Tere head klassikaraadio kuulajad algab muusikauudistesaade helikaja. Täna tuleb juttu järgmistel muusika teemadel. Homme möödub 30 aastat Arvo Pärdi teose Tabula rasa esiettekandest. Teose tähendust avab saates immo Mihkelson. Teda küsitleb Elena Lass impordi Alte Opera kontserdihooaja avaürituste austakt, pea helilooja Erkki-Sven Tüür. Festivalil esitati ka Helena Tulve teoseid. Heliloojad jagavad muljeid. 29. septembril tähistab Eesti riiklik sümfooniaorkester rahvusvahelist muusikapäeva kontserdiga, kus soleerib viiuldaja Deniss kolthel ning dirigeerib Andrei boreiko. Kõnelevad mõlemad külalised. Eesti Kontsert. Rahvusvahelise muusikapäeva kontsert toimub 30. septembril, mil Estonia kontserdisaalis esineb Lääne-Saksa ringhäälingu sümfooniaorkester Semjon Puškovi juhatusel. Mirje Mändla usutleb Neeme Bunderit. Tallinna tseremoonia uuest kontserdiseeriast klaveripalavik, mis algab homme, kõneleb produtsent Heili paus tamm. Teda küsitleb Kersti Inno. Seitsmenda oktoobrini toimub 12. rahvusvaheline Tartu vanamuusika festival, mida tutvustab festivali kunstiline juht Raholangsepp. Teemat vahendab Hedvig Lätt. Neljandal oktoobril esietendub rahvusooperis Estonia hooaja esimese uuslavastusena Ludwig minkuse ballett ongi hot peaosatäitjaid, loanake orgia. Aleksandr Pligorovskid usutleb Age Raa. Endal ja neljandal oktoobril esitab Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel Alfred Schmidt 12 patukahetsuse psalmi. Te kuulete Gerdina intervjuud dirigendina ja saate lõpul teeb Priit Kuusk ülevaate maailma muusikaelust. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile kena kuulamist. Sel pühapäeval möödub 30 aastat Arvo Pärdi teose Tabula rasa esiettekandest. Stuudios on selle teose tähendust ja tagamaid avamas ajakirjanike immo Mihkelson. Tabula rasa esiettekanne oli siis peaaegu 30 aastat tagasi, ehk siis 30. septembril 1977 ja võib-olla tõesti on inimestele jäänud mulje. 68. aasta kreedo esiettekanne Estonia kontserdisaalis äratas rohkem tähelepanu ja sellest on rohkem kõmu ja palju räägitud, et just nagu legendaarse, aga tegelikult on isegi omaaegse pressi põhjal jäänud mulje et inimestele, kes viibisid Tabula rasa esiettekandel, mis oli tavatus paigas, Tallinna Polütehnilise instituudi aula, et selles kohas see kontsert jättis nendele inimestele, kes saalis olid tõenäoliselt suurema elamusliku mulje, mis püsis pikemat aega kui see, mille kümmekond aastat varem said inimesed kreedast Credoli skandaalse hõnguga. Tabula Rasa tähistas puhta muusika ja suure idee nii-öelda võidukäiku, et see avaldas inimestele rohkem muljet. Ta pole, Rasast ilmus sirpi vasaras arvustus oli kolm nädalat pärast kontserti, Ines Rannap kirjutas selle. Ja see oli tolle aja kohta võiks öelda erakordselt suurt vaimustust. Õhkav. Ja Ines Rannap kirjutas seal ka sõnad, mida paljud tõenäoliselt ei uskunud. Nimelt selle artikli lõpus ütles ta, et see on muusika, mida ootab suur rahvusvaheline tähelepanu. Aga see oli Nõukogude Eestis oli raudse eesriideaeg see, kui välismaal ei pääsenud ja, ja tundus absurdse, et see muusika võiks kunagi jõuda paljude inimesteni, mõjutada paljusid inimesi, aga tegelikult nii see läks, see on minu subjektiivne ajakirjaniku arvamus. Aga minu arvates on tõenäoliselt Tabula rasa esiettekande näol tegemist Eesti pinnal toimunut rahvusvahelises mastaabis kõige tähtsama muusikasündmusega. Sellepärast et see on muusika, mis tekitas omamoodi sümboli enda ümber ühe sellise uue muusikalise nähtuse või mõiste. Ja kui praegu me kohtame tihti Lääne muusikakriitikas niisuguseid väljendid nagu Pärt, Pärdilikult kõlad või midagi taolist, mida kasutatakse kuidagi hoolimatult, palju ja väga ohtralt siis tegelikult ei peaks sugugi unustama, et Tabula Rasa, seesama üks muusikatükk oli peamine, mis rajas selle mõiste nii-öelda sisu ehk siis kõlalise tähenduse. Umbes kuu pärast seda Eesti esiettekannet käis tolleaegne Nõukogude liidus tähtsamad ja etemad Kammerorkesterit soulis Sandetskise Leedu kammerorkester turneel Saksamaal ja Austrias. Ja samad solistid Gidon Kremer, Tatjana krindenko. Jaga altarite snike olid selle kammeransambli koosseisus solistidena ja ühe teosena mängiti seal ka Pärdi, Tabula roosat. Gidon Kremer oli sellest väga tugevalt sisse võetud. Ehkki nagu Arvo Pärt on meenutanud, kui ta selle teose noodid kätte sai enne proove siis oli ta hüüatanud üllatunud aktiivse muusika. Talle tundus, et see teos ei kõlba kuhugi. Alles kontserdi ajal, nagu Eri Klas ka on meenutanud, kes oli dirigent ja kellele see teos on pühendatud. See teos on pühendatud Gidon Kremer Tatjana krintenkoleeri klassile. Järglasse mäletab, et alles kontserdi ajal see teos avanes. Selle muusika mõju ilmnes ka muusikutele ning Ühest kontserdist, mis 77. aastal kõlas ka Saksamaal Bonnis tehti plaat hiljem. See plaat ilmus 24. aastal. Sellega on omamoodi legendaarne lugu. Kuidas Manfred Eicher plaadifirma issi embost seda kuulis veel öisel sõidul, kuidas ta vaimustas, kuidas ta otsis, mis muusika see on ja tema andis välja selle plaadi. Tabula Rasa on plaadi nimi, sel ajal on seesama 77. aasta Bonnis tehtud salvestus peal. Ja see muusika on lubanud maailma. See on nüüd selle asja nii-öelda laiem