Saatesarjas kirjutamata memuaare jätkub täna ühe soomepoisi lugu. Narvast pärit Edmund andeleks sügisel 1943 üle lahe, et astuda Soome armeesse. Eesti vabatahtlike rügemendi ridades tegi ta kaasa kaitselahingu Karjala kannasel, kus sai haavata. Kui rügement tuli augustis 44. Eestisse järgnesid esialgu edukad lahingud Emajõe rindel. Seitsmeteistkümnendal septembril algas seal punaarmee suurpealetung Edmund ande. Hommikul hakkas venelaste suurrünnak pataljonile majutatud pilka mõisamajadesse, seal säärane tänav läks selle tänava ääres olid nagu külamajades oli majutatud maadi Company oli pisut kaugemale lõuna pool ja maadi kompani osutuski terast ära lõigatuks, nii et kui taganemiskäsk meile anti siis Nemad taganesid omaette. Aga meil oli toetuseks siis seal välja peal. Olin 80 800 millimeetris Saksa õhutõrjekahurid, neid kasutatakse maa pääsete märkide tulistamiseks tankide tulistamiseks ja ja siis üks oli nelja turuline, 22 millimeetrine õhutõrje kahur, need tulistasid siis. Venelased üritasid Ura jooksuga neid kahureid nagu oma valdusse saada, aga kahurid olid seal väljade peal. Säärased nagu säärane neljakandiline auk palkidest, seinad pandud ja siis mullub rinnatis ümber, nii et nad olid nagu elava tule eest kaitstud. Aga siis tuli traadi platvormilt, tulid tankid. Ja sakslased üritasid juba ühe oma roomikmasinaga ühte kahurit välja vedada, aga see roomik sai kohe pihta, see jäi sinna välja peale. Ja ega need selle õhutõrjekahurimehed, kes sealt välja pääses, niiet balloonid olid need vist, kes seal Saksa armees teenisid. Ja meile anti siis käsk seda külatänavat mööda tulla, mõisaparki tulime mõisapargi juurde. Ja teiselt poolmõisaparki näeme juba kaks tanki vene tanki seal seisavad, aga meil tankitõrjerelv ei olnud, aga need tankid pidasid tulevahetus siis need õhutõrjekahuritega seal. Nii et hiljem ma olen kuulnud, et sa väljade peal kohalikud elanikud on rääkinud, et 11 tanki vene oma tuli sinna jäänud. Ja meile anti siis kesktaganeda. Mõisa õuele sõitis veel saksa rinnad kahur aga seal oli nii pehme ta käänas kõhu peale sisse, siis tuli teine veel, üritad teda välja tõmmata? Ei õnnestunud, nii et see üks jäi sinna, ma ei tea, pandi põlema või ja siis anti käsk taganeda üle lageda välja ületammiku tee. Ja sealt üle tee Veld lagedat välja. Pikalt ja Tammiku tee peal oli siis üks saksa la rünnaka, hur oli kraavi sõitnud, see põles seal tankimeeskond, seal jooksid mustas vormis tankistid Meiega koos. Siis saime selle metsa viirule juba, aga venelane küttes ike jalaväerelvadest kogu aeg meile, Takaya kompaniiülem oli ka seal minu lähedase talu õunaaias, seal ja kuulid laksuvad plaks ja plaks katusesse ja majaseintesse. Tema jooksis seal õue peal, et kaitset organiseerida, nüüd minul oli ka keel vesti peal ja, aga me olime faminaarses vahekorrast. Ma siis ta ütles, et mis sa sebid siin õue peal, kui vaadata tahad, vaata põõsast. Ta käratas siis peale sattunud ohvitseri õpetama, siin. Ma vastasin talle siis, et vaata, ma ei taha sind seljas kanda, mul on kogemused olemas. Ka selle peale ütlen, midagi võttis mul oli see binokkel, ma andsin talle siis binokli. Ja siis hakkasin taganevaid mehi kinni pidama, sest selle lageda välja ületamisel ei olnud mingit korda. Nad tulid, kuidas keegi oskas maha heita, koos joosta jälle. Ja, ja vot see esimeste meeste kinnipidamine nüüd metsa alla varjule viia. See on kõige tähtsam, aga edasi hakkas toimuma säärane karjarefleks hakkasid kõik meie poole kokku tulema ja nii tuli umbes 200 meest, tuli tuli sealt vilkas, tuli siis välja põhiliselt soomepoisid. Mõned üksikud, kes olid meiega täienduseks tulnud, jõudsid ka välja tulla. Ma ei teagi, mis nendest sai. Vot maadi üksus jäi siis sinna meist maha, sest käsuliinid ei toiminud enam, ei saanud käsku enam edasi viia. Amaati oma üksuse hiljem kolm päeva hiljem Jõgevale välja. Amee