Tervist head klassikaraadio kuulajad algab helikajasaade ja tänased muusika uudised on järgmised. 10. ja 11. jaanuaril toimusid Los Angeleses Arvo Pärdi Neljandas Rumeenia maailma esiettekanded Los Angelese filharmoonia orkestri esituses Esapekka Salaneni juhatusel. Me kuuleme immo, Mihkelson intervjuud Arvo Pärdiga. Pianist ja helilooja Rein Rannap tähistab oma 50 viiendat sünnipäeva kontsertidega klaveri. Kuldsünnipäeva intervjuu tegi pianistiga Kersti Inno. 20.-st 29. jaanuarini toimuvad Eesti muusika- ja teatriakadeemias rahvusvahelised Erasmuse improvisatsioonikursused ja kontsertsessioon Rossing Boders. Üritust tutvustab Eesti muusika teatriakadeemia välissuhete prorektor Marje Lohuaru. 21. jaanuaril esitleb takse Georg otsa nimelises Tallinna muusikakoolis Kaala kontserdil uhiuusi kontsertklavereid, Steinway, Estonia galakontserdist ja teistest Otsa kooli tegemistest, räägib direktor Aarne Saluveer. Lõpul tuleb juttu kolmest kontserdist. 22. jaanuaril esinevad Estonia kontserdisaalis Eesti puhkpillimängijate konkursil laureaadid. Oksana siin Rooma ja Andres Kontus. Seda kontserti kommenteerib Toomas Vavilov, küsitleb Kersti Inno. Homme toimuv Eesti Interpreetide Liidu kontsert Tallinna kunstihoones, kus eesti muusika kavaga esinevad Ivo Lill ja Jorma Toots. Kadri-Ann Sumera vahendab teemat. Ja 19. jaanuaril esinevad Tartu Salemi kirikus Tartu Jaani kirikut, kammerkoor koor, pliik, kaev vokaalis ning Tartu keelpillikvartett Lilian Kivi juhatusel. Hedvig lättegi intervjuu dirigendi, ka mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile head kuulamist. 10. ja 11. jaanuaril oli Los Angeleses esiettekandele Arvo Pärdi neljas sümfooniakontsert toimus Los Angelese Filharmoonikute koduks olevas moodsas ja palju imetlust tekitanud arhitekt Frankeeri kujundatud kontserdimajas mis kannab Walt Disney nime. Kontserti juhatas teose tellija Esapekka salonen, kes on praegu viimaseid kuid Ameerika ühe tipporkestri Los Angelese Filharmoonikute peadirigent. Kriitikute sõnul oli tegemist igal tasandil erakordse sündmusega. Teosali nimelt köitvalt hea esitus, suurepärane akustika sobis muusikaga ülihästi ja sümfoonia vastuvõtt publiku poolt oli tormiline. Ka esiettekande puhul Los Angeleses viibinud Arvo Pärt oli väga rahul ja suisa õnnelik, nagu ta kontserdijärgsel päeval tunnistas. Mul ei olegi võib-olla sellist muusikalist elamust elus olnud. See oli täitsa midagi enneolematut. Kui sa saad esiettekande sellise kvaliteediga. Neljanda sümfoonia esiettekannet juhatanud dirigent Esa-Pekka Halonen oli Arvo Pärdi sõnul talle rõõmus üllatus. Kõigepealt, see on minu jaoks haavastus, maa teda nii väga hästi ei, ei tundnud dirigendina. Ja ta ei ole minu muusikat nii palju mänginud ka. Aga selles inimeses on enneolematu potentsiaal ja, ja väga mitmekülgne ja ma arvasin, et võib-olla ta on rohkem moodsa muusika peale kontsentreerunud niimoodi, aga ta võtab viimase sügavuseni läheb välja ja, ja ta mõistab kohe ja mis on eriti imetlusväärne, et siin käib ilma jututa kõikett järgi. Nii nagu dirigent näitabki absoluutselt tule. Arvo Pärt ei ole 37 aastat kirjutanud sümfooniat. Eelmine, kolmas sümfoonia valmis tal 1971. aastal ning tema loomingutundjatele on mõneti ehk isegi üllatus, et ta tuli välja nüüd nii mastaapse tehasega. Helilooja enda sõnul on see teos ja see muusika nagu tema elutunnetus. Kellel on kõrvad, siia kuuleb. Siin ei ole vaja midagi seletada õigete, tegelikult vas inflatsioon ongi selles, et