Algavas saates kuuleme ühe Saaremaalt pärit mehe mälestusi, kuidas ta sõtta läks ja sealt tagasi tuli. Õige pea pärast punaarmee väljalöömist Eestist moodustati sügisel 1941 Tartus Eesti vabatahtlike üksus mida kutsuti algul Bergmani pataljonis selle ülema nime järgi. Paljud kandsid eestiaegse ratsaväelase vormi, kuna olid teeninud ratsarügemendis Tartus külmite Saaremaalt pärit Henno Sepp. Mina olin sel ajal, kui seda hakati formeerima saksa esimeses diviisis võeti mind Saaremaalt kaasa. Vald pidi andma ühe mehe, kes oskab saksa-vene-eesti keelt. Nõndanimetatud vartiirmacher kortermeest. Ja mina siis läksin ja aga ei saanud. Bolševikud tapsid mu isa ära millist lasi maha. Ta kuulus küsitlemisele ja läks metsa ja metsast tuli toidu järgi koduda passis ja lasti maha v 15. septembril, üks päev oli aega sakslane, järgmine päev Saaremaalt. Nii, ja siis see vallavanem ütles ka, et sa oled ju kaotanud kõige rohkem, isa on surnud ja sul pead minema kohe. Ja mul polnud siis midagi teha, läksin. Ja kui oli Eesti vabastatud Siis me hakkasime liikuma Leningradi rindele. Ja sõitsime Tartust läbi. Ja sain raudteejaamas kokku poistega, kes teenisid juba formeeritud 30 seitsmendas pataljonis ja tule meile, ma nendel oli üsna bajaani tükkima, mängi seda natuke nii, et sind enam lahti lase, tead tulena. No ja ma läksin oma kompaniiülema juurde ja ütlesin, et, et kas ma ei saaks minna eestlaste juurde? Leningradi endale üks kõigega terves väeosas rohkem eestlasi pole mul natuke igav. Ja ta oli arusaaja mees ja kirjutas mulle väga hea karakteristikud navil ja andis mulle need rünnakupäevad, mis ma nendega kaasa tegin. Ma sain sealt juba kakk rünnak päeva kätte, pärast ei ole ainult üks veel vaja Drynark märk saada. Ja nii ma läksingi siis kapten Shude juure ja mehed olid juba seal ette, räägin kõik, et pillimees ja vaja meest. Ja suude saatis mind lipnik varese. Nii nagu käskjalaks või sidevaatleja raske kompanis. Kuuldu ja ka järgnev on jäänud helilindile jutuajamisel pargipingil Pärnus Henno sepa praeguses kodulinnas, siis, kui ilmad seda veel lubasid. Kerime nüüd sündmusi sõja suveni 1944, mil tema üksusest on saanud politsei rindepataljon 37 teise eesti politsei rügemendi koosseisus. Henno Sepp. Vana-Vigalas saime olla, poole juulini käisid õppused ja täiendati, toodi osa mobiliseeritud mehi sinna ja need lühemad mehed, kes essi läinud, muide varem oli pataljonis, puhastati ära kõik, kes olid pikad poisid. ESSi leidnud vares läks ka ära ja. Ja meile räägiti kogu aeg, et valmistume venelaseks. Bolševikud on teel Eesti piiride äärde. Et neid viiakse sinna ja no mehed olid rahul ja äkki ükspäev pandi siis neid vagunitesse ja kui Valgast juba hakkasime pöörama Riia peale ja, ja, ja siis edasi Daugavpils siis oli selge. Mehed küsisid ka, miks nii? Ja siis tehti selgeks, et lätlased on kaotanud moraali kaasa ei löö, aga et kui nad näevad, et eestlased nende maal sõdivad, siis nad tulevad kaapise, kes seletas saksa sideohvitser. Ja no siis Daugavpilsi alla, kui läksime. Me mõistsime, et meid on surma mõistetud. Sellepärast et Daugavpilsi sinna rindele surus täie jõuga siis mitu 1000 tanki. Kolmas tankiarmee tervelt. Ma praegu vaatan kaardi pealt seda kuupäeva ja seal on venelased joonistanud selle, kuidas lüüdi juurde, see oli täpselt sinna, kus me olime. Nüüd sakslastel oli vaja tagasi tõmbuda, kurama, kotini jõuda. Ja neile ei antud, ei ühtegi lennukit, ei ühte kaugelaskekahurid, visati meid sinna maha, tankitõrjekahurid, raskekuulipildujad, kergekuulipildujad olid paar tükki ka ja meeste isiklikud relvad, see oli kõik. Ja venelane tuli, et vähem kaotusi olla, ta pani kõigepealt tööle