Te kuulate Vikerraadiot saates relvavend, meenuta räägib sõjamälestusi 1924. aastal sündinud Ants Jaan ru. Ma läksin sõtta 40 viisidel. Esimesel septembril oli tihti Põltsamaa politseipataljon tuli Sobolovi batoon nime all, oli lugu oli nii, seal, kus ma sündinud olen hiljuti väga suured lahingud ja minu kõik meie, noh, minu isa oli Abu Dhabisse kavaler ja, ja tema sai astusliku talu sai ka. Ja meil oli selline lahing, et mingid majad põlesid, venelased lasid loomad maha. No võib-olla väike trots tuli ka selle koha peale ja sellepärast siis mõtled, et mis ma ikka teen. Kooliaeg kasutati sisse seda, seda isamaa armastust, vaat sellest oli lugu. Teate Imavere on ja minule Puiatu küla muide kaks Puiatus Viljandi taga teinud, seal viimagredel Ivalgustelt kaks kilo vedada ja meenuta ka nihukest. Väga väga tugev lahing oli seal ja nii, et selle kaks tundi oli lahing, siis langes viis sakslast ja 24 venelast. Sead kõik ümbruskonnast, mehed tulid valdadesse. Ko, Imavere ja Põltsamaa omad, mehed olid seal ja nüüd terve pataljon sai veinil ja mis teile selga jalga, relvad, mis anti selga Eesti seinade riided. Ja relvad olid meil veni relvad ja sest kui see vene Põltsamaa käis kaks korda käskete ju ja siis oli selline lugu venelt suur koor läks venelaste tunud kaarti, läks Pajusi rappa, olete kuulnud seda? No vot, ja seal oli tohutult relv ja toodi veel hobustega viituudide õelad. Siis meil oli kõik Eesti seal Under oli meil aga kui meid viidi Venemaale meil osa mehi läks Ostro viia sinna, noh ja meie kompanii jäi Pihkva ja siis võeti mitt lennuväkke lennuväe koosseisu, Milbant anti lennuväe munder selga, Pihkvas oli suur sõjaväelennuväljal jah, väga suur sõjale ja meie valvasime koos saatjatega neid ladu siiani objektisi. Ja sealt meie kompaniiülem olin kapten paluut, tema oli Pärnu mees, aga ta oli, tekib sõjaväest. Selle Eesti säärast olid kaadriohvi kaarde ohvitser oli ta ja, ja seal läks asi nii ja siis sügisel. See oli muidugi augustikuu, sest tuli niisugune jutt, et me juba kuulsime, et heaks Eesti leegion saime ta kodus puhkusel käia ja eestileegion. No huvitav, mis Eesti leegion, nuhtjad kõiki normi huvitab? Nuia meie Antsimisestest kirja. Meil midagi 27 Minskis tahtsid minna. Ja meid väga range arstlik kontroll oli sellest 27-st kaheksast mehest ainult seitse meest vettinud hüto, seal pidi mõõt välja. No kõik nonii, läbinisti perre täielikult tervenenud minema. Ja siis oli juba eestist läinud, esimene ešelon. Poolase laagris nimetati piitsaks ja meie olime siis esimene. Noh, niuke, kas sul on seal paar, vagunid, olid, mis sõitsime siis Pihkvast, läksime sinna. Poolasse. No las siis hakkas väike maa peale, kaheksa kuud käis hohoo. No aga sealt, ütles Patarei ülem. Rohkem igivähem, verd. Mehed olid tugevad ja siis olime kuni 43. aasta aprillikuus, siis viidi meid Ukrainasse ja siis öeldi meile, et meie pataljon Narva pataljoni kuulub divisjon Vikingi koosseisu. Mida siis Ukrainas meil laudid, jooted ära. Sõitsime Kramatorsk käes. Jah, nii et väljaõppel ja väljaõppelahinglaskeväljaõppelahing Vaskmaks rasked relvad lasid nad, et meil peab harjutama, aga mina esimesest lahingust osa võtta ei saagi sulle haigust. Just saadeti osa mehi puhkusele. Ma ei tea, kas oli siis, niiet et need, kes olid juba varem teeninud vanim tellinud jah, ja üks port läks puhkusele, aga tulime just puhkuselt tagasi, täpselt. Kaks päeva olid esimene lahing lõppenud ja no siis ma mõtlesin, et oi oi, oi millanges paljumisega. Surnud ei olnud meil väga palju. Esimene surnu oli meil üks Võrumaa puistav nimon, Piho. Nad on mulle selgeks, kuidas tore poiss oli, ta oli meie pataljoni esimene ja siis sai kaeberaat surma lahingus ja siis mehed ütlesid, et oli tõesti