selleks emapiim nagu muusikutele ja mul on selline mulje, jätkab kuulajatele. Ja see ongi kõik. See on üks üks selline maailmatunnetus. Neljanda sümfoonia Eesti ettekande osas on asi veel lahtine kuid lähikuudel kõlab Arvo Pärdi nelja sümfoonia paljudes maailma riikides ja suurlinnades. Näiteks sel nädalavahetusel Chicagos, peatselt Austraalias, New Yorgis, Londonis, Hollandis, Prantsusmaal, Austrias, Soomes ja mujal. Teos on nüüd valmis ümber teha ja muutab olevat vaja. Esiettekanne Los Angeleses andis heliloojale selleks kinnituse. Nagu tõestas, et need noodid võivad niisugusel kujul eksisteerida, nagu nad kirja pandud on ja et nad kõlavad. Ja see on suur õnnetunne. Pärast nii ulatusliku töö valmimist. Mul on rõõm tervitada klassikaraadio stuudios Rein Rannap bit, kes meie pimedavõitu, jaanuaris puista publikule klavereid, kulda. Kontserdiga seotud ühe ilusa numbriga 55 ja ka homne kontsert Estonia kontserdisaalis algab kell viis päeval. Selja taganaga kontserdid Valgas ja Tartus, kuidas seal läks? Ma ei tea küsimuste õieti seda kava, ma hakkasin mängima juba detsembri algusest, et mul oli detsembris, sellele omab juba mingi seitse kontserdit vist ja nüüd nüüd veel mõned, nii et peaks saama tuttavaks näete jaoks hetkel selle aja jooksul, sest et kõik need lood on, ma mängin nüüd esimest korda elus, et need lood, mis ma olen ammu tahtnud mängida, aga aga pole ette tulnud ja, ja nii ta ongi täiesti uskava jäänud. Mida sa pidasid silmas just seda kava koostades? Ma ei oskagi öelda, eks alati ju püüan leida mingi kesktee selle vahel, mis mulle tundub, et publikule võiks olla huvitav, vaheldusrikas mitte liiga pikad teosed, mitte liiga igavad teosed, mitte liiga palju ühesugust muusikat järjest hoidvaid, ikkagi nagu erinevatelt heliloojatelt erinevatelt ajastustelt ja mõni lugu oleks ikkagi nagu pealkirjaga. Seekord on nagu päris mittu selles kavas ja siis teisest küljest, mis ma nagu ise tahaks mängida, et mis lood on nagu viimasel ajal jäänud nagu hingele, et oi, et see meeldib, et küll oleks tore seda ise proovida, mõni lugu nii seisnud terve elu, et noh, nagu see, millega kontsert peale hakkab. William pöördi lahing, et seda juba keskkoolipõlves sai vaimustatud sellest, aga siis ei saanud tervena seda nooti kätte, nüüd mõned üksikud osad olid kuskil kogumikes ja siis tundus see nii teistsugune muusika. Need mürginalisti töö, see Elizabethi inglise muusika üldse väga meeldis, see lahingumuusika on nagu sellest kõigest veel täiesti erinev sellised monotoonselt korduvad Ring Ghana ning mis seal käivad kõik ja noh, niukene sarve signaali teod ja trummid on niuke hästi naturalistlikultimite häiritud, et tõesti ongi terve lugu ongi ühe passi palju terve, mitu osa on seal ühe passi valda siis toru pilvandasid trummiimitatsioon ja noh, muidugi ääretult natu Ruslikud imitatsioonid kõikides nendes lahingusituatsioonides. Et seda mõningaid osasid siis, mis kätte sai. Kogumikes tookord sai Hortus muusikusega koos esitatud esimesel aastal me sageli niimoodi koos kontsertitel mängisime, mina mängisin klaverit panusitsembolotki ja noh, vahel, et temaga seal saab alati väikest orelit ja ja mingeid telesaateid tegime koos ja niimoodi siis see vanamuusikahuvialad maailmas algas ja ja selle tõttu polnud ka need noodid levinud, et muidugi hiljem neid noote sai kätte, aga, ja selle loo esitamine on edasi lükkunud. Kuni lõpuks ma otsustasin, et nüüd millal siis veel jääb, pärast löödi, on kavas Bachi, Itaalia