Kell on kuus, Päevakaja võtab kokku laupäeva 20. juuni olulisemad sündmused, mina olen Uku toom. Endine USA Euroopa vägede juht erukindral Ben Hodges ütleb, et tegelikult ei pruugita USA vägesid Saksamaalt välja viia. Toila oru pargis on need võimalik minna virtuaalselt ajas tagasi ja vaadata, kuidas nägi 1938. aasta suvel välja president Pätsi suveresidents. Oru loss. 1938. aasta oli Toila oru lossile ja pargile ja piirkonnale siis esimene täispikk aasta, kui loss oli valmis saanud või värskelt renoveeritud. Põllumajandusamet alustas iga-aastast viljapuu-bakterpõletikuseiret. Sellel nädalavahetusel peetakse üleeuroopalisi arheoloogiapäevi Haapsalus. Keskaegne linnapilt on varjul hilisemate hoonete allretkel. Osalejatel avanes erakordne võimalus heita pilk sellesse kadunud maailma, sest just praegu on pooleli arheoloogilised kaevamised Rüütli tänava ääres. Ilm püsib meil vahelduva pilvisusega, hoovihmade võimalus väheneb. Sooja on öösel 10 kuni 17, homme päeval 16 kuni 25 kraadi. Alustame välismaalt, USA otsus vähendada vägede hulka Saksamaal oli poliitiline ja seda ei pruugita tegelikult ellu viia, nii ütles rahvusring kuule endine USA Euroopa maavägede juht, erukindralleitnant Ben Hodges. Vargamäeplaan on juba tekitanud pingeid kongressiga, mille liikmed rõhutavad, et see kahjustaks USA strateegilist võimekust ja kõiki NATO liitlasi, aga lähemalt Maria-Ann Rohemäe. Erukindralleitnant Ben Hodges arvab, et valge maja ovaalkabinetis on vägede vähendamisest Saksamaal räägitud juba pikemat aega. Selle üks toetaja võis olla juuni alguses ametist lahkunud USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell, kes on teravalt kritiseerinud liitlase madalaid kaitsekulutusi. Lisaks peegeldab otsus president Donald Trumpi valimislubadust tuua väed tagasi koju räägib endine USA Euroopa maavägede juht erukindralleitnant Ben Hodges. Otsusele ei eelnenud mingisugust strateegilist analüüsi, mis oleks jõudnud numbrini 9500. Mingisugust ametkondadesisest protsessi ei olnud, see oli puhtalt poliitiline otsus. USA ajakirjanduses on spekuleeritud, et vähemalt mingi hulk Saksamaalt lahkuvatest vägedest saadetakse alaliselt Poola. Sellele on auru juurde andnud kuuldused, et järgmisel nädalal külastab Poola president Andrei Tuudav Washingtoni ja oodata on suurt uudist. Kuidas aga rõhutab, et praegu ei ole Poolal sellist võimekust, et ameeriklasi alaliselt vastu võtta? Ta? Ja kuna see on väga kallis, siis lähiajal seda tõenäoliselt ka ei juhtu. Erukindralleitnant lisab, et tegelikult ei ole NATO idatiivale alalisi baasia vaja küll aga rohkem roteeruvad üksusi. Vajan hoopis logistika ja luurevõimekuse arendamist, kommunikatsioone ja insenere USA sõjaväe enamik sellest võimekusest on reservvägedel ja need on üksused, mida saab mobiliseerida kuueks või kolmeks kuuks. Kuigi asi sõnul on oluline mainida, et seni ei ole antud ühtegi käsku Saksamaal asuvate vägede liigutamiseks, mis vähendab võimalust, et see üldse juhtub. Lisaks on tekkinud vastuhääli Trumpi administratsiooni sees, kes leiavad, et otsuse elluviimine kahjustab USA strateegilist võimekust ja kõiki NATO liitlasi sealhulgas Balti riike, mis kahe protsendi kohustust täidavad. USA väed, mis välja soovitakse viia, et jõuda plaanitud numbrini on suures hulgas just need, mis vastutavad kiire reageerimise eest. Palju keerulisem oleks tuua vägesid USA-st või neid mööda Euroopat liigutada, et jõuda näiteks suvalgi koridori või Rumeeniasse. Kuid see lisab, et enne otsuse tegemist oleks valge maja pidanud kongressiga nõu pidama, kuid tõenäoliselt aimati nende vastuseisu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington. Veidi