huvitav, peab, oleme. Raud küll mees peab ütlema, siis on ka kõik tema järel ja ja siis kohe siis hakkas reisimine seal sõpuks, sõitsime sinna. Lääne kuule, Harkovid ja viisid, nii vene kõvasti ründas. Meie olime Vikingis, diviis oli siin kaevuril veermad. Hirmad taganes õhtu, vaatame jälle kotis. Jälle kotis tuli jälle kotist välja lüüa, vot seal olid, seal olid küllaltki tõrjelahingud, venele ründas muidu loomulikult venel oli pugev, siis juba väga tugev, oli lennuväge ja, ja siis tankivägi Noganad tankidega meie käest ära ei pääse. Meile rasker rühm oli nii tugevad, poisid olid meil miljonid venelased, tankitõrjekahurid, laskemoon, ütled. Mina, muidugi raske rebaselt, mina kuuliveduriks ja mu sõber sai sihtur, jah, mina ja. Ja ta pärast langes Türi poiss, mina sain haavata. Lääne Harkuid, augusti Augusti keskpaigal, see oli midagi ning 20. paiku venelased tegid väga tugeva tankirünnaku, tegi surm, tuli oli poolteist tundi, lennukid peale, surusid sisse tulid tankid, tankid järel, vaeloyd jalga, jalavägi. Nii, ütleme tagasi tankid lasid meie, meie mehed jaagu puruks. Nad tulid teist korda, aga siis tuli meie batoonike lihtsalt pataljoni seal, kuidas nimetatakse pataljoni staabikoht, kus on, tuli Philineli Kiigelt tagant appi. Me ei teagi seda. Aga kui me sisse kaevusime, oli see päevalillepõld. Kulgeb jooga job nagu metsas käid, ilus ka. Aga kui olisest turmtuli ära puha. Ladeva vaata, lugu oli ja tankid tulid, nad ristisid sinna, kus olid, nägid, nägid, kus olid meie meeste augud ja tuli kõrvale augu peale ja keeras ringi ja mehed jäid mullale. No öeldi, et mitte üks samm tagasi. Ja, ja siis, kui need neli tanke, seda tuli meile appi tiigrid. Need tegid puhta töö poistelt aukudest. Ja nojah, mina sain pihta, see mind viidi Kiievisse. Vaat seal Ukrainas on päeval 40 kraadi sookuust. Ja õhtul on külm. Luke tunne paar-kolm kraadi olla ainult sooja. Pakkisime talendid selle õhuga sinna auku ja, ja pagana kõva maa on seal ju see must mul tuli, aga raiub, aga ega see kaua seal raiuda, aga pärast vaatelt ei auk. Olin Kiievis Kiievi haiglas, ajuti seal oli Hollandi ersats, laatsaret oli, seal tulid, tundsime, olenes, toodi sinna ja sakslastele, selline mood, kes oli raskelt haavatud saadide riiki, riiki tähendab Saksamaale ja ja mind loeti ka, kui rasked haavatusega ma sain, vasakus käes oli luurel. Ja seal oli joosta vaja 25 meetrit majade. Meil tehti kindlaks, et kui kaugel on venelane ja teine niisugune tühiku, kuid jäi. Ja aga venelased olid juba vastasmaja katusel sees juba. Ja passid seda momenti, kui see see 25 meetrit tuli sinna üle kartulipõllu joosta. Ja mul üks sõber sai pihta, hüppas tagasi ja kukkus, nii õnnetult enam ei jõud kukkus. Maja põle selle põleva maja aegadesse. No mina sain pihta, ma sain sellest ürgsust pihta, ma saan vasakus käes sai läbi ja siis noh, ma ise mõtlesin, kui raske, väga raskeks. Sest mul käsi ei hakanud tööle. Aga sakslased kõik, iga saksa istud, et kui riigisad tappa Dumale. Meid viidi Lublini, seal Poola piir. Siis tuli Lubliin oli seal grantel Sammestele, seal käisid kõik täis armastada, seal kõik võeti kõikidel peast ära sidemeid, remonti, uued sidemed, kulg, me läksime sinna kuni selle kaubavagunites. Reisivagunid, esimene teine klass ja seal islami sisse ja siis läks sõit sinna Saksa nosi saavute terani. Tulised sanitarid tulid, ütlesid ahah, selles jaamast juba Saksamaale, mitte Poolasse, Saksamaale, selles jaamas läbibolümehima sellesama, nii palju mehi, maa. Ja mina kukkusin siis terne purgi all ohver, siis on Hilda säinja terve, mulle tundub, see oli vana, see orduloss oli seal, oi, see oli võimas oli ja seal oli siis meie seen lasereid, hääle, sinna, saksa keelt. Ma juba nii puhtalt maid valdan, aga