kontsert, jah, no see on ka ammu seda tahtnud mängida ja ja noh, see kama, meloodiad, mis mul oli paar aastat tagasi, seal oli ikkagi sellised ÕISist kandurid kõige kõige populaarsemaid ja armastatumaid pole teised, nad olid kõik sellised lühikesed palad nagu see vahi Itaalia kontsert oli ka seal piiril, seal, aga no loomulikult on kolmeosaline ikkagi suurvorm ja ja selle tõttu jäi ta sealt välja nagu, nagu veel mõni linnasidki tänasest kavast ja üldse selles kavas, kõik on nagu suurvormid, aga nad on niuksed, lühikesed väiksed suurvormid, nii et võib öelda, et väiksed suured Kontserdid on olnud juba aastaid üle Eesti väga populaarsed ja see kava ka on ilmselt kuulatav ka nendele inimestele, kes nii väga klassikakontserdil ei käi. Jah, ei loomulikult seda ma pidasin silmas jah, mingi Brahmsi või Prokofjevi sonaati hirmutaks, peletaks inimesi eemale ja seda enam, et, et me küll Tallinn-Tartu, aga enamus kontserdi toimub ikkagi väga väikestes kohtades kus inimestel ei ole selliseid teadmisi ja harjumusi kuulajate ettevalmistusi. Et selle tõttu neil on lihtsam ikkagi alustada oma oma klaverimuusika kuulamist, ikka sellistest lugudest, mis millalgi ära lõppevad. Ja millel on mingi mingi side, noh nagu seekord see raekaotatud krossi pärast või siis listi legend Franciscus, kes kõndis lainet tormilainetele, et noh, need on niuksed, aga ilmekad eredad ja iga inimese fantaasiat käivitavad lood. Ja see aasta detsembris väga ilusaid ja jaanuaris ka niukseid annuseid kontserdi väga väikestes kohtades, nagu näiteks Rõuge kultuurimajas, kus ma pole kunagi enne satudki mängima ja see on niisugune hästi vahva eestiaegne kultuuri, maasika, puust laega nagu mingi kuursaal ja siis väljas oli paks lumi ja kõik ahjud olid köetud niimoodi hubaselt ja ja inimesi tuli ka selle väikse koha kohta kokku natuke ja nii et hästi, hästi tore oli musitseerida seal ja ja veel mitmes muus väikses kohas nagu seal Kullamaal ja tohi solia. Tõesti selline haruldane artist, kes mõtleb eelkõige publikule ja publikule ka nendes Eesti väikestes kohtades, aga, aga kas sul endal näiteks himu ei ole mõnda prisket Prokofjevi sonaati mängida? Ei noh, ma mõtlen publikule, aga ma mõtlen ikka endale ka, et noh, nagu ma ütlesin, ma püüan niisugust tasakaalu leida ja eks ma ise olen ju ka ju publik tähendab enda kontsertidel, aga noh, muidugi ma käin kuulamas siis ma olen ju ka publik, et selle tõttu ma lihtsalt nagu, nagu küsitlen ennast, et mida ma ise tahaks kuulata või mis kontserdil ja mulle endale meeldiks minna ja kuidas ma seal istuks ja kuulaks, eks ole. Ja Prokofjevi vastu mul küll mingit himu ei ole, ega üldse 20 sajandi muusika peale me siiani on mulle hästi võõras nagu oma muusikas gamma pean pigem tagasi minna ajas ja otsida niisuguseid selgeid tundeid, selge, emotsioone, ilusaid kõlasid, noh, kooskõlasid ja selged meloodiaid ja varasemat asja. Ainuke, kus see probleem on Schuberti puhul, et tõesti need supportisonaadid on hästi-hästi pikad ja hästi ühetaolised ja 40 minutit terveks kontserti pool kuulata, aga samas on mulle endale õudselt meeldivad. Ma olen mitmeid ja ma olen mitmeid mänginud ka kunagi ja ja vähemalt seda laama soorima ikkagi mõtlen, et võib-olla kunagi tahaks mängida, aga tõesti esiteks head inimesed vaatavad, et oi, et dist igavad seekord ei lähe. Medetaks tulemata ei tahaks, ammugi tahaks, et nad niisugune mõiste nagu igavus üldse neile kuskile mõtlemise ääremaale ilmuda võiks, et siis on mul ikkagi