Tere, head klassikaraadio kuulajad, mina olen toimetaja Karin kopra ja algab muusikauudistesaade helikaja. Tänases saates tuleb kõigepealt pikemalt juttu Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine Tobiase teost käsitleva uuest raamatust Joonase sõnum, räägib toimetaja Virve Normet ning siis jagab meiega oma mõtteid kunstnik Jüri Varrak, kes käis kuulamas möödunud reedel toimunud Joonase lähetamise ettekannet Estonia kontserdisaalis. Ilmunud on kaks uut heliplaati. Noor lauljanna Maria Listra on salvestanud heliplaadi Maria Listra anno Domini 2008 ja Arvo Leibur ning Heiki Mätliku koostöös on ilmunud paganiini muusikaga plaat kantaabile. Me kuuleme Kersti Inno intervjuusid tegijatega. Täna toimub Tartu Ülikooli aulas Lõuna-Eesti 14. meeste laulupäev, mis on suures osas pühendatud Gustav Ernesaksale. Hedvig Lätt usutles sel teemal dirigent Alo Ritsing, vot homme algab advendiaeg, on tulvil kauneid kontserte. Tallinna filharmoonia eesti kammerkooride liidu koostöös toimuvad jõuluootuskontserdid viiva oratoorium täna kell 16 Tallinna Jaani kirikus ja homme kell 14 Tartu Jaani kirikus. Telefonil on dirigent Aivar Lessinski. Corelli Music alustab jõulukontsertide hooaega kavaga keskaja jõulumuusika, mida esitab vanamuusika ansambel hansa trubaduuriks. Esimene kontsert on homme tappa Jakobi kirikus. Stuudios käisid ansambli liikmed Anna-Liisa Eller, Endrik Üksvärav jäi Anna Bock ja saate lõpul teeme väikese ülevaate lähiajakontsertidest. Head kuulamist. Meie vabariigi 90.-le aastapäevale pühendatud grandioosne pidulik oratooriumi kontsert Joonase lähetamine mis toimus nii Tallinnas kui Tartus oli ühtlasi ka sarjast Eesti muusika kullafond. Helilooja Rudolf Tobiase oli selle teose lõpetanud aastal 1909 muuseumiriiulitel ootasse oma taassündi meie päevani. Juubeliaasta võimaluste ja pürgimuste tulemusena nägidki trükivalgust nii oratooriumi klaviir kui partituur ning veel üks raamat tinglikult ma nimetaksin monograafiline juturaamat Joonase sõnum. Need kolm suurteost kontserdi eel toimunud esitlusel kontserdisaali fuajees oli päris muljetavaldav pilt. Kõigi kolme ilmumise eest peate täna ma eeskätt Vardo Rumessen it, aga ka Aivar mäed, Kultuurkapitali varrakut ja kindlasti veel palju-palju isikuid. Nüüd raamatust rääkides, kui Rumessen pool aastat tagasi mulle need esimesed materjalid ja selle juurde kommentaarid rääkis, siis see kõik pisut kohutas. Aga et ma tunnen Vardot oma pool sajandit ja tean tema fenomenaalset ajalootunnetust. See on muide üks asi, mida ma tõepoolest tahan ära märkida. Ja ka seda, Ta on suurte vormide inimene, siis ma lihtsalt nõustusin. On selliseid inimesi, kelle käes mõtted ja probleemid ja projektid, jaga teod kasvavad suureks mõnikord kõrvalseisjate jaoks lausa mõistetamatult suurteks. Ja käesoleval juhul ma nimetaksin seda ettevõtmist muusikalise tähenduse järgi oratoriaalseks. Selliseks läbikomponeeritult suurvormiks kujunes tal Tubina album, näiteks Tubina festival, viimane koos sellesama suure saatesarjaga 16 saadet Klassikaraadios mälestussambaga kas ja, ja veel mitmete mitmete asjassepuutuvate ettevõtmistega või siisTubina loomingu nootide kirjastamine täielikul kujul otsast lõpuni. Need on meeletult suured ettevõtmised ja kultuuri aspektist meie oludes pretsedenditult olulised seegi raamat, see Joonase sõnum, see pole luulevihik ega pelk elulookirjeldus. Siin on ajaloolist tausta, üksikasjadeni muusikatundmist viimse kui taktini ja ka raamatu kui žanri ja mõõtme tunnetamist. Kuid kunstižanri lihtsalt öeldes jah, ma tahtsin seda kaunist raamatut selle toimetamise juures olla. Aga raamatust endast. Ma olen loomulikult subjektiivne ja sellepärast rõhutan neid asju, mis mulle tunduvad üllatavad või huvitavad. Kõigepealt koguse süürlaste niini v ja muu kauge aeg ja linn ja rahvad, kes kõik nii laheda endastmõistetavusega on Rudolf Tobiase tema oratooriumi tekstides. Vaat see on kultuuritausta küsimus. Meie riigi paljudel põlvkondadel puudub süsteemne haritus vanadest kultuuridest, religioonidest isegi ristiusust ja piiblist. Mitte et meil ei oleks võimalik neid koolihariduse lünki täita. Kirjandust on ju kõige kohta, aga siis üht niisugust raamatut lugedes avastad, kui palju huvitavat on ikka teadmata ja iseenda jaoks mõtestama. Aga see on üks osa raamatust, võib-olla see atraktiivsem pilkupüüdva piltide rohkem. Tegelikult on vapustav selle muusikateose käekäik tulvil ebaõnne kirjutamise ajaperioodist alates kus tobias võitles puudusega. Ta on kirjutanud keha Saksamaal, mõtted Eestis pere juures, vaim niinides. Ja ta oli sunnitud alandama raha nurumisega. Lõpuks päädib see