Te kuulete Vikerraadiot, kuulete kirjutamata memuaare. Pajatab Virumaa mees Ruuben lamburd tänaseks välja surnud perest, saare külast. Miks nii on läinud, kuidas elu muutus? Sealmail tuli nüüd kuus aastakümmet tagasi, Ruuben lambur. Noh, eks ta tulitult sinna niisama augu igale poole mujale, inimesed olid hämmingus. Eriti hästi on meeles, kui need lennukid madalalt, noh, noor poiss, olin k ike jubedus, tunne oli vihal, kui nad nii metsa pealt kohe madalalt üle külade tiirutasid ja igasugused suured pommitajad ja. Nojah, ja eks rahva meelsus oli seal ta samasugune nagu igal pool mujal. Kas 40. Vene sõdurit nägi juba maal sealkandis või jäi otseselt peres saare, see ei olnud juhus näha, aga siis juba siin Rakveres ja Mustvees sai käia seal kitsa roopalisega saiu alati mustades käia, seal praami järel toidukraami ja kõik muu siis seal oli jah, neid liikumas juba küll ratsaväelased haisesid hobused, kuidas ratsaväelased olid põhiliselt hobused, haisid, mehed, haisid veel rohkem. Selline mulje on jäänud sellest. Ja see oli niisugune eriline, see oli neil seal hobused ja eks ta hobuse higi ja see kõik nad läikesid sellest, ega need riided olid neil ääretult mustad, läikivad riided on ka meelest higist. Olla teisiti, kuidas te selle esimese punase aasta üle elasite varsti hakkaski ju talusid väiksemaks lõikama ja nojah, meil seal asunduses olid väiksed asunduskohad, ei, sellega probleemi ei olnud, et keegi oleks kulakul või kedagi seal hakatud niimoodi. Noh, väiksemaks lõikama midagi. Aga no üldiselt ikkagi selline selline noh, oli üksikud, kes, kes siis läksid kaasa ja nende peale siis oli kah niiskid viltuvaatamist ja nagu ikka, see on tavaline asi, oli ka siis rahvas hakkas nüüd ümber kujunema alles siin kusagil peale peale 49. aasta küüditamist ja siis, kui juba nii see ajuloputus tõsiselt ette saadi võtta. Aga siis oli ju ikkagi nii, isa oli mul isamaaliidus, ta oli seal, oli veel see Isamaaliidu väikeosakond, tema oli osakonna või juhatuses, oli liige ja vend oli kaitseliidus ja noh, nii ma olin ise noorkotkas ja ja nüüd, kui 41. aastal Se arreteerimise laine hakkas käima, siis nüüd selle juhatuse esimehele ja siis isale tuldi järele, aga me saime isaga eest ära, aga see esimees viidi ikkagi ära. Rääkige täpsemalt sellest järele tulemisest. Saite teada lihtsalt, ja meil aimu oli, isa oli valvel küll ja nüüd autoga tulli. Aga seal oli küllalt vilets teiega, nad ei saanud kiiresti sõita selle suure masinaga ja no ja me kuulsime selle asja ära ja hüppasime siis kasvõi sealt tagumise toa aknast välja. Rukis oli kohe akna all, rukis sealt võssa ja tookord oli kõrge rukis kõrge rukis, Joico isolul, toredad viljad tol ajal kadusite rukisse. Ja, ja siis noh, sõdurite toazarootsid kätte ei saanud ja ema oli väikse õigs õega seal toas temale midagi tehtsid, küsivad, joovad piima ja ema andis levima, süüa seal ja läksivad minema. Ja noh, rohkem nad seal sinna enam ei tulnud ja seekord sai läbi, aga aga noh, 47. aastal siis ikkagi viidi ära. Isa, ema ja kaks õde, kas sõda läks vaikselt üle või seal kandis lahinguid ja meilt läks ta mööda? Noh, ooo nurme on meil kusagil 15 kilomeetrit ja tuduses 10 kilomeetrit, vot sealtkaudu läks ja Avinurmest ka. Avinurme on ka 15 kilomeetrit, nii et sinna otseselt sõda ei puutunudki, ei ei minnes ega tulles. Millal teil endal tuli kutse peale minna? Saksa sõjaväkke ja see oli kevades kevadel oli kusagil maikuus, et mina olen ise 25. aasta mees. Esimene kord, kui see 25. aasta monopoli, siis ma siis me ei läinud, meil oli viis poissi ja me otsustasime, et me ei lähe, aga hiljem siis 44. aasta kevadel siis me läksime ja siis läksime Kloogiale, tegime õppused läbi ja hiljem sai sinna grivasosse mindud. Olul pandi Divi nordlandi juure, aga seal kuigi kaua ei olnud, ei olnud, võeti ära ja viidi siis kuremäele sealt läksime siis selle 20. diviisi vist endise Narva pataljon. Ta siis seda nime enam ei kandnud küllaga, seal oli siis sissiljer karjäärikümmend ja Risi leer, pataljon 20 ja siis te olete Narva pataljoni