kaugelaskekahurid, siis sõitsid enne rünnakut Katjuša Katjuša tuli oli, kes Katjuša tule all ise on see Teamise tähendab Stalini orelite ja et see oli kaks päeva ja kolm ööd. Ja meil läks rivist välja sel ajal 256 meestele, Katjuša tule all. No ja muidugi vaheaegadega, ega see pidev pidev pidev pidev, no see oli midagi võõrast maha põles ümberringi ja jäljes tantsid. No niisugused, võib-olla pool tundi oli vahed, kuni toodi laskemoona juurde, sest see oli kole asi, mis seal juhtus. Ja mina kaevasin ennast suure männijuurte all siis seal midagi muud polnud ja, ja siis nad lasid pead selle männi puruks. Ja see langes nii ilusti, et ots jäi, känd jäi kännu peale sinna puuots ja sinna tulid vill, kerged mürsud ka sisse ja lõhkesid seal puu sees, aga mulle ainult tuiskas mulda seal all muud midagi. Ja siis ma kuulsin äkki, et hurraa käib. Ja no siis ei aidanud midagi muud kui jooksma ja seal oli mul vaja umbes 250 meetrit jooksta. Ma arvatavasti tegin selle uue Eesti rekordi. Ja siis läks mäest alla umbes üks, kolm meetrit metsa. Ja. Siis nad tulid rünnakule. Aga Meie mehed olid, kes siis veel elus olid? Nii palju, kui seal oli võimalust, nad lasid esimesed kuus tanki lasti puruks. Aga mis tähendab osa järgmise tankid juba, kes pääsesid, tulinad tulid, enam mitte, ainult lagede pealt tulid metsast ka. Ja siis nad osa meie mehi tambiti lihtsalt tankide alla, kooskahuritega sellest enam ei saanud lasta. Ja mina jooksin sealt siis kompaniiülema juure, ütles, et tuleb minna ära, me ei pea, vastasin, me sureme kõik siinsamas. Ja ülem oli kapten suude, aga tegelikult sel ajal, kui ma ta juure jooksin, ta oli juba pataljonile seal, ta täitis pataljoniülema koostööd ja mina jooksin siis ruttu sinna staabi juurde staapoli natuke oma tagalas ja sees ta siis anti mulle korraldused, käsi taganeda. Et no ma rääkisin, millised kaotused on nii mehed jõuamata, nii palju nei saab surma. Ja, ja ikka olla 1000 tanki vastu ainult seal kuue tankitõrjekahuriga. Ja me olime kahe järve vahel ja me vaatasime mõlemalt poolt järve, juba tankid lähevad mööda. No suude esialgu ei olnud nõus, too kirjalik korraldus, ma ütlesin, et ma olen ju siin, laske mind maha, kui ma valesti räägin, ma sain korralduse rügemendi ülemalt. Ja ikka hakkasid siis liikuma. Ja juhtus üks väga tore nali. Paremal pool. Tähendab meie poolt vaadates vasakul poolne tankijuht, tank sõitis kännud ja hakkas seal ringi käima, kord oli üks lint maas, kord teine lint niimoodi. Ja kuni nad selle ära said, selle sealt kännu otsast ma jõudsime kahjenevalt välja tulla. Ja kui meie väljas olime, siis kohe tõmbasid mõlemalt poolt tankid kokku. Paljusid mehi järel oli veel. No kompaniis oli sel ajal, tähendab keda ma kelle kohta mina tegin aruande, neid oli 80 meest veel järel. Meie kompaniist oli surma saanud 43 meest. Ja nett. Mina mõtlesin, et mis asi, mehed räägivad, et me oleme, matsime nad Ritsu järve ääre. See järv, mis vasakpoolne olisi oligi Ritsu järv. Ma olin kuulnud ritsa järvega, seal leedus on litsuda, on Läti, Leedu, piirime ta üsna seal piiri peal. No ja siis ei tagane sinna tükk maad ja tulime, kuni. Kuni Jakob staadini seal Jekoppis Ööseks jäime ööbima Saukese järve äärde. Ja siis tuldi minule järel. Et mehed tahavad pidada koosolekut ilma kompaniiülemate Aga tulid ka teised mehed, mitte ainult meie kompaniist, seal oli tohutu palju mehi, umbes 200 meest. Ja siis üks ohvitser rääkis niimoodi, et mehed neid toodi siia kahurilihaks lihtsalt surema. Mingisugust abi nende poolt ei ole ja, ja niisuguste jõududega niisuguste relvadega ainult ilma lennuväetoetusest ilma kahurväeta. Ei ole võimalik sõdida, katma sakslaste taganemist