Te kuulete Vikerraadiot. Täna hakkab mälestusi rääkima Juhan kirik, kel metsavennana oli õnn ellu jääda. Tema jutustuses kuuleme edaspidi mainitavat nimepidi teisigi metsavendi. Uuno Särev langes tulevahetuses NKVD ohvitseriga. Lennart Pedat tapeti NKVD mõrvaragendi käe läbi Olev Siimu surmati mõrvaragendi kuklalasuga. Ants Nurmekivi lasti haarangul maha. Kuid alustagem varasemast, mil meie kodumaale jõudis. Kõige kurja algus. See, kui juba Vene väed tulid Eestisse sisse siis nemad tegid siin manöövrit. Ma mäletan, nad kodu lähedal oli vene ohvitserid, sõitsid ratsahobustega ringi seal ja autod, tankid, et teede peal kraavides tihtipeale oli neid näha niimoodi küll, kus kandis sellises teiega see oli noh tihemetsa valla järele. Kilingi-Nõmme poole tee peal Võru Valga poolt tuli Tartu poolt ja tulid Pärnu peale. Kus olite juunis 1940 ikka seal kodukandis? 40, jah, ma olin kodust alus kohe. Ja isa elas veel, ema oli surnud juba 39. aastal ja ja majapidamine peal töötas seni, kuni Küütamiseni 41 ja 41. aasta küüditamine oli 14. juunil varahommikul. Kas see tuli ootamatult või oli aimata, mingeid näri ehk, ja minul ei olnud aimu selle kohta mitte midagist ei kuulnud maal sõda. Ja oh see hommiku ma olin juba ärkanud, olin väljas juba ja kui see jama lahti läks, oli umbes kella nelja aegu hommiku, kui ma olin õues ja nägin, et, et auto sõitis värava jõule, aga seal oli teatav lohk niisukene ja sinna lohku jäi auto pidama ja tulid kakskolm meest sealt maha. Nägid, et ma olin lauda juures, tulid minu juure, aga mul käis ennem nõksakas läbi küll ihus, et midagist häire on kas pinna ajama panna, just niisugune tunne oli, et panen jooksu, laen ära eest, aga mõtlesin, no taga, mis mul siin ikka karta on, et ei ole ju midagi teinud. Niisugust pahandust, mis sunniks mind eemal hoidma, tulid juure, kobasid mind läbi käe püsti ja nii edasi. Noh, ja siis teatas, et teil tuleb ümber asuda nõukogude liitu. Et maailma poliitiline olukord on niisugune, mis sunnib meid meid eraldama siit Kaagvere kogu pere ja ja noh, mina olin üksinda talus läksime siis majja elumajja ja minult võeti dokumendid kõik, ära. Mind liikuda ei lastud, öeldi, et võid omale riideraami ja söögiraami kah kaasa võtta Ta ja ja niimoodi siis teenijat, kes olid veel talus need siis pakkisid mul asjad kokku. Pesu ja ja toidukraami, mõned tööriistad. Suur talv oli, talu oli suur, 350 hektari, peaaegu. 345, õieti. Nojah, ja siis kui oli kokku pandud kõik Lähme nüüd välja ja väljas tuli autu uksed, vaatan, isa pean, isa oli võetud enne mind juba Abja valla järel ära. Noh, ta oli üks kuus kilomeetrit eemal, omas sünnitalus sealtpeale oma asjadega ja mind pandi siis sinna juure ja läks siis sõit Papiniidujaama poole, aga ennem peatati Bel karaski krossi juures ka raske talu ja kross oli peremehe nimi Jaan Kross. Ja sealt võeti see perekond veel peale poja ja naisega. Ja mees seal oli niisugune juhus, et noh, jäia. Ma ütlesin isale, et, et paneksin ühe lahmaka, tead sellele sõdurile ja paneks ajama isa kõigutas, pead jätnud, ei ole ju midagi näha, teadet tuleks muutus. Ta võiks ju teha niukses nalja, et et parem ikka lähme koos kõik ära, teadjad. Nojah, ja nii siis jäigi. Toodi need auto peale ja sõitsime