viimase vahetuse mees, viimase vahetuse mees tuleb niimoodi välja ja. Ja siis noh, meie pataljon kattis taandumist, tulime viimasena sealt soost ära. Konsu järve juures ootasime veel venelased järele ja seal sai veel vastu hakatud ja ja siis Tudulinnast, kui hakkasime, siis tulime sealt Iisakust läbi Tudulinna Tudulinnas hakkasime just ära tulema, keskpäeval siis Avinurme lahing oli juba läbi ja siis abielu poolt juba tankid tulid meile peale, aga meil oli tankitõrje kahur oli sealsamas kiriku taga ja see ajas nad tagasi ära, ühe lasi, lasi suitsema seal ja teised läksid tagasi. Ja siis, aga ma olin siis jalast haavatud ja maonurmes jäin maha. Rühmaülem ütles, et sinust ei ole edasi tulijat, noh, jalg läks paiste, visse soovesi läks Kaavale sisse ja kuidas te pihta saite? See oli juhuslik kild, juhuslik kild ja mitte suur kild oli väike kild pööranud tähelepanu, seoti korraks kinni ja nii ta olija, aga ta ei olnud ikka päris kinni kasvanud ja nüüd siis marss oligi äge ka liiga talle ja ja läks väga paiste ja ta oli mul veel paar kuud oli ajas naha maha, jalg. Ja must edasi minema, et ei olnud, muidu oleks järgmisel päeval pidanud Porkunis no ja vastuvõtt seal, suur saun ja siis ma jah, sellest nii palju mul oli siis on need, kellest sain ära, mismoodi mehed need vanad Narva pataljoni mehed olid? Nii palju, kui neid oli eluga sinna jõudnud, noh, mehed nagu mehed ikka rahulikud ja, ja ma ei usu, et mõni Apple'i ja mees oleks selle nüüd läbi teinudki, sinna ja nii kaugele jõudnud, aga rahulikud kindlameelsed mehed. Üks allohvitser Saaremaa poiss. Ta tegi meile uutele seal vene kone õppust mäenõlva peal, nagu ta seisis ja rääkis meile venekõnet ei tohi pera peale niimoodi lüüa. Ta lukk kargab tagasi ja, ja tekib lask, laskja. Ja samas tahtis istuda sinna taha maha ja, ja, ja kõksaski selle pera sinna vasta mullaserva ja kohe rinnus sisse silmapilkne surm. Ja see oli jah, üks niisugune isiklik mälestus sellest. Kas pataljoniülema nimi on meeles, oli see Hando Ruus? Jah, Ruus sai, kes ruudu asemel sai. Viimasel päeval jah, oli, ta käis ka seal ringi, aga, aga, ja ta oli seal. Konsu järvede juures, kui me nüüd hommiku venelasi järele ootasime, meil oli 12 miinipildujat, kaheksaseid, miinipildujad, need pandi niimoodi pala paralleeli mõlemas mati asendis, lasime siis märgid sisse ja jäime ootama siis nii kogu venelased, järved, seal üks, üks, üks 400 500 meetrit eemal oli üks lagendik, metsaserv tuli siin võsaserv sinna, siis olid kuulipilduja üles pandud ja siis ootasime, nemad ootasid meiega. Kui venelasi lageda välja tulid, siis siis andsime tule peale ja ruttu niipalju kui kellelgil laskemoona Allasi ära siis ruttu riistad selge ja ja tulema. Ja, ja õige varsti hakkaski miinipildujatest sinna orvu tulema, kus me kus me välja saime, nii et ega seal ajaveetmist ei oleks tohtinud ollagi. Mina olin veel miinipildujaülemaks noor. Aga õppused olid läbi teinud, jätkudes kasutataja ja käsklused ja käsu peale teha, ega seal ei ole midagi. Ta saigi see asi enam-vähem selgeks ka. Varasemate lahingute aegu oli Roosi hüüdnimi tou. Kas ta seda nime vedas sinnamaani järel või jäi sellest oli üks niisugune jutt või väljendus käis nendel nendel vanadel kulidel, et kuidas olid. Panen sulle tuua ära, käib hele plaks, oled pikali maas, leegid paistavad Leningradi all. Niimoodi siis öeldi seal. No minu sõnad süda tegelikult oli väike, aga minu sõda algas, algas 44. aasta. Õieti 45. aasta kevadest, 44. aasta talve sai vaikselt üle elatud, aga 45. aasta kevadest alla minu sõda. Ja siis selle aja jooksul jah, on, oli, mul on neid lahingud, oli tohutult, mis sai läbi elada. Mu, ma käisin laialt ringi. Noh, võtame siit Aa rannast peale, kohe kui Sid Tudulinna all ja siis siit noh, Kalmalt mustuse tagant läbi sinna vooresaare, tormasime nende meestega või seal läks liiga tihedaks, siis jälle siiapoole siin pandud midagi. See sõda käis niimoodi või siis ma sain, ma. 45. aasta kevadel sain haavata jalast läbi ja 47. aasta juulis sain veel kuulipeast. See oli