koroonaviirusest, Austraalia Victoria osariik taastub esmaspäevast koroonapiirangud, sest Covid 19 nakkusjuhtude arv on olnud neli päeva järjest üle 10. Juuli keskpaigani kehtiva korra järgi ei tohi üks leibkond külla kutsuda üle viie inimese, vabas õhus võib koguneda kuni 10 inimest. Kohvikute-restoranide ja pubide piirangute leevendamise plaan lükatakse kolme kuu võrra edasi. Saksamaal reda viidens prügis asuvas tapamajas tõusis koroonaviirusesse nakatunud töölist see arv veel 226 võrra, nüüd 1029. Kokku töötab tapamajas 6500 töötajat ja neile on antud garantii käsk kõigile, aga ülemustele ja nende pereliikmetele aga siiski nenditakse, et viiruse märkimisväärset levikut laiemasse üldsuses ei ole tuvastatud. Viiruse suhtes on seni kontrollitud üle 3000 töötaja ja see kontroll jätkub. Eestis analüüsiti viimase ööpäeva jooksul 748 koroonaviiruse proovi. Kahe inimese test ehk 0,3 protsenti. See osutus positiivseks. Mõlemad olid Tallinnast. Hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi kaheksa inimest. Juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Tänasest on Toila oru pargis võimalik minna virtuaalprillide ja audiogiidi abil, ajas üle 80 aasta tagasi ja vaadata, kuidas siis nägi 1938. aasta suvel välja president Pätsi suveresidentsi-na tuntud oru lossi ja samuti selle ümbrus. Sellest nüüd pikemalt. Rene Kundla. Virtuaalretke Toila 1938 abil saab iga soovija neljas punktis tunda end teise maailmasõjaeelses Eestis pargis test matka läbinud Irene Käosaar tunnistas, et ta poleks oma fantaasiates suutnud lossi ja parki sellisena ette kujutada. Mina ei olnud kunagi ette kujutanud seda, milline see tegelikult pylor loss oli, milline oli see kasvuhoone, see mastaapsus, need vaated, et ma ei olnud osanud endale seda niimoodi ette kujutada, klaasja vist vaeseks, et praegu see prillide kandmine aitas fantaasiat elustada ja tõesti väga, väga äge. Külastaja, sa seisad loru lossi aias. Eesti presidendi Konstantin Pätsi suveresidentsis on 1938. aasta juulikuu varane hommik. Kolm aastat tagasi alanud suured korrastustööd on jõudnud lõpusirgele. Virtuaalmatkaks valiti 1938. aasta juulikuu, sest selleks ajaks oli Turu lossi taastamistööd jõudnud üldjoontes lõpule, ütles Tartu Ülikooli võrsefirma Blu-ray juhatuse liige, ajaloolane Mairo Räsk. 1938. aasta oli Toila oru lossile ja pargile ja piirkonnale siis esimene täispikk aasta, kui loss oli valmis saanud või värskelt renoveeritud. 1937 Need lossi renoveerimistööd suvel seitse esimene väliskülaline oli Soome president ja 1938. aasta ja ehkki need murepilved olid Euroopas juba üsna suurelt üleval, ei olnud see siiski nii pilvine kui kui järgneva aasta 39. Ja ka selleks, et seda raskust oleks vähem ja seda rõõmu kasvõi sellest viivust oleks rohkem, siis otsustasime 38. aasta kasuks. Toila vallavanema Eve Easti unistus on 57 toaga kolmekorruselise oru lossi taastamine, kuid ta jäi rahule ka virtuaaltuuriga. Me ei saa endale lubada hetkel küll oru lossi, aga selle eest me oleme seda saanud teha virtuaalselt ja niivõrd lühikese aja jooksul. Kõigepealt Eesti vabariigi lipu jaoks lipumast siis Konstantin Pätsi meie esimese presidendi kuju ja nüüd aasta pärast. Me täna seisame siin ja avame virtuaalse lossis käimise võimaluse. Oru ehkki Elysee Vi loss valmis 1899. aastal oktoobripöörde järel jäi loss hooldamata jääda, taastati 1900 kolmekümnendatel aastatel. Teises maailmasõjas. Loss hävis Toilas oru pargist raadiouudistele nägundla. Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul ei ole valitsuse välja pakutud meetmed tööjõupuuduse lahendamiseks marjapõldudel praktikast tööle hakanud. Valitsuse pakutud 600000 eurot pikaajaliste töötute värbamiseks ei olu ei ole olukorda üldse leevendanud, ütles maasikakasvatajate liidu juhatuse liige Elke Lillemets. Põllumajandustootjate vajadus on praegu töötukassa andmetel hetkel 937 ja nendest 472 marjakorjajat. Nädalaga on vabade töökohtade arv suurenenud pea 250 võrra. Aga põllumajandusamet alustas iga aastat iga-aastast viljapuu-bakterpõletikuseiret. Seire eesmärgiks on analüüsida ja kindlaks teha, kas ja kuidas on roosõieliste puude ja põõsaste haigus Eestis sel aastal kanda kinnitanud. Info kogumine on oluline, kuna viljapuu-bakterpõletiku peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas. Sellest Jane Saluorg. Viljapuu-bakterpõletikukahjustus taimedel sarnaneb põlemiskahjustusega ehk lehed, viljad ja õied muutuvad pruuniks ning näevad kõrbenud välja. Iseloomulik on ka see, et kahjustunud osad puu või põõsa küljest ei varise ning tüvele ja okstele võivad kidakoorehaavandid, ütleb põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist Birger ila au olulistes peremeestaimedeks. Eesti näitel on haigusele õuna, puupirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu ja ebaküdoonia. Tegelikult Eestis kohapeal bakter levinud ja kohastunud ei ole. Küll aga on siin soodsad ökoloogilised tingimused, mis taimekahjustaja levikut soodustada võib. Haigus jõuab enamjaolt Eestisse puukoolidest või välismaalt ostetud istikutega jätkab Birger Ilow. Euroopas teistes riikides on see viljapuu bakterpõletik küllaltki laialt levinud, see tähendab ka seda, et kõik istikud, mis siia tulevad, peavad olema varustatud taimepassiga. Seal peab olema spetsiaalne märge Peetset tõstatectitsioon inglise keeles või siis BC terve ja mis on siis rahvusvaheline lühend selliseid istikuid, millal taimepassile ei ole, seda Peetsetterwin jaamolovoora märget inimesed siia tuua ei tohiks. Viljapuu-bakterpõletiku haigust on Eestis leitud kahel korral esimest korda 2012. aastal ja teist korda möödunud aastal. Mõlemal juhul leiti bakter puukoolidest. Iga-aastaselt läbiviidav seire ongi seega Lauri sõnul üks paremaid viise, kuidas veenduda, et bakterid Eestis ei ole. Ja samal ajal, kui me igal aastal viime läbi seiret, siis meie eesmärk on võimalikult varakult tuvastada, kui see kahjustaja siia jõudnud on. Kahjustaja edasise leviku piiramiseks. Meetmed on efektiivselt ainult juhul, kui me avastame sellisel hetkel, kui ta laialt levinud veel ei ole ja kuna tegemist on sellise kahjustajaga, kes kuskile kohale jõudes levib koha peal edasi väga kiirelt ja väga lihtsalt siis varajane tuvastamine on siin eriti oluline. Peamiselt keerataksegi puukoole, mis toodavad viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid aga üle vaadatakse ka viljapuuaiad, pargid, metsad ja muud looduslikud alad. Kui ka eraisikule tekkinud kahtlused tema aias või ümbruses võib olla nakkus, tuleks sellest põllumajandusametile teada anda, sest lõplikult määrata saab haigust ainult laboratoorse analüüsiga. Viljapuu bakterpõletikust lahti saamise peamiseks meetodiks on kahjustunud puu või põõsa põletamine. Reedest pühapäevani peetakse üle Euroopa arheoloogiapäevi ja ajalugu tutvustavaid üritusi toimub ka mitmel pool Eestis. Näiteks Haapsalus. Juhan Epner jätkab sel teemal. Haapsalu piiskopilinnus ja toomkirik on külalisele ilmselt esimesed asjad, mis vanalinnas keskajaga seoses meelde tulevad. Säilinud on ka varasemast kaubaaidast 16. sajandil ümber ehitatud Jaani kirik. Keskaegne turg võis asuda kusagil praeguse raekoja pargialal. 