põhipüüdlus, on kogu elu, et jumala pärast kellelegil saalis igav ei hakkaks. Ja siis seal kavas Janno, pöördun nagu sissejuhatus alguseks ja siis läheb ajaloolises järjestuses vahitaalia kontserdis Mozarti variatsioonid Klucky teemal, see on ka hästi vahva muusika, noh versioonid üldse, see on nagu nagu džässtänapäeval teema on ees teema lõpus ja siis vahepeal nagu keeratakse sinna peale ja see on hästi vahva teose ja teises pooles hakkab siis Beethoveni Randoga raekaotatud krossi pärast ja pärast on romantiline muusika Schopeni Scertza number kolm, mis on ka selline. Minu meelest võiks olla üks kõige tuntumaid ja armastatumaid lugusid, ta on ta niivõrd teha. Ja siis lõpetuseks kaks muu Lemikkeli laialisti lugu. Siis legend number kaks, püha Franciscus, kes kõnnib lainetel ja lõpetuseks Ungari rapsoodi number 15, Rakoshi marss, et see viimane on ainuke lugu, mida ma kunagi koolis olen ka enne mänginud, aga ma tahtsin seda kava nagu kokku võtta, et kuivõrd algab pöördiga niukseid lahingumuusika, kui sa nagu marsid ja siis see viimane on ka lahingukirjeldus, 100 marss, kuigi hoopis sõjatehnika on muutunud ja ka rohkem on nagu heligel muutunud Esselist loob mingi sellise suure panoraami ning õlimaali maalib sellest lahingust, aga aga see pöördan nagu vase krabüüreta igat detaili vaatab seal, mis nööbid kellelegi. Selline miniatuurne. Aitäh Rein Rannap, ma soovin väga elamusliku kontserti sulle endale ja publikule. Kava klaveri kuld saab kuulata Estonia kontserdisaalis homme kell viis klassikaraadio salvestab kontserdi ja annab veebruarikuus eetrisse. 20.-st 29. jaanuarini toimuvad Eesti muusika- ja teatriakadeemias rahvusvahelised talvekursused muusikakõrgkoolide üliõpilastele. Stuudios on Eesti muusika ja teatriakadeemia välissuhete prorektor Marje Lohuaru. Mille poolest siis seekordsed kursused krossing poolers erinevad eelmistest peale selle veel, et seekord toimuvad nad talvel, mitte suvel? Jah, me otsustasime. Proovida ka talvekursuste varianti, kuna teatavasti mõnel on meile õppejõud ja üliõpilased on ka väga hõivatud olnud, nii et vaatame, mismoodi see siis paremini välja tuleb ja kena on ju näidata ka meie ilusat palve meie külalistele. Kuigi see kursus on seotud ju ikkagi balti mere maadeäärsete muusikaakadeemiate ka, nii et nii geograafiliselt kui ka ilmastikuerinevused siin ju väga suured ei ole. Tegemist on tõesti kursustega läänemeremaade muusikaakadeemiate tudengitele ja osalevad siis seal need õppejõud, need on toimunud meil juba aastast 2005 ja need on rahastatud siis Euroopa Liidu programmi Erasmuse vahenditest. See kursus on toimunud siis kolm korda, jah, ja selle kolmanda korra järel me saime väga austava nimetuse ja meid on nagu kvalifitseeritud Euroopa Liidu edulooks Saksest Thorin, me kandideerisime ja saime siis 20 Euroopa liidu programmis eas, kus siis muusikaprogrammina oleme ainukene sees. Et see on tõesti väga-väga suur tunnustus ja mitte ainult nüüd muusikaakadeemiale, vaid kogu sellele projektile ja loomulikult ka kogu muusikavaldkonnale Euroopas selle projekti juures. Me alati räägime nagu innovatiivsusest ja kuna aasta 2009 on ka Euroopa liidus märgitud kui innovatsiooni ja loomingulisuse aastaks siis on praegu võib-olla parasjagu ka natukene rääkida sellest, mida see innovatsioon siis nagu meie mõistes tähendab ja miks meid just kvalifitseeriti selle Euroopa Liidu edulooks. Ma arvan, et muusikas Eesti teatris on innovatsiooni tunduvalt rohkem, kui me ise oskame