ikka rääkida ka siis, kui võeti vastu, seal tulime midagi, 10 meest läks sinna selle mina ja viimane läheb sinna, kus võetakse öösel kella 11-ks raudteejaamast viidi autoga diplomeid ja siis Uus Mölder ja küsitlenud, kus sa, kes sa oled seal ei teagi, mis Eesti. Aga huvitav seal üks sanitar, kes vanamees oli, kes 41. aastal oli Tartus, Tartus vallutas suitsed, oi eestlane oli nii rõõmus ja see rääkis, ma ei tea, mis on Eestimaal huvitav juhus. No seal oli haigla elus, seal käsib Braunschweig oli, on väga lühidalt, kus olid suured Hermann Göringi, need sõjatehased seal käisid iga päev, iga öösel hakkasid ameeriklased, inglased pommitamas, sa olid maa-alused, lihased olid nii, et ega päeval oli väga ilus, aga öösel alati rumal arm. Ja ja siis oli selline lugu, et mul ladest kunagi see pimesool valutas järsk kookospiimas lahutama, pimesool lõhkes aga seal haiglas nukrust operatsiooni tehtud. Veidi Hildasaini, aga muidu vahepeal jah, üks hakkas mul mädanema ja seal üks Aafrika Aafrika korpuse kapten oli, kes oli kirurg? Mina olin juba lõikustoas tehtivalisest atrialisel. Maha jah, aga eks väike major soliks sele Villem haigleba juurde, ütleb naine. Auda skandaalid ütlevad, ütled mulle, mina arstidele mehe terveks. Ei last ei last selle kapi lõigata, no minu õnneks võib-olla. Ja noh siis see pime luku lugu õhtu hakkas valutama hirmus pommirull. Meil ta siit ei tule, lennukeid seda kohta pommitatud, seda prantslaigi. Sa oled suure teade sotsiaalkomisjonilt, hommikul tuli autod kiiresti kiirelt, Hilde, sain kohe nii, kui autod maad lükati kohe opi tuppa ja tehti mulle siis. Siis oli Kadid süstisi, oli see narkoos oli selle eetriga kästi lugeda, ma vist. Kuus Ma mäletan seks ja siis oli juba ja ärkasin õhtu hilja, aga ma salmis väga külmetada, kui see tõmbetuul mulle Brundid hinge kinni nagu läka hinge kinni, et hingata siis muidugi seal on need nunnad katoliku nunnad siis nunnakene ikka öösi, luges mulle piiblit ja iga natukese Argeetilist mulle seda köhasiirupit. Ja palus mitu korterit. Taevariik ära ei sure. Artliku no ja siis. Ma tulin tagasi sealt sul kaks nädalat olime jootmist müügil kuidas hoidis haigla võttis vastu siis tulis Angrys voliks, Saksa ajaleht oli. Ja seal on siis oli parajasti seestunud, kus meie pataljon oli just nipp käes kõval haigutegi. Siis nad teadsid ka, et ma olen ja siis ma ütlesin, et mis oli meevein seal väljas ma siis kamis, noh, jäin nõrgaks, aga ikka see käsi oli haige ja operatsioon oli ja siis pandi see haigla oli oma, oma puhkekodu oli. Ja seal ma olin siis paar kuud jaanuarikuu siis öeldi, et nüüd aitab, tuli külvida terve mees, nüüd siis oli jaanuar 44 44. Jah, et nüüd. Teie Narva pataljon, kus kogumispunkt on Nürnbergis pekingi läksid Nürnbergi samme, selle haigete nende kogumispataljon oli ja sealt siis saadeti puhkusele. Tuli poju puhkusele, aga ma teadsin, juba kuulsin, kus meie mehed on. Ja kassikotid ja kõik, kõik oli kuulda ja oli puuksel pära. Hästi. Minu puhkus lõppes, kui meie mehed tulid. Tallinlase vot nii, jah, ja mina läksin kohe vöödel raadio rääkis, leht oli, kirjutate, pilt oli leerunud, vaata oma. Saime sinna. Mina läksin kohe järgmine päev sinna, kevadel on 20 kolima. Esimene kord ukse peale vastu. Kabrits Hunter, turver, kinol pulgaga näinud ju, sest tema tuli meile, raputame täienduseks hoitherena jalgelt, Ants, mina võtan sulle kohe tuleb muu hulgas keelaks ja no ja siis siis Ruus näiteks, too seal saime tuttavaks ja siis olime seal. Noh, võib-olla olete kuulnud seal see madin meie poiste ja nende meremeestega kindlasti olete kuulnud, lööma oli lööma, oli see oli see kohvik lainest, vaata liiga palju. Meie tüdrukuid istuks Saklastega aga parajasti reidil olid saksa sõjalaevad ja ma ei