teie tegevuspiirkond ja pihta säramised, aga alustame sealt, kust te sattusite vaenlase territooriumile okupeeritud territooriumile, kus ja millal venelased teistele läksid? Oo nurme külas, ma jäin ma väeosast maha. Nii see oli, õhtul jäin päeva, tulime Tudulinnast läbi ja õhtuks jõudsime nurme ja hoonest, siis ma jäin maha ja läksin ära. Isa kodus olite isa peresse äärde ja kuidas seal olukord oli? Sellega oli asi nii, et noormehi, seal oli hulgad, kõik vähehaaval tulivad, kes ei olnud surma saanud, need tulivad vähehaaval kõik, juba me saime kokku ja siis mul naabrimees, üks juust, leo noormees, sama vana kui mina, ühe aasta mehed olime. Me käisime vana väike, kui jaam oli seal vanaaegne. Metsatööliste maja oli tühi, seisis, vaatasime juba selle valmis, et seal saab, ehk kuidagi oli. Nii et see plaan oli kohe, et ega me välja ei jää. Nojah, aga siis juhtus üks niisugune jant. Detsembris neid ei olnud, me läksime, meil olid seal väiksed pruudid ka nagu noor meedik, läksime üks õhtu sinna ja ja jäime sinna ööseks, et noh, ei taha koju minna ka, päris julge ei olnud see asi ja. Aga me ei teadnudki, et õhtul tuli koolimajasse julgeolekuväeosa sisse. Ümbrusest seal ümbruses majas võeti hobused regedega ja nimekirja järel sõideti terve asundus läbi. Asutusele oli mitu varu, seal oli lini neli, viis haru oli niimoodi iga aru peale olid siis omad hobused ja ja öö jooksul Vöödi veeti. No kaks kolmandikku kõvasti perest saare mehi, seal oli 120 talu ja neist suurem jagu veeti kõik sinna koolimajasse kokku. Ja ühe korra öösi käib ümber maja seal, kus me olime ja perenaine tegi ukse lahti ja kus sõdurid jooksid sisse loojatele ja kohe sinna tahatuppa ka ja maast lahti, kes te olete üles üles, käed üles. No mis keeles vene keeles esialul käsklused olid vene keeles, aga siis oli üks eestlane, no eestlane oli, sest ta rääkis puhtalt eesti keelt, ka, mingisugused leitnandi pagunid olid tal peal. Kuidas nimi siiasinna, oo mul mees, sinu juures tulimegi. Nuujo, juust, leo samuti mõlemad ühekahtlusega mehed ja sõja. Ja omakaitses sai seal olla ju ja neid partisani taga ajada. Mis seal ikk. Kohe viidi Leow kööki, töödeldi teda natuke aega, siis töödeldi mind minut, muud ei nõutud, kui püstoli. Ise loll ka, ma käisin seal ja üks üks kumu tallu, liiskine, vastik koer, jooksisime hobusega, sõitsime sealt mööda ja see koer krahvas ühel mehel kuuehõlmast kinni ja ja ma võtsin püstoli välja, lasin koeral viltu. Ega ta pihta ei saanudki, ma hirmutasin, ta läks minema, aga eks see siis panigi ära mulle, et et püstunud. Püstol, ma mõtlesin, et no ma võin selle püstolid tuua. Aga ei, viidike kooli, mässaja koolimas visati meid klassiruumi, klassiruumi oli pandud pikad pingeklassi oli täi, ümbruskonna mehed olid sinna juba toodud, kõik, mõned tundsid, tundsin eriti oma naabrimehe väikest kasvu mees, vana ott oli 60 seitsmekümneaastane mees oli tema oli küll nii ära töödeldud, et teda hundu tundsin ainult riiete järeltöödeldud, see tähendab läbipekstud, joo üleni verine ja, ja, ja nagu sinine. Seal ikka käis peksmine kõvast. Looma ei saanud seal kaua olla, ma olin võib-olla üks veerand tundi, mis ma seal olin, läks uks lahti, kutsuti ära, viidi siis sinna kooli juhataja, korter oli seal. Juhataja oli sealt välja löödud, siis nüüd siis selline laud oli. Teiseski pool oli diivan ja teisel pool oli niisugune tugitool, tugitoolis istus üks niisugune vene kapten. See oli päris umbvenelane. Ja vastas istus seal siis kaks meie külameest. No need olid miskised, kommunistid olid. Ja saksa ajal viidi üks isegi oli kinni seal kolm, neli päeva lasti nad lahti ja seal nad olid kogu aeg ja nüüd need kaks vees, siis tekivad selle asja ära terve, sellepärast mehed panid kõik sinna alla. No asi oli selles, et meestel kohustus oli oma siis olla. Nojaa, aga mis seal omakaitses teha oli, suur magistraalkraavi sild oli, siis käidi seda silda, Vallo, seal üle üle ei käinud, ei sakslased ega venelased, ei partisanidega, keegi sealt ei käinud kunagi üle, aga seal sillapealse Valmas