siis kui oli see 200 meest kokku korjatud, no seal hakkavad need Saadjärve voored ja siis liikus paaris rivis ane rivis säärases. Ja äkki näeme paremalt poolt, põldudelt tuleb metsast välja põldude peale. Ahelik, venelased tulevad, Nad võisid neist olla umbes 100 meetrit eemal, aga meie olime nagu nendelt sedasi, et nad pidid nagu vastu päikest vaatama. Nende liikumine oli ahelikus, aga meie olime hanerivis, neli, saime kiiremini liikuda kui ahelik ja nihkus ahelikku sealt metsast välja tulnud umbes 100 meetrit oli ta metsast väljas tuleb teine ahelik. Ja siis tuleb kolmas ahelik. Vot säärast minekut ma veel pole näinud, püssid sedasi siin puusa peal ja astuvad ja astuvad jastuva, vot vene filmides on näidatud, kuidas revolutsiooni ajal need need kadetid seal üritasid, sääraseid vasteral kutsutakse lihtsalt psüühiliseks rünnakuks. Vot sedasi tuli neid venelasi sealt metsast, masendus tuli peale. Aga venelastel ei olnud aega meiega õiendada, me liikusime edasi ja äkki näeme ees. Tähendab see 200 meestlikus, niiet pataljoni ülem liikus ees ja meie oma kompaniiga olime viimased mehed, kes siis julgestasime seda viimast tulekut. Äkki näeme seal teest paremalt umbes 50 meetrit meist paremal venelaste raskekuulipildujatoimkond, seal, kiivrid peas maksin. Aga suhe oli nyd säärane, et nad ei julgenud meid tulistama hakata. Neid oli nii palju rohkem, et nad oleks. Nad lasid ilusti meid kõik välja. Ma kartsin küll, et kui me juba viimased sinna jõuavad oma tule selga, aga ei. Aga me jõudsime selle venelaste Ahikud eest ära minna, sellepärast et ahelikud tulevad metsatukad ette ja siis seal läheb aega, kui nad aga nende koorte peal see oli jah, näha, kui kolm seda ahelikku tulid ja nii kaugele, kui silm ulatas. Siis jõudsime väädvere juurde, väljaamme jõe kaldale. Eks nei küljeks väikseks paanikaks. See 200 mees tormas kõik siin amme jõkke, üle jõe, teisel pool jõge saime nad jälle kätte ja. Aga vene tankid ei, need üleminekud nii nobe, nad ei reageerinud selle peale või oli neil laskemoon otsas või vea. Ja seal teisel pool jõge, siis võtsime positsioonid sisse ühe rihma paigutati siis, kui vaadata nüüd põhjast lõunasse. Umbes pool kilomeetrit eemal oli üks talu, see 40 mees, vähe paigutati sinna rindele, selle amme jõe äärde ja teised jäid siin. Siin oli üks kahekordne ehitis sellasti põlema, hiljem siia põles ära. Vahepeal tulid Vene lennukid, aga nad tulid põhja poolt, lendasid tagasi lõuna suunas ja kallasid oma pommikoorma sinna sinna väegi palveveski juurde, kus need tankid seisid, seal käisid matid ja igavene vandumine. Ja siis kompaniiülem ütleb, et hakkas pimedaks minema juba et meil tuleb siin taandumine nüüd, et nüüd on tarvis üksikrühm, mis sinna paremale talu juurde riidele jäi 40 meest. Et oleks tarvis ära kutsuda käsk neile viia. Aga et ma tulen igaks juhuks ise kaasa, sest alati on sedasi, et ainult keskele saadad, siis läheb kaduma. No ja tuligi kaasa ja me läksime siis seda metsaäärt mööda, seal meist paremal oli üks 20 millimeetrine Saksa õhutõrje kahur, Nende meeskond seal. Ja jõudsime juba peaaegu nende maadeni välja ja vaatama, et juba rühm tulebki, nad olid aru saanud, et maja põleb seal ja tulekahjude järgi krinte mees orienteerub kohe, kuna astuma tarvis hakata. Nii et me saime nad kätte ja ots ringi ja vahepeal oli juba täitsa pimedaks läinud. No ja 40 meest topelt annerias, sedasi tuleme noome, lülitasime siis oma kompaniiülemaga kahekesi rühma ette ja tuleme ja umbes selle, kus ennem sakslaste õhutõrje kahur oli. Saksa keeles käib komando halt. Mina nüüd kohe tööstuskoolis saksa keelt nii palju õppinud kohe. Nii Sheisen piir, sind Eeessen ja ei tuli. Venelane oli juba vahepeal üle jõe tulnud suurt magistraalkraavi pidi ja meie yes seal ja noh, nad olid nagu luurele luuld püüdsid juba keelt võtta ja siis kuulsin, kui keegi venelastest sealt