ja läksime, sakslased läksid kogu aeg ja me ei toht nüüd nende tee peale minna, kus nemad olid eesti sead, käigi metsa. Polnud enam relva, Vendjaga kusagil kedagi, lihtsalt Te peate siin surema. Ja mehed ohvitserid ütles niimoodi, et kuna me oleme ohvitserid, meil ei ole teist elukutset, siis meie ei saa deserteeruda. Aga sepane omale ohvitseri Vadim, selge, ja mine doktor mäe juurde, räägi ära olukord, mismoodi me oleme ja me peame pääseme eesti rindele, eestlane tuleb Pihkva tagant sisse ja me oleme siin, kes teile selle üks ohvitseridest, keda ma ei tundnud, see oli naaberkompanii ohvitser. Ja, ja ma ütlesin, et ei, et mina olen nagu ma olen allohvitser, lähen nii võõras sulge ja võtsin omaga kaasa 25 meest. Ja läksime nagu rivisse. Hommikul kella nelja ajal hakkasin minema. Me olime stantshukese järve äärest ja mina tegin omale kõik ametlikud komandeeringuid. Kompanii pitsat oli minu käes kõik toidud ja asjad nii nagu on ja Ennosed saanzigmann ja ja läksime siis Jako Stadi lähedal ära, seal oli ees saksa Veltsandarmeri patrull. Kuhu te lähete, ja ma näitasin paberid ette. Minge siia aeda, siis okastraadi taha, läksime sinna ja. Ja näen, äkki mehed värisesid, lastaks maha. Teisel pool aeda liigub kapten Kangru Sakala partisanidest. Ta tegi meile Kuressaares poistele kevade õppust. Ja mina ütlen, et Eesti ajal ja, ja 39. aastal leitnant Aare ja kapten Kangru ja Nikolai Vanaselja ja need olid meil õppuste tegijad. Ja siis Ta küsib, et aga kust te tulete. Ma ütlesin, et meie mehed, Me sõitsime, elasid läbi Jacobs sadist ja raudteejaamas, kus poisid läksid seal jooma ja ja rong läks edasi, mehed jäid maha ja mul kapten suude käskis tulla meestel järel. Ta ütleb, et selle vend, lase mind välja. Läksin välja viidi mind kindrali juure. Kindralstaap oli seal Eegaabisi. Kindral ütleb, et kus pool teie väeosas oma näitleja Saukase järve ääres. Ta siis jah, on küll. Las tulevad välja see kapten Kangro, ütleb Mavine, lähen nende koos. Nad viiv juhatavad meid kohale. Ma ütlesin, aga me oleme nüüd hulk aega söömata, me lähme linna peal natuke. Kohtume raudteejaamas kahe tunni pärast. Liigub läksime nurga taha, jälle suure tee peale, tuleb üks veoauto, sõjavang on autojuht. Hüppasin sellele kabiini, ma ütlesin, et nüüd on niisugune lugu, sõidad meiega natuke maad linnast välja või ma ei tohi, ma ütlesin, et no anna andeks, et ma pean sundima, siis mul oli väga korralik valter püstol. Ja ei olnud vaja seda kasutada. Ta sai aru, et ega ta ei pääse, needistusid kästimina ette ja me sõitsime 40 kilomeetrit välja sealt ja siis panime mööda metsi ja lõunasööki söömata rikkeid. Aga jõudsime Ogreni välja ja ogress võtsime nende dokumentidega sihid välja. Ja, ja siis, aga meil oli enne niimoodi kokku lepitud, et kui kaubale saame, need, kes julgevad sealt ära tulla, kohtume Vana-Antsla riigimõisas. Seal inimesed teavad, kus me oleme. No ja. Seal me jõudsime, saime Ogrest ühe rongiga Valka, Valgast läksime siis Antslasse Antslas Antslast Vana-Antsla sinna riigimõisa juure. Jäid osa mehi sinna valvama ja 13 mehega. Me läksime Tallinna. Leppisime niimoodi kokku, et mina lähen doktor mäe juure üksinda ühte meest, kui arreteeritakse paineta saatnud rohkem kui kaks meest, äärmisel juhul. Võib-olla paneb seesama üks mees käed raudu. Kedagi aga mul oli kaasas püstolkuulipilduja, andsin ära sellepärast et püstolkuulipildujaga seal Daugavpilsis lagede haavel pole midagi teha. Ma võtsin omaalsele seitsmel asulise poolautomaadil. Läksin sellega sinna ja Saaremaa poiss seisab valves. Minul tuttav, koos käisime koolis Esseslasenada, seal seisab mäe uksele. Noja Läksin siis sinna ja kõigepealt öeldi, et