käidi, niisugune kohustus olid, mehed käisid seal ja ja see oli kogu nende süü, miks teid nüüd tapeti või peksti see naabrimees ott surigi ära, vanglas ta ei saanudki laagrisse? No ja siis mult nutku suvist tulen, ma ütlesin, mul ei ole vist tuli, proovisin veel öelda, aga sain kohe lataka selja tagant ära. Vastu kukalt, kohe pandi ja ma lõin niimoodi küünarnukiga, siis käisid jalad lipsti alt ära ja pandi velg jalgu otse. Noh, kas nüüd tead, kus ma ütlesin, et no hea küll, ma lähen toon selle püstoli ära. No ma vaatasin, et see on ainukene võimalus sealt välja saada, aeg-ajalt, muidu sealt ei tule välja kuidagi. No ja siis sain välja ja rohkem nad mind enam ei ei näinud. Ma siis oskasin juba teistmoodi käituda. Nad lõid uskuma teid, ütlejate püstolid, Toomet, tuletaja tooted ja jäigad, uskuma moni veenvalt räägin ja see veel see oma küla mees, Amissa lamburgeerutad, nad jäävad kõike paremini kui meie. No ja mis seal ikka, ma sain aru, et sa tead tõesti paremini kui keegi teine. Milline viha saigi inimesel olla, et ta, seda kõike sellele peresaarel isegi ja see oligi peressaaräving. 120-st alustan nüüd veel järele, kaks. Kolmas on nüüd üks vana talu, seal oli. Ja see oli häving. Kuhu te läksite? Läksin kodust läbi ja siis selgus, et ma olin teinud rumala vea, mu saksa sõjaväepüksid olid seal oli meil väikene nurkoligus, riided rippusid ja olin jätnud püksid sinna rippuma ja need saksa sõjaväepüksi ja püstoli padrunid olid taskus neli-viis tükki. Ja nad olid need sealt leidnud, kui kodus läbiotsimist tegid. Ja see oligi see põhjus? No ja. Ega siis midagi, mina sinna koju ei jäänud enam, sest ma olin kindel, Nad tulid, nad olid seal nädalapäevad või rohkem, mis nad töötasid siis oli seepärast puhas ja mehed saadeti ära vanglatesse ja kuhugi, vaata mõned. Ma ei tea, kas jah, mõnedki tulid tagasi, mõned toodi hiljem tagasi, mõne päeva elas ja jälle suri. Mul on sellest verest saarest isegi niisugune väikene väikene skeem tehtud, kus kus kohe jutiga viis maja, kus arreteeriti. Siis jäi kaks maja vahele, jälle kaks maja, arreteeriti, paar maja, vajad jälle? Neli, viis arreteeriti. Nii et seal võeti kohe korrast peaaegu. Jaa. Nojah, siis kevadel siis sai juba kevadel sain teiste meestega kokku kruusoja poolt üks nurm selludvik ja pikovi kalju. No nendega me põhiliselt siis selle 45. ja 46. aasta suveni kesksuveni koos olime. Ja muidugi nendega koos käisime, käisime paljud ulme, vahest. Vahepeal 45. aasta kevadest suve oli tuline Almeid ühe üle 100 mehe koos seal terve kompanii, nojah, ja oligi plaanisse vallama ära võtta. Aga ma ei tea, meil oli natuke õnne, sest terve väeosa venelasi tuli sinna sisse julgeolekuväes ja siis jäätiseplaan katki, aga noh teha ju võiks ja see on niimoodi, et tuled kokku ja teed midagi ära ja lähed jälle laiali, sest ega 100 meest tahavad süüa saada. Ja kus see 100 meest varjas end, mitte kuusi, kui me seal olime, siis olime koos, aga muidu ei olnud ju võimalik toituda ja ennast niimoodi varjatega. No siis mindi jälle laiali, kas siis kaks kolm, neli, viis meest ja niimoodi, kuidas neli-viis meest tuli, miskine paras arv oli ka rohkem, mõnes kohas oli 10 kümmekond meest, suuremat punkrit tehti ja, aga aga tavaliselt ikka neli-viis-kuus, meest, kas esimese talve ja elasite punkris? Esimese talve ma elasin lihtsalt heinaküünides lakkades ja olin üksipäini sellepärast, et noh, ma ei saanud teistega kokku ja kui olekski saanud, ega nendelgi olukord parem ei olnud, alul oli see asi ei punkrid, ei midagi, pold ju veel veel ehitatud, need sai alles järgmisel aastal ehitatud süüa, kust said eksidki omaste käest ja ja tuttavad ja inimesed olid ju noh, sellega harjunud. Ikkagi ega meie ei olnud üksi, need sõjamehed seal metsa 45 aasta kevadeks noor Sillaasi arvestuse järele oli kusagil üle 35000 inimese metsas, seal oli, seal oli naisi, seal oli lapsil vanureid, seal oli igat sorti, et inimesi meil on siin praegu üks daam, Tudulinnadaam, kes jooksis venelaste eest, mõnekuune laps oli käterätikuga kaelas ja ja noh, selliseid