tea ja siis seal kohvik lained olid kell kolm pidime sinna minema, iga poiss võtab käärid, ka see tüdruk, kel istuks, lõikame juuksed. Ei, las ta käib, lõikame selle vähemaks ja osa meie poisse vist natuke auru all hakkas vare peale ja mina tulin parajasti seal. Koplis tuleb, võtsin voori munni peale. Linna val võtab, uurime Krulli poiss otsa veel juba aetakse taga. Kohvikus segame ju juba ketikoerad väljas. Nojaa, aga siis anti käsk meile. Maikuus maikuu algul sõitsime siis narval sordinasse, sõitsime rongiga, seal on rohkem edasi läinud, tuli sealt tuli, ma siis tulid meile uued, need nüüd mopimehed tulid juba, õpetasime neid välja ja siis noh, peaaegu terve koosseis oli nii, et siis me enam ei olnud motoriseeritud, siis olime juba, anti ainult hobuseid meile kaasa, tross oli hobune enne kõik oli, meil ju ei olnud enam Viking, ei, oldi tekingena eesti tüvi, Eesti diviis oli siis jah. Ja siis oli Saltestolgilas tuli, mis ela sinna. Sininõmme, son peet risti alla, sinna. Surnuaed on, noh, tulime siin. Ega seal oli vaikne, ega seal midagi erilist ei olnud. Eesliin oli ees veel nulli laskmisest Canip, ega üldse rindel siis vaikne. Kõik me ootasime midagi, hakkab tulema, kõik teadsid, aga kunas tuleb, seda keegi ei tea. Siis nihukesed läksid, masinad olid seal vene, ütlesid ka parem, kui ei lase, ega seal kasulikum. Siis anna märki ennast ära, sa hakkad su peale, me käisime, niiet meil tulid hobused täienduseks ja seal üle Peetrist sai, oli üks perekond, elas seal talus ja Kabrits oli hästi, tema tahtis piima juua. Me võtsime, hobused, sõitsid sinna mäe olla ka siinpoolmägi on. Galoppi kaks, kolm noh, meil on 34 üle tee, venelased ju võetud, Peetrised, see koht oli võetud kirikuni võetav tule alla tuli. Eval juba. Aga tagasitulek oli raskem, natuke galopis ja jälle alla. Ja no vot siis olin kuni kuni jaanipäevani olin vaikne. Õige madin hakkas juuli 25. juulil, aga 23. juulil ütles mulle Gabritsed Ants. Praegu läheb halvusel kooli Itaalias, see kuulus itaalia alla, vaata olid Sloveenia Ljubljana, aga ta siis satustamine laibachi. Küll jälle vaheldus. Läksime sealt siis. Hommiku vara ma tean, et 24. ilus ilm 25. hommikul piss, mozzojad, kõikumatule, mutid, teadmine 30 kilovatt minna oru jaama. Nii et noh, kuidas nüüd räägime Sakseks üks veel tee peal oli seal, kes oli trossi juhataja, räägime, seletanud hobusemehe ja infot kardedunud Gaston kahe rattaga hobu, leed paneme siia peale, ega me ise ei taha, et see kulu võib kaasa mina aiadel sakslasi süles, seal see roos, roosid ma räägin ja räägin, mis vesistama lähete. Keelioloog. Buss sattus bussi, oi oi, oi, oi. Kohe kirjutad paberi vedelaks ja läksin seda trossi hobuse pärast kohe seitsme sinna oluliselt seal sedasi, et saime siis noh. Saad läbi Saksamaa, sõitsime siis. August, kui juba juba tuli siia Eestisse jõuakas Narva tuli Vene üle, meie mehed läksid kompaniiülema juurde. Et kas ei saaks aatomeid koduma, abiks? Öeldi, et mehed teil on ka siin vaja, vaat niimoodi meile. Ja me teadsime, kuidas olukord on seal ja seal need Tito partisanisulid seal. Seal oli linn, ümberringi, ilus linn, mägede sees, kõikide teedel punkrit, niuksed, traatpunktkütist, linna läksid, otsiti läbi. Eks linnas tulid, otsiti läbi, sest titu mehed olid seal mägedes ja meil oli oma kindel koht kui öösel alarm. Meil on jalgrattad. Kuuli kuulimile, ratturi jalgu sõitsid oma oma kohta kõigile teada, aga meid ei, ei rünnatud. Sa ei saa aeg meil täis ülendid, Me saime karmides, no kõik mehed, mitte osa meis asjale, füürbe müüröderveri, see ohvitserikandidaat, sattoostieri, kooli ilma vorme raide pidas, on see ilma ettevalmistuseta, ma räägin nii kuidas iidoli ja, ja siis noh, mina sain ka selle ja siis meie meie mehi