selgitus, miks me peaksime täna meelde tuletama, et 30 aastat tagasi oli see ühe eesti heliteose esiettekanne, et see ei olnud lihtsalt esiettekandes, oli midagi enamat seal ühe täiesti. Nähtuse sünd. Arvo Pärt on ise meenutanud, et nad kohtasid kirangreemeriga sellel samal kontserdil, kus oli kantuse esiettekanne. See oli 1977. aasta kevadel. Gidon Kremer oli sellel kontserdil solist ja nad said korraks põgusalt kokku lava taga ning Gidon Kremer ütles Pärdile. Teost, et helilooja kirjutaks temale kui viiulimängijale teose ja pardale küsinud, et kas see võib ka aeglane teos olla, mille peale kreemjar ütles, et muidugi võib ükskõik peaasi, et olgu tehas, sellel esimesel kohtumisel telliti teos, see muusika hakkas sündima ja see sai esiettekande umbes pool aastat pärast seda esimest kohtumist ja pärast seda on Gidon Kremer oma intervjuudes korduvalt väga kõrgelt tunnustades rääkinud Arvo Pärdi muusikast sellest samast tabula roosast, mille esiettekandjad oli muusikast, mis teda üllatada suutis, suutis üllatada oma lihtsusega eelkõige ja sellega, kui raske oli seda muusikat, et mängida nii, et kõlama hakkaks. Arvata võib, et väga paljusid muusikuid, kuulajaid neid saadab sedasama lumme, mida nad kuulanud selle isemi plaadi pealt, kus on seesama 1977. aasta salvestus kui see tunne sellest uuest muusikast oli veel väga värske, selles salvestuses on midagi niimoodi erilist, et see tõepoolest annab inimestele aluseid, et see valge leht tabula rasa, see on vaikus ja see vaikus, mis muusikas on muusikaline vaikus. Et see ei ole mitte tühi, pole lihtsalt paus, kus helide vaheline ruum, kus on katkestus, helide vahel aitas või midagi niisugust, kus on lisaks helidele veel midagi. Võib-olla tõesti ei kuule, aga on midagi niisugust, mida me tajume ja selles vanas salvestuses 30 aasta tagusest salvestuses on olemas võimalus kujutleda Nendes helides seda vaikust seda alguses punkti, kus inimese kujutlusvõime hakkab tööle, kus ta nagu saab millestki osa muutub millekski, aga see on seesama valge leht, millele inimene ise kirjutab selle, mida ta tahab seal tajuda, nii et just nimelt sõja lahtine võimalus paljudel inimestel tajuda selles muusikas väga erinevaid asju. Septembri keskel toimus Frankfurdis festival auftact, mille peaheliloojaks oli eesti helilooja Erkki-Sven Tüür ning samas kantiga etega Helena Tulve teoseid. Telefonil on nüüd helilooja Erkki-Sven Tüür. Frankfurdi muusika hooaja avasündmuste pea, helilooja, mis tunne oli olla selle festivali fookuses? Eks ta niisugune kena kontrast tavapärasele helilooja elule ju et enamus aega möödub suhtelises eraldatuses töölaua taga, siis on järsku nagu ühest maailmast teise minek, et oled suures linnas ja kõik postid, on sul näopiltidega plakatid täis ja oled niukses harjumuspäratu fookuses ja suhteliselt ka nagu meedia tähelepanu on tuntav, et eks, eks need on muidugi seda festivali ju teinud tükk aega ja, ja see on niisugune traditsioon seal juba. Et hooaja alguses on siis üks helilooja, üks üks interpreet, kellele on pühendatud päris hoomatav tähelepanu siis kontsert, et kus mu lugusid mängiti, oli hulgem ja märkimis väärsemad. Neist olid kahtlemata magma ettekanne frankfurdi raadio sümfooniaorkestri, Evelin Glenni ja Paavo Järviga kahel õhtul järjest. Ja, ja kuna sinna langes ka magma CD reliis Saksamaal, siis oli see müügil ja rahvas seda ostis väga suurtes kogustes, mis ka tegi rõõmu muidugi mulle erilist head meelt valmistas muidugi need mõlemad etega, et oli tunda, et, et klemmile on nüüd see teos saanud väga omaseks, et see nagu enesekindlus ja energia, millega ta seda esitas, oli ka ikka väga vaimustav ja, ja ka koostöö, kui see ansambel orkestriga ja Paavoga töötas igati laitmatult. Muidugi õhkkond, mis tekib sellises suures saalis, kus on pealt 2000 inimese ja see on nagu seda väärt, et siit metsast välja minna ja, ja seda kogeda. Teil on väga ilus kontsert, siis nagu küll väikses saalis, aga ikkagi väga intensiivselt esitatud ja sama intensiivselt ja vaimustatud vastu võetud oli Ensemble moderni kontsert kus Olari jälg juhatas ja kus oli kavas ka Helena Tulve kaks teost, et ka plussis veel Magnus Lindpere ees. Et niisugune Eesti kohalolek seal tegi mulle ka veel lisaks sellele, et lihtsalt minu teoseid mängiti, tegi mulle suurt rõõmu, et seal ei olnud mitte ainult mina, aga oli ka Helena ja oli Olari Paavo muidugi. Pluss siis lisaks veel Deutsche Sprichar filarmoni. Kavas oli mu keelpilliteose Akva hakkas seda, Michael Perling kurtson, Berlingi poeg, väga head sellist. Ja nüüd viimastel aastatel ka usinasti dirigeerimisega tegelev noormees iis Junge Deutsche filharmoonia esitas Manfred orki juhatusel Aaditust väga. Kuidas ma ütleks, niisugune tummine, esitus väga tihe ja noh, kuidagi niisugune saksapärane mis oli muidugi täiesti vaimustav, oli Karolin Vichmann soolokontsert. Ta on erakordselt hea viiuldaja ja ta on suurepärane ka kaasaegse muusika interpreet ja ta oli valmistanud ette sellise soolokava. Seal oli kolm esiettekannet, see oli minu üks kümneminutine sooloviiuli uus lugu, konfession. Matias Spenceri uus teos ja aga Wolfgang riimi uus teos. Ja veel Salvatore Ariinud seiga printsi fantastiline teos aastast 75 