õitlased tavaines kolka granaatub. Nad loopisid umbes kuus granaati sinna meie juurde, aga meil oli nüüd 40 meest, ei olnud mitte nii ahelikus kui hanerivis seal pikali maha visanud kõik. Ja sel ajal, kui see kirin käis seal, mina üritasin siis oma kõnes ka valangu anda, aga mul läks vist õnnes, et segune lahti läinud. Vot võõras rell, mina ei oskanud seda magasinid, ei teadnud, kui palju padruneid sisse panna ja ma olin üle toppinud ta nii, et lukkuma kaaluga lükanud enam padrunit rauda kui oleks tuld näinud, seal pimedas näeb, kuskohast tuli välguks, oleks võib-olla vastu antud laulimaasselle granaadid, lõhkesid ära ja kompaniiülem ka mingit korraldust. Mul tuli siis meelde, et mul ka granaadid taskus, viskasin K2 granaati sinna ära ja kargasin püsti ja jooksin selle põleva maja juurde, meie poisid olid seal. Et need omakorda meile tuld selga ei tõmbaks. Hõikasin, et ärge laske, Undla tuleb oma meestega ja siis poisid hakkasid siis jooksma selle meie häälte peale, siis jooksid sealt tagasi. Aga kui sa keegi pihta sai, aga teda keegi sealt ei osanud kaasa tuua ega midagi, see jäigi siis nii nagu taganemisel haavatutega ikka. Ühes marssisime siis Maarja-Magdaleena peale. Hommikul jõudsime Maarja Magdaleenasse jälle pataljoni ülem seal ees meie undlaga seal viimased saatjad tagant, nii et keegi maha jääks. Me olime juba pea kilomeeter, võib-olla hakkas lage väli Maarja Magdaleena ja siis suur viljapõld venelased ees. Ja siis oli tore vaadata, kui meie poisid tervese topelt ane rivi kuus moodustas siis aheliku vasakule ja läksid siis nende vilja hakkide peale rünnakule. Üks kuulipildujamees seal tulistas siis teise mehe seljas, poiss, kes kelle seljas kuulipilduja toetas, võttis kõrvu kinni ja see pani sinna rukkilakkide vahele ja poisid läksid innukalt peale, aga säärase läbimurde puhul ega siin teist võimalust ei ole, igaüks innuga ametis. No ja meie liikusime siis Undlaga, nüüd sinna Maarja-Magdaleena poole, selline pataljoniülema kohusetäitja leitnant Pärnoja juurde ja. Mul on meedias seal säärane moment, et keegi ohvitseridest oli saanud lehma ketitamise, selle puunuia, see hoopis seda puunuia edasi, poisid, poisid läksid siis ahelikus peale ja seisid kolm ohvitseri minu kompaniiülempataljonile üks Rütma ülem ja mina tead. Ja ühekorraga tunnen, kui nina alt kõditab. Kõrvetas kuul läks nina alt läbi, map otsiti kohe istuli maha ja teised küsivad piss on, said pihta. Esilmatest pihta ei saanud, aga nina alt läks nii läbi, et kükitas, kõrvetas. Tõusime püsti ja liikusime siis nagu nende ahelikkude taga edasi ja siis sattusime niisugusesse kohta, kus vene maksim oli maha üks 50 millimeetrine miinipilduja oli maha jäetud. Venelased olid siis seal pikali maas, üks Roomas veel ära, nuttis seal käpuli maas, mäletan, pinded jalas, poisid lasid ta maha seal. Ja saime siis kaevikud kätte. Ja nüüd kõigil suur võidujoovastus pead püsti, poisid teevad suitsu seal ja äkki näeme. Venelane jookseb 50 meetri pealt seal rukkihaki tagant välja, hakkab jooksma ja meist kaugemale. Tõmbasime seal kaevikust püssitule peale, aga noh, säärane püsti jalalt põmmutamine ära jooksis, jäi midagi, tehakse suitsu ja. Nii võidu puhul nagu ikka kõik on niin säärases ülevas meeleolus. Ühe korraga käib plaks meie väetisele kompanii üle vaja minu vahelt, poiss, kes suitsetas otsa ees Kiievis, auk Pärsti kaeviku põhja ninast ja suust vere mulle välja ajama, hakkas krambid ja üritab ikke püsti ennast tõsta, sedasi istuti seal sees. Mina polnud säärast niiskust inimese suremist veel näinud, ma räägin kompaniiülemale. Ole hea, lase taarakompaniiülem, räägib siis, et ega ta ise midagi tänav tunne, et need on ainult agoonia. Et aga ma annan sulle püstoli, sa lase, kui tahad. Ei, mina ei tahtnud ka lasta, et säärane mõte on need päästada vaevastaga ise seda ka teha ei taha. See oli snaiper, kes