Papiniidujaama, Papiniidu jaamas oli niisugune asi, et seal eraldati meid isaga ära. Isa läks teise pagunesse ühte vagunisse. Ja rohkem mina ei saa, enam ei näinud. See oli viimane nägemine ja see oli viimane nägemine. Ja siis läks kas samal päeval või järgmisel päeva ööl läks sõit Tamsalu jaama poole, tamm sadu jaama juures. Oli veel üks juhus, kus laaditi üle laia roopalüsaar rongi peale. Et oleks võinud ära hüpata, noh, minul häiris isa ütlemine, et ehk saame koos olla. Kui seda ei oleks onud, mina oleks kadunud olnud igal juhul. Ja kui seal sõit läks Seal kuulsime juba läbi vaguni loomavaguni akna, et sõda on lahti. See rõõmustas muidugist ja nägime seda Venemaa pilti, see oli küll masendav. See oli väga, masendab see hall ja lagunenud kõik. Kuidas kellelt sõja puhkemisest kuulsite, kes selle teatri lõi? Selle teate, andis meile edasi staaraja Russas, keegi elanik, seal rong peatus, ütles Laina. Jah, painaa tead, no mina vene keelt ei oskanud tol ajal. Aga siis minu vagunis oli üks vana kariste mees, agronoom Benjamin Martin. Tema oli vene koolimees ja tema siis tõlkis meile. Ja sellega saime selgusele. Sõda on lahti, see rõõmustas meid väga, kõik läksid ülevas meeleollu, et ega see kaua ei kesta. Noh, ja siis läks edasi sõit kaua v nälg, kuum oli, palav oli. Süüa kah eriti midagi ei antud. Hirsiputru anti, aga see oli maitsetu, ei istunud sugugi. Ega ise söögikraami kaasa ei võtnud. Mõtlesin küll natuke ikka oli, ma mäletan, suitsusinki oli kaasas. May, kas võib ka oli, ei ole enam kauaks seda, kuidas, et kauaks seda ja kavad 100., natuke saag. Õnneks oli mul raha natukene rohkem kaasas, nüüd midagi tuhantega. Rubla ümber. Asju ühte kui teist voodilinasid ja nii edasi. Ja see reis kestis õige pikka aega, sellest sõjaväeešeloni tulid vasta rongid ja kusagil kahe nädala pärast me jõudsime. Kuskile Tombs Mitta, Tomski, Omski oblasti Raudteejaama ja seal oli siis peatus, laaditi maha, kõiki viidi isegi kolhoosidesse laiali, mind ka nende hulgas. Saime paar päeva seal olla ja juba tuli uus korraldus tagasi. Isegi käisime tööl seal mingisuguse sõnaga niinimetatud vene keeli Kulstani alust puhastamas. Sellest ma küll ei saanud aru, mis see võis olla, see on niisugune, rehepeksumasin pannakse alla ja seal siis pekstakse vilja suvivilja ja taliivil, mis seal on. Ja sellele mehele kolhoosi esimehele, kes seal oli, see rääkis, et nootvalt partei poolt on antud korraldused Tõid panna sõnnikupale elama, et mitteelumajja rutem maha kärbaksite. Täitsa avameelselt ja avameelselt. Sellega oli juba seisukoht selge, kuidas meie suhtest käituta, mida oodata ja oodata on. Nojah, ja kui kaks päeva oli mööda läinud, see korraldus tagasi, viidi meid Juba inimestel oli verist kõhutõbe, paljudel see oli hästi halb märk, võid infektsiooni saada ja nii läks siis päevani, millal uuesti laaditi vagunitesse. Palju teid oli, noh, seal või see 2500 inimest küll olla, päris pikk rongkäik. San Õist ära ja kõik ei viidud, ei jõutud, ennem tuli uus korralduselt edasi viia ja viidi siis Novosibirski jõesadamasse ja sõit läks ikka edasi loomavagunites Ecoidsama Rõng. Kas see oli just täpselt sama rong, seda ma ei tea, aga noh, tingimused olid samad ja samasugused vagunid kõik. Ja