76. Kreemja pensionär olid muidugi ise ka kohal ja see kõik oli noh, niisugune hästi tore meeskond oli seal. See oli üks väga meeldejääv kontsert, sest kõik need teosed olid väga erinevad. Ja kuidas ta suutis sellise pühendumusega seda muusikat mängida ja niivõrd veenvalt seda mängida, et see oli täiesti omaette elamus. Üks üks viiuldaja, keda ma väga sooviks näha ka meil siin Tallinnas esinemas tulevikus. Ja veel, mis siis toimus, oli, oli sümpoosion Vartse Milhunud Punta stayne siis nagu must piimja, voolavat kivid, oksimoronlikus lähenemisest tuletatud see pealkiri, kus muusika teadlased lörnbjaterhikel Han Claus Jung, Heinrich Hartmute lükk, Tomi mägela Volk, Sandmer ja Kerri Kotta esinesid ettekannetega tüüri loomingust, ütleme siis nii ja selle lõpetas niisugune paneeldiskussioon, milles osalesin. Nende materjalid seal ilmub järgmisel aastal raamat Alte operannab nende sümpoosioni materjalide põhjal alati rahv välja. Varem on juba ilmunud siis Hence striimist lahenmanist klassist ja see aasta saar jahust. Niisugune rõõmustav rida. No seda kõike on väga suur rõõm kuulda ja aitäh selle kommentaari eest, Erkki-Sven Tüür. Meil on nüüd stuudios helilooja Helena Tulve, mis laadi festival see on ja kuidas Teie teosed sinna valiti? Õigupoolest ei ole tegemist festivaliga, vaid see on selline kontserdihoo aega avav kontserdiseeria, Frankfurdi Alte ooperi pold korraldatuna. Ja neil on selline traditsioon, et igal aastal on üks helilooja fookuses ja üks interpreet. Ja sel aastal oli siis heliloojana fookuses Erkki-Sven Tüür ja Indepredina briti tšellist Stefani Iisraelis. Peab ütlema, et tegemist on sellise väga silmapaistva prestiižse üritusega. Näiteks eelnevatel aastatel on fookuses olnud Kaia Taarja hoo. Helmut lahenman, Peter ETV-s. Ja tulemas on sama kuulsad kuumad nimed nagu näiteks pirn bulis ja teised, siis toimus ka ansambel moderni kontsert, mida dirigeeris Olari Elts. Ja see oli siis selline kontsert, kus programmi valikul oli ka Erkki-Sven Tüürile endal sõna sekka öelda ja tõenäoliselt ka Olarieltsil, et et sellise väikese nihkega sattusid ka minu teosed sinna programmi ja esitati siis kahte teost abis ja siis limine, mis on trio ja seda siis, kelle teises versioonis klarneti-le, tšellole ja klaverile. Kuidas jäid rahule oma teosta ettekandega? Mina jäin oma teoste esitustega väga rahule, sest ansambel Modern, keda Olari Elts juhatas on ikka selline uue muusika, ansamblit kõrgklassist. Ja see oli selline huvitav kogemus, nii minule kui ma arvan ka Erkki-Sven Tüürile selle ansamblitööd näha ja loomulikult tunda heameelt, et meil selline silmapaistev dirigent nagu Olari Elts aitäh tulemast stuudiosse. Helena Tulve. Täna õhtul toimub Estonia kontserdisaalis kontsert, mis on pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale. Esineb Eesti riiklik sümfooniaorkester. Dirigent on Andrei boreiko Saksamaalt ning viiulisolist Deniss koltfeld samuti Saksamaalt. Kontserdi kavas on Brahmsi viiulikontsert, D-duur, Haydni sümfoonia number 60 yldist ratto ja partagi sõit balletist Võlumandariin. Sõna saab viiuldaja Deniss koltheld, kes tutvustab Brahmsi viiulikontserti. Nii oli kontsert on ulatuslik ja komplitseeritud teos. Tegelikult kutsuvad viiuldajad seda sümfooniaks orkestri sümfooniat, soola viiuliga. Sellepärast peame me otsima ja nägema erinevaid interpretatsiooni võimalusi, et tekiks lähedane koostööorkestriga. Loomulikult Brahmsi muusikal on pikad ja sügavad traditsioonid, millest peame samuti kinni pidama. Koltheda on Brahmsi viiulikontserti kokku esitanud üle 10 korra. Tänane kontsert on esimene esinemine Eesti riikliku sümfooniaorkestriga. Kõneles viiuldaja Deniss koldweld, kes praegu elab Saksamaal. Dirigent Andrei Pareiko on Eesti riikliku sümfooniaorkestrit juhatanud korduvalt ja meie orkester on tema elus suurt rolli mänginud. Ütleksin, et see oli esimene orkester, kes tunnustas mind dirigendina. See oli esimene orkester, mida juhatasin oma orkestri kõrval. Kui olin noor dirigent, siis juba eesti professionaalsete muusikute respekt minu suhtes oli minu jaoks suur au. Tegime paar kontserti üheksakümnendatel viimast korda, olin siin kas 97 või 98 nii et sellest on siis peaaegu 10 aastat. Pärast kümmet vastad, ei tunne ma enam Tallinnat ära. Paljud kohad on justkui peidetud uute hoonete taha, ma ei leia enam kohti üles. Aga pole tähtis. Orkester, mis on teie rahvuslik aare? Väga heal tasemel, palju noori muusikuid, häid dirigente oskan öelda vaid seda, et peaksite olema uhked oma orkestri üle. Selleks on teil kõik õigused. Edasi räägib Pareiko tänase kontserdi kava valikust. Tegin selliseid ka valiku ja mul on hea meel, et korraldaja seda aktsepteeris sest nende kavas olevate teoste vahel on tihedad sidemed. Need kõik on loodud Austria-Ungari impeeriumi territooriumil. Hain töötas Ungari vürsti esterhaaži õukonnas Brahmsi, töötanud ainult Saksamaal, aga ka Viinis. Tema muusikas on palju Ungari motiive. Ja Peela partok on ilmselt parim Ungari helilooja. Nad kõik kolm on väga erinevad, kuid kõigil neil on midagi ühist. Partoki muusikas võib kuulda Haydnik eriti just sellest sümfooniast. Sellepärast ma selle valisingi. Sellel on palju Ungari karaktereid. Ungari tantsurütme. Pramsi muusikas võite leida Viini koolkonna Haydni Mozarti traditsioone. Kuid samal ajal vaatas praam tulevikku. Uuendas midagi, mida tuleviku heliloojad kappartok on üle võtnud. Nii et minu jaoks on kõik tänase õhtu heliloojad justkui ühest perekonnast Austria-Ungari muusikatraditsioonide perekonnast. Kõneles dirigent Andrei boreiko ülekanne rahvusvahelise muusikapäeva kontserdilt Estonia kontserdisaalis, kus esinevad viiuldaja Denis kolthelt, Eesti riiklik sümfooniaorkester ning dirigeerib Andrei Pareiko, algab täna õhtul kell 19. Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva ja sel puhul jõuab 30. septembril Estonia kontserdisaali sümfooniaorkester künnist koos sotsialistlikud järgaposooniga ja trigeeritasime Jon Putškov. Tegelikult see kontsert, minul on isiklikult selle üle väga uhke meel, sellepärast on üks meie selle hooaja pärlitest päris kindlasti kohe veedeeerr, sifoon, kestamistanz Fess, Deutsche Rung foogt ehk siis kõlli Raadio sümfooniaorkester, mille peadirigent on juba kümmekond aastat of siis peterburi juurtega vene juut oleks siis nagu õige nimetada, kes on tegelikult lahkunud toonasest Nõukogude Liidust, kui mu mälu ei peta, vist 1974. Ja pikka aega tegutses Ameerikas, aga on ka juba väga kaua olnud Euroopas, nii et ennem veider sifoon orkestrit on ta 10 aastat olnud orkestrite Parii juures. Nii et, et need on tõesti ka väga mainekad paigad, ta on väga tunnustatud, hinnatud ka ooperidirigent, tuntud paljudes maailma kuulsamatest ooperiteatrites kindlasti üks väga huvitav artist sellel kontserdil on Kavtšeega push suu. See on üks päris noor tšellist tegelikult kes on juba pärjatud väga paljude auhindadega, muuhulgas ses Viktuaardile Me Sick, mis on prantsuse Grammy ekvivalent väidetavalt. Ta on olnud siis prantsuse, New Talent of the year 2001 ja nii edasijõudnud oma suhteliselt sellises lühikeses elus siiani esineda selliste kuulsuste nagu Marta argaris nalja paaremboepjerbulees õela pekid seisus haava ja nii edasi ja nii edasijõudnud plaadistada Viršin klassikule Emile tema mängu iseloomustab näiteks grammofon, nii. Katseegaabusso mängib tšellot taolise kontrollija tarkusega, mis on omane pigem eakamatele muusikutele. Tema poogna tõmbe pehmus ja selgus on imetlusväärne, kuid see on kombini teenitud ebaharilikku õrnusega. Kõrges registris jääb lihtsalt hing kinni. Minul jäi ka, kui ma kuulsin tema mängu, võin kohe öelda, et selline energiapomm laval muidugi. Ja see mäng on, kui ma seda sattusin ükskord peale ühele sellisele kontserdile, kus ta mängis, ma ei teadnudki, et see oli tema. Alles hiljem ma lugesin ja see oli tõeliselt vaimustav. Et nii nagu sinagi, moonud ülemus ikka kirjutatud, tema mäng on ebaharilik kogemus. Ma arvan, see on, et tema ebaharilikku võiks öelda ainult heas mõttes, tšellokäsitluste saame me kuulda Forsaki tšellokontserdis. Mis seal kindlasti tšello mängite, üks tähtteostest ja seal kontserdil kõlab Sibeliuse viies sümfoonia ja samuti Richard Straussi tillule. Spiegel lõbusad Vembud. Need on kõik tegelikult meie kontserdiprogrammides, kas ERSO või teiste orkestrite üsna palju kõlanud teosed, seda huvitavam võib-olla ongi seda kuulata nüüd seda? Ta ütles, et just hetkel oli meil Oslo Filharmoonikute siin ja seal minu meelest ka väga väga huvitav kontsert, et lähima kuu jooksul teine selline maailm, orkester on kindlasti meie publikule põnev kogemus. Võib-olla paar sõna sellest orkestrist võiks seal ka veel rääkida, ehk siis kõlli Raadio sümfooniaorkestrist, mida on dirigeerinud nii Abado kui kitarr, müü Herbert von Karajan, Otto Klemper, isegi Norrimaalsel suubin, mees, ta on see pre vään. George Zolti, Neville, Mareneri ja nii edasi ja nii edasi. Kõik kuulsad nimed, väga karastunud orkester ja selline isiksus, nagu hetkel on, Semjon Putškov. Sellest tuleb kindlasti maiuspala meie publiku kõrvadele. Tallinna filharmoonia alustab homme uue kontserdisarjaga klaveripalavik palusin stuudiosse produtsent Heili Vaust tamme, et sellest lähemalt kuulda, mida kujutab endast klaveripalavik? Lääri palavikus peaksid üles astuma sellised noored ja väga suure potentsiaaliga interpreedid, kes mitte ainult ise palavikuliselt ei armasta oma pilli ja muusikat vaid tekitavad sellise erilise eksalteeritud tunnetusega saalis. Ja meil on sellel hooajal siis nüüd viis noort kirglikku ja ülimusikaalselt pianisti tulemas. Esimene neist on Irina Sahharenkova, mõnes mõttes on ta neist võib-olla kõige Akadeemilisem. No igal juhul on tema mänguhinnatud viimasel ajal väga suurtel konkurssidel ja see näitab ka, et ta nii-öelda nagu konkurssi tules lööb läbi ja tema interpretatsioon ei ole mitte ainult mõistuse ja leebe kuulamise hetkega hästi vastuvõetav, vaid selles on ka läbilöögivõimet. See sari on tegelikult koos Tallinna kammerorkestriga, mida esitab Irina Sahharenkova koos orkestriga. Irina Sahharenkova mängib meile Wolfgang Amadeus Mozarti klaverikontserti number 23. A-duur ja orkester toob kuulajat. Ta oli siis nii Viini klassika kui Põhjamaade õigi vene muusikakava Valentin Silvestravilt kuuleme hümn 2000 Ühte šanssibeliselt muusika näidendile, surm Jahainznilt sümfoonia alapealkirjaga üllatus. Sümfoonia number 94 ja dirigendipuldis