tulistas. Ja see, et minul nina alt läbi läks, hiljem, kui ma laeva peal olin, ma hakkasin mõtlema, mis asi see siis oli. Kolm ohvitseri seisis seal. Ja mina. Ma ei saanud pihta, sellepärast et ma tõenäoliselt liikusin sel hetkel. Aga minule sai saatuslikuks see, et mul oli binokkel kaelas Koneriste rinna peal, ma olin ennast ära ehtinud nagu jõulupuu seal. Ja sellepärast valiti mind, aga ma liikusin ja sellepärast läks mööda. No ja nüüd oleme seal kaevikus snaipritule all, keegi ei julge enam pead välja pista, kompaniiülem ütleb siis mulle Surlombini binokkel, et mine nüüd, vaata kus venelane seal on, siis. Eks ma kade, ma ei raatsinud talle oma binoklit anda, päriselt. Kandsin enda kaelas. Ma ronisin seal, oli siis üks. Rõuguredelid oli peale pandud kaevikule seal vilja pihitooli peale visatud ja sealt vihkude vahelt ma siis üritasin vaadata. No ei näe, ei näe mitte midagi. Ja siis otsustas kompaniiülemat, läheme kutsume kahurväe, tule välja. Läksime siis, kaevud pidi paremale poole kuni lõpuni. Ma hüppasin siis esimesena kaevikust välja, Siksakiga, sealt jooksinud paarkümmend meetrit pikali maha ja edasi, tema tuli minu järel samuti. Jõudsime siis vilja hakkide alla, kus oli jälle raadiojaam üleval. Sakslased pidasid raadioga sidet. Ja Undlasis seletas saksa keeles ära, milles asi, et snaiperitule all olema seal, et kas ei saaks kahurvad toetust. Saadeti üks mürsk nagu sisselaskmiseks selleks pool kilomeetrilt mööda sinna taha, tehti tuleparanduse järgmine parts meile kaevikusse sisse ja ühe poisi tappis ära sealt, kust me välja hüppasime, sealt surnuks. Õpetati kohe-kohe kahurituli ära ja aga juba hakkab pimedaks minema, viljarõugu põlevad seal langenud venelased seal, kes olid, need süttisid põlema juba. Poisid olid saanud seal paar täpsuspüssi kätte. Binokli või need, eks silma peal, et üks mäletan, rääkis, et noh, nüüd on maailm silme. Ja kompaniiülem ütleb siis, et neil seal sassi poiss sai siis sellest saksa kahurimürsust sai surma. Aga see teine mees, see oli Veermacht'i mundris, see ei olnud meie mees, nii et ma teda nagu ei tundnud. Ja meile anti siis praegalt, elab Tartus labi Uuno. Temaga korraldused, võtke korraldage Fassijani matus matke maha. Labidat kilole, läksime siis sinna kiriku juurde ülegi, tee kirikust oli apteek, kolistasime seal apteegi juures lõpuks üks naisterahvas tuli värava taha. Palume labidat, kas väike toote tagasi, kast õige toote tagasi, lõpuks anti üks igavene pika varrega. Tulime, leidsime siis seal tee ääres üks säärane põlvelt laskepesa tankirusika jaoks varutud ühe mehe pesa. Läksime siis jooksime uuesti sinna snaipritule alla, aga ega ta teadnud nii pika aja pärast neid sinna oodata. Telkmantliga lohistasin siis telkla mantli peale, Sassi-Jaani sealt ära. Võtsime paberid ja suure kiiruga kraapisime siis seal selle augu. Telkmantliga panime sisse ja dokumendid jäid siis minu kätte ja ei risti ega midagi, aga seal on viljapõld, need sassi on, puhkab seal viljapõllul siiamaani edasi, ega kinni ka ei ole ka vist seda meetrite sügavusele mindud. Ja kui tagasi jõudsime, siis tulime sätestada, labidat ära anda. Äkki märkame selja taga, kiriku juures seisab Vene tank 150 millimeetrise kahuriga, suur leegisummuti seal otsas, võttis pärast põlvist nõrgaks. See naisterahvas räägib juba, tank olla juba hommikul pihta saanud, et saksa rünnak, kahur olla talle pihta pannud. Ja andsime labida ära ja, ja juba meie mehed lähevadki, nii et hirm oli kogu aeg maha, nahased, jääd maha omaniassest. Ja järgmine jalgsima minek oli siis kuni jõge või. Nii, et 19 öösel me olime siis seal Jõgeval Jõgeval võeti positsioonid siis öösel, mehel õnnestus tõmmata seal saksavoor oli meie vahele taga, naisel jäänud hobusega mindi ja me leidsime sealt kaks kuulipildujat MG 40 kahte ja poisid varastasid sealt ära kohe ja lindi kastika ja nüüd olime