13. sajandil, mil Haapsalu rajati, oli linna asukoht mereühenduse poolest soodsam kui tänapäeval, jätkab arheoloog Anton Pärn. Tegelikult haapsalu võtmeks on väin, tänane haapsalu laht, tegelikult oli läbitav Noarootsi ja mandri vahelt Soome laheni välja ja väin ehk siis asukohta juba muinasajast tuntud veetee ääres võis olla võtmeks selle linna rajamisel. Keskaegne linnapilt on varjul hilisemate hoonete allretkel. Osalejatel avanes erakordne võimalus heita pilk sellesse kadunud maailma, sest just praegu on pooleli arheoloogilised kaevamised Rüütli tänava ääres. Siit leiti mitu keldrit, millest vanim võib pärineda linna rajamise ajast. Jätkab Anton Pärn. Meil avanes unikaalne võimalus ühte kinnistut uurida ja saadad täiendava läbilõige linnaehitusest tema algus kümnenditest alates kuni 19. sajandini välja. Rüütli tänavakaevamised teeb eriliseks veel see, et viimati olid sellise ulatusega arheoloogilised tööd mõnel Haapsalu vanalinna kinnistul 30 aastat tagasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu. Ilm on olnud täna suviselt päikesepaisteline, vähemalt Tallinnas, aga üldiselt ikka veidi jahedam kui eile, sellepärast et Valgas on 23 kraadi sooja. Hetkel eile oli 30, sel ajal, aga mis saab edasi sellest mütsile kangur? Ööl vastu pühapäeva madalrõhuvöönd aina kaugeneb ja üha mõjusamaks muutub põhjapoolne kõrgrõhuala. Põhjapoolsetes maakondades on öösel selge või vähese pilvisusega sajuta ilm, lõuna pool aga vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ning kohati sajab hoovihma. Tuul puhub idast ja kirdest viis kuni 11, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on Põhja-Eestis 10 kuni 16, Lõuna-Eestis 15 kuni 18 kraadi. Pühapäevapäev tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta. Puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 19 kuni 25, rannikul kohati 15 kraadi. Ja tänased spordiuudised toob Teieni Juhan Kilumets. Kakumäe rannas selgusid neli nelja vastu rannavõrkpalli Eesti meistrimeeste finaalis võitis Tartu Bigbank kaks. Üks esindusliku koosseisuga meeste saalikoondist, kuhu kuulusid teiste seas Robert Täht, Oliver Venno ja Ardo Kreek. Kolmanda koha mängus alistas Tallinna Selver Taltecki. Naiste turniiri võitis geimigi loovutamata Taltecki naiskond. Eesti jalgpalli karikavõistluste esimeses poolfinaalis alistas FC Flora ootamatult põnevaks kujunenud mängus neli. Kaks FC Elva. Esiliigas kuuendat kohta hoidev Elva läks kohtumist kahel korral juhtima, kuid lõpuks jäi ikka peale valitsev Eesti meister. Esimest korda läks koduväljakul mänginud Elva kohtumist juhtima 11. minutil Veiko Maidla väravast. 17 minutit hiljem viigistas seisu Henri Välja. Elva pääses etega 56. minutil Mart Tomsoni penaltist. Juba neli minutit hiljem viigistas seisu samuti penaltist Mark Anders Lepik. Florale tõid lõpuks võidu Rauno Alliku ja Martin Milleri tabamused kohtumise viimasel veerandtunnil. Teises poolfinaalis lähevad vastamisi Narva Trans ja Tallinna Kalev. Eesti karikavõitja selgub lilleküla staadionil neljandal juulil. Hispaania jalgpalli kõrgliigas mängis liider Barcelonasse viljaga null null viiki ja andis sellega Madriidi Realile võimaluse esimeseks tõusta. Reaalkohtub homme reaalsusesse taadiga. Praegu on Barcelona edu Reali ees kolm punkti, aga võrdsete punktide korral oleks paremate omavaheliste mängude seisu tõttu eelis Madridi suurklubil. Inglismaa jalgpalli kõrgliigas mängis kolmandal kohal olev Lester setti võõral väljakul Watfordiga üks. Üks viiki. Liverpoolile steril enam püüda pole võimalik. Teisel kohal olev Manchester City edestab lesterit ühe vähem peetud mängu juures kuue punktiga. See oli tänaõhtune Päevakaja aitäh kuulamast.