kõik ikkagi ebaõnnestunud esiettekandega. See oli 100 aastat tagasi. Ebaõnn käiks justkui Joonasega kaasas ka tema taassünni järel. Ka siis, kui Vardo Rumessen ja Peeter Lilje olid teose meile tagasi kinkinud üks tohutu mahuga restaureerimistöö kaudu teine suure sisseelamise ja suure tahtega seda traagilist ülevat oratooriumi juhatada. Peeterliljeed enam pole. Avaromesseni vaim pole veel alla vandunud, vaatamata kõigele ja vaat üks põnevamaid tahke selles raamatus ongi see, vaatamata kõigele see on avalikkuse ja ajakirjanduse kroonika mis hõlmadki peaaegu et taastat. Nii mõndagi on siit lugeda ja paljudki imeks panna. Raamatus on see kroonika osa perioodidesse jagatud ja kogu Joonasega selle teosega seotud epopöa laotub meie ees lahti dokumentaalselt kuupäevaliselt nimesid nimetades. Rumessen, ajaloolane jääb siin endale truuks ja halastamatult on raamatus kõik Pro, et contra poolt ja vastu. Illustratsioonid ja üldse kunstniku töö. Tiina Sildre on kaunis. Oli tore vaadata, kuidas kontserdi vaheajal ja ka pärast lõppu müügilaua ääres tungles huvilisi muusika võim oli oma töö hästi teinud ja huvi, et mis Joonase sõnum siis ikkagi on, juhtis inimeste uudishimu. Loodan, et kirjastus Varrak ei kahetse, et ta selle Rumessen java Tüüriga nagu keegi teravkeelne võttis, kaasa leks ja kopsaka teose kaunis värvitrükis valmis tegi. Kuigi kahtlusi oli, sest oratooriumi muusikalisele küljele ja noodinäidetele ja võrdlustele omas ajas, see tähendab Tobiase ajas ja praeguses on ka palju ruumi pühendatud. Igast kandist vaadatuna on see üks põnev ja hariv raamat. Kõneles raamatu Joonase sõnum, toimetaja Virve Normet. Möödunud reedel toimus Tallinnas Estonia kontserdisaalis suurejooneline Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine ettekanne. Meil on hea meel tervitada klassikaraadio stuudios kunstniku Jüri Arrakut Te, käisite seda kontserti kuulamas? Aga samas teil oli juba enne selline isiklik kontakt Joonase temaatikaga. Te olete maalinud Joonase ainetel, mida teile Joonas ja tema sõnum tähendab või mida ta teie jaoks sümboliseerib? Kõigepealt, ma tahan, tahan tänada Vardo Rumessen, sellepärast et minu esimene kohtumine. No mis tähendab kohtumine Joonasega? Ma pole Joonast elus näinud, eks ole, meie melonit ikka väga pikk aeg vahel. Aga see oli niimoodi, et kui Joonase lähetamine oli minu arust, kas oli 95. aasta siis Vardo ütles mulle, et kas ma ei tahaks sellel teemal maalida nii et tema on nagu ärgitanud mind selle Joonase maalitegemise juures. Kuna ma olen Testamentlike maale maalinud, siis ma mõtlesin, et miks mitte, et see on huvitav teema ja siis see Joonase maali kasutati reklaamina seal heliplaadi peal ja plakatil ja nii mida see Jonas mulle tähendab? Eesti rahvale, ta tähendab küllalt palju kasvõi sellepärast, et patukahetsust on vaja, kui midagi on tehtud valesti, mis üldises süsteemis nagu on moraalselt ja poliitiliselt ja igatpidi valesti, eks ole siis et mitte hävida ja mitte seda jumala karistust endale kaela kutsuda. Peab pattu kahetsema see kahetsemine noh, kui nüüd lihtsamas keeles rääkida on see, mis erinevate poliitiliste režiimidega koostööd teinud inimesed kui need režiimid osutusid valeks, peavad üles tunnistama, peavad kahetsema või piltlikult oma riided lõhki rebima, tuhka pähe raputama. Mida siiani meil eriti pole tehtud, nii et selles mõttes Joonase oratooriumi seda fantastilist ettekannet, mis nüüd vali Neeme Järvi juhatusel ja seda kuulates oli minul selline tunne, et see on nagu nagu hoiatav kutse. Meil on vaja kuulata seda sisemist häält, et püsida siinsele pisikese riigina iseseisvana, see tähendab Niukest kokkuhoidmist, sest vaata, Ta kui on patukahetsus, siis see tähendab, et sa nagu puhastad ennast, see tähendab, et rahvas säilub nagu ühtsena ja koos hoituna paremini, kui eraldi grupid omavahel kööritavad. Jälit Sa tahad, eks ole. Nii et see on haruldane oratoorium ja kahju ainult et muusikas on ju nii, et kontsert on ära, see on nüüd, ütleme seal saalitäis inimesi kuuleb, raadios on ka teda kuulda, siis plaadi peal on ka, aga ta ei ole ikka nii massiline propaganda, heas mõttes propaganda, sõna, propaganda, normaalne sõna, oleneb, kuidas seda kasutada. Nii massiline propaganda nagu valimispropaganda meil tehakse. Aga selline Joonase teema peaks olema viidud iga Eesti inimese südamesse, selline teema, kuulutada ja kahetseda oma eksimusi, siis kõik me oleme ekslikud. Ja kõik. Me peame paluma andeks kogu aeg sest need eksimused võivad olla pisikesed, aga on olemas ka väga suuri eksimusi, mis on nagu kogu eestluse vastased eksimused. Mida arvate, kuidas selle sõnumi saaks viia iga