on kammerorkestri lemmik dirigent Juha kangas. Nii et selles mõttes peaks olema nagu kontserdi kvaliteet ja äärmiselt positiivne teineteise mõistmise õhkkond garanteeritud. Aastaid kammerorkestri ees olnud ja tema nägu orkestrantide hinnangul kõigev paremini kujundanud dirigente saab kindlasti orkestrilt kätte parima, milleks orkester võimeline on. Kuna meil siin on Põhjamaade heliloojatest Sibeliuse loomingut, siis võiks natukene rääkida võib-olla sellest, mida siis kujutab endast muusikanäidendile surm romantilisel heliloojatele on muidugi selline eksistitsialistlik teema väga lähedane, aga Sibeliuse puhul siin rõhutatakse ka tema seotust sümbalismiga 1900 kahekümnendatel aastatel. Ta astus ka vabamüürlaste liidu liikmeks. Sellega seoses ütleme, tema sümboli tundlikkus ja tema sümbolikeel ja tajumine sai veel laiema diapasooni. Ta on isegi öelnud, et see, kes tunnetab sümboleid, see mõistab elu palju sügavamalt ja kui osata lahti mõtestada seda, mis meie ümber toimub näha ette suuta järeldusi teha sellest, mis on olnud, siis me näeme kõiges sümboleid. Ja kahtlemata muusika tajumine sümbolite kaudu on väga ere, sest noh, mingid kujundid ju kogu aeg tekivad eriti veel sellises hilisromantilises muusikas ja kui me suudame neid ütleme, ühest osast teise jälgida, kui me suudame neid kasvõi endale jaoks kuidagi ritta panna ja nende kujunemist nende arengut läbi selle teose näha, siis meil saab väga põnev olema seda kõike jälgida. Sibeliuse uurija ja kurgi on märkinud, et Sibelius ei saa küll nimetada ainult sümbolistiks, aga ta ja on ka oma muusikas palju andnud sellele suunale Põhjamaades just juurde ja ta on teinud palju näidenditele muusikat. See konkreetne teos on tema sõbra Arvid Järnefeldi näidendi jaoks kirjutatud muusika. Ja siit me kuuleme siis kolme osa valdset riste Kansoneta ja kurgi kohta aus. Kindlasti avab see lavamuusikaosast meile Sibeliusest veel ühe tahu, seda enam tasuks ennast tuttavaks teha selle näidendi muusikaga. Filharmoonia uue kontserdisarja klaveripalavik avakontsert on niisiis homme, pühapäeval, 30. septembril kell viis Tallinna Mustpeade majas. Kontsert on pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale ja Eesti muusikanõukogu annab seal üle 2007. aasta muusikapreemiad. Seekord annab Eesti muusikanõukogu välja kolm 50000 kroonilist preemiat. Heliloomingu preemia, mida toetab Eesti Autorite Ühing interpretatsiooni preemia, mida jätab aktsiaselts Merko Ehitus ja muusikaelu tegelase preemia, mida toetab Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital. Preemiate saajad avalikustatakse Ki seal kontserdil. Siin kohal lisaksin, et kontserdi solist, pianist Irina Sahharenkova on ühtlasi 2004. aasta muusikanõukogu preemia laureaat. Klassikaraadio salvestab kontserdi ja annab eetrisse rahvusvahelise muusikapäeva esimese oktoobri hommikul kell 10. Esmaspäeval algab Tartu vanamuusika festival, kes on festivali peaesinejad ja milline on festivali kavas, seda tutvustab vanamuusikafestivali kunstiline juht rahalangset. See järjekorras 12. festival on suurelt osalt pühendatud Tartu ülikooli 375.-le juubelile, muusika ulatub välja kuni 19. sajandini ja päris mitu kontserdit, et lähevad siis sellesse perioodi, mis on seitsmeteistkümnendast 19. sajandini. Aga loomulikult ei puudu ka varasem muusika ka mitte variandi poolne. Ka orientaalsest muusikast on võimalik kuulata kahte väga huvitavat kontserti, mis sel aastal läbiva teemana on pühendatud sufi muusikale vastavalt siis Indias ja Türgis. Mis see täpsemalt on, seda me ka püüame natuke tutvustada, nimelt et meie viimasel kontserdil, mis on koostöös Eesti kontserdiga, esineb üks maailma tuntumaid nei mängijaid, näian türgi Rooflööt, kutsi, erguner koos oma ansambliga ja tema peab ka loengu samal päeval, seitsmendal oktoobril sellest, missugused on surfimuusika ja sofismi vahelised seosed, mis on see laiem taust ja nii edasi, et kõik, kes tahavad täpsemalt teada, on väga teretulnud ka sellele loengule. Nagu ma ka varem olen öelnud, ei ole see tegelikult kunagi meie eesmärk omaette olnud, et iga kord midagi uut teha, aga ühel ja teisel korral kukub nii välja küll. Ja sel aastal on esmakordselt kavas meil noorteprogramm, mida juhib Tõnu Sepp ja seal on kavas Itaalia seitsmeteistkümnenda sajandi mitme koorimuusika. On tõesti väga hea meel, et, et lõpuks on ka selline noorteprogramm saanud võimalikuks siin festivali raames. Noorteprogrammi eesmärk on kahtlemata tuua selle suurepärase muusika juurde rohkem noori, tutvustada neile, millist muusikat on veel olemas. Klassikalise muusikaeelses perioodis. Samuti olete sel korral rõhku pööranud ka koorimuusikale. Jah, sel korral on meil üks selline suur projekt, mitme koorimuusika veel lisama ei ole mitte ainult koori ehk vokaalmuusika mitme koorimuusika, kui me räägime seitsmeteistkümnenda sajandi itaalia muusikast, tähendab tegelikult vokaal, instrumentaalmuusikat on palju suursuguseid, teoseid, mis on loodud erinevate instrumentaalkooridele, aga seal on ka palju sellist muusikat, mis on siis vokaal-instrumentaal, nagu ma ütlesin, aga lisaks sellele on samal kontserdil kavas üks teos, mis on pühendatud Ühele teisele olulisele juubelile. Nimelt sel