Haapsalu piiskopilinnus ja toomkirik on külalisele ilmselt esimesed asjad, mis vanalinnas keskajaga seoses meelde tulevad. Säilinud on ka varasemast kaubaaidast 16. sajandil ümber ehitatud Jaani kirik. Keskaegne turg võis asuda kusagil praeguse raekoja pargialal. 13. sajandil, mil Haapsalu rajati, oli linna asukoht mereühenduse poolest soodsam kui tänapäeval, jätkab arheoloog Anton Pärn. Tegelikult haapsalu võtmeks on väin tänane haapsalu laht. Tegelikult oli läbitav Noarootsi ja mandri vahelt Soome laheni välja ja väin ehk siis asukoht juba muinasajast tuntud veetee ääres võis olla võtmeks selle linna rajamisel. Keskaegne linnapilt on varjul hilisemate hoonete allretkel. Osalejatel avanes erakordne võimalus heita pilk sellesse kadunud maailma, sest just praegu on pooleli arheoloogilised kaevamised Rüütli tänava ääres. Siit leiti mitu keldrit, millest vanim võib pärineda linna rajamise ajast. Jätkab Anton Pärn. Meil avanes unikaalne võimalus ühte kinnistut uurida ja saadad täiendavad läbilõige linnaehitusest. Tema algus kümnenditest alates kuni 19. sajandini välja. Rüütli tänavakaebamise teeb eriliseks veel see, et viimati olid sellise ulatusega arheoloogilised tööd mõnel Haapsalu vanalinna kinnistul 30 aastat tagasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.