eestlaseni Te võrdlesite siin selle valimise kampaaniaga, mis igal pool seda tuleb nii palju, eks kõik näevad seda, kuidas sellise muusikateose ettekanne ja selle sõnum ja ja see sügavam mõte, kuidas see võiks jõuda rohkemate inimesteni. Vot praegu on noh, minu elukutses kujutavas kunstis praegu, nii et et see pilt nagu polegi enam suurt nii väärt kui sõnum, mis selle pildi ümber räägitakse. Nüüd, kui seda asja tuua muusika juurde, siis peaks olema, no ma kujutan, nii et see võib olla väga naiivne jutt, mis ma räägin, peaks olema nii, et muusikateadlased ja muusikakriitikud peaksid kirjutama pidevalt analüüsima artikleid ja mitte väga keerulises keeles. Sest muusika ja kunstiteaduslik keel on ju see, mis, mis on võib-olla arusaadav, 20-le protsendile rahvast, aga on vaja 100-le protsendile arusaadav. Ja, ja see sõnum näiteks noh nii nagu mina ette kujutan, seda peab ümber natukene jutustama Joonase raamatut, tähendab, Joonase lõik vanas testamendis on väga lühikese on, ma ei tea, kolm, neli lehekülge või tähendab see ümber jutustada, millest muusika üldse on, eks ole, miks ta nii vaimustab inimesi, tähendab, inimene võib ju kuulata mingit head muusikat la mingit oratooriumi, aga ta tunneb seda emotsiooni, et oi kui hea oi, kui mõju, kui võimas. Aga ta ei tea täpselt, millesse on, et, et see on seotud eesti rahva iseseisvusega ja vabadusega ja see on seotud, Joonas on seotud sellega. Nii et see peaks olema siis kuidas öelda, nagu keskkoolis sõnaline ümberjutustus ja sõnadega lihtsalt selgeks teha ja siis kui inimene läheb seda, ütleme, ostab plaadi näiteks selle mõjul või, või läheb kontserdil seda kuulama, siis ta juba teab seda. Aa, vaata, nüüd on niimoodi, et Joonast põgenes jumala käsu eest. Siis Jonas oli kolm päeva selle koletise kõhus, täpselt sama sama kaua, kui Kristus oli kolmandal päeval, tõusis üles, oli surnud peale ristilöömist. Siin on kristlikke selliseid paralleele palju ja, ja seda kõike võiks analüüsida, mis siis, et me oleme kogu aeg kuulutanud suure suuga, et meil on ateistlik, riik ei ole ateistlik riik, kõik inimesed usuvad ainult nad usuvad erinevaid asju. Aga inimene on usklik olend, sellepärast et tal on abstraktse mõtlemise võime ja see eeldab kohega usu olemust. Selle vastu ei saa keegi vaielda. Sest kui me juba teame, et me oleme sündinud ja et me sureme mida tavaline kaunis koerakene ei tea, eks ole. Järelikult koerale ei ole usutunnet, aga inimesel on. No see on muidugi väga lihtne jutt, aga niisama lihtsalt tuleks ka rääkida Joonasest mitte keeruliselt ja mitte oma kolleegidele. Ja mitte selleks, et näidata, kui Ma olen kriitikana, see on omavaheline tsunfti sisemine kemplus. Aga Joonas kuulub kõikidele inimestele, kes elavad siin maa peal. Kas teil on veel midagi meeles, mida te selle ettekande ajal tundsite, mõtlesite, kas mingid hetked eristusid teistest? Ei, ma nii detailselt teine ei jälgi tavaliselt, et kes, kuidas seal käitub või on. Tähendab, mul on väga tihti, kui ma kuulan kontserdil, siis see seostub minu enda loominguga, tähendab, mul on midagi tavaliselt alati pooleli ja selliste teoste ettekandel siis mul hakkab nagu tulema, et kuidas edasi teha. Tähendab, kuna ma peale seda kontserti ma lõpetasin maali prohvet siis see oli enne, Joonas ei ole Joonasega üldse seotud, son lihtsalt prohvet, kes hoiatab. Prohvet on minu jaoks, seda ei võeta kuulda kunagi prohveteid, prohvetit, pilluti kividega ja tähendab, see ei ole eriti hea, kui kuningale öeldakse, et kuule, ära jama, et noh, et lähed sinna sõjakäigule, kaotad ära valitseja niimoodi, see on halb. No see, see ei meeldi, mitte kellelegi, neid tavaliselt tapetakse, pannakse vangi. Aga kuulutama peab, sest prohvetitel on selline selline siseilm või kuidas seda öelda, selline tunne, et ta ei saa teisiti, ta peab minema kuulutama, see on umbes nii, nagu valitsejatel on võimukompleks ja võimusõltuvus, nii prohveti lon, tõesõltuvus, ta peab seda tegema. Suur tänu, et tulite klassikaraadio stuudiosse ja jagasite meie kuulajatega neid mõtteid. Suur tänu Teile kutsumast, nii et jõudu tööle, aitäh. Möödunud pühapäeval esitleti Tallinna Mustpeade maja valges saalis plaati Maria Listra anno Domini 2008, millel kõlab 19 aastase Maria Listra õrn sopran Marian neiu, kes on pühendunud eesmärgile saada professionaalseks lauljaks. ETV Laulukarussellis tuntuks saanud Maria muusikaõpingud algasid viie aastasena klaveri erialal Nõmme muusikakoolis, kus hiljem lisandusid flöödiõpingud. Aastal 2000 ilmus Üheteistkümne aastase Maria sooloplaat anno Domini 2000. Maria on korduvalt esinenud Rapla kirikumuusika festivalil, laulnud kontserdisarja Saabe marjad läbi aegade ning uued ja vanad jõululaulud Eesti suuremates kontserdisaalides. Tema sooloesinemised on toimunud paljudes Eestimaa linnades ning ka Soomes, Inglismaal. 