aastal täitub 200 aastat Keiserliku Ülikooli muusikadirektori ametikoha taasavamisest ja tuleb ettekandele ainest Selneri, kes oli ülikooli muusika direct 19. sajandi lõpus. Tartu Ülikoolis tuleb ettekandele kaks osa ainelist selleri suuremast teosest. Lutter, mida tõenäoliselt ei ole esitatud vähemalt viimase 100 aasta jooksul ja see on väga suursugune teos. Seal osaleb kolm koori, kelleks meil on siis too noortekoor, üliõpilassegakoor ja Miina Härma Gümnaasiumi poistekoor. See kontsert toimub teisel oktoobril kell seitse Tartu Jaani kirikus. Seitsme päeva jooksul võib kuulda üle 10 kontserdi. Lisaks toimuvad traditsiooniliselt ka loengud, seminarid, meistriklassid. Festivali avakontserdil mängib maailma üks juhtivaid barokkorkestreid infondamento vald juhatusel Belgiast kaason Põhja-Saksa muusika seitsmeteistkümnendast 18.-st sajandist. Kahtlemata on alati väga nauditav kuulda sellist tipptasemega barokkorkestrit ja nautida neid nüansse, mis tulevad esile originaalpillide koopiatel mängimisega, aga sellel kontserdil võiks ühe erilise asjana välja tuua veel selle, et kuna Paul tongrest ise on oboemängija, siis on ta valinud sellise repertuaari, kus vahepeal on meil võimalik kuulda lausa kolme oboe korraga, mis ei ole sugugi mitte väga tavaline ja mis selle instrumendi keerukuse tõttu ka ma usun, tihti kavast välja jääb. Ma usun, et siin on nii äratundmisrõõmu kui ka tõesti ka uusi avastusi nii pillide osas kui muusika osas, kus esinejad on palju, et noh, et võiks üles lugeda siin külalised veel Moskvast suurepärane kammeransambel ta kaamera Chiesa mikrofonist sandi juhatusel mitmeid suurepäraseid eesti esinejaid, aga täpsem info festivali kava esinejate kohta meie kodulehelt www punkt. Aitäh raha, langsepp selle intervjuu eest ja kohtume Tartu vanamuusikafestivalil, mis toimub esimesest, kuni seitsmenda oktoobrini. Neljandal oktoobril esietendub rahvusooperis Estonia Ludwig minkuse ballett tonki. Ballett põhineb maarjaspetipa koreograafiat, selle lavastab Tiit Härm ja muusikaliseks juhiks Arvo Volmer. Lavakujunduse ja kostüümid on kavandanud hiljuti meie hulgast lahkunud maestro Eldon, Ren ja valguskunstnikuks on Claus Gerdid Saksamaalt. Peaosalisi kriteerijat, Antsiploanaki org ning basiiliad Aleksandr Brigorovski. Milliseid nõudeid kitleja roll Paleriinile üldse esitab? Ta on väga tehniline ja nõuab Valeriinilt kõike, mida ta suudab üldse pakkuda ja panna proovile oma võimeid. Et selline elurõõmus ja lõbus ja väga naiselik roll on, kuna see on nagu siis Haanjas toimub tegevus ja seal on naistel eriti tugevalt need emotsioonid. Ballett põhineb väga konkreetsel kirjanduslikul teosel tähendab see teile ka seda, et te pidite ennem seda romaani lugema, pidite te ennem vaatama videosid teiste kuulsate Paleriinide rolli täitmisest? Aga see on iga rolliga niimoodi, et ennem kui sa midagi hakkad tantsima või tegema, et sa uurid ikkagi tausta ja loed raamatuid ja vaatad filme ja ja otsid internetist või kust iganes materjale, et, et ennast natukene sellega kurssi viia ja saada nagu rollile seda põhiväärtust. Milliseid nõudeid Basilio mees tantsija lähistel? Minu arvates on niisugune roll, mis eelkõige nõuab tugevat tehnilist baastantsija ja see peaks olema tegelikult nii tugev, et kõik läks välja maksimaalselt kerge ja muuseas tehtud nagu teeks naljatades asja samas rolliselt sihukeses dramaturgiliselt tausta. Siis ta võib-olla ei ole nii huvitav, et ta nõuab lihtsalt head tantsuoskust väga head positiivset energiat, mis peaks tulema sinu seest terve etenduse. Seal põhimõtteliselt ei ole ühtegi kohta, kus keegi kurvastab või keegi on millegipärast mures või ta lihtsalt väljak kõik tantsivad, kõik on rõõmsad, minu jaoks isiklik, see on natukene raske. Sest kui me siin elamiseks eestimaalaseks kliimast teatseb vihma päikest, siis inimestel rohkem kaldud mõtisklemist pool siukest lõunamaist lustipidu ei ole nii palju. Aga seda suurem võimalus on teil oma tantsutehnilise meisterlikkuse seda rõõmu vaatajale pakkuda, eks ole. Sellel lavastusel on natukene kurb saatus siiski ei näe esietendus selle lavastuse kujundaja ja kostüümide autor Eldur Renter. Tantsijatele millist sõnumit renteri kostüüm kannab? Jää dekoratsioon. Need on hästi värvikirevad ja elurõõmsad ja üldse lõbusad sihuksed rõõmsalt. Ja ma arvan, et see annab etendusele väga palju juurde. Kostüümid on püütud teha maksimaalselt originaalilähedased tolleaegsete Hispaania riietust kohaselt nii palju kui ma olen näinud teisi lavastusi teistes lavastustes, on püütud hakkama saada lihtsamalt variant. Sest siin on küll näha, et kunstnik on püüdnud maksimaalselt originaalilähedaselt kõike teostada. Olen alati seda teinud, ta on ikkagi uurinud seda ajalugu ja kõike ja ta teab nendest asjadest väga palju. Lavakujunduses on kasutatud just neid Coya maali motiividest lehvikuid. Öelge paar sõna ka mingisuguse muusika kohta ega siis, kui ballett on elurõõmus, peab ka ju muusika selle elurõõmu tantsijatele andma. Ja ka mind kui see muusika, kui teda eraldi kuulata, siis jätab ükskõikseks, aga kuna ta on just balletimuusika, siis ta mõjub väga tugevalt koos lavaesitusega. Et see on selline võimas. Eesti filharmoonia kammerkoor esitab kontserdisarjas dirigentide paraad tuleval nädalal kahel õhtul Niguliste kirikus, Alfred Nitke 12 patukahetsuse psalmi. Tõnu Kaljuste on selle teosega olnud väga lähedane juba enam kui 10 aastat Rootsi raadio kooriga seda korduvalt esitanud ja issi Emile salvestanud millele juhiksid selle teose puhul meie publiku tähelepanu. Kes seda lähipäeval kuulama tuleb? Patukahetsuse tekstid on erinevad kui Pärdi patukahetsuse kaanon veel. See poeesia on pärit 16.