mis sulas ja mõtlesin, et ma tulen, olen delegaat, tsiooni juht. Me tulime nõudma, et me tahame surra eesti rindel, mitte Läti tankide all. Ja ütles, et aga kellelgi on doktor mäe juures registreeriti kõik ära ja vaadati mu Soldpuhka järel ja ütleb nii modega, enne jutustage oma olukord ära. Härra merele. Ain Ain-Ervin merele. Nende jutu järgi timukas, aga minu järel olime arvamused, olid väga tore mees ja rääkis, oli tollel rindeohvitser tegelikult eestiaegne lendur, lendur, ohvitser, aga ta oli siis mäel nagu sõjaline nõuandja seal. Ja mäe jutule ilma temata ei saanudki. No ja siis? Rääkisin ära täpselt nii nagu oli, mitte midagi eksimatult rääkis, et oli koosolek ja ohvitserile ütles niimoodi, et see ei ole Meiega ei ole õieti talitatud, oleks võinud sõdida seal rindel ka, aga andke meile ka samasugused võimalused nagu teistel on meie nende relvadega sellel kolmandal tankiarmeel mitte midagi. Ja oli ära kuulanud lint, saadeti mind siis mäe kabinetti ja tuli see kaasa. Ei tund saadeti mind, seal polnd kedagi mäe kabinetis paluti mul istuda, ma istusin ja siis tagant, uksest tuli mäe. Ja noh, laulus on, et tervituseks tõstab rasvunud käe. Mul oli niisugune tunne, et ma võtsin seakoodi pihku, nii suur rasvane käsi ja ta oli suur mees ka tüse mees tüsemis ja ma küsisin või tema ütleb siis, et mul ei ole täpselt selget pilti. Miks te tulite, aga mulle räägibki, et teil on mingi nõudmine, nautisid head. Rääkisin, kui palju surma sai inimesi ja, ja eestlaste moraal on sellega täitsa löödud, et meid visati sinna lihtsalt kahurilihaks, mitte midagi, keegi meid ei toeta, Saksa lennuvägi oli sel ajal veel olemas ja oleks saanud toetada. Ja kolmas tankiarmee oli teada, et meid ründab. Ja kolm ja pool tundi, Me vaidlesimemäega. Ma ütlesin, no et kuidas me siis teeme, mass taga, lihtsalt andke korralduspataljon ära tuua. Leidke meile eesti rindel koht, kus sõdime surema siin, aga mitte seal siin ei püsi, olgu missugune tahes, siinselt tean, mille eest me sureme, aga seal me ei tea, mille eest. Ja, ja siis ta tükk aega mõtles ja ütles niimoodi, et hüva Üheksandal augustil olge need, kes ära tulid, kõik vanas riigimõisas. No kõige esimene nõue mul oli see, et mehed, kes sealt ära tulid, ei ole desertöörid, vaid nad on eestlased. Teine asi oli see, et anda meile võimalust sõdida Eesti rindel. Ja kolmandaks oli niimoodi, et mitte selle komando all, sellepärast et see suude oli väga sõnakuulelik sakslastele, ta ei hoolinud sellest, et nii palju sai surma. Ja nii siis tehti siis uude, toodi oma kompaniiga Emajõe äärde. Aga kõik need mehed, kes seal olid, läksid Narvale, oli anti üks SS ohvitser, kes viis nad oma väeossa. Teie mehed, meie mehed, aga mina ei saanud sellepärast minna, suude oli vahepeal saatnud Lembit Rämmali nii kolme mehega mind otsima, et kui kätte saab arreteerida omavoliline saadik. Ja ma ei läinud sinna sinna Narva alla, vaid maistusin rongi peale, tegin omale paberit Saaremaale, eksisin aga sellega, et ma tegin komandeeringu omale 10-ks päevaks saalima ei tohtinud rohkem kui kolm päeva, siis tuli jälle pikendada ja nii. Ja veel, standard ütleb niimoodi, et. Tuleb siin kinni võtta, kuste vahele jäid kuivastus Maale minnes virtsust läksin üle midagi kuivastuseli, veel sandarmi vastase. Ma ütlesin veel Saadjärve, nii et uskuge mind, vaadake mu, no ma olin kirjutaja, ega ma tegin omale kõikvõimalikud ristid ka, kui ma nimekirja esitasin, raudristi saamiseks või teeneteristi mõõtele käia. Ma panin ennast ka nimekirja. Muidugi rühmaülemaga leppisime kokku ja kompaniiülem oli vahepeal haavata, kuna haiglas ja kui nad vaatasid morist ja ma ütlesin, et ma ei ole terve