kui ma selle Novosibirski Härra Martin tõlkised teatatakse rahvale, et rahvavaenlased on toodud ära Baltikumist ja need eraldatakse ära Siberi taigasse. Et nad ei segaks meie sõda Hitleriga. Umbes niisugune sisu oli nii ja seal sadamas laaditi meid jõelaevale Parsale, kuidas need tuleb öelda, lahtine niisugune ja siis opi jõge mööda allavoolu seni kuni Kalbaastseva linnani Kalbaasema linnas peatus omakorda jälle teisele laevale ja siis juba vastuvoolusaaja jõge mööda ülesvoolu. Seni kuni Kriskino peatuseni Kriskinu peatuses peatus meie laev seal siis olid kolhoosi esimehed vastas. Ratsa pitsad võidasukesed, mestad hobuse vastutame, seal, tarvitatakse käes, vastutasid vastast ärikaid ja valisid siis välja endale tööjõudu, korja turg täielikult olise orjaturg. Mina ja veel paar-kolm kaaslast sattusime Ühte tööstuslikku kolhoosi. Õnneks kuidas saatus määrab kunagi ja seal oli tingimused võrdlemisi ja võrreldes teiste kolhoosidega. Sel sügisel saime meie veel tööpäevade eest puhast vilja nisu või rukist, peaasjalikult nisu. Esimene töö, mis seal oli, kui ma ei eksi, oli see mul puuklotside saagimine paigas traktori kütteks. See oli kaunis tüütu töö suvisel ajal selle tõttu, et sääsed ja kihulased kallal. Ega ei tahtnud teha ka, aga noh, ikka midagi tehtud sai. Saag ja kirves, tead, noh, et kõik olid ju nüridad ja ei olnud teritamise riistu ega midagi ost. Süüa, leiba anti. Aga ülejäänud ei olnud mitte midagi, see tuli kõik endal varuda, mille eest või kuidas noh, kui asju oli vahetada ja, aga venelased ju ise elasid kah väga nii kehvalt. Kartul oli pea asjalik söök. Ja rohkem ei oskagi öelda midagist, mis neil oleks, on piim ka. Kui lehm oli, see oli juba rikas mees, seal. Kohalik, aga kohalikud olid kah välja saadetud juba kolmekümnendatel aastatel. Selles kolhoosis oli peaasjalikult Valgevene inimesed. Kuidas need lõhkesid Nõukogude võimu? Lojaalselt? Nemad suhtusid ikka mõistvalt, aga nad imestasid meie riietust. Et niisugune riietus on, kui nemad ise kandsid. Riisud ja midagi Snesukest ja meil kingad jalas või säärikud jalas siis neile oli see täiesti arusaamatu ja kui sul veel lips juustu sees olema või parim lipsuetena see on juba Moskva mees, siis umbes niimoodi niisugused läbielamused. Talv, aha sel sügisel saadeti meid Siberi taigasse. Valmistama seedripuust, pütilaudu ja. Võtad maha, lõikad jupid alt, mis ilma oksteta on 90 sentimeetri pikkused, 70 45 sentimeetri pikkused olid ja siis oli öeldud niimoodi kolm sentimeetrit peab ta paks olema. Ja 15 sentimeetrilt lai, aga kui ta on üheksa sentimeetrit lai, läheb ka läbi. Nojah, ja siis me, mille pärast meloom lööme siis 15 sentimeetrilise kui üheksa sentimeetril, sellega saab hakkama. Ja norm saab ju kaks korda kiiremini kätte. Ja nii me siis tegimegi. Lõime valmis ja norm tehtud ja. Ja noh, see mõttes, ma ei tea, kas kaks kuud olime seal juba november oli külmaks läks, tead rängalt, ükskord oli ka juhus, seal õhta jäime, mina olin paaris Benjamin Martiniga agronoomiga, tema oli vanem mees, umbes 50 aastane, mina olin siis alles 23 aastane, nii. Ja taigas seda üles töötamas tehes. Eksisime ära. Tahtsin tagasi tulla kodu õhta. Ja mina räägin talle, et läheme otse. Hakkame otsast minema, äkki