-st sajandist ja nad on väga armsad õpetused meile eluks kaasa need, kes muusikaga kohe kontakti saalis tekstiga esimesele hetkel kindlasti on võrratu valiksugusest literatuurist, mis on küllaltki unikaalne reaalne vene õigeusu kirikus tihtipeale ka Eesti meedias ja kammerkoor oma reklaamide sees on öelnud, et see on raskeim teos kaha capella literatuuris, aga ma veidike vaidleks sellele vastu, et ta ei ole raske teoski sellele õigesti läheneda. Ja lõppude lõpuks, ega inimene Stahli tuleb või ei pea teadma, kui raske ikka peab seal saalis saama elamuse, mis on loomulik ja orgaaniline. Nii et siin on lihtsalt tarvis väikselt selle teosega rohkem aega viita ja harjutada, et see saaks kõik omandatud. Aga inimesed, kes tulevad kuulama, siis nendele ma lihtsalt Loen ette ühe väikese palgakese, mis siin sitke teoses on. Kui tahad võita enneaegset kurbust, ära kurvasta kunagi mingi ajutise asja pärast. Kui sa ka lüüa saad või oled häbistatud või hüljatud. Parem rõõmusta ajult siis kurvastu, kui oled pattu teinud ja ka siis mõõdukalt. Et sa ei satu ahastusse ja ei hävita ennast. See on niisugune kaunis interluudiumisin selles teoses ja väga kenad teksti kompositsioonid on teisedki ja siis tema polituna reaalne helikeel, kuidas ta seda muusikas üksikute intervallikate ja harmooniatega Sa saadad, need väiksed tunded, mis selles kahetsedes on küllaltki omapärane ja seda on väga huvitav teha, ettevalmistada. Ja seda tasub tulla igaühel meil ise kontserdisaali kogema seda tunnet, mida see tekstid ja muusika, kuidas need koos mõjuvad eesti keelele. Monia kammerkooril on see esimene kogemus selle teosega, aga kuuldavasti sattus meie koori repertuaari hoopiski poolakate tellimusel. Jah, Poola üks festival palus mõlemaid kanaleid Pärdi oma hetke oma ja see oli ainult eelduseks, siis kammerkoor soovis sinna festivalile minna ja nii nad palusid seda ette kanda. See festival toimub Poznanis oktoobrikuus. 300-ni lisaksin siia juurde ette Rootsi raadio koorisalvestis ESM-ile Tõnu Kaljuste juhatusel on pälvinud kanni auhinna. Seda erilist teost, milles nike lõi 1988. aastal, tähistamaks ristiusu tuhandendat aastapäeva Venemaal, saab Eesti filharmoonia kammerkooris tuses Tõnu Kaljuste juhatusel kuulata täna Tallinnas Niguliste kirikus kolmandal ja neljanda oktoobri õhtul kell seitse. Klassikaraadio teeb neljanda oktoobri kontserdist ülekande. Suvest kalendri sügisesse üle tulnud festivalidest rõõmustas publikut kuni üleeilseni uue nimega too festivali Itaalias endine Torino septembri muusika, nüüd aga esmakordselt Torino ja Milano ühendatud jõududega. Pidustus. Eelmisest nädalavahetusest jäid silma Franco tonatooni autoriõhtu Milanos, santseedeele auditooriumis Milano La Scala koori- ja instrumentaalansambli ühine Tšaikovski Stravinski kava. Milano konservatooriumi putsiini saalis jätkusid Giovanni Pieti lastetükki Bremeni linna Mose kandid etendused. Torino Lingotosaga klassikamaraton kolme kontserdiga pühapäeval kõrvuti esinemas oma ihvil armonitsi Itaalia raadio, Torino rahvusorkester ning Bachi akadeemiast Utgardist. Esmaspäeval Milanos Alessandro Melchior varre Silentsi ju maailma esiettekanne. Bachi akadeemia kontsert Helmut Rillindi käe all Carlo Maria patiini mälestuseks teisipäeval põnevatena mõlemal pool Helmut lahenmanni on subt synniteosed. Kolmapäeval Milano konservatooriumi Verdi saalis endale ja ainult siin kontsertettekanne. Ja kuigi üleeile astus üles Milanost veel mitu ansamblit, andis miitor septembri festivali lõppkontsert ikkagi Torinos, kolmapäeval paugu sümfooniaorkester Riccardo Muti dirigeerimisel. Prokofjevi palja härra Velli kavaga. Tahaks toonitada, et mitmed põnevad kavad mõlemas linnas Gabreemedi linna Moose kandid lastele on tasuta. Läinud aastal kogus festival endale 89-l üritusel kokku ligi 64000 kuulajat. Pühapäevast tänaseni kestev festival Varssavi sügis on uhkelt 50. avapäeval Poola Saksa noorteorkester Matias Palingeri teostega keskmes ning sisukas panoraam Rumeenia uuest muusikast. Siis leedu märgid paracauskas Jakutavitsius sest kaasa tegi ka klaveriduo ruutajalises piirnevas iibel hautas siis ka Kiyagantseeli ning Sorsab Bergise etendust soigen ka soome kitarrist Timo korphonen Gazas. Sümfoonia Verzovia kavas leedulanna onute Narbotaite teises kavas laisa liim Austraaliast. Siis esinemas Klang foorum, viin oma juhi pead furreri ja Holger muusikaga. Mitmed Varssavi sügise tellitud Poola heliloojate esiettekanded, aga ka saksa raadiotellimused. Eile esiettekandel Varssavi tellitud teos tallaselt Georg Friedrich Haasilt kaupanis Space, siis kas see on festival pisut väiksemaks jäänud, aga tihedamat kindlasti. Ühtki edasi. Poola presidendi patronaaži all Põhjamaade autoritest esindatud Kaie Saar jahu Pent