2007. aastal tall. Võitis Marii jätkhigress kooliaasta muusiku tiitlivõiduga pälvis ta võimaluse esitada Londoni print vudi katedraalis kammerorkestri saatel Mozarti mantlit tiksultaate jubilaate. Juulis 2008 lõpetas ta selle kooli soli Londoni tšikk võltskuul, mis on spetsialiseerunud muusika, draama ja kunstide õpetusele. Augustis pärast plaadi salvestust Tallinnas osales Maria Inglismaal äppingtonis pokalistide meistrikursustel. Plaadil Maria Listra anno Domini 2008 musitseerivad koos Marialistraga Piret Aidule orelil Lembit Orgse klavessiini, Andreas Lend tšello ja Kristjan Hallik. Viiulil repertuaaris on muusik ka sellistelt heliloojatelt nagu Vivaldi, Endel Scarlett pessell Mozart, Pahku nooo, frank, rubiini. On harukordne, et üks noor lauljatar, kes ei ole oma tõsiseid lauluõpinguid veel alustanudki, annab välja plaadi niivõrd kaaluka, nõudliku klassikalise repertuaariga. Mis oli see põhiimpulss, miks see plaat sündis? Ekspõhistest põhjustest oli tõesti see fakt, et viimane plaat ilmus aastal 2000 mis on siis täpselt kaheksa aastat tagasi, tähendab, et esimene, esimene esimene soolases oli anno Domini 2000. Ja kaheksa aastat tagasi oli minu hääletämber jana süüdis otse loomulikult ka ikka hoopis teise kõla kujuga. Ja tänu sellele sealt tuligi selline idee kõigepealt otse loomulikult meile oma perega, et võiks luua teise sooloalbumi ja siis jäädvustada seda ajahetke, kus siis ma olen nüüd ja praegu enne just täpselt neid õpinguid, mis arvatavasti varsti-varsti hakkavad täie tõsidusega pihta. Nagu ma ütlesin, see on siukene nõudlik kava, mis sind plaadi peal on, aga kuidas see siis on küpsenud, kellega koostöös ja kas sa ka selle kava ettevalmistamisel oled kusagil saanud toetuste juhendust vokaalselt. Enamus neid lugusid olid tõesti, tulid minu lauluõpetaja Ta ja minu lauluõpingute suunaja käest, kes mul oli Inglismaal, kes on ise noor sopran, kes siis läbi kahe aasta, mis ma siin nüüd Inglismaal olen veetnud, aitas mul sobivat repertuaari valida ja näiteks Fessel või Händeli sisestile tulid tema käest aga osa repertuaari, näiteks nõugatšini Ave Maria-Ann, tõesti lugu, mida ma olen juba esitanud, ütleme aastaid, mitte päris 10, aga, aga kaheksa tuleb vast ära, et neid lugusid tõesti tuli erinevatest allikatest. Ja esimest korda see plaadikava hakkas ilmet võtma kevadel 2008, kas aprillikuus, kui mul oli kevadkontsert Nendesamade muusikutega, kes on ka siis sellel plaadil osalejad? Kõigepealt esimesena sellest koosseisust alustasime koostööd Andres lennuga ja see oli aasta aega tagasi, kui mul oli jõulukontsert Jaani kirikus. Ja kevadel siis lisandusid härra Orgse Kristjan Hallik viielda. Kontakt oli kuidagi väga vahetu ja selles suhtes koostöö tõesti, selle kevadkontserdiga mõjus nii mulle kui ka neile ka väga suurepäraselt ja sealt sellest positiivsest emotsioonist, mida see kontsert meile ja koostöö meile kõigile tõi, tuligi idee, et seda koosseisuplaadiks kasutada. Me tundsime kõik, et, et see trio plussis, mina soprani ja, ja otse loomulikult Pireta ei tule, et meie kõikide koostöö on kuidagi sellisel samal tasandil ja me kõik tunnetame seda muusikat. Hingame samas rütmis, et, et ma arvan, et valik tõesti sai tehtud, aga hea siia tuisusesse Tallinnasse lendasid sa Londonist, aga milline praegu on sinu õpingute seis hetkel Randma, Londoni Ülikooli tudeng ja õpin esimesel kursusel siis draamaõpinguid, mis ei ole täitsa nii, ainult näitlemis baasil nagu ütleme, lavakunstikateedrit, Eestis õpin kõike võimalikku näitekirjandusest kriitikani otse loomulikult näitlemist ka. Aga ma usun, et minu jaoks on alati draama ja muusika käinud käsikäes. Näiteks ooper, kuhu ma tahan pürgida, lõppkokkuvõttes ei ole vaid laulmine, aga see on tõesti muusika ja näitlemise teatri muusika käsikäes. Et selles suhtes ma valisin oma esmaõpinguteks desdraamaõpingud. Et las nädalake nii-öelda areneb ja kasvab ja, ja küll siis on aega juba tõsisemaid õpinguid laulmisega jätkata. Tähja soovin edu, aitäh. Plaat on salvestatud Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus juulis 2008 toonmeister Tanel Leesment klassikaraadioalbumi tunnissa plaadiga Maria Listra anno Domini 2008 tutvuda neljapäeval, 18. detsembril kell 15 15. Eriplaadina on muutunud nüüd kõigile kättesaadavaks paganiini muusika Eesti interpreetide nimelt on Arvo Leibur jahiki Metlik salvestanud terve plaaditäie Nikkolo paganiini muusikat viiulile ja kitarrile. Arvo Leibur. Mulle