oli seal kuus Narva pataljoni eest oli ja teised kõik Eesti diviisi pealt võetud. Ja siis tulime tagasi, siis oli juba Eesti läinud. Siis me tulime nõia Merisse sisenev eestiva peletatuid sees juba siis õppust seal oli, see oli detsembrikuu seis, viis, alustad võti Eesti diviisi pealt, siis mina kukkusin sisse, saadeti meid siis neliklaule, seal ohvitserikooli ja sinna kolid toodud ohvitserid, kes olid mobiliseeritud lipnikuks peale kuni kapteni aukraadini. No need olid, kes oli sõjaväes olnud ja kes ei olnud, see oli ainult aukraadi välja teeninud ja nendel oli siis kordamisõppus seal. Ja meid siis pandi sinna Nindele välja õpetajateks, me pidime näiteks, minul oli kõikidele ohvitseri õpetada kõik kergerelvad. Vanad mehed, süstid, tehti maastikuõppus neile, aga teate, ma vaatan, praegu kimbutavad ameeriklast, jookseb, viskab pikali jala tuld üles. Saxo, kui viskas pikali, tohtis jalg üles tõusta. Lucas ei tulnud kõne allagi, juba vaadanud, nägi kohe üks asi liikus seal hobusel ja tulesid läkita juurde. Vabandage, te hüppasite valesti, no mis ma ikka. Kurdan ja selge olukorda, nii et kõik sa juba tuled. Hingame suu vähemaks, aia Saksamaast, põlev kiiva Vene survele, ameeriklased rub sealt peale ja see asi kestis. Jah ja seal seal tehti veel õppust ja siis see oli Tšehhimaa, see oli Tšehhi ja Saksa piirastuseksbergoida, nii see seal lennuväe noored poisid tulid meile täienduseks sinna siis neid pidime õpetama. No mis sa õpetad, eks ole, tead isegi vaat et vaatame poistel sõidukikaardid tehtud, igal hommikul pandi raha, läheb nii palju edastus selja peal, kus kui palju edasi tulude rindejoon, kus joodud ja no ja siis Öeldi, et siis öeldi, et Aado numa kangelaslikult surnud. Jah, seal ja siis hakkasime ära minema. Üleriisinge Birge ja liigopi tsehhi sutsakad, ameeriklaste. Meile öeldi nii, et ameeriklased on puhas. Paar päevasel sändasime ja üles igatahes kõik üles üles. Üle Izingebergis, pärast langust tsehhi poole. Vaat sisu hakates ehituudid. Me sõitsime diviisi. Transportülem oli kapten, vana mees, iidolid vastikult tõmbasid, sellesse sõites sõitsime järeldamata muidugi kuul pähe. Juht visati pealt maas ehit, võtsid selle kohe käest ära. Oli see eestlane või sakslane, see oli eestlane. Mul oli ta kuus, ma ei mäleta enam seal ja ohohoo ja siis saime, aga meil siis meid ei, ei, ei, see päris kinni ei võtnud. Aga juhatati valegeedikete, et, et noh, et venelaste vastu, et kiiremini mehest lastud, et niikuinii müüakse maha seal. Siis tsehhid ütlesid meile, et praegu on ameeriklased Prahas ja kui jõuate sinna aga kõigepealt ära autod kõik võitjana kui jooksete sinna. Ja no õieti kuus teistki jooksime sümptobraalse õhtuks sinna. Aga kui, kui hulga mehi meie eestlasi oli üks üksus, paarsada meest, oli meil seal sakslasi tohutult ja saime linna äärde. Võeti kõik, kõik hästi, püssid ära, püssivirnad. Kerged relvad need hunnikus käest ära visata. Siis järgmine hommiku pandi kõik see mees ritta ja vot siis hakkas surmamarss läbi Praha. Kui see läks, see kolonn, siis igaüks tegid, sõda oli lõppenud, igaüks võis sinuga teha, mis tahtis. Kes siis loopis ülevalt aknast alla, rahvas oli kaebul, kes tagust sind tegid, kõik, mõni lasi mul sõbrannasti, naine võttis püstoli välja seal kuus 35. Sellele aga ta lasi kujuta printsi nööbi peale, läks kool kuus ja teine läks heide ja kes maha kukkus, löödi maha. Mee marssime omiku, hakkasin marssima kuni õhtuni läbi Praha. Ja õhtuks saime teise poole linna äärde. Seal veel mitu-mitu, muidugi muidugi 1000 meest oli seal, seal oli juba laagri valmis tehtud, nii. Kas teil olid kontroll ka? Tsehhid olid osa käis seal nende püssidega seal nende kahel pool seda meie seda rivi punastele la ja tikkude otsas püssidega