selle sõja ajal, ma 41. aastal läksin Saaremaalt välja, mu kodu on Saaremaal, seal Soldburis oli kirjutatud. Ja ma tahan üks päev kodus olla, sest no mine aga ole homme siin. Ma teadsin, ma sinna lähen, siis ma olen metsas ka. Tulid ligi ja viisid kommendantuuri. Ma Kominentuuri suhtlesin natukene aega ja et komandandi jutule pääseda ja tuleb jälle üks Eesti ohvitser ja näeb mind seal vormis ja ordenitega ja idamedalid ja asjad rinnas ja see viidava rahvaste vaprusmedali linnas ja rünnak värk ja ütleme niimoodi, et mis sa siin teed. Ma ütlesin, et ma tahtsin koju tulla, aga tegin jumal ise, komandeeringu jäin vahele, ei tohi kümmet päeva komandeeringus olles, üks päev lubati tõesti seal jagelema sakslastega. Tule mulle kompanii vanemaks mass, kuidas ma tulen, ma olen ju arreteeritud. Läksile komandandi juures, Ma võtan selle mehe kaasa. Pani mind oma mootorrattakorvi viis rindkallemäele ja ma võtsin kompanii üle, samal päeval. Ma sain olla nädal aega kompanii vanem, seal. Siis tuli, käskis Viljandisse minna. Aga ma läksin Viljandisse ja. Viljandi staadionil oli niisugune kus oli toodud kokku kõik, kes vanglast ära või kes sõja igalt poolt, kust ära tulid ja nendele siis mõisteti seal kohut. Ja oli kaks võimalust, kas lähed vanglasse või kirjutad alla, et lähed vabatahtlikult rindele? No kõik kirjutasid vahva takilt rindel. Ja. Tuli siis järjekord minu kätte, minul kohut ei mõistetud, rääkisin ära oma loomismoodi, miks ma tulin siia. Ja oli seal üks Viljandi ohvitser vasepataljonist ütleme niimoodi, et juba tuled mulle. Neid mobiliseeritud mehi välja õpetama. Saadeti mind siis Heimtali mõisa ja mis väljaõpet teed, talumehed olid võetud maalt, ma õpetasin, kuidas püssi lasta ja, ja hakkan mina nendega vini seal tegema või vasak-parempoolne kästil ajal, kas need õlid tulevase piirikaitse rügemendi mehed? Ei, need olid lihtsalt mobiliseeritud mehed, keda taheti saada Narva rindele lihtsalt mobiliseeritud meest täienduseks täienduseks ja ja, ja ikka niimoodi, et õpetati seal kolm, neli päeva näitasin ära, kuidas relva kasutada ja läksid jälle, tuli uusatsia. Ja siis äkki ükspäev öeldi niimoodi, et nüüd lähme ise rindele ja viidi meid Kärstna alla Viljandimaal. Ja kui ma läheksin Kärstna all kästi kaevuda lageda põllupeale. Et vastu võtta venelane? No ma sain aru, et see on jälle niimoodi, et meid ei usaldata ja siis öeldi niimoodi. Iga 20 mehe kohta on üks SS-ohvitseri ESS allohvitser. Mis üksus oli? Need olid toodud kusagilt rindelt tagalasse, et hoida meid, neid kilbid sees ja nemad selle seeessess, allohvitser oli kergekuulipilduja taga, kui sa taganed saatsiitult sealtuse punane. Nojaa, aga see ohvitser, kes seal oli meie Liivo vanemaks määratud, seda taganemist piirama, see tuli, ütles mulle, et arvestada seda, et sügisel neid ei ole seal enam. Hiljem minema, aga kaevuga praegu sisse, et on näha, et hakkan vastu. Siis. Tulime ning kui juba pimedaks läks, ma ütlesin meestele, et aitab küll siin lageda põllupeale veel midagi peale minema. Ja läksime minema ja ma ütlesin nendel meestel, kes seal olid. Viis, meil oli üks ohvitser ka. Ohvitsin siia, tema paluvad ära mu nime, nimeta ta praegu võõra nime all Eestis. Ta elas tervisenõukogude võõra nime all, abiellus naisegi, võttis naise nime. Ja ütles, et minge, mehed, kes keegi oskab ja mina võtsin siis kõik Kihnu ja Saaremaa mehed ja tulin Häädemeestele. Mõtlesin, et ehk saab paadi ja paneme minema. Roots. Meile paat anti, aga niisugune tormi oli, et selle väikse paadiga ei lähe kuskile. Saaremaast vähem möödasõite. Ja ei olnud midagi, saime seal öö olla, hommikul 23. septembril tuli tankid Häädemeestel, siis. No meil oli juba