kuulipildujate poolest juba rikkad. Aga seal pimedas sakslane, tukkus seal vankri peal see märganudki, et meened ära tõmbase ja Jõgeval meid pandi siis kusagile paremale poole Jõgeva silda. Külamajad olid seal teisel pool jõge oli näha tee. Ja kaks vene tanki tulid siis sinna tee peale sõitsid välja. Ja saksa uduheitjad andsid Sist valangu sinna tankide suunas, tee peale nad pihta ei saanud, keerasid otsa kohe ringi ja sõitsid tagasi. Nii et jalaväega meil selle koha peal kontakti ei olnud. Ja läks pimedaks ja vaatama, meie taga olid 88. õhutõrjesakslaste õhutõrjepatarei, nii et kolivad juba oma kompsud kokku ja jälle astuma. Ja meie ootame, ootame Ei käsku, taandumiskäsku ei ole. Pimedaks läks juba lõpuks kompaniiülem mõtles, et hakkame minema, et me olime endiselt maha jääda nii nagu taandumise rikkalt. Käsud ei, ei toimi. Ja. Nii me astusime Põltsamaale Põltsamaal. Järgmisel hommikul leidsime Saksa staabi ja sakslast. Aab ütles, et teie pataljon liikunud Viljandi peale. Aga meie olime oma kompaniist maha jäänud 10 meest ja üks ohvitser, kompaniiülem. Ja lõpuks kompaniiülem ütles, et poisid, kuidas tahate. Et mis neil teha, kas läheme Tallinna peale? Ja siis pimedas rekvereeriti seal Põltsamaal üks veoauto, üks Tallinna auto oli, seal oli bensiinikoorem, paadid täis, suur auto, viie tonnine kompaniiülem võttis paberilehe, ma nägin siis ka, kuidas likvideerimine käib kaardi taskust paberilehe, kirjutas diale. Masin sõjaväe käsutusse võetud, andis tagasi. Veeretage poisid pool masinakoormat bensiinivaati maha, poisid ajasid kaks vaati, jätsid peale kõik sinna tänavale maha ja masinatele hakkasime siis sõitma Tallinna suunas. Ja siis paremalt poolt oli näha, kui leek, kuulid kogu aeg saatsid üles ja tulekahjud liikusid siis kogu aeg põhja poole, sealt liikus siis selle, selle trumpmanni vist või, või see tankikolonn, mis läks. Ja Me olime udutuli ja tuledega ei saanud sõita. Me olime, autojuht oli nii väsinud. Me jõudsime Raplasse. Ja see oli siis juba 22. hommikul, ärkasime üles seal raudtee ääres kusagil teise korra peal. Me magasime. Saksa üksus tuli Tallinna poolt ja ütles, et Tallinna loovutatud Nemad olid juba ilma relvadeta, liikusid mööda raudteed nendes. Paljud neist võiks olla neli, 50. Ja nüüd me keerasime otsa ringi. Et kui Tallinnasse ei saa kompaniiülemale sugulasi Saaremaa et üritame minna Saaremaale ja siis sõitsime autoga Virtsu. Läbi saa, mis teha, võtsime siis Saaremaale põgenejad tsiviilterve autokoorma peale, suur auto oli, sinna mahtus üks 20 inimest, neid oma pampudega. Ja meie mehed olime siis seal pampude all. Sedasi saime siis selle saksa praami peale, see viis Muhu Ale. Ma ei tea, ta oli vist kohast pihta saama. Pääsesime siis. Nii, et me saime autoga, saime Muhumaale ja Muhumaal, sõitsime siis Saaremaale ja ööbisime seal nende sugulaste juures selle Undla sugulaste juures kusagil keset Saaremaad. Seal perenaine siis arvas, et ei tea, et kas te jõuate, paadid on kõik vist juba läinud. Ja, ja siis me sõitsime kihelkonda. Noh, seal on neid paadiootajaid, kui palju ma leidsin oma Narva linnas tuttava, seal oli SS vorm seljas Anniku nimeline koolist Me menetlesime tennisist. Poisid leidsid ühe tollivalvurite paadi ja see pisike paat, millega ainult laeva juurde sõuda. Majutati meid siis kusagil umbes kaks kilomeetrit kihelkonnast ühte rannaäärsesse küüni. Ise läksime kompaniiga ülemaga, siis kihelkonda skandeerima, seda olukorda. Ja sakslased tegid arapi seal pimedas mootorratastega sõitsid sinna, tuleb peale, ma sain sirelipõõsasse kompaniile teisele poole, nad ei leidnud kedagi, sõitsid edasi, aga vot enam kompaniiülemat üles ei leia. Ja siis ma läksin tagasi sinna majutuspaika, heitsin auto kabiini magama ja hommikul vara, sakslaste ahelik tulija, kammis selle rannikuala seal läbi, ju seal oli kõlakas läinud, et relvastatud mehed siin