tundub, et paganiini muusikat nii väga ei kiputa mängima. Jah, tõsi, see on, kontserdikavades kohtab ikkagi üsna harva sellised heliloojad nagu paganiini, mis siis viiuldaja hirmutab? Küllap on ta tehniliselt väga nõudlik, see on asja üks külg ja eks ta on väga omanäoline helilooja keda tõlgendada, on mõnes mõttes nagu keeruline. Ma arvan, et see, mis seal noodis kirjas on, on ka väga selline loominguline tekst ja arvestades paganiini aegset üldse esinemis stiili ja muusika loomise stiili, sellist improvisatsioonilist element, see on seal tohutult palju ja mulle järjest enam tundub, et arvestades, et paganiini ise ju tohutult palju improviseerimis, nagu on teada ja tema loomingus on väga palju palu ja teoseid, mis on praktiliselt võib-olla isegi osaliselt nagu laval sündinud sellised variatsioonid tuntud itaalia ooperite teemale või, või niisama rahvaviisidele ja teiste heliloojate teoste baasil. Et see esinemise stiil ja kontserdi andmise kunst oli, oli mõnevõrra teistsugune, kui meie oleme harjunud pärast paganiinit on asjad on täpselt kirjas ja muusik on rohkem nagu tekstis kinni. Nii paganiinil looming on ka mõjutatud paganiini isikust, kes oli ise suur virtuoos ja, ja saatanlik viiuldaja öeldi tema kohta. Et ilmselt tohutu hulk tema loomingut on lihtsalt kirja panemata. Looming eksisteeris tema peas ja kui ta tuli lavale, siis ta lihtsalt esitas ja improviseerida ja see on ainult osa sellest, mis ta on loonud, on läinud trükk ja nii-öelda publitseeritud ja kõik, mis siin on meile kättesaadav tegelikult, sellesse materjali tuleks suhtuda küllaltki vabalt. Ma ei ütle seda, et nüüd peaks nagu teksti muutma või omale käepärasemaks tegema seda, mitte et parem ikkagi lähtuda, kui meil on need noodid, aga lihtsalt ma ütlen seda, et saavutada esituses sellist muljet, nagu oleks hetke spontaanne looming. Ja see aspekt on, ma arvan, väga tähtis tema teoste tõlgendamisel. Selle plaadi peal on need pakaniini looming viiulile ja kitarrile, on see kõik originaallooming või on siin ka seadeid? See ongi originaallooming ja Heiki Mätlikuga, meil on juba peaaegu vist 20 aastat koostööd ja kui ma nüüd täpselt meenutan, siis minu koos mängimine Eikiga algaski Nendest paganiini teostest. Sest harva on sellist võimalust, et on nagu kitarrist ja, ja viiuldaja, kes mõlemad asjast huvitatud ja siis võtsime need asjad kavva. Kas paganiini ise andis ka kontserte kitarri saatel? Ilmselt küll ja loomulikult ja õukondades ja sellistes kodusemates ringides selline kitarriga musitseerimine oli, oli täiesti elementaarne ja, ja tol ajal Itaalias ilmselt sama loomulik nagu meil on selline musitseerimine näiteks klaveriga või siis kvartetiga. Eks see kitarr oli ikkagi omamoodi nagu rahvalik pill ja kui me võrdleme seal lähedal olevat Hispaaniat, siis nendele ju kitarri asendaski nagu klaverit ja paganiini kui kitarrist ega temal oli nagu alati nii viiul, kitarr oli, tollal, jääb vastavalt olukorrale siis. Ta oli mõlemil pillil, mida sageli ei teadnud, oli ka väga-väga tugev kitarrivirtuoos sageli nendes sõprade ringis ja õukonnas koli inimesi, kes oskasid kitarri ja siis ta nendele nagu pühendas neid paluoja ja siis oli võimalik selliste inimestega koos musitseerida. Ilmselt siis ongi pakaniini muusikat viiulile kitarrile üsna palju ja teie oma plaadile pidite tegema. Jah, muidugi selliseid sonaate ja palasid on väga palju ja meie valik lähtus sellest, et ikkagi need ei ole sellised, need kõige lihtsamad solaadid loomulikult mitte, et tal on ka väga palju äärmiselt lihtsaid sonaate, mis on mõeldud nagu amatööridele peaaegu et, aga ma arvan, et need teosed, mis siin plaadil on, Need on tegelikult rohkem selline kontsert variant kontsertide esitamiseks ja noh, mida me oleme ka teinud omal ajal, meil olid isegi kontsertide seeria paganinjana ja suur osa nendest asjadest tuli siis meil ka kavas. Millised teosed siin on sellised virtuoosse säravamad, noh loomulikult see viimane number 12 Kaplitsoga number 24, see on siis seade viiulile ja kitarrile, see on üldiselt väga-väga põnev bravuurselt variatsioon siis Tarantella on äärmiselt haruldane teos, seda naise nagu enne ei olnud kuulnud, nii et need kaks on võib-olla siis kõige keerulisemad ja selles sonaaditsüklis muidugi on ka, on ka piisavalt tulevärki. Jaa, salvestuseks leidsite te vaikse paiga Sakus Saku mõisas ja režissöör oli hoidi Jõeleht. Et see on selline valik natukene sellistest tuntud asjadest ja suur osa nendest on, ma arvan, avastamisrõõmuks nii meile kui kuulajale. Täna kogunevad Tartusse Lõuna-Eesti meeskoorid, et osaleda Tartu Ülikooli aulas toimuval Lõuna-Eesti meestelaulu