kurat samas kohas tagasi. Mis jama see on siis? Martin jäi paigale seisma ja mina läksin siis uurima, et kuskohal seda Teet leiame, tuli välja hoopis teised kanti, olime läinud. Ei läinudki õiges suunas ja oleks ära eksinud, tead, jaotas lund kadel sadama, seal õhtal. Nojah, ja leidsime õige tee koha ülesse ja jõudsime pimedas tagasi senna metsa barakki, kus see peatus meil oli, meil oli kolm paari seal neid töömehi. Ja need olid kah juba ärevuses olnud, et noh, et ära eksinud ja seal ju kolm-nelisada kilomeetrit ennem kui kuskile välja saata. Kui sa räägiksid ja siis oled ikka surmalaps ka, külm ka veel on. Nojah, ja hiljem kui tuli arvestus selle normide suhtes, siis brigadir, kes meie käest Asta võttis selle töö, eks see sai karistada. Ja siis, kui me sealt paigast ära tulime, oli siis tööks kirbe, porte valmistamine sõjaväe tarvis. See oli kohe massiline tegemine, on, meil oli koolimaja. Norm oli ette nähtud, enam ei mäleta enam, kui suured need olid teada ka tehtud sai? Jah, ja siis modest jäin. Sel aastal olin haigedest veel kollatõbe. See oli üks rangem moment mu elus, kui ma sõna kollatõvega haiglas olin, aga ma parvanesin, paranesin ja siis tuldi mulle järele kolhoosist, hobusega regi taga, mingisugune siberi regi ilma laamitsata ja kõigiga alus ainult. Ja külm ilm oli, mäletan veel. Hästi külm istuda ei võinud seal peal paljas regi või free alus teada, ainult. Kõndisin järel seal ja nõrgakene ka. Ja vot siis oli küll kurb moment, kus enesetunne langes alla, tead, et kellel mind tarvis on. Parem, kui kaod ära, tead, aga üle sai üle sai, sellest sai tagasi kolhoosi ja eks see nõudis tahta jõuda, muidugi tahtejõud ja saime tagasi, aga kas oli ka murdumise? Et kas oli ka neid, kes murdusid? Teistes kolhoosides oli, meie kolhoosis oli natukene seisukord parem, seal pidasime vastu ja tagasi jõudes ei tohtinud midagi vägevalt süüa või ei olnud jõudugi selleks, et midagi niisugust pealt osta või kusagilt aga sai külmutatud kala osta. Kartult ja niisukese jahupudru peal sai edasi elatud ja see parandas maksa olukorraga ära tervise suhtes. Nii, ja siis tuli Ma mäletan, et sellel suvel mobiliseeriti paadiehitusele rajooni tsentrumis. Ja seal oli tööl nii et noh, kolm-neli tundi oli ainult öö jooksul magamist ja kogu aeg aeti taga kõvasti ja mina jäin seal teist korda haigeks, kes olid tagaajajad, metsatööstuse, mingisugused ametnikud, nadolid tead, politrukid või kuidas need seal nimetatud. Vahtisid kogu aeg ja kui seisatasid HKT tee teetööd tööd tarvis teha, tarvis teha, tarvis on abistada fronti, umbes niisugune jutt käis kogu aeg ja minul tõusis seal temperatuur, läksin arsti juurde, arst kirjutas mulle vabastuse. Ja mina olin siis sihukene häbematu. Võltsisin seal kuupäevi pikendasid, pikendasin vabastusaega ja pikendasin päris kõvasti, niiet mida kuu aega või? Läksin kolhoosi tagasi, tead, teised mehed jäid sinna tööd tegema edasi. Ja ma kolhoosis siis viilisin, ei käinud kuskil, lihtsalt puhkasin sel ajal ja seni, kuni ükskord teised ka tagasi tulid, pidasid ikka pasta, tead, mina olin sel ajal juba kah siis. Veel vist ennem seda vist isegi oli üks niisugune juhus, kus saadeti taigasse Gazett ohtu nülgima. Aga see kasetohu Nürgimine oli nisukene