asju oli palju. Ja noh, aga siis suvel jah, eks siis kui see esimene suur arreteerimise laine nüüd üle sai kevade poole, siis siis juba need julgeolekuväeosad pühendusid juba palju õilsam alle tegevusele on eesti rahvast päästa, bandiitide käest. Algasid haarangut, nojah, siis algas juba jah, iga suunas ja teil ei olnud rohkem relvastust, rohkem relvimise püstol või? Relvastus tuli igasuguseid, oli ja oli turm, kereerija, empiisi ja automaat ja, ja neid igasuguseid kuuli pil saksa kuulipildujate laskemoon oli ju siis veel küll ja relvi oli ka küllaldaselt, nii et sel ajal relvastusest olime isegi mõne mõne mõnes kohas nendest üle isegi. Aga, aga relvastusega oli nii et ta hakkasid need padrunid aeguma ja otsa saama ja saksa teevad ja ajapikku tuli üle minna vene relvade peale, kui oli 100 meest koos, kas teil oli sellel üksusel ka oma ülem, oli juhtkond, noh, põhiliselt tuli arvestada Meestel Tudulinnas oli turna konsool, konstaabel oli ja siis omakaitse ülem, need olid nii kellede korraldusi arvestaks ja kellede korraldused üle ei mindud iga. Nii et noh, need kõik said hiljem surma, kus teil tuli üle elada, ütleme, esimene kõige tõsisem haarang. Selliseid, noh, miskid, väiksemaid vahejuhtumisi oli sageli, et läksid lihtsalt niiskuse valitsustele peale või, või sattusid juhuslikult kokku. Aga siis 45. aasta talvel sügisel me ehitasime väikese punkri kolmekeisi, kolm nori sai sisse ja Väikepunkri ahi sinna ukse kõrvale ja arvasime, et saame talve siin rahulikult üle üle elada, et ehk siis kevadel jälle vaatab, mis saab. Aga kesktalve juhtus selline asi, et ju siis kusagilt oli aimu saadud, et sealkandis on Bunker ja ooo, nurme tuli üks suur väeosa sisse ja need tekivad seal haarangu. Ja siis oli meil jälle tohutult õnne, sealt tuli külast tuli üks teie sinna metsaservale, seal oli üks talu ja sealt tagant tuli meie rada, tuli meile punkri juure, teine rada, aga keeras enne ära juba läbi metsa, läks üks, kuus-seitse kilomeetrit või niimodi läxoonurvasse. Ja nüüd me pidasime plaani haarame poisiga Laasbergi armuga, et lähme nurme. Ja kuulama, kuidas seal olukord on ja läksime nüüd välja, värsket lund oli tulnud vahepeal. Ja järsku see teine rada, läksime selle teise rada, too Norra minna, selle raja pealt lähevad värsked jäljed, iga 10 sammu tagant läheb metsa. Õnneks mitte sinnapoole, kus meie punkar oli, vaid teiselpoole. Meie punkrini oli sealt umbes 100 meetrit vini. Leksid teisel pool, no siis oli nii muljet. Et läksime kohe tagasi, vaatasime, võtsime endale valveseisaku sisse, ootasime kuni Huttani, meile ei tuldud seal mingisugune raketipauk kusagil kaugel käis vahepeal ja see oli kõik. Aa, järgmise aga jutud tulid meile sinna, tuli inimene ja ütles, et tahetakse uuesti tulla, teatakse, et punker siin. No siis võtsime õhtu kätte ja kolisime oma varanduse sealt minema. Läksime sealt kruusakülast läbi sinna kruusa taha punas valla suurde metsa. Meil oli, see oleks hea kind seal soise koha peal teade väga tihe ja siis läksime sinna, viisime oma Kolud sinna ja kaks korda käisime, ega seal suurt midagi olnud, aga toidukraami, kartulid ja mis oli ja ja küljealused, tekid ja värgid ja lihtsalt oli, olime juba muretsenud sinna. Aga eks nüüd tuli hakata uut punkri täitma, kohe järgmisel päeval läks kohe punkri ehitamiseks lahti, külm oli kõva. Kaevasime maa sisse ühe meetria meetri jagu või isegi rohkem pähe. Ja siis sai paigid puud ümberringi, sealt eemalt last tassitud sinna juurde vaid paika ja mul taha ja niimoodi nurkades olid postid sees niimoodi parajasti nii ligemale kaks meetrit kõrgust välja, siis põrand sai vanematest palkidest alla tehtud ja ja siis katusse peale sai üks rida paiki. Siis sai kuuseoksi pandud, sai teine rada, rida palke, jälle kuuseoksad ja muld peale, nii et ta oli kuulikindel enam oliteedis saed, kirved kaasas, Joyding, need sai, käisime külas toime, siis meil ei olnud mingisugust niimoodi, et kuigi külas venelasi ei olnud, siis me läksime julgelt, ega meil ei olnud midagi, pidime ainult vaatama, enam-vähem