Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Viimase aja morbiidse meeleolu juures süütaks tänases kommentaaris samuti küünla. Aga see oleks lootuse küünal, mis valgustab tänase põlvkonna võimalusi elada tuhandeaastaseks. Samal teemal on siinsamas varem juttu olnud, märkides ära näiteks mehe nime rei kurtswayl paremini tuntud kui Ameerika leidur ja mõnedes ringkondades tuntud ka kui mees, kes kavatseb oma elu oluliselt pikendada päevast päeva täidetava programmi abil. Rei võrdleb elu kui keerulistel reeglitel baseeruvat protsessi, milles ajafaktor suurendab vigade esinemise tõenäosust. Sisuliselt võrdleb ta elutarkvaraga. Nii võttes on tal isegi õigus, sest hinnanguliselt ei ole üheksa aasta pärast meis alles ühtegi vana molekuli, see tähendab materjal vahetub meis umbes üheksa aastaga. Peamine, mis alles peab jääma, ongi töökindlad, reeglid, aga paraku need kahjustuvad Nende reeglite kontrolliga rei igapäevaselt tegelebki ja loodab varakult täheldatud anomaaliad abivahendite abil kõrvaldada. Tervishoiusüsteemile oleks taoline tervete inimeste igapäevane põhjalik monitoorimine aga liiga kallis. Tänaseks ülemiseks Eluja piiriks peetakse 120 aasta joont. See puudutab inimkonna keskmist väljavaadet ja loomulikult leidub üksikuid indiviide, kes pääsevad sellest üle tegemist teoreetilise elu ja piiriga, mis saavutatakse, kui suudetakse kontrolli alla saada. Kolm neli peamist surma põhjust alates südame-veresoonkonna haigustega ja lõpetades vähiga. Vikatimehe ajaksid unest üles vaid hulk õnnetusi, pärilikke haigusi ja loomulikult ootamatu linnugripp. Kolmapäeval Oxfordis Suurbritannia ülikoolilinnas kogunenud teadlased nihutasid indiviidi rõõmuks ja sotsiaalministrite ängiks hämariku horisonti aga veelgi edasi. Elu ja kestvuse pikenemise tagumine piir pole täna kuigi selge, küll aga võib üheselt kokku lugeda eluea pikenemise tendentside märke. Nii ennustatakse rikastele riikidele tänaselt 80 aasta läheduses olevast Elujast hüpet umbes 112 aasta juurde. Cambridge'i ülikoolis töötav oobri Tigree joonistab julgemaid graafikuid ning kinnitab, et esimene inimene, kes elab 1000 aastaseks, on tänaseks juba sündinud ja selle koha peal tasuks tulla tagasi hetkeks rei kurtsveli juurde. Rei ennustas midagi sarnast mõni aeg tagasi, osutades innovatsiooni arengu tempode kasvule. Täpsemalt mahub kogu eelmise sajandi innovatsioon kvantitatiivselt uue sajandi esimese 20 aasta sisse ning need aastad omakorda järgmise palju lühema perioodi sisse ja nii edasi. Selle kõige tulemuseks on tohutult palju täna etteaimamatud avastusi ja leiutisi. Nagu ei suudetud tänast argipäeva ette ennustada 100 aastat tagasi Neist toredatest asjadest mõni satub kindlasti ka inimese tervise valdkonda. Geenitehnoloogia tüvirakkude uurimine, bioonika ja nanotehnoloogia on vaid osa märksõnadest, kust abi katki minema või nõrgukese kehalise funktsiooni kandja täiustamiseks leida võib. Ordide Grey toetub oma ennustustes samale loogikale. Katki minevad osad saab peagi välja vahetada. Nende varuosade elu jaoks on umbes 30 kuni 40 aastat. See omakorda on tohutu pikka aega uute paremate lahenduste väljamõtlemiseks ja nii see surm töötuks jääbki. Tänase kommentaari mõte ei ole asuda unistama oma pensionipõlve sisustamisele, sest täna pole veel teada, kes selle kõik kinni maksab. Küll aga tasub mõtelda vanemate inimeste vajaduste rahuldamisele innovatsiooni strateegia kujundamise kaudu. See ei ole täna kuigi popp teema, kuid ka siin kehtib reegel. Kes ees, see mees?