Sörensen Walti heliloojaid. Peale kolme leedulase pole ja Varssavi stel tänale lõpukontsert Poola rahvusorkestrilt Varssavi filharmoonia orkestrit Antoni viiti juhatusel kus kõlab osi Sophia Kubani tuuline Johannese passioonist ning süstov Penderetski utreenijad. Teine. Nii nagu algaastail organiseerib Varssavi sügist praegugi. Poola heliloojate liit. Ei jõudnud vääriliselt peatuda festivalil musing pest Berliin, mis nüüdseks lõppenud ja mis ajal, kui saksamaasid oli veel kaks kandis uhket nimetust Berliin effest ohven 18 kuulsat kollektiivi. Ansamblit kaunistas tänavusi pidustusi aga ka mõjusad maailma esiettekanded, mille hulgas antsele Hence kontsert, ooperfeedra Berliini riigiooperis, võhi portugali nimeka helilooja Emmanuel nunnieszi tsükkel. Lihtung, esimene kuni kolmas ansamblit music fabriik. Kui festivali avaorkestriga oli amsterdami kontsert Glebova oma Bernard Haitinkiga kuulsaid orkestreid David kümmekond, siis lõppkontserdi andis Berliini riigiooperi orkester staatusega Belle noore tippmehe Gustavo Taneli dirigeerimisel. Kõik orkestriõhtud filharmoonia suures saalis Gustavo Dudamel kutsutud tema orkestrit juhatama, mängis Taaniel paaremboimise solistina vaatabki teise klaverikontserdi. Loomulikult mängisid festivalil ka Berliini Filharmoonikute seekordne juubilar orkester ja nende 120 viiendat aastapäeva sarjas juhatab üleeilsest tänaseni kolme kontserti taas Neeme Järvi. Ta kavas vähe tuntuna viinlase Hans Roti sümfoonia aastast 1880 ning paar tokki kolmas kontsert, solistiks läinud Rimo. Jäämegi eesti dirigentide juurde. Olari Elts, avas-Prantsusmaal orkester depretalli uue hooaja kolme õhtuga kolmapäevast üleeilseni stiilses kavas Raveli nooblid ja sentimentaalse valsi, klaverikontsert ja Sibeliuse seitsmes sümfoonia ning lemming reisse tagasitulek. Solistiks prantsuse pianist Klermarile ei. Viiendal oktoobril on aga šoti kammerorkestri ees Olari Elts üleni Tseebeelse kavaga viiulikontserti mängimas reekas Sylvai aga Anu Tali tegi eile õhtul debüüdi frankfurdi raadio sümfooniaorkestri ees, kelle peadirigendiks Paavo Järvi solistiks noor Herbert Žuh kõlas esmakordselt Saksamaal Tõnu kõrvitsapoeem tuulde lauldud siis Beethoveni viies klaverikontsert ja Šostakovitši üheksas Beethoveni viies kontsert oli ka Paavo Järvi kavas Amsterdami Kuningliku kontsert Glebova orkestriga. Solisse veerin fon Ekast Rain kontserdid kolmapäevast eilseni Amsterdamis kraaninganis Eindhoveni Paavel sammul päevil, kui Neeme Berliinis siin kavas kaabartok, tema orkestri kontsert, aga Neeme Järvi juhatas just ennebavod pühapäeval samuti amsterdami kontserdipaus aga oma haagi residenti orkestrit kavas Mahleri viies ja kolmandal oktoobril dirigeerib Neeme Järvi Frankfurdi Halte ooperis disla pära Stropowitzi mälestuskontserti. Mängima tuleb Baieri raadio orkester solistideks Natalja Gutmann, David keeringas ja Miša Maiski. See triin. Richard Strauss, torsak Tšaikovski Tõnu Kaljuste, samuti töine september Leera Haaverbahhi vene reekviemi maailma esiettekanne preemiani festivalil nelja kontserti järel filharmoonia kammerkooriga, Iirimaal, homme aga veel Leeroverbahhi uue balleti väike merineitsi kaks etendust Hamburgi riigi päris ballett oli siin septembris ka enne laval, siis Klaus Peeter sahibeli dirigeerimisel. Leer aura, pahk kirjutas balletimuusikat teatavasti Hans Christian Anderseni 200.-ks aastaks Taani kuninglikule balletile John oine eri lavastuses. Hamburg Steinway Maire selle lavale alles tänavu juulis. Eroverbahhiltki veidi muudetud muusika versioon, praegu noi Maierilt Hamburgis laval ka Tšehhovi ballett kajakas mis Hamburgi riigiooperis veel eile õhtul Simon Vokaneegra nimiosas Franz Krongheber, tulemas Antonio Bibalo, preili zhürii esietendus ja pärast veel Bachi jõuluoratoorium John aimaierielt balletilaval. Dresdeni Semper. Ooper sai septembris endale uue generaal music direktori abieluviisi. Eile täna taas laval Johannes Wolf vöösteni mustlasoopergaania. Ta oli enda dirigeerimisel. Aga veel septembris oli menuk ana laval ameeriklased per surmamõistetu Teed mängu Ooking, mis nüüdseks uudisena sellest nädalast ka teater Ander Viinis singi, lavastajaks Nicolaus Leenhow, dirigendiks Agassi joone Edwards ja peaosalisi Ki pärit veel San Francisco maailma esilavastusest õde Heleni osas, Kristiina Chepson samas prede rikka Fonstaade ja Roberta Alex sander täna teine esietendus. Lõpetuseks saksa maalt ja Hollandist, kus eesti dirigente lausa kõrvuti Londonisse, kus suuruudiseks oli kolmapäeval John tabeleri uue ja esimese viiulikontserdi lahlisseri maailma esiettekanne. Kuninglikus festival hoolis mängis selle atrullittoni dirigeerimisel noore itaallanna Nicola Benedict kes Taiwenerid ühenduses meenutavat port. Hudimenuhhinid. Seonteveller kirjutas kontserdi Londoni filharmooniaorkestri 75. aastapäeva juubelitellimusena juubelisarjas. Kolmapäeval esinesid ühel kurtma suur ja Mauricio pol liini päris sünnipäeval, seitsmendal Gaabriel on aga galakontsert peadirigent Vladimir jorovski juhatusel. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Kersti Inno, Elena Lass, Mirje Mändla, Hedvig Lätt kageraa ja Priit Kuusk. Tehniliselt teostas Katrin maadik. Toimetas Karin koprakaja.