venerintelloo ja, aga seal oli niisugune lugu, et ega sa maha jääda pulti kusagil ta pisikesel massiga kaasa minema. Õhtuks aeti sinna, öeldi, ükski mees, kas oli mingisugune õppelaager, on nii, et seal olid asfaltteed, olid seal osa barakis, oli seal ja öeldi, et et ükski mees püsti tõusta ei tohi, kõik peab pikali olema. Kui lamama lamama, kuid siis talk igat lasti kohe tankida, okkad real sellel mandril nurka, sul tohutu. Ja mis oli küllaltki soe öö oli, ma olin pikali, mitte midagi ja hommikupoole kuuleme, kella. Valgeks läheb juba kella neljad sasimetel narrace Lara käib meie ligidal ja aga üks 100 meetrit mäest alla. Seal niuke väike võsa oli. Ja vaata, kui rasked auk on kaevatud sinna Assaril nii väsky valge ja vaatad ja ja siis meie sees käisid tsehhid, nendel kõigil olid juba saksa ohvitseri nahkedega püksid jalas, saksa hoidelined, säärikud ja seljas olid neil niuksed triibulised pintsakud nagu Konslaagris ja siilu, suur punane dot. Et kõik olid lokkis ja siis selle taskus oli siis mõlemal pool taskus, oli tal pükse, taskulise parabellum. Kummaski, ja jah, ja nemad siis käisid ringi. Nemad arutasid peale Andrejs haigelt kätte näidata, nemad olid selle kulda kuldsõrmuste peale, Nemad ei muidu pärast venelane nõudis, ma räägin vene lõudes kella. Ja siis. Võtku kell oli sõrmus pidi kohe käest ära lõikab taguma ja need need tahtsid kulda saada. Ja parajasti seal meie poisid, istusime selle patunööri peal seal tee ääres ja ja tuli see, see mees tulist meist mööda, jäi minu ette seisma. Vaatas mind, lõi jalaga ja pani mulle siis ta parema käega parabellum varia mullaselt vastu nägu kombasist tulevasest mehed ütlesid, et sinu korda me teadsime seal, noh, 100 meetrit seal lastakse maha. Ja kujutage ette, mis oli lugu. Siis, kui ma hakkasin püsti tõusma, sealt minu elulugu jooksnud Ginu lint minu silme eest läbi ja ma olen seda ka enne üks üks üks arst rääkis ka, ma ei tea, kas, aga minul. Sest ajast, kui ma hakkasin mäletama, väike poiss kodus oli ja üks kiluliit minu elu jookseb silme eest läbi. No siis me läksime nii. Kõikuid pikali, madal rahvas on need sõdurid, see siis kõik roomlaste käest ära, mina olin pool sammu ees teemadesse, parabellum, toru mul kõik seal selja taga. Aga selle augu juurest olid seal olid natuke eemal tõmmanud õudne pilt, seal juba käed-jalad paistsid, tagune sein oli verega koostajad maha lastud, kõigil maalased juba. Ja, ja siis vaatlen, jäi neli sammu sinna augu ääreni. Teine c hõikas seda meest, kes, kes viis mind mahalaskmisele. Oiments mets, vaata, sull oli, muidu oleksid, oleksin augus olnud koti. Pool päeva roomasin seal nende meeste seest, sain oma poistele tagasi. Oli lugu, vot mul elus on õnne olnud. Täiesti surm oli silma, sest nägin seal juba käed-jalad, no kuidas, kuidas, aga ikka ise mõtlen, mõtlen, kuidas ta laseb kasta, tarbinud peaks see kukla tagant või otsa ees on kindlasti kukla tagant, sest kahelt poolt tuli vastus, et noh, kuidas need olid kukkunud sinna siis kuidas see surnu kukub auku ja. Ja ja siis vaat siis oli veel. Me olime ööpäev ja öö oli veel aeg, siis järgmine hommik, ülejärgmine, hommiku löödisem, mansage kokku ja hakkasime Prahas pronoom brüneda. Nimi Bruno Bruno on, see on kaunis kaugel. Ma siiski küsiksin jahval, kas see, kes teid sinna augu juurde viia, kas ta hakkas hiljem otsima? Unustas ta unustas mind ära ja siis tal oli tähtsam asi selle sõbraga seal midagi asja ajada võib olla, kas mõnele kaks sõrmus tuli sõduril viiulilugu ja, ja siis hakkas marss Prahast prognoose hommikuvaraks, mine poon tohutuid, sel ool ja tsehhid olid siis meie saatjad, kui hullemad. Vanad mehed väsisid ära, kes kukkumist kuul pähe torkas, tipuga kahelt poolt laipasid, kui hirmus vaadata, et no