päeval. Kaku astub lavale üle 250 koorilaulja ja meeskoorilaulupäev toimub juba neljateistkümnendat korda. Lähemalt räägib laulupäeva peakorraldaja, dirigent Alo Ritsing. Jah, see Lõuna-Eesti meestelaulu päev on muutunud juba traditsiooniks ja tundub, et päris tugevaks ja elujõuliseks lauluürituseks võiks öelda, et ta on, muutun stabiilseks selles mõttes, et osavõtjate arv ei ole oluliselt, et käitunud ja see on hea näitaja. Aegade jooksul on juurde tulnud noorte meeskoorid seoses nende asutamisega. Me oleme igal korral püüdnud seda kontserdipäeva nagu ilmestada ka teiste žanridega ja tihtipeale on meil puhkpilliorkestrid osa võtnud kui traditsiooniline žanr üldse Eesti laulupidude ajaloos. Samuti oleme kaasanud soliste, ansambleid ja nii edasi. Mis teeb tänavuse meestelaulu taeva eriliseks? Eriliseks teeb see, see on pühendatud Gustav Ernesaksa 100.-le sünniaastapäevale. Teatavasti kogu meie riigis on väga palju kontsert ja raadiosaateid ja meie koorilaulu suurmehele pühendatud võimalikult palju oleme kavva lülitanud Ernesaksa laule nii koondmeeskoori kui kui üksikute kooride ettekandes. Samuti saavad need koorid, kes lähevad võistlema kuuendal detsembril Tallinnas Eesti meeskooride võistlusel järgmisena proovida oma valmisolekut selleks võistluseks. Samuti on kontserdil esinemas Tartu muusikakooli õpilane Maria Leppoja, kes esitab kaks Ernesaksa soololaulu. Kui palju Lõuna-Eesti meeskoore osaleb meestelaulupäeval? Meeskoore võtab osa 12, see tähendab täiskasvanute meeskonnale võib nii neid nimetada kool, noorte meeskoori, kes siis esinevad ühise üksusena. Ja kas saab kuulda ka kõigi meeskooride? Laulu ja ühendlaulu lülitasime see kohaltkava 10 laulu, millest paljud on ka kavas nii Tartu laulupeol kui üldlaulupeol. Me esitame traditsioonilisi eesti koorilaul, aga nagu ma ütlesin, Nad on enamikus ka laulupidude ka, siis ikka traditsioonidele meister löödi koit. Tuudur Vettik, kus see oli siis see pelmanni kaunimad laulud, Sarapiku Ta lendab mesipuu poole, Ernesaks, hakkame minema õlletegu ja nii edasi ja fooride arv on suur, aga samal ajal ega koorid eksivad väga suured. Nii nagu tänapäeval on kujunenud 35, erinevad lauljad ka vähem. Meil on kuulajaid alati jätkunud tänu meie tublidele naistele, mitte naistel, ainult selles mõttes, et nad on nende lauljate meeste naised, vaid üldse naised on väga tublid kontserdikülastajad ja ootame neid ka seekord. Aitäh Alo Ritsing selle intervjuu eest Lõuna-Eesti meestelaulu päev laupäeval, 29. novembril algusega kell 17 ja see on pühendatud Gustav Ernesaksa 100.-le. Nii aastapäevale. Telefonil on nüüd dirigent Aivar Lessinski. Kuidas algab advendiaeg teile muusikalises plaanis? No nagu teada, kammerkooride liit on traditsiooniliselt alati advendiaega võtnud vastu jõuluootuskontsertidega, nii nagu möödunud hooaegadel, nii ka sel korral toimub meil kaks jõulukontserti, esimene on Eestis juba 29. novembril Tallinna Jaani kirikus ja teine siis pühapäeval, 30. novembril Tartus Jaani kirikus. Ja lisaks sellele, et kõik koorid, kes osalevad selles projektis sel korral neid on õige mitu saavad ette astuda siis kuulajate ette ka ühekaupa, siis on meil ka üks suurem teos kavas ja selleks põhiliseks suuremaks teoseks ongi Joseph Rainbergeri missa Es-duur. Kas seda on ka enne Eestis ette kantud? Minu teada ei ole Rainbergirjestur missat lauldud, mistõttu oligi nagu meie huvi, et selle AKP missa võtaks nüüd ette ja pakuks siis nagu kuulamiseks just nimelt jõuluootuskontserdid veel, kuna ta oma niukseid helikeelelt ja meeleolult ja üldiselt lähenemiselt nagu minu meelest selleks on väga sobilik teos. Kuidas te selle teose leidsite? Meil oli siin nagu õige pikalt arutelusid enne seda, et missugust teost nagu võiks välja pakkuda Jõuluootus kontsertideks. Võib-olla te olete kursis, et varasematel aastatel me oleme üritanud nagu teha koostööd eesti heliloojatega, siin Piret Rips on kirjutanud meile spetsiaalselt, jõuluootuskontserdid, karistasid nagu lugusid ja Tauno aint pani kokku siin meile väga meeleoluka popurrii ka jõulutemaatikaga seotud lauludest ja need on olnud siin viimastel hooaegadel meil kõik käigud, need teosed, aga sel korral otsustasime pöörduda nagu niisuguse klassikalisema repertuaari poole. Ja sealtkaudu siis nagu selle asja üle arutledes jõudsimegi arusaamale, et Rainbergi vist ei ole eriti sageli midagi ette kantud. Ja missa Es-duur on just väga tänuväärne materjal selles mõttes, et ta nakkab ja ja me arvasime, et ta on meile jõukohane ja mitte ka väga pikk, et selles mõttes nagu need koorid, kes siis selles projektis osalevad tegelikult ikkagi mingisuguses