oli teada, keda ja ta pead kartma, keda mitte. Kartma, see ei ole õige sõna, aga, aga noh, ettevaatlik olema, mitte enda, vaid noh, inimeste pärast, kelle puhul sa käisid. Ettevaatus oli isenesest mõistetav. Kuidas te valisite punkri asukoha? Kuhu seda või siis ehitada, sealt läks üks kraavi tee Laekvere ja siis oli seal kraavi teed mööda keeras metsa ükse Veudee, mis läks raiesmiku peale, see oli sõjaajani Raias, seal oli küttepuid palju ja külarahvas käis sealt küttepuid vedamas. Vot seda rada mööda, meil oli hea metsa minna, jäänud jäljed, meiereid katud sealt ära ja vot sellesama raiesmiku kõrvale üks paarsada meetrit metsa sisse, seal oli üks niisugune kena kimbukene sinna peale me siis ehitasime sealt raiesmikud, said mõned palgijupid ka veel seljas toodud. Kas te moondasid maskeerisijatega punkri kuidagi või hakkas juba eemalt silma? Jahike kõige ligi sai siis ta hakkas silma küll, aga me jäime selle peale lootma, et siiani kellelgil keegi nii kergesti ei tule. Ja siin selja sinna tuli veel kaks meest tuli joonnurmest juurde, nii et selle all Me hakkasime viiekesi elama, oli rohkem kui viie jaoks, sest see sai kena suur punker ja ka siis oli ööpäevane valve punkris või magasite rahulikum. Häime magasime täitsa rahulikult, meil ei olnud ööpäeva. Enam-vähem Me päevaeti püüdsime ikke käia väljas ja kuulda ja, ja teine asi, kui üks teine asi oli ka mõned inimesed teadsid seda punkri kohta, tähendab need inimesed, kui need kuulsid ikkagi, et venelased on kuskil liikumas, siis, siis toodi meile sõna niigi ja ega meil ei olnud vaja nii väga väljas, ei võet pandi hobune ette, toodi sinna, tuldi sinna raiesmiku, pandi puu peale õpetaja meile sinna võt, venelased tulid sinna sinna, et vaadake nüüd, et paljudel punkri peale relvil. Noh, eks igal mehel ikka oli kerge rel ja kas siis mõni püstolkuulipilduja või see niinimetatud turmveer. Ja seal oli muid püssiga Itaalia mägiküti, mis oli all ja igasuguseid muid, siis oli LNG raskekuulipilduja ja ja nii, et relvi jätkus relvade pärast sõda pidada, aga raskem on, aga laskemoon hakkas tõrkuma, sõjaaegsed raudpadrunid ja need hakkasid juba tõrkeid tegema ja see oli liiga ohtlik. Roostatasid Jaano troostetasid ja tongid ei läinud lahti iga kord, nii et tulid juba tõrked ette ja tõrge võis, tähendab elu ja sellepärast ja neid juhuseid oli, kus, kus tõrge oleks kindla peale elu tähendanud, sest Mul endalgi oli 46. aastal nii, et nurga tagant kahekesi läksime nagu mees nurga esimene mees nurga tagant välja astus, nii kohesaila balangu rindu. Ja kukkus Jaagukus ja mina lasin nüüd sedagi, kes, kes lasi ja hüppasin tagasi ja osa oli juba minu arust meid mööda lasknud, olid seal kaevikutes sees, tõmbasin sinna kaevikusse veel kuulipilduja tule peale ja panin siis risti kohe nendele nende sekka suurelt üle tee ja pääsesin ära, aga, aga, ja kui mul oleks nii kõrge olnud, siis oleks mina Tallinna ja seal elada. Öösiti tuli käiagi kaitse rivist lahti, kui läksid niimoodi külasse. Koeri tuli karta ei, koeri. Koeraga mul on olnud üks juhus. Hommiku, see oli talveummik, kusagil hakkas valgeks minema. Ja mulle tuldi koer koeraga järele ja märkasin, kui vahe oli umbes paarsada meetrit. Koerg lähvatad, muidu ma poleks märganud ka omaette, läksin raudteed mööda. Hüppasin kohe sealt alla, noh, raudtee kõrval nii laiguse lage ala on, aga ma sain juba põõsast äärde välja, siis kui esimesed lasud tulivad. Ja siis ma hakkasin jooksma nadolid koeraga mul järel. Ja ma jooksin õhta pimedani. Külma tegin igasuguseid vigureid. Tee ääres oli vahepeal üks veo raiesmikke jälle oli, kust inimesed hobustega metsa õieti välja jooksin, sinna raiesmiku kõigepealt sealt siis ma sain juba edumaa sisse, nii kaugunevad sealt olidki. Tee ääres oli üks Aunik ja siin polkovniku kõrvas oli paras lepp. Ma hüppasin sinna lepa, painutasin ennast üle auhunniku ja siis jooksin metsa, läksin risti üle sihi, jooksin sihti äärt mööda 100 meetrit edasi, jäin sihi peale ootama. Järele tulivad. No ja siis vaatasin, nüüd ei aita midagi, siis