sõda oli, poiss läks tegelikult ja ja ööjad pähe jäi ülejärgmine päev anti meid venelastele üle. Te kujutate ju hoopis teine asi. Soldata moi murru. Saksa sõdurid püüab, igalühel ei uuri, eks ole ju peaaegu ja ja ei olnud ja ja siis. Urru. Aga me juba teadsime, et tahame taskurätiku sisse. Ja aga pärast hiljem. Ja siis oli silmaga pärast, hiljem pärast hiljem tuli mul toidu, kas ta välja vahetas, öeldi seal ja, ja siis marssime kaks päeva ja ja, ja tulid, öeldi, et seal 47. rügemendi adjutant, tema oskas vene keelt ja siis tuli meie Eesti Posti Öelge poisid, kes on kokad, kes on lihunikud, et andke kohe 12 meest vaja üks vana vene Tartsinaali stuudebecre pea tulime põrutsemis sinna ette. Et me peame minema selle vangikolonnile hakkama süüa tegema. Me sõitsime BNS august läbi ja, ja, ja hoiuksid 80 kilovatt, sõitsin võib-olla. Ja sealses vana suur kasu loit, suur koolimaja, hakkasime siis keedutoodi kraami, olgu skoorsi, kartulid, kartulid, koorido niisama puruks ja, ja siis need kollatangu ja akus paned. See oli suured mehed, poisid, otsid need? Tühjad bensiinitünnid, kaal audi puruks, suplisse. Aga nii kuumad ilmad, järgmine päev olid ussi. Mitmekümne 1000 inimese misse suppi sai, kui see jõudis sinna, see oli juba isake Saidlike, aga leiba anti ka nende vangidele anti leiba ka niuke ümmargused leivad, siga tükse leiva kõige suurem lugu, mis oli janu. Tohutu kuumus, vaata janu, vee puudus on kõige suurem asi, no ma olin juba siis meetrit poisiks siit vaatame, mida kliendile kaupa tasku, mis seal noh, toidukraami, ega sõdurit mustadeks päevadeks just ega sõdurie vangi kõht on tühi. Ja ja aga tühi kõht oli niisugune kaval asi seal patja käima tööl. Ja siis lõpuks saime sinna. Seal siis karjuti kõik, nii et kõikides rahvused, ohvitserid, astuge välja. Vasakule ja kõik sõdurit paremale sinna laagrisse. No ja siis Saklast astusid välja, seal võib ju teisi ka, oli meie mehelgiti keegi, minul oli miljoneid mehi, niisugust asja, te olite üllatud, Mahavad, loo, õlakud, maad, aumärgid, kõik euro, kõik oli algusest peale jätta. Jah, tulin järjekord meie kätte eestlastelt yks punt. Meie saime selle vangla värava juurde. Estonzi venest võtsid vastu. Siis sõimati läbi, et te olete kodumaa reeturid. Aga Stalin annate andeks nüüd ja kodumaale. Jah, peate nüüd seda neid ausõjahaavu hakata parandama. Noh, ei võetud külades. Ja vaata, see oli ka üks huvitav lugu, vaat siis hakkas seiklemine. No kuidas mõnikord eriala käin rongidega siis käsitunnet, rongid võtad, sõitsid tühjad rongid tohutult, oli need, mis läksid ära need venelased, mis olid toodud Saksamaale igaks kraap selle kraami kaasa, kuidas mõni läks hobulooriga ja siis ta siis kaitseksid taroodinu, võeti neid vastu, need kõik need pärast laagrisse, istuda kellelegi ja ma ei saanud aru, kas te olite vangu vaba mees või keegi vahepealne. Meigihoidjad, et mitte me ei olnud üldse vangid, öeldi, et me kõik ütlesid meid, toodi Saksamaale tööle. Vot niipalju kui meid, keegi sõdurid, oleme vein nüüd Saksamaal tööl ja nüüdne sakslane ahistas meid ja nüüd minge koju ja mis neil seljas, kes sai luike, suurem osa oli vormi, aga kes sai kuidagi vahetada juba võimalikult vahetasime ära riided seal kõige tähtsam. Siis hakkasin lõpuks saime Varssavisse, Varssavis oli niuke luks, mis isegi saime, punt sai. Siis hakkas Arder, olete kuulnud Arderi? Tema oli pühamees ja tema oli meie pundi juhtis, meid oli kokku 200 meest. Tee pealt kokku, saime. 