asi, et enne jaanipäeva oli see veel noh, aga teada, mis enne jaanipäeva putukaid sääsed ja moskiito kihulased, need on niisugused väga halvad loomakesed tikuvad sulle krae vahele jalas sukasäärest ja igalt poolt, siis sa tead. Ja kuum aeg. Meid oli vist midagi viis või kuus eestlast oli kui meid saadetisena taigasse ja Antiv toiduraamiga ühes üht kui teist isegi hästi isegi võib, vist anti ja tangu ja ja leib muidugist. Ja esimene 12 kilomeetrit oli minna nii, et sai hobusega minna, siis tuli kõik endale selga võtta ja edasi minna. Edasi minnes oli noh, niukene soist pinnast väga halba pinnast. Aga läksime ja läksime ja veel oli siis minna umbes 12 või 15 kilomeetrit, pagandada teatjad ja metsa sees Kasemets. Ja seal ühes kohas öeldi, et näed, siin on see vana koht olnud, kus ennemalt on, kasetoht on üllitud, aga siit tuleb edasi minna. Siit sai otsa juba. Et nüüd on uus koht välja valitud. Püüdsime küll istuda, seal ihuhädad tulid peal tarvis. Natuke kergemaks teha. Ei saanud pükste maha lasta. Et võta teine Saabisse, kes vihaga eemale ajab putukaid nuiasi ja kui me sinna teise kohta välja jõudsime baraki juurde, seal oli siis hüti juures. Noh, niukene vene, su kun. Ja üks vana vene vees. Pika habemega suur lahtine särk üle puusade. Läheme ruumi sisse, seal labad puulabad, kus magada saab ja noh, juba väsinud, tahaks süüa ja natuke leiba oli kaasas ja piimapudel tead, noh hakkasime siis rüüpama sealt. Natukene. Mis tema tegi, kas ta ka sõim või see on, ei ole Janame hästi meeleski, aga see on mul meeles teadeta, tõstis särgi üles ja võtab ihu balt, need puukisi tõmbab ära. See oli mulle nii hirmus ränk läbielamus, tead sääsed ja puugid ka veel. Et seda küll välja ei kannata, sõin, sõin natukene aega ja panin leivatüki tagasi koti. Tõusin püsti ja ütlesin teistele meestele. Head aega. Osa oota, need tuleb ka. Ja siis läksime kolmekesi, jah, mina olin neljas, läksime tagasi. Vene mees vist ütles küll, et ega see asi nii hull ei ole, et ärge minge kuhugi, aga meie ei teinud sellest väljagi. Sellest, see oli nii hull. Minul isiklikult on niimoodi, kui sääsk viriseb öösel, mina magada ei saa. Tee, mis tahad. Ja magamata olla ja kõike seda üle elada, see oleks mul olnud ränk. Ja hommikuks jõudsime tagasi rängalt väsinud jalad, lihased on haiged ja mõtlesin, et noh, nüüd magame seni, kuni jõuame. Aga üks mees magasime meist eraldi, teises kohas. Ja seda hommikubrigadir kätte saanud. Kodus. Torusse ja kontorisse, noh, me ei teinud sellest suurt väljagi, magasime natukene aega edasi, tõusime ülesse ja läksime siis lõppude lõpuks kontorisse, seal oli üks metsatööstuse tegelane ees, rajoonist seemneid sõimas rängalt, tead, ja siis tahtis teada saada, vot kes agiteeris tagasitulekut. Et kohtu alla anda. Igaüks ütles, et iga omal algatusel teadet ei ole keegaagiteerinud ja. Viimati ütleb, et aga mis mehed te õieti olete? Teised mehed sõdivad, tead, Brundil, sakslased, vasta ja teie kardate sääski. Vihastas lõpuks siis ütleb, et minge välja, oodake. Läksime välja aia peale, teadjad. Istusime seal laktide peal. Läks pool tundi või tund, tead, tuli see brigadir välja, tead nagu natukene nalja täis, juskui ütleb, minge kodu, sööge lõunat ja tulge siis alla