läksin sinna lohusu poole, seal olid suured heinamaad, ma teadsin neid heinamaad, seal oli sadu eino küüne ja sealt veeti heinu. Ja ma teadsin, kui keerukad need teed, seal on võsade vahel ja ja, ja siis ma ristisingi sinna joostes ja. Vahest tegin niimoodi, et jooksin siit ära, tulin tagasi, nüüd oli see vahe, võib-olla üks, neli, 50 meetrit siit otseliine, aga neil tuli teha nüüd paar-kolmsada meetrit ring. Ma hüppasin nüüd tagasi sellesama tee peale, jooksid jälle ja niimoodi kuni õhtupimedani välja, siis läksin Tartu Narva maantee peale ja ja mul oli nii palju, siis siis alles oli õnne, et üks mees, üks vanamees ja õnneks veel tuttav mees ka läks hobusega. Hüppasin veepera peale ja siis ma sain ab tagant ära. Poolmaratoni. No see oli, see oli ja keegi nemad olid koeraga järel, nii et ega see asi mul liiga kerge ei olnud, aga noormees ja, ja treenitud mees ja said sõjaväe treening ja kõik see oli veel sees ja ja pidev Marss on kogu aeg seljas olnud jalgadel, nii et pidasin vasta selle asja. Aga noorem oli hea, vorm oli hea ja vormiga ei saanud nuriseda. Ja kuhu te jõudsite? Ma jõudsin välja selle mehega, tema elas tema paar kilomeetrit edasi oli tema, tema maja oli seal tee äärest üks kuus-seitsekümmend meetrit. Metsa ääres. Sõidame mulle sisse. Mõnusad vanamehed, nendega sai alati seal vaest kärakat panna. Ja olime siis, ootasime õues, nad peavad järel tulema, sest siis teisel pool nad minna ei saanud, nüüd seda suurt teed mööda, nad pidid musta pool minema. Nojah, ja ei olnudki väga palju aega, kui tulivad, Sa ikka mustad mustad kogud läksid teed mööda paistvas lume lume peal ja läksid mööda, läksid mööda ja läksid sinna, noh, ta ütles, et ma oleks ise, ma ise ei tahtnud, Mambline, lähen seal õuest kohe läbi ja lähen kuskile vana keelase radu. Küll sa jõuad minna, heinad siia, tuled hobusega kauplesid jälle torudel julgemaga, siis koeri võtnud jälgi ülesena. Koera ja koer ei võtnud enam jälgi üles. No hobuse peale seal kaduse jälgi ära ja hobune keeras alla ega tema sisse. Seal ta kindlasti teeb ja mööda luusis siia-sinna ja ja eks ta siis kadus selliseid ja see oli, mängi eluga, elujanu eluga muidugi. Kuidas närv vastu pidas sellises olukorras närv ja kuidas magasite? Rahulikult noh, meil oli linnuuni, oleneb, kus sa magasid ja mis ajal ja kuidas vahest läksid öösi, pimedas oli see retk ees, noh, nii pimedaks läks, et enam metsast minna ei näinud, Kobosid seal juurikate peal tegid endale paraja koha ära, et käbid külje alt ära saavad, panid pintsaku alla ja tõmbasid mantli peale, magasid elases. Mis seal ikka oli, vahest sügis oli nii, et hommikuks oli mantlil maa külge külmunud. Muidugi lõdisesid ülesse seal. Tegid väikesi tule maha ja tuli juba teine ülesse, kolmas ka, ja hakka selle elu käima seal midagi, ega, ega mingist kurtmist või niisugust ei olnud. Kõige hullem oli hiljemalt juba haavatutega, neid tuli aga järjest juurde ja väga rabalaks lastud mehed. Neid oli tohutuid haavu ja ja neid tuli siduda ja, ja neid ka varjati. Loomulikult arsti ju meil ei olnud, arstiravimid midagi ei olnud, kummelitee oli põhimehel põhiline ravimsidemed ka, kuidas oli, kui oli, siis oli, kui ei olnud, siis tuli midagi muud, kas mõni lina katki rebida või. Aga haavad olid tohutud. Ühel mehel Tudulinna poisil üks kaader, Tõnu, tema sai kuulisid kõrva tagant sai sisse eestlasele luu nükija silma, viskas peast välja ja ma leidsin ta alles teisel päeval. Eluvõimelise eluvaim oli sees ja ma siis võtsin ta ette jälle ja viisin ühte majasse ja seal keetsime kummeliteed ja pesin aga sellega jälle kõvasti haava puhtaks ja sidusin kinni ja siis läksin, otsisin ühe punkri üles, ma teadsin, et kaks meest elavad seal lähedal kuskil. Vaikselt elu üks Tallinna konstaabel ja üks ohvitser olid seal. Läksin, otsisin need mehed üles ja rääkisin ära, et mehel on niisugune olukord, et lähme Toomad ära, et juba on kuulda, et noh, tulevad, tullakse, seal käiakse ja otsitakse ja ma öösi läksime, siis kolmekesi tõime ta ära ja ja seal ta punkrist paranes, seda