selleks ajaks varutud, kõigil olid treening, dressidega, saksa saapad olid jalas. Läksime polkovniku juure, ütlesime, et, Me oleme saare mehed ja tahame koju minna, aga seal on veel vabastamata. Ja ta siis kirjutas paberi kaasa, et me oleme tulnud tema juure ise, mitte meid pole vangi võetud. Ja ütlesid mingi pärnu, minge Pärnu komandandi juurde ja siis vaatate, mis saab. Tulime bänno ära, kuulati meid seal natukene korra üle ka ei kõike ja pandi kinni tapamajja ja hakkasime käima lennuväljal tööl. Lennuväli olid täitsa ju purustatud lennuteed, lennurajad olid remontida. Üheksa päeva tegin seal tööd, ma tundsin. Ma suren nälga, lihtsalt antinisust natukene mingisugust suppi laga, aga sellest ei elanud ja üheksandal päeval riskisin Meiduvad üle tee käia, joomas, läksin jooma sinna ja vaatasin parajasti kedagi ei ole, hüppasin sealt üle aia ja läksin. Ja mul oli taskus palgaraamat. Valga raamatu ümber oli tavaline pruun paber ja läksin linna kommendantuuri, hakkasin venelasega Comendandiga majoriga rääkima, ilusat juttu ja ma ütlen vene keel suus ja ma, ma tahtsin saada eesti ohvitseriks eesti ohvitser pidi oskama viit keelt ja mina tuupisingeelini ja nad on mind aidanud kogu elu. Ja siis ma ütlesin, aga mul ei ole linnas liikumise luba. Tema kirjutas sinna linnas, liigun lubatud templi all üldse ei teinud lahti seda SEST palga. Ja siis ma läksin, linnavalitsuse sekretär ütles, et näed, mul on siin saksa keeles kirjutanud, nad ei saa aru. Tõlkis vene keelde, mis siin kirjutatud on. Ta kirjutas mulle kõik Seppeno, sündinud sel ajal Saaremaal. Jalanumber 42 ja ja, ja nägu ümmargune ja kõik, mis seal. Tõlkis ära ja lõid pitsati alla. Ma võtsin selle valge raamat sealt välja asi, kus linnas liikum lubatud, panin sinna vahelisele paberit. Ja läksin tänu parteikomiteesse, ma ütlesin, et ma olin metsas partisani, pidanudki mulle tööd ja kus hakati mulle siis kohti otsima linna kehakultuurijuhataja ja ja igasuguseid ja viimaks sinu kauple saadeti nüüd Pärnu kaubastu kaadriosakonna juhatajaks, direktori asetäitjaks. Mulle välimus oli sõnniku all, magasin 10 päeva. Julgeolekumehed tulid jälle kahvustus. Tiinada ütlevad, et teil siin on kolm kahtlast meest. Ütleb nimepidi kohe, kes nad olid saksa ajal kõrgete kohtade peal. Me peame neid arreteerima. Ma ütlesin, telekas ei saa kuidagimoodi. Teie arreteeris. Ma võtsin, kus viibisime, pidime kommertshinnaga müüma vina, müüsin selle nendele tavalise hinnaga. Ja nemad ostsid siis seda viina ja ja, ja kui nad jälle juua tahtsid, jälle tulid. Jälle viide vaja, kas kolm meest ja kolm pudelit või iga mees, kolm pude rei kolm pudelit said kokku, igavesest sai pudel, aga sel ajal olid suured pudelid. No ja siis läks asi nii kaugele, et tuli üks Saaremaa naine kes oli nuhk nõukogude all, nüüd nuhk saksa pool ja siis veel meid oma kolmas kord jälle seal ja ütles julgeolekus, kes teil seal on? Siin ees oli Saksa sõjaväes kolm aastat. Aga nüüd oli inetu arreteerida, sest nad olid nii palju viine juhtunud. Ma ütlen, seal ei toonud, saadeti tööpataljoni ja tööpataljonist arreteeriti. Nii et 46 olime praktiliselt kogu aeg juba arreteeritud, aga, aga lasti mul veel natuke aega, nad uurisid, kellega ma suhtlen, mind saadeti kaks korda Tallina ja iga kord, kui ma Tallinnas kellegile rääkis, mind pildistati, selja tagant pildistati seda meest, kellega ma rääkisin. Ma nägin neid fotosi pärast, siis kui juba kohus oli läbi ja ja siis ma tüürpataljonis oli väga tore, ütlen mereväe kapten julgeolekumees, ta ütleb, et kuule, mul on viimane aasta olla. Tööl, ma lähen pensionile. Ole hea mees, võta omaks, et sa olid inglise spioon. Ma mõtlesin, et kuidas sa