jõe äärde ja hakake palke välja sikutama. Jõest. Nojah, ja läksime siis lõunale ja pärast palke pandi sikutama jõest oli hoopis teine asi, tead, ei ole sääski midagi. Tead. Nojah, ja niimoodi siis suvi läkski mööda, siis oli 42, see oli 42 aasta juba. Ja siis tuli aasta lõpp ja aasta lõpul oli üks niisugune asi, et seal Kriskinos oli niinimetatud viljasalv, kus kolhoosid, peid oma vilja kokku riigi normiks. Ja sealt töötas palju eestlasi ja nooremaid just. Ja tüdrukud vaatamata kõigele naljale ja ikka natukene viskad silma ka siia-sinna. Noh, ja kutsuti neid sinna, tulge uut aastat vastu võtma. Aga selleks, et välja minna kolhoosist, oli tarvis esimehe, kolhoosi esimehe luba paberit Pumaaga ja just Pumaga tarvis, tead. Meie kas läheme või ei lähe, minu arust lähme ikka. Nuia läksimegi ja läksime kontoris sealt esimehega läbi rääkida, esimeste ei ole, on koristaja, ütleme koristajale, et näed, et esimeste jõule tal ka öelda esimehel, et me läksime sinna sinna noh ja astusime edasi, olime siis Sancottesserrnoos videosalves, tead. Tantsisime ja lõbutsesime nii, nagu seal võimalik oli. Korjasime täisid ka kokku seal, et ihurõõmu neil ka. Jah, ja tulime siis järgmine päev tagasi, nii. Keskpäevaks umbes. Ja nägime, et komandandi abi sõitis kontori juurde ja ei olnudki midagi nii kui me kontorisse sisse saime, tead, juba oli ette kantud, et me olime ära läinud ilma loata. Noh, see kukkus meile peale kohe kärkima. Ja käskis tulla komandantuuri, ma ei tea, kas järgmisel päeval või? Vist oli niimoodi, noh, läksime komandantuuri, ootame seal, ootame, tead, komandant ei tule, ei tule ega tule juba õhta läheb pimedaks, viimati tuleb, tead, tuleb ja ütleb, et minul ei ole aega, aga tuleb see abi, et tema teid sõimab. Ootame ikka edasi ja ei tule täis pimedus juba, kurat midagi, läksin minema. Läksin minema ja läksime kolhoosi tagasi ja tegime tööd seal mamma vabrikus, seal oli kohalik saeveski ka ja ja üks päev näeme, tead, see abi sõitis saaniga ette kolhoosi sisse. Ja Porsche kutsuti meid sinna ja ja see teatab siis, et vot tulge sel sel päeval, tulge komandantuuri, võtke endale kolme päeva leib kaasa. Ei tea, mis saab, ei oska midagi arvata, tead. No läksime sinna teised mehed, kaks sander ja Kalbus. Endel olid justkui minu peale pahased, isegi et niimoodi minaamiteerisin neid nagu sinna viljasalve minema ja ei tea, mis nüüd tehakse meiega ja nii edasi. Kuskil pääsu ei olnud, tuli ka minna ja võtsime leiva kaasa ja läksime sinna ja hommiku vara olime seal juba. Ma ei tea, kas kella 10-ks või midagi selle ümber. Ja lähme siis komandantuuri sisse. Ongi komandant istub laua taga ja üks mees Vello otsas, sead. Komandant ütleb, et ah siis teie oletegi need mehed, kes ei taha säädust pidada, korraldusi täita. Noh, näete, siin istub lastekodu direktor, lähete tema juurde ja lähete metsa puid saagima, katsuge, kas kergewan. Aga meile jälle see oli nii kui palsam, teatse, direktori nimetused, lastekodu direktor. Me olime kuulnud, et ta on hea mees. Noh, see võttis meid käekõrvale nii-ütelda ja viitsis meid sinna lastekodusse viib ühte ruumi ruumi sisse teadja. Ja ütleb, et oodake siinse nagu tuuakse tööriistad ja meie jälle ütlen, et meil on tarvis jalanõusid, ka