tollivalvuritest kandsid ette. Nad võtsid meilt relvad käest ära ja viisid kihelkonda. Vahepeal saime jalaga tagumikku ka seal osa poissi tahta relvi anda. Nüüd sai binokkel jälle sakslaste kättering oli täis ja minu vene Kunega ja ma räägin, et ma olen ise selle venelaste käest võtnud hoogud kuu kuut. Viidi meid kihelkonna koolimajja. Nüüd oli siis 10 meest, kompaniiülem oli eraldi jäänud Undla. Ja hommikul tuleb see kompaniiülem ka meie juurde ja poisid talle räägivad, et näed, relvad võeti ära, et me oleme siin juba püssimehe all, ukse taga käib, et et sul on veel püstol kaasas, et ära sa meie hulka tule. Ja ta jäigi, läks minema ja neid viidi alti kolonni seal ja saadeti Kuressaarde tagasi. Kundla jäi maha ja temal läks niimoodi ta jõudis laeva peale, läks Rootsi. Ja tuli veel kord tagasi tuli perekonna järel, ta naine oli Eestis ja vot tagasi tulles enam tagasi saanud 26. oktoobril maha Saaremaale kas Saaremaal või Pärnumaal, kus nii et tema sai surma, aga me oleme veel elus kahe mehega sellest 10 mehe grupist. Ja kui meid konstrueeriti siis Kuressaarde. Me olime lossi keldris seal vangis. Ja siis viidi meid koos vene vangidega, oskab püssimehe all Kuressaare linna, et kaevikuid kaevama. Me käisime seal nädal aega sedasi. Venelastel oli antes suu seljas Soviet Union kaks tähte ja meie, meie olime seal. Ega me tegelikult ka midagi leid, hilisime seal niisamuti sinna pidin neid vahetama ja siis ühel hommikul pandi praami peale ja laev oli reidil ja viidi viidi siis laeva peale. Me olime täi täisnäljas, külmas pintsaku väel oli juba ööd olid täitsa külmad. Ja see laev laeva peal, siis mõlgutasin neid mõtteid, et mismoodi mul see nina alt läbi läks. Kyll oligi õnne, aga et mismoodi mind valiti, miks ohvitsere neil põiki rihmad üle, kõik ohvitseri tunnused. Aga õnne oli. Oktoober ei, see oli septem, Aasia võiks ka oktoobri esimestel päevadel olla, see võis oktoobri algus olla juba tantsigis, olime seal põllutöödel naereid ja mis seal põllul korjati ja siis hakati moodustama 20. diviisi. Mina sattusin 46.-sse rügementi Neljateistkümnenda Se tankitõrjekompaniisse. Ja umbes kuu aja pärast hommikul kompaniiülem käis rivist läbi, valis seal mehi, sina, sina, sina, Sammete Lähete kompoli kantseleisse aeti paberid, suunati 40 meest rügemendist või sellest diviisist 40 meest. Lauemburgi allohvitseride koolis. Nii et mina koos rügemendiga enam apelsinikoti jõudnud. Minu vend, vot mina sattusin siis laevaga Saksamaale, Aden taandus siis sellest Viljandi suunal omavooriga ja tuli siis Riia juures maad kaudu Saksamaale nuia Meris saime kokku demoriga Sovris. Ja üldiselt meisse suhtuti seal Alfred Allobistel kuulis hästi kõik vanad sõdurid, juba. Rivi oli korras, kõik need lahingu hargnemised ja kuulipildujakäsitus ja, ja ahelikus liikumine. See läks meil nagu õlitatult ja alati toodi meid. Näitas vaadake kuidas eestlased, vaadake kuidas eestlased ja jõulupühad möödusid ka seal alljuhtide koolis, siis hakkasid need õhurünnakud, neid ei pommitatud orga, lennukid lendasid lihtsalt üle ja siis oli igavene jama päeva lõpus sellele magada tuleb joosta nende kaevikutes seal väljas ja külm ka ja. Jaanuari kas 13., kui venelastel algas see suur õnnakse looderil? Vaat siis meie sattusime oma alljuhtide kooliga. See kuulus nagu Pommeri platsdarmi väärsuste hulka. Sattusime kusagile tantsigi selle Poola koridori aladele, seal elasid poolakad ja sakslased olid ja ja rindele. Ja nagu rindel säärasel juhul ikka sõidad valluta, saad selle positsiooni endale kätte, tulekahjud seal ees kaugele alles. Peame nüüd seda rindelõiku siin kinni, kõrvalt on ära taandatud kotist tulekahjud juba kõrval, kaugelt mööda. Aga see saksa diviis. Vene sõjasaagiks saadud tanki T 34 siis raadiosaatja oli peale see kindral, siis liikustele tal kahuri laskemoona ei olnud, aga, aga oli säärane soomusvari siis nagu ja