mahus, saavad sedasama muusikat ka oma repertuaaris kasutada. Ja kui, siis mitte päris iseseisvalt, siis liitudes mõne teise koosseisuga ja juba praeguseks on nagu teada, et me üritame sedasama teost siis kasutada veel ka järgmisel hooajal ja võib-olla ka siin vahepeal, et need plaanid veel täpsustavad ja selguvad. Kuidas on see projektikoor või oratooriumikoor kokku pandud, et siia kuuluvad mitmed kammerkoorid? Iga aasta see koosseis nagu kujuneb vastavalt nii-öelda kooride tegevust plaanidele ja nende võimalustele varasematel aastatel, meil on siin olnud kaasatud Ülikooli kammerkoor ja tehnikaülikooli kammerkoor sel hooajal, kus on kõikidel tegelikult väga palju tegemisi ja muusikaliselt on see väga pingeline hooaeg, noh nagu me kõik teame, tulemus on ju laulupidu, mis võtab tegelikult ikkagi meie tipp-kooridelt väga palju aega. Kõik need, kes on seotud oma liigiga ja on seotud ka valikkooridega, peavad siis kogu selle suure hulga repertuaari ikkagi omandama. Lisaks on ju tulemas Tallinna rahvusvaheline koorikonkurss 2009. aasta aprillis ja see kõik juba esitab omad nõudmised kõikidele kooridele, nii et see tegelikult nagu seadis ka väga paljude jaoks siis daamid, kas nad saavad osaleda või ei saa osaleda selles projektis ja siis selgub varal, osalevad jõuluootus kontsertidel meil Tallinna Ülikooli kammerkoor, kammerkorrale kokk, tartust, grupp nimega stuudium Bakale ja Türi kammerkoor teeb meiega vaata ja Tallinna kammerkoor ja lisaks sellele on neid alati sellesama jõulutas kontsertide sarjaga aidanud ka Eesti noorte brass ja ka sel korral on nad väljas nii omaette väikeste plokkidega, kui siis ka teevad. Saamuel saiti jõulumoteeti. Šaiti jõulumõtet on siis teine suurem teos jõuluootus kontserdil, mille poolest see teos on eriline? See teos on põnev võib-olla ennekõike selle poolest, et kõigepealt jällegi seal on tegemist siis kaheksahäälse koori partituuriga aga põnevalt on sait jaganud need niimoodi, et ühte koorsis kuuluvad tegelikult soperendi aldid ja üks tenorigrupp ja teise gruppi kuuluvad siis teised tenorid ja kogu meesrühm, ülejäänud mees, rühm saab ja lisaks sellele on siis veel sinna juurde toodud kaks trompetit, kes tegelikult ilmestavad siis just seda ülemist kooride poolt vastavalt oma värviga. Ja tore on just värvide vastandamine nagu väga selgete ja niuksed, eredate ja dünaamiliste värvide vastandamine saiti puhul, et see on nagu minu meelest kõige olulisem võib olla. Aitäh, dirigent Aivar Lisinski, niisiis jõuluootuskontserdid toimuvad laupäeval ja pühapäeval Tallinna Jaani kirikus ja Tartu Jaani kirikus. Ilusat jõuluootust teile ja teile. Kõike head. Corelli Music alustab jõulukontsertide hooaega kavaga keskaja jõulumuusika mida esitab uus põnev vanamuusika ansambel hansa Truva tuurid. Ja selle ansambli esindajad ongi meil praegu stuudios Anna-Liisa Eller, Endrik Üksvärav ja Janno pakk. Mis on siis tore ansambel, millal te kokku saite ja mida te koos teete? Hansadruga tuurid on keskaja muusika ansambel aga me mängime ka igasugust muud muusikat, mis endale meeldib ja on meid seal neli liiget ja mängime keskaegsetel pillidel. Kuidas te selle peale tulite, et nüüd moodustame sellise neljaliikmelise ansambli hakkame keskaja muusikat. Kas see kujunes niimoodi välja? Hendrikuga alguses laulsime kahekestija, siis laulsime kolmekest ja meid juba neli veel lisaks laulate pillide mängimise, jah, sellega, Ei anna, aga me saime kokku muusikakeskkoolis, kus me elasime ühiselamus samas toas. See oli siis, kui mina olin üheksas klass, olin kaheksas. Ent sealt peale oleme mänginud väga erinevat muusikat koos. Eraldi oleme olnud paljudes erinevates ansamblites mänginud erinevaid stiidega, nüüdismuusikat ja jazzuja, folkloor, muusikat. Te olete kõik väga noored inimesed, kas teie koolitee veel kestab? Mina õpin Eesti muusika ja teatriakadeemias ja Hendrik ka ja meie neljas liige veel otsa koolis ja mis Pillede selles ansamblis mängida, kõik mängivad kõike, aga kuidagi on kujunenud niimoodi välja. Mis just kõige hetkel kõige sobivam on, seda keegi mängib. Põhiliselt mängime trumme ja Janno väljunikelilt ja Henrik laulab ja mängib trumme. Ja meie neljas liige Maarja uus mängib flööti lautot. Aga meil on ka igasugused erinevad pildid seal. Anna, mängid veel Annest ja ka erinevaid flööti ja laulab ja Hendrik mängib palju kaasaegseid pille ka, nagu näiteks trompet, metsasarv trummikomplekt, tromboon, triangel. Ta oma ansambli repertuaari leiate, mängime seda, mis endale meeldib. Kuna me oleme kõik vanamuusika suured austajad, siis me kuulame seda massiliselt igasuguste teiste ansamblite esitusi. Mõni lugu hakkab