pilte, et ega me ei saa minna ju säärikutega, tead kolme-neljakümne kraadi juures välja, metsa tulevad puid saagima külmegi otsekohe võrra. Jah, ja tööriistad toodi küll, aga pilt ei ole meiei liiguga kuskile. Viimati lõppude lõpuks siis tuli üks niisugune madal tüdruk, Siber jätka nii-öelda. Viskas kolm paari vilt, ta teab põrandal laiali. Rabasime siis igaüks, mis sobis kellegile ja. Direktor tulid, näitas veel oma nägu. Küsisime ta käest, et et kas süüa ka, saatsime tööd, teeme. Ütleb, et ei saa. Noh, lastekodu lastele Viidi meid siis metsa, keegi mees viis meid, see jõud kaugele, üks paar, kolm kilu meetelt. Ilus kasemets oli. Keskmise jämedusega ja, ja päiksepaisteline, paras kolm 40 kraadi külmaga. No aga ega sa siis seisa siin? Ei ootasin, noh, mis asjas ootad, kuradi külm, väljas näpistab sa tööd, teed, saad sooja ja nii me siis hakkasimegi parajasti tööd tegema tead, tegime, tõime ja seni kui ta juba hakkas hämarikuks tõmbama ja kas kolm või neli kuubikut sai ära tehtud või ruumi. Ja tuleme siis tagasi juhuslikult direktor satub meile vasta jälle tee peal õues. Paljude tegite, räägin ära, vot nii palju tegime, tead, ja tal läks nägu naerule. Ja ütled, et minge kööki ja öelge telg käskis direktor süüa anda. Et üks läheb teist. Nojah jaa. Sanderi nimeline basse mõisamees talupidaja, endine, see siis läks sinna järele tuleb tagasi, tead noh, parassugune pesukauss, tead, Konberg suppi täis. Kalasupis oli, kui ma ei eksi. Sööme seda ja. Tööd ka teinud ja leiba ka. Aus värk ja isegi teed vist oli? Ei ole enam meeles praegu. Jahjah magasime seal töötoas, mina kobisena ühe kapi otsa, et soojem oleks all, kõrge ruum oli pead all, põranda poole on 10. Ja hommikul tõusen ülesse ja räägime jälle Sandrale, tead. Ja jälle tee magus, tee segi ja sööme selle ära ja läksime siis metsa ja tegime jälle korralikult, nii nagu ikka eesti mees teeb tööd enam-vähem ja Meiega jäädi väga rahule ja kui see aeg täis sai, kolm päeva pidime seal olema, teadja direktor küsib, et kas edasi tahaks jääda, aga aga miks ei tahaks, tahaks küll. Ei tea ju, kuidas komandant suhtub sellesse. Läksime siis kõik direktoriga koos komandandi euroomiku ja komandant alles magas, ei olnud veel kontoris. Ja direktor läks siis ta ruumi pidas läbirääkimisi ja tuleb välja ja ütleb, et ei ole midagi, lähme tagasi ja töötab edasi. Et luba on käes, noh, töötasime edasi ja aeg läks edasi ja aga nüüd võeti see direktor ära. See läks sõjaväkke ja jäi asemele. Üks naisterahvas, kes oli Leningradis evakueerunud ju muidugi. Ja üks teine naisterahvas oli veel, see oli Voroone, sest see oli noorem. Ja me saime võrdlemisi hästi läbi selle direktoriga ja selle noorema daamiga. Ja sobis nii hästi, et kui see Kriskinud lastekodu likvideeriti see oli 43. aastal siis see direktor sokutas meid rajooni tsentrum juure üks kolm kilomeetrit eemal, kus oli Leningradist evakueerunud lapsed. Ja ütles, et seal on toit parem. Et nemad saavad eripajuki veel ja nii edasi. Et seal võetakse täid kahel käel vastu. Meie nõus, andis meile ühe kirjaga kaasa ja hobune ja panime oma asjakesed peale ja läksime. Jõudsime siis ükskord sinna ja seal ka võeti vasta, anti tuba ei saanud koheselt ka seal, aga siis kõrval oli kohe poole