silmalaupäeval siin all seda sai kuidagimoodi sätitud ja pigistatud siia ülesse, niimoodi natuke nõu moodi jäi. Ja siis pärast paranes ära ja keeras selle vene traatsaba unel keeras selle traadi niimoodi kõveraks, et sai vasaku silmaga sihtida ja võite sedasi. Aga kui ma olin juba kinni, see oli kas 48. aastal või siis ta oli ikkagi Tudulinna all surma saanud. Nii et ega need mehed jäävad ellu üksikud ja, ja ega minulgi ei olnud niisugust mõtet kunagi, et ma elusalt kätte annan, aga näete, juhtus nii, et kaua te lootsite niiviisi vastu pidada, nii elada. Kas te mõtlesite tuleviku peale, mis neid ootab? Ei ütleks, ma ei mäleta, et me kunagi oleksime nüüd siin tulevikku või midagi vahepeal jah, kui see Churchelli sörsili kõne oli ja siis tekkis nagu mingisugune lootus, et noh ja, aga aga niisugune arvamine ei olnudki, oli nagu kindel etega. See on, nad on võõrad siin, anna Nanastajad, nad peavad kord siit minema, nad, me, me peame nendega võitlemas, on meie kohus, me, me ei saa teisiti. Ja, ja esiteks ja teiseks. Me ju nägime, mis tehti 41. aastal meiesugustega, mis tehti nüüd nendega, kes nende kätte jäi ja no meil ei ole kellelegi ei olnud tahtmist sinna kinni jääda. Ja, ja selleks tuli võidelda, võidelda tuli viimaseni viimaseni mees oli haavatult maasto, kui ta suutis veel relva hoida, ta ikkagi lasi veel. Ja me olime noored mehed viha täis. Me kutsusime ise endale sageli häda kaela. 46. aasta suvel olime oma nurme all, siis oli meid üsna mitu meest, kusagil paarikümne ringis olid jällegi Tudulinnamehed olid ka ja ja siis otsustati, teadsime, et Tudulinnas on venelased sees ja et nad tuleva toonume, me teadsime, et nad tulevad ja läksime neile tee äärde vastu. Ja lasime selle maa masinad ei venelasi seal pihuks ja põrmuks. Ja vaatasin, et siia nüüd jääda ei saa, lähme minema, läksime siit siit onule kaudu ringi, Virunurmest läbime Mäetaguse alla ja sinna sinna kanti. Olime seal Mäetaguse all, ühe järve ääres. Õhta, me saime sinna järgmiselt. Päeval õhtupoole päeva jookseb üks inimene sealt Mäetaguselt toob sõna meile, et tohutult venelasi, üle 20 masina tuli neid suure veomasinaga tulivad mitmesaja ringis ikke tulivad maha ja et on, tuleb suur haarang. Me taipasime ära, et siin on nüüd niisugune asi, kas nad siis tõesti tahavad siin, nüüd on Nurest ja sealt aga vaatasime, et lähme siit ära, doonor pool on meil vähemalt teada. Me paneme tilgast udu mujale poole ja ja nii läksimegi nurme tagasi, virur meest jälle läbi ja läbi metsade, varressaarei võhkassare ja, ja rõngassaare, mis nad seal on, sooäärsed talud sealt läbi ja ja see moonum inimestega kukku täitsa rahulik. Venelased olid tulnud peale seda lahmakat, kui me seal lasime, oli tuld küll kah terve Saika oli tulnud, kõigepealt too nurme. Aga hiljem tuli välja, et kui me viru Ruunvest läksime läbi, siis virunurmes oli nuhk sees. Ja see teatas neile, et üks ikka tuli sealt onu poolt, läks sinna, no neil oli selge pilt, et siis me oleme seal, et meid ei hakkagi siin otsima ja panime meile sinna vastu. Seal viidi siis suur haarang läbi, igatahes raadiod olid kõik sihtide peale üle üleval ja samm-sammult võeti kõik läbi, aga aga vahepeal olid juba seal kohapealsed mehed ka teada saanud ja need olid ka ära läinud, nii et see haarang läks neil ka täitsa tühje, nad ei saanud mitte mitte midagi ega kedagi sealt kätte. Jutustaja Virumaa mees Ruuben lamburi jätkab tuleval laupäeval samal ajal järgmises saates kandub Ruuben lamburi metsavendade võitlus Virumaalt Tartumaale. On nii palju aega kui olin vabama nüüd vennanaa peale elama. Turvate kevade ja lõbudes pea loobuma. Et jaa. Vaid tunni, et kõik näevad uuni. Me ümber hulgume meil vabadu mu neiuke vai kuuluda minule ja tulevikule. Mõtleme ikka jube. Ja lähemale meile. Plane mõtle sellele, kus halli kodumaa ja vaba Oikoviga Lohor kõrgel trikoloor ja Kalevi vabasta. Ladu. Et ei peaks langema mu isamaa ausalt võitluses või relvata Nii et elu ei vaidle hommikul ja Ta kutsub meid. Aga eestlane on riigi endale siis metsast välja tulla.