI Valberteni juhatusel. Esitatakse Tšaikovski Sibeliuse viiulikontserte. Täna esinevad Liis Joamets Eestist, Saara Edelavoori Soomest ja Sophia Kiršanoval Lätist ning homme samal ajal astuvad kolmandas voorus üles Magdaleena Filiptšuk Poolast, Iivi ots Eestist ja Lynneja Hurtija Soomest žüriile võitjat teatavaks pärast pühapäevast viimast finaalkontserti. Finaalkontserdid algavad kell 18 ning tegemist on avalike kontsertidega kuhuga publiku oodatud on klassikaraadio salvestab kontserdid ning annab hiljem. Trisse liiga ja reedel, 24. oktoobril toimub esimene kontsert sarjas Nordic Baltic kontsert, siis on Põhja- ja Baltimaade kontserdihooaeg 2008 2009. Põhja- ja Baltimaade kontserdihooaeg on kaheksa riigi Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Eesti, Läti ja Leedu ühine kontsertide sari, mille eesmärk on tutvustada rahvuslikku muusikat ning intervjuule aitäh. Kõigi osavõtvate raadiojaamade kultuuriprogrammid vahendavad sündmusi otseülekandes või helilindi vahendusel. Esimene Põhja-Baltimaade raadiokontsertide sari toimus hooajal 1995 96. Tänavuse Põhja- ja Baltimaade kontserdihooaja esimene sündmus leiab aset 24. oktoobril Soomes Tampere kontserdimajas, kus esinevad Tampere Filharmoonikute Juht stuur koordsi juhatusel ja kavas on soome nüüdishelilooja Kimmo Hagola klaverikontsert, milles soleerib Henry sihvridson ning son Sibeliuse esimene sümfoonia. Ülekanne klassikaraadios algab kell 19 ja selle vahendab Annika Kuuda. Eesti Kontsert, Põhja- ja Baltimaade kontserdihooajal toimub Estonia kontserdisaalis 21. novembril, kui ettekandele tuleb Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine. Ka ja 18. oktoobri heligaja saatele tegid kaastööd Annika Kuuda Mirje Mändla, nelevast Reinhold, Kersti Inno, Tiiu Lewald, Hedvig Lätt ja Tiina kuningas. Helioperaator oli Katrin Vaarik. Toimetas Karin kopra.