taganemine oli, siis sattusime jälle nii, et alul masinatega, aga siis olid venelased eesmasinad, lasti puruks. Jälle lumiseid lagendike mööda. Astud öösel ja jõuad hommikuks siis sellest kotist välja. Ja ühel säärasel öisel positsioonil olemisel vot neid olime juba riidevarustuse seal hoiame ris kätte saanud, aga jalanõud olid meil nii viletsad. Nii et meil oli vanad jalanõud jäänud. Ja külm võttis meil kolmel mehel jalad ära. Mina meeleheitlikud, seal positsioonil olles liigutasin varbaid. Kahel poisil võttis varbad mõlemal jalal ära, aga minul võttis kannad. Nii, et kui sealt positsioonilt tagasi tulime, käisid nagu karkude peal jalgu ei tundnud enam ja siis kui hakkasid sokke ära võtma, siis. Ja siis sattusime selle kolme mehega õnnet, neil omad poisid kolmekesti sellest allohvitseril Cupistanud. Taandusime siis raudteed mööda jälle suure kaarega, kuni ühe raudteejaama juures, sanitaarrongijaamas oli kusagil eemal metsa vahel tavalise selle raudteetammi peal maru kõrgel seal haavatuid täis. Me saime muidugi haavatu lapikud juba juba kaela, kõik ja õnnet me kolmekesti olime, sime, trügisime sinna rongi peale ja kahe vaguni vahel puhvrite peal. Sõitsime siis kuni Berliinini Berliinis oli õhuhäire, see rong jäi seisma ja siis jooksime. Anti käsk varjuda varjenditesse, seal lähedal oli varjunud. Läksime sinna varjendisse, siis kui tagasi tulime, siis oli meie rongi ära manööverdanud juba ei olnud, me olime maha jäänud. Ja siis üks neist oli Pärnu poiss, kurg siis räägib, et aga meil oli nagu lähetus antud Hamburgi sõjaväehaiglasse. Et mis me sinna Hamburgi trügime, seal käivad inglased pommitamas põrutama lõunasse. No aga mis meil teha, istusime rongi haavatusedele skaalas. Jalas olid ainult sokid, villased sokid, sest jalad olid juba nii paistes ja Willides, et midagi vihal ei saa. Voodilinadest oli tehtud siis need sidemed ja villast sokid kaks otsas. Ja sõidame selle rongiga. Ei keegi kontrolli meid, sõitsime nürnbergi juba läbi ja mina mõtlen, et kuhu kohta see kurb, kurb räägib, et tema teab, kuhu tuleb sõita. Ta oli pool aastat tagasi sinimägede all haavata saanud, et olid seal klooster. Et seal on haigla, et läheme sinna sõitsimegi sinna. Schuandor, Schwandorfi klooster, see klooster oli raudteejaamast umbes kolm kilomeetrit, kobisime seal raudtee maha ja komperdasime siis sinna kloostrisse pimedast, kusagil kella 11 12-l ajal. Seal haiglas. Kust te tulete, rongi pealt tuleme. Oi, nemad ei ole mingisugust teadet saanud, et sanitaarrong tuleb sisse. Kurg räägib, et ega ma ei kuulnudki sanitaarrongiga, et me tulime reisirongiga. Et ma pool aastat tagasi olin siin, jah, ma teadsin, ma tõin kamraadid siia. Valvearst kutsuti välja, valvearst võttis vastu, vigased, jalad külmavõetud ja nii me sattusime siis sinna. See võis olla siis kusagil veebruari alguslast, kui me sinna jõudsime. Milline oli sõja viimaste nädalate Saksamaal? No ma hakkaksin rääkima, võib olla läbisõidul Berliinist, mis meelde? Me nägime küll ainult rongi, raudteeäärset ümbrust, aga see oli puruks pommitatud. See pommitamine oli siis sedasi, et mitte mitte üks maja seal Berliinis, suured majad, ike neljakordsed ja aga kui algas, et pool maja oli ära suurest majast edasi korterid poole seintega, näha, mis seal mööbel sees klaverit. Ja siis jätkus sedasi järgmise maja juures, terve kvartal sõdasid nagu maha võetud nagu noaga lõigatud ja, ja see oli siis varisenud alla tänavale. Ja teisel pool tänavat Saabil samuti maja maja sedasi puhtaks tehtud. Ja terved olid siis ainult nende kvartalite siseses sisesed, säärased õhutõrjepostid, need olid siis betoonist valatud, säärased neljakordse majakõrgused umbes nende tornide otsas olid siis õhutõrjekahurid. Kui muidu tavaliselt õhutõrjekahurid juhivad oma tuldkeskse juhtimissüsteemi kaudu, et neli toru korraga tulistavad siis siin enam seda süsteemi