saad seda ütelda, pole ju. Ma näitan sulle, kus sa olid, ma mängisin Kroonlinna ohvitseride klubi võistkonnas võrkpalli, kõige lühem mees ja mängisime kuningliku eskaadri, üks emalaev oli seal. Selle kapten oli võrkpallimeeskonnaga vastas. Nüüd kui rivistati üles meid, siis mina olin kõige lühem, viimane omas ja järgmine hakkas nüüd kapten, teised lõigati välja ja need siin sind värvati. Ja ma kirjutasin alla ja ma magasin mitte vanglas, vaid magasin selle ülemuse toas. Sõdur valvas, küttis ahju. Ja niikaua, kui siis lõpuks sealt Leningradi kohtu mind ei saadetud. Ma elasin natukene aega ka Leningradi vanglas. Ja siis märtsikuus 47 toodi mind Eestisse tagasi. Kuna ma seal ei tahtnud enam tunnistada. Kapten, läinud, ma tunnistanud ennast enam spiooniks. Nüüd oli vaja Eestis see kindlaks teha, et ikoon, spioon. Noja spioon, sa lähed surmanuhtlust, surma jaga surmanuhtlust oli ka sellest, et ma kuulusin 41. aastal mobilisatsiooni alla, ma olin sealt juba põgenen selle eest ka, mis on nagunii. Aga siis hakkasid Raua tänaval ülekuulamised. Et ma võtaks sellest peona ametiga vasta Raua ja Kreutzwaldi nurgal seal mereväe, mereväe, oma mereväe vastuluure ja ma tähendab, ma olin balti laevastiku ehituspataljoni lang. See oli pikka aega nende käes, akna tulid siniste vineeridega kinni löödud. Minu tee raadiomajja viis sealt mööda ja ma nägin ainult inimeste jalgu. Seal piinati inimesi, seal oli niisugune, mulle tehti ka üks vaadata, kas saab hulluks ajada. Meeter korda meeter, neljakandiline niisugune ruum ja umbes meeter 80 kõrge maameeter 68 ma läksin, sain püsti, seal olla teised ei saanud, ka istuda ei saanud. Ja siis hakkas peakohas tööle. Lihvija, kivide, lihvija. Kogu aeg käis, see spetsiaalsed pandi sinna mingisuguseid kivi vahele nagu veskikivi ja siis käis üdini. Ja kui ma olin seal kaks tundi ära olnud, ma tundsin, et no lihtsalt ei pea vastaja, laena, kirjutan alla, kirjutasin alla ja millele alla kõik, mis nad kirjutasid, ma üldse ei lugenud ka. Ja siis viiendal mail mind jäeti rahule, viiendail mail viidi mind sõjatribunali eesistuja oli kindral ja kaks polkovniku olid siis kohtunikud veel seal. Siis sõjaväeprokurör nõudis surmanuhtlust ja, aga Eesti poolt anti mulle advokaat tael oli siis minu eest kaitsja ja ta ütleb, et mis te sellest mehest tahad, et ta ei ole ju mitte midagi pahandust teinud. Staabikirjutaja. Ja miks ta läks üldse Saksa sõjaväkke, siis see balti laevastiku prokurör ütles niimoodi, et õppige tundma Nõukogude seadusi, lõi selle advokaadi minema seal. Ja ma ütlesin, et no et mul on seal kirjutatud, et ma olin spioon, aga ma ei ole, kus ma mängisin võrkpalli inglaste vastu. Ja ta võttis selle tähendab, jätsid selle paragrahvi välja ja ja kirjutasin niimoodi, et kuna Ta kõik puhtsüdamlikult omaks võtnud ja allkirjad andnud, siis kohus leiab, et ei ole mõtet kasutada seda kõige kõrgemat määra. Ja 10 aastat. TÖÖ varandusliku laagrit ja viis aastat õiguste ära võtmist, noh, 15 aastat tuleb olla, kas tribunal istus samas Raua tänava maja või mujal, tribunal oli mujal ja viidi, ma isegi ei saanud aru, kus kohta mind viidi, aga ma arvan, et see oli kusagil Toompeal hoopis võimalik ja. Nii et sinna mind viidi üks tribunali roosikrants siis ka, aga noh, seda ei tea. Aga võib-olla oligi roosikrantsi tänaval ma ei vaata, kui sind viiakse kinnises autos ise käed. Nii palju kui mind Tallinnasse veeti, ühest kohast teise. Minule pandi kogu aeg ameerika rauad ja Tallinna tänavad olid ju hirmus kehvad, nii kui nõksu tegi, nii läks ta kinni, järele ei anna. Ja kui ma jõudsin Raua tänaval, see oli, olete mul siin naha sees, raud. Nii, ja sealt siis sain oma 10 