väga meeldima, siis siis me seda mängime, mõnikord mõned loodan ka noodi järgi õpitud, aga enamus repertuaari on leitud lihtsalt väga suure kuulamise tulemusena. Võib olla võiks mõned näited tuua näiteks, et mida te Nendel eelolevatel kontsertidel esitate? Enamus on keskaegne muusika, kuna meil on ka palju impravisatoorset, mõned lood ongi improvisatsiooni lood, siis kuidas nüüd võtta, et kas see on nüüd keskaegne või et kui meie seda hetkel loome. Et aga me katsume selles stiilis seda luua selles keskaja stiilis. Ja repertuaaris on palju erinevate maade muusikat ja meil on sinna sisse pikitud gregooriuse laulu. Enamus autorid on anonüümseks jääda tahtnud tollest ajast aga seame need need vanad hitid ise ümber enda ansamblile sobivaks kas teete koostöös või keegi teist? Keegi meist ja ka koostöös? Peamiselt Janno ongi me seadet ei tea. Et põhilised, enamalt jaolt kõik seaded on tema toodud, aga täiendame, proovis kõik sõna, paneme endamatuid juurde. Mingi aeg oli väga päevakorral esitada nagu vanamuusikat võimalikult autentselt uurida käsikirja, kui nad seda noh, arvatavasti esitati, teie eesmärk ei ole, te tahate teha nii, nagu teile meeldib. Keegi meist pole nii vana, et täpselt teaks, kuidas kunagi mängiti, lauldi või, ja siis esitamegi neid lugusid läbi enda tunneta. Ja tänu sellele tulevad ka muusika, majutus, igasugused muud erinevad stiilid, millega me oleme kokku puutunud ka näiteks hispaania muusikat, näiteks vanad, sellised kiiremad ja energilisemad siis võib-olla tähelepanelik kuulaja kuulab ära ka natuke sellist iiri rahvamuusika muutusid veidikene natuke Bachi, seal on igasugust erinevust. Tõotab tulla selline meeleolukas jõuluaega, sobiv. Ka seda kindlasti. Nimetame ära veel need paigad, kus te esinete peagi sellel pühapäeval, 30. novembril esinemine Tapa Jakobi kirikus ja seitsmendal detsembril on meil kontsert Pärnus Café Grand muusikasalongis ja 10. detsembril Maardu mõisa muusikasalongis. Aitäh. Tulemas stuudiosse ansambel hansa trubaduuriks. Novembrikuu viimane helikaja hakkab lõppema aga siinkohal veel mõned viited lähiajal toimuvatele kontsertidele. Täna õhtul kell 18 toimub Tallinnas meederi saalis kontsert, millel esinevad noored andekad muusikud, oboemängija Kalev kuljus ja pianist Marko Martin. Teen nende kavas Ansensanud, sillutas Lawski kõrvitsa Bulankierzotaanid teosed. Selle kontserdi klassikaraadio salvestav ja annab eetrisse hiljem. Tallinna tervisekoalitsioon ja Pille Lille muusikute toetusfond korraldavad teisipäeval, teisel detsembril kell 19 Estonia kontserdisaalis heategevuskontserdid terve elu. Terve kontserdi eesmärk on pöörata tähelepanu lastega juhtunud liiklusõnnetuste suurele arvule Eestis ning aidata hankida helkurvestid kooliteed alustavatele lastele. Esinevad Pille Lill, Oliver Kuusik, Atlan Karp, Oksana sinkova, Virgo Veldi ja Piia paemurru Harku järve Algkooli laululapsed ning Lydia Rahula poistekoor ja Kaie Kõrbi balletistuudio õpilased. Järgmisel reedel, viiendal detsembril esinevad aga Estonia kontserdisaalis noor vene viiuldaja Sergei tagaadin ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Nikolai Aleksejevi juhatusel. Kõlavad eri Wolfgang Korngoldi viiulikontsert teed uurija Aleksandr Screabini sümfoonia number. Ja sellest kontserdist teeb klassikaraadio ka otseülekande. Järgmisel nädalal algab festivali jõulujad, millelt klassikaraadio teeb samuti mitmeid ülekandeid. Neist esimene on juba esmaspäeval kell 19, kui Kaarli kirikus esineb Soome ansambel Rajaton. Eesti helilooja on maailmas taas tunnustust pälvinud helilooja Mirjam tallile antakse esmaspäeval Stockholmis üle Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia Krist. Johnsoni preemia. Talli saab Krist Johnsoni väikese preemia oma 2006. aastal valminud orkestriteose turbolents eest. Suure preemia väärib BR Morten soni flöödikontsert. Mirjam Tally turbulents on tänavu juba ka varem suurt tähelepanu leidnud. Teos oli kavas Veneetsia muusika biennaali avakontserdil ning oktoobrikuu lõpul ainsa eesti heliloojad teosena rahvusvahelise kaasaegse muusikaühingu Vilniuses toimunud maailma muusikapäevadel. Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia tänavused preemiad annab üleakadeemia pidulikul koosolekul Stockholmis kroonprintsess Victoria isiklikult. Palju õnne, Miriam tallile ka klassikaraadio poolt. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Kersti Inno, Heli Lätti ja Virve Normet. Helioperaator oli Helle Paas ja toimetaja Karin kopra. Aitäh kuulamast ja kaunist laupäeva jätku. Helikaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Kas teile sobival ajal sobival ajal?