ei saanud toimetada, kõik oli vahepeal need kaablid kõik purud, nii et see enam ei toimunud. Iga kahur paugutasid omaette kui tarvis. Ja nad olid siis mingisuguse säärase ruutudega seal siis asetatud, aga need tornid olid niivõrd terved, et, Põlenud oli see Berliin. Me olime rindelt tulnud poisid, Me olime masenduses, kui seda kõike nägime. Aga kui nüüd raudtee ka edasi sõita, siis need väiksemad linnad olid kõik terved, veel sel ajal käis oma rada, Saksamaa oli ilusti üles ehitatud, autoteed head. Ja nii et kui me jõudsime sinna šamaan dorfi, see oli umbes kusagil võib-olla 20000 elanikuga väikelinn. Ja siin meie haigla oli siis kusagil kolm kilomeetrit linnast eemal. Üks endine klooster. Kloostrisse oli siis säärased toad tehtud, et 20 voodit mahtus sedasi sisse ja teine korrus siis veel seal peal kaks kuni 40 voodikohta oli seal sees. Arstid üldiselt suhtusid meisse eestlastesse väga hästi. Ja kuidas see külmavõetud jalgade ravi siis käis, eks seal olnud ka medikamentidest defitsiit juba. Nii, et meie suhtes rakendati siis säärast ravisesteemi, et vannid jalgadele kolm minutit kuuma vett. Ja siis veksel kolm minutit külma vett. Ja iga päev säärane mäleta mitu minutit. Vesi, kui ära jahtus, siis tõenäoliselt jäeti järgi. Aga huvitaval kombel see ravi andis häid tagajärgi, jalad ei läinud mädanema. Hakkasid paranema, noor nahk hakkas kasvama. Ja kui seal haiglas olime, siis. Kui pool aastat tagasi kurg seal oli olnud, ta oli saanud tuttavaks selle saksa neiuga. Ja siis me taipasime, et kurb tegelikult meelega sättis selle sõidu sinnašmaandorfi, et tal olid suhteliselt suhtetzi. Minu haavad paranesid ära, see oli siis kusagil veebruari lõpus. Ja mulle kirjutati siis uhkust välja. Veel nädala ajaga. Küsiti, et kas on kusagil olla. Kaks itaallast, vedurijuhti olid seal minuga ühes toas ja mina siis üks koht jäi veel vabaks, sealsamas majas oli siis söögikoht, kus sedagi müüset jagati siis. Nii et toitlustamine oli ka seal ja siis sai seda Suhan tarsi natuke nii ümber ka vaadata 10 päeva aega, mis sa ikka teed seal või võinädal aega ei mäletagi nii-öelda. Ja siis ma korra jalutasin linnast välja ja linnas õhuhäire, vaatan kõrgel, lendab tiks lennukile, et heitegaaside jutid taga ja ühekorraga hakkab õhus midagi või pusis ema pusisema. Niisugune tunne, et vot, tuleb selga. Ma tegin pikali maha, kohe ja 100 meetrit eemale teest prantsatas alla. Oli alla heidetud umbes kolmesajaliitrine plastikust säärane kütusepaak, lisapaak. Pealt kuulnud aga lennukitel olid need kütusepaagid selleks kaaslased nad enam ei tulnud läänest, otse Inglismaa pealt, vaid nad tulid igavese suure ringiga Taani kaudu, sealt sõideti siis Saksamaale sisse ja kõik raudteejaamad ja avalikud kohad olid siis kogu aeg seda õhuhäiresüsteemi kaasatud ja need siis kogu aeg andsid teadet. 30 lennukit tulevad selles selles suunas, liiguvad sinna siis järgmine teade, kohe jälle seal 30 lennukit või 60 lennukit tulevad. Vot säärane info käis kogu aeg, aga need väiksed linnad olid veel puutumata. Väikesed linnad olid veel puutumata, ütles Edmund ALDE. Aga sõda ei olnud veel läbi. Kuulete soomepoisina sõtta läinud Edmund ande edasisest käekäigust nädala pärast, siis tuleval laupäeval kell 16. Null viis saates kirjutamata memuaare. Jälle kuulmiseni. Kasarmu ees väraval öisel kõnniteel, latern tookord sära, seda särav nüüdki v ja ootab, et näed, ma taas kohtuksime. Täna aga kui siis leeli Marle. Kui siis leeli Marleen. Laternamaa kaitsetime on ühendavaks kauni tonni maitsel Me barjunud üheta. Mis sest, et rahvas möödusime. Mu arm, Lili Marleen. Laator sinus samm tuleb ikka. Kuigi. Kaugelt kuid iialgi ei saabuma. Kas teatas, kes sinuga Oli lauge, öisel puhkuse, tõotan sulle kaugelt kaitsekraavis treeninud või igav, hakka laat. Sind ootan jälle teema. Õisi leili, vaarõisi, lülima. Kui siis Kui siis lüli mar