aastat kätte ja põrutasime tapikambris, ma olin veel juunikuuni, mis aastal 47 47 ja, ja 47 juunikuu tapiga läksin koos Paul Toomlaga. Piiskoppe oli Paul Toomlali kümnevõistleja, Haapsalust siis Uudeküll Oskar, see oli Joni toimetaja kunagi. Siis oli laevakaptenid seal tee peal, ma sain. Nii tugeva hoobi kuklasse, et ma kaotasin teadvuse. Nimelt ma julgesin ütelda konvoile, et sel mehel on 40 kraadi palavikku, ärge lööge teda. Me lööme sind ka ja lõid lõige. Ma olin spordipoiss ja ma talle ühel ajatasin, siis ta pilti, sõdurid rääkida, kes all ja äkki tuleb sealt tahtsid, tegid vastava, nagu need läigib. Räägivad, sai läinud, siis viisid mind loomavagunisse ja karistasid, jah, ja ma olin pesu väel. Ja Siberi ööd on külmad ja juba selline Novosibirski lähedal. Ja siis lõi üks võidest mulle laua serviti lauaga see kaela taha. Muidugi kukkusin teadvuseta. Aga enne nad sidusid mul raudtraadiga kuue millimeetrise Kathade seoti käed selja, ta nendel vaestel käeraudu põld. Ja kui ma teadvusele tulin, nägin, et me seisame kusagil jaamas, üks major on läbi katkise vagunine. Ja mina hüüan, et Vajorile ma tahaksin väljakäiku. Kes siin on? Ma hakkasin rääkima juurele, mismoodi oli kurvad, kus need tulid jälle kallale. Aga major lasi mul käed lahti võtta ja lasid mul välja käigus ära käia ja viidi uuesti sinna. Siis nendel traat läks katki ja nad sidusid mul musta elektri traadiga juhtmega juhtmega ja. Abeeerr sellega sidusid uuesti käed selja taha. Aga mina oskasin, leidsin naela vaguniseinas ja naela otsas, tõmbasin lahti ja siis õppisin uuesti kinni siduma, nii et ei märkaks. Hoian nii, see on kinni, istuma, pingul nagu oleks uuesti. Ja ma sain olla öö läbi lahti. Ma võtsin teise soki jalast ära, torkasin kaks jalga ühe soki sisse, teise soki tõmbasin pähe, peas on soe ka ja nii elasid seal Siberi ööd üle kaks ööd. Niikaua, kuni jõudsime Novosibirskile välja, seal viidi sauna ja siis ma hakkasin juba taipama, milles asi on, aga mul praegu ei ole kuuenda, seitsmenda kaelalüli väelammuta, isatasid ta ikka, panin paugu siin ära. Ja ja noh, siis viidi Kemerovasse ja Kemirovos metsatööl ja ja muide, ma olin Kemirovos terve aasta Varaste brigadir, vargad ise valisite eestlase brigadiriks sellepärast et siis uskusid, et tõesti me lõikasime metsaga, ühtegi puud maha ei lõiganud, iga kord, kui tuli see eraisik vastavalt metsasellel, näidati nuga, ei kirjuta sepa brigaadile 60 ju. Nii kaua kui ma vaatasin, et ma kirjutan alla sellele käsule ja Mulla aastaid jooksevad ja pärast aku otsast järsku see tuleb ju välja, nii suur puudujääk, iga päev 60 pihu aasta otsa ja siis läksin vabatahtlikult laadima. Sinna võis minna ükskõik kustpoolt, öine palkide laadimine metsaveoautodele väga raske töö, aga brigaadis oli soomlane, kes seda väga hästi oskas teha, nii et me täitsime. Me saime ükspäev kolme eesse. Ma istusin 10 aastat ära kaheksa ja poole aastaga. Ma soovitan seda, kuulaksid praeguse tänapäeva inimesed, kes räägivad tõtt, varast saab ümber kasvatada. Vargale ümberkasvamine on surm. Varas kirjutab verega alla, et ta täidab kõiki varga seadusi ja kui me tahame, et üks varas hakkaks inimeseks siis me peame andma talle uue passi, uue nime, uue elukoha, kus teda keegi ei tunne, siis saab olla, aga teisiti ei saa. Ma tean niisuguseid juhuseid, vähemalt viis, kus varas tuli laagrist välja, mõtles, et abiellun ja hakkan korraliku elu elama. Niikaua, kuni teised vargad üles leidsid ja ära tantsida teistele peale tehti lõppemine. Henno sepa tagasitee Eestisse algas kaugelt Magadani oblastist. Kodusaarele Saaremaale teda ei lubatud. Ei olnud inimese enda otsustada tollal, kus ta elada, võiskus, mitte.