2000 meest oli meid. Ja siis läbi Tšehhi, Poola, isegi saime toitu, venelast andsid isegi seal omaprodpunkti, andsime toitu. Sõitsime, saime krononi. Grotus oli raudteesild puruks lastud, maanteesild oli terve. Ja siis olime ööd seal ära, hommikul tuli see etuid sõbrannadeni mütsile järele mis on roheline võitsime, teadsime, et see on juba selle pill, kaitseb ta, nägi mitte piirivalve, piirivalve, aga sisesisemine, see sisekaitseväelise punane müts, lilla müts. Ja tuli üks mees sinnaks, ohvitserid, vaadake, nüüd on niuke lugu. Et nüüd võtame ilusti ritta, läheme linnaseraudteepuru, läheb üle maantee, selle lähete sauna, annan prod, punkti, õhtupoolik rongiga igaks Narodino. Laetud ja lähme, lähme üks, kaks kilomeeter, saame linna sisse. Üks telgi pois, Eli ja mina olime kõige viimased kahelt poolt täna pead lehed üksiini. Vahet oli mütikud, otset, mõnel koer ka kaasas. Mina ütlen, poisid. Oh, mida pole möödunud nagu lubati, löövamad, vaata, aga mina astun ära kõrvale. Et need on meie jaoks pandud. Mina astun kõrvale, täna võtaksin kõnniteele. On ka pagasitikuga karikasse kogu tolle ajaloo ja siis. Siis oli niisugune lugu marssi vaatama juba need nägime ära, vangilaager on, et need tornid sinna ega seal loetud, seal läks siis umbes kivisi ega nimega tükkivitsesse. Seal see üks vana suur koolimaja meid pandi sinna, see oli põranda peal seal väga, et mitte midagi ei olnud ja seal sai süüa ka seal sain vaat siis oli Ameerika abi, oli kõva duši all ka ja see, see kollatang. Nüüd midagi seal olime ja seal oli palju eestlasi, kes sõdivad Saksamaalt tulnud soli, see Repatreerimis, komisjon, seal kuulati üle. Kas siis lasti sind ära Eestisse viljastatud ja, ja meie kõige rohkem otsiti neid mehi. Nad teadsid juba venelast. Et me olime sõjamehed ja otsiti liikmeid, kes on vabatahtlikud? Kõige tähtsam nendel. Võeti esimene ülekuulamine tuli 12 meest, mina nende seas. Budva tulid seal suured hooned olid seal kõik. Ja seest läksin sisse, siis süüdistasin, laud oli siinse, siin oli juudi kapten. Ja miks ta juhtuda ma juudi nägu tuli vara, sest ta küsis kohad saksa keelt oskad? Selle juudi Murgemadel? Haarab pidada ja ja, ja siis hakkas temas selle sahtli lahti, aga siinodoy tõlk. Aga telk oli niuke tõlke, ta ei osanud väga pahasti, rääkis eesti keelt. Ma arvan, Siberi eestlased, lained ta väga pahasti rääkis vormis. Raius Eradid. Siis võtabki suitsu, Patti välja annan, ma tegin suitsu ka veel. Annab mulle suitsu. Altes gold vana kuld, ameerika suits. Ušopaga. No ja korras hakkab küsima küsikuid järele, geid, aga meie põhimõtteid ma rääkisin poistega ära, et kui küsitakse, kas kedagi sul sõpru on, mitte need, kes on langenud juba ega siis kedagi sisse süüa, jumal hoidku oma mehi. Et surm ei võta ka, saab, kui ei ole põhimõtteline sellest, kas oled vabatahtlik, ei ole, kus oled elanud kõike, kõik nõhurite järel kõik järele ja siis järsku. Ja käed ülesse kuid seda nägi progamm pealaste seina. Mina tõmbasin turja, kõva kutt, pani, nii palju kulub. Tundsin juba aha, valusin, loom jookseb mööda. Jalgu juba tundsid, eri oli juba lahti, jooba tuli sorinal ja tokk, ta vehkis, niiet pühkis higi ja panin kõik 100. Nad olid ja siis, kui ta selle asja ära lõpetab, viimase matsu pani mulle Neerlase. Vaata see seda, muide seda ma ei oskanud oodata, vaat ja see võttis põlved lõksu, siis keeras ringi, panin riidesse, ta oli siis ta nägu, oli teine. Sest mul seljas talle sest uhke sõimu. Rudy Boschist. Sa oled mu ära määrinud ja noh, panin riidesse. Ütles nii, nüüd läheb tagasi. Kui üks sõna räägid, mis sinuga tehti? Ma lasen su. Aga poisid, kõik uisutajad, kõik mehed olid tagasi, kuidas, kuidas keegi kukutab, mina kukkusin kõige hullema mehe juurde. Need lihtsalt püsti ja kõik läks, lähed sinna kõik mehed ümber? Räägi, räägi, räägi, räägi, mis on. Mina ei saanud sõnagi rääkida, vaata selga. Särgi selgakse, eri tulid lihtsalt välja. Kuuldud saates jutustas sõjamälestusi Ants Jaanru. Järgmine saade samast sarjast on kavas tuleval laupäeval.