kilomeetri peal üks kolhoos, seal ant, terve korter, kohe tuba ja kööki, mis seal oli. Läksime, olime siis seal korteris ja sealt siis käisime sinna tööle. Alguses vist oli meil seal üks remont tarvis teha, raiuda sööklale alla, palgid neetud ära mädanenud, tead ja kuidas see kõik käis sealt, see on omaette teada. Siberi tehnika või tehnoloogia, kuidas seda tuleb ütelda, kuidas üles tõsta maja ega tungrauda, ega niisugust ei tuntud seal kohapeal. See oli teisiti välja mõeldud. Õppisime siis selle ka ära ja tõstsime selle maja üles. Raiusime alla palgid ja ja niisiis läks seni, kuni sügiseni kuningas oli tarvis põletisel puid. Aga vahepeal tuli veel niisugune asi, et oli mobilisatsioon, kus võeti tööarmeesse. Ja sellega läks kaasa, endal campus võeti meilt ära, jäime meie Sandriga kahekesi, me olime justkui sander, oli veel tugevam mees kui mina. Kalbuselinendusega lühem ja kõhnem. Ja direktoril nähtavasti mõtles, et. Tööjõumees kui tugevatest meestest. Nojah, ja need mehed sattusid siis, kus passi söebasseini kaevama. Meie jäime kohale, jäime kohale ja talvel saagisime metsas puid kütteks, lastekodule. Noh, sellega me tulime toime ja kevad tuli jälle ja ja kevadel, see oli 44. aasta kevadel, jah? Jah, ja siis olin krampis, tead, seal lastekodus. Noh, see oli päris raske moment jälle. Paar nädalat olin päris päris pikali. Ja nii kui paranesin, oli jälle niisugune asi jälle tööarmeesse ja siis võeti meid ja viidi Kalbaazova linna ligidale, ei ole enam nime õieti meeles, kuidas see nimi oli kus oli suur laua, vabrik võib saagimisele tehas puhub puu saagimise tehas ja ühes sellega oli seal kõrval ka vangla. Ja seal tehases kõige esimene töö oli meil siis nisukene, tuli laeva parras täita. Võtad lauad või prussid õla peale ja kannad sinna, noh, üks mees, ühe joovad saal teineteise otsa all ja niimoodi siis kannad laeva peale materjali. Noh, me Sandriga saime siis lõpuks niimoodi, et katsume omaette, mitte teistega koos. Sellega me saime kergemalt hakkama, täitsime normi ära, tead ilusti ja vaadati. Kõvad mehed, tead. Sellel ajal päeval öeldakse, et kuulge, et, et võtame teid ära, siit tuleb saekaatri peale kaatri peale, kus midagist laskis läbi ööpäevas 250 tihumeetrit. Palk tuleb läbi, lükkad kõrvale, mida 200 meetrit umbes. Aga see oli nii, kui ta jõudsid lükata, selle on juba järgmine palk läbi. See väsitas nii õudsalt ära, nii et hoia ja keela, tead, aga hakkama sai pärast harjus ära, ei pannud justkui tähelegi. Aga meil oli räägitud siis seal niisugust asja, et mina olin Petarst ja teine mees oli agronoom ja minule pakuti siis arsti kohta vetarsti kohta. Aga sama ajal? Lastekodus nõudminud tagasi, et justkui kolm kuud on täis, tead, et nüüd peab ta tagasi tulema ja nii me saimegi tagasi viimase laevaga tagasi juba jäätuma hakkas teadja, saime tagasi ja saime seda lastekodusse ja hakkas jälle seesama puu saagimine peale ja ja nii, läksid aastad ja nii läksid need ajad ja kevade tuli, 45 sõda lõppes. No vot, kus lops. Direktor ütleb, et näed sõda lõppenud, meie sõidame tagasi Leningradi. Nii, aga teile on, näed siin jälle kutse? Ja Novosibirski ehitustöödele. Jutustaja Juhan kirik räägib elu mälestusi edasi tuleval laupäeval samal ajal kuulmiseni.