seda üldse lahti kirjutada või arvata. Ega innovatsioon ei tähenda alati mingi enneolematute ideedega või tegevustega nagu tuntuks saamist. Pigem ta võib olla ka mingi taaselustatud vana või on meie ja samuti väga niisuguse traditsioonilise ja väga tugeva muusika interpretatsiooni alal leitud uusi ütleme kas metoodilisi aspekte või uusi väljendusvahendeid või on ühiskonna sidusus on arendatud välja teistmoodi, nii et ma arvan, et innovatsioon on üks selline tähendus, millega tuleb kogu aeg tegeleda ja tegelikult ta tähendab arengut. Nii et tulles tagasi nüüd selle projekti juurde, siis selle projekti idee tasandil oli ju ikkagi aluseks jagatud kompetentsis jaganud tehtud ekspertiis. Sellepärast, et igas Läänemeremaade muusikaakadeemias, kes olid siis meie sihtgrupiks, on ju midagi erilist, ikkagi, mida teises ei ole need kitsad valdkonnad ja tõesti, meie puhul tuli väga selgelt välja, et see on improvisatsioon. Meie muusikaakadeemias on olemas improvisatsiooni professuur, mida täidab praegu Anto Petti ja ütleksin, et, et ka võib-olla selle projekti tulemusena on tekkinud ka selline väga tore tuumik noorematest õppejõududest ja Ma selged üliõpilased, kes nagu väga meelsasti osalevad, kes nagu leiavad ennast ka niisugustes võib-olla natuke teistmoodi tegemistes, kui on üks traditsiooniline muusika interpretatsioon. Ja ma arvan, et muusika ja teatriakadeemia ülesandeks ongi pakkuda ikkagi võimalikult paindlikke võimalusi hariduse saamiseks. Kui nüüd rääkida, mis on selles projektis konkreetselt uut, siis jah, me oleme kolm aastat praegu seda teinud, me ise oleme väga hasardis, me kõik meeldib ja meil on tunnustus olemas. Arenguks, minna edasi, muidugi me ikkagi oleme õppeasutus, ülikool ja nüüd, mil moel nüüd tuua neid elemente kõiki neid innovatiivseid, noh, kui meil öeldakse nüüd mooduleid rohkem sisse õppetöösse, siis kindlasti üks variant. Ta on siin olemas praegu meie Euroopa ühisõppekavad, mis tähendab, et rahvusvahelisi õppekavasid magistri Ta gaasi väga tugevalt toetatakse ka Euroopa liidu poolt. Ja selleks, et niisugust õppekava nagu hakata vormistama juba siis me kutsusime sellel aastal endal kolm eksperti väljapoolt ja ma arvan, oluline, et tõesti väljapoolt sõltumatud eksperdid tulevad ja hindavad seda, mida me oleme teinud kolme aasta jooksul ja vastavalt selle hinnangule siis vaatame, kuidas me saame minna edasi ja need eksperdid on siis Euroopa jätsu organisatsiooni assotsiatsiooni juht vaatajate hulka Burkhaagi professor jätsu poolt siis Jötebori ülikoolist tuleb helilooja ole Lützow, Holm ja samuti, mis on nüüd täiesti uuenduslikuna muusika ja teatriakadeemias toimib ka rahvusvaheline kultuurikorralduse magistri. Et siis kolmas ekspert on kultuurikorralduse valdkonnast Timagantell Soomes, kes hindab seda projekti kui potentsiaalse praktikabaasina kultuurikorralduse üliõpilastele. Nii et ütleksin, et need võimalused arenguks on lahti peaaegu kõik. Ja väga tore oleks, kui tõesti Hamburgis näiteks õpetatakse ka kultuurikorraldust, kui selline projekt saaks siis nagu kultuurikorralduse üliõpilaste magistrantide praktikabaasiks. Kas korrustel võivad osaleda kõik Eesti muusikaakadeemias õppivad üliõpilased või tehakse ka mingisugune valik? Ma arvan, et, Idee tasandil peaks olema igaühel võimalus proovida, mis asi see on, see katsetus. Ja praeguseks ütleksin, et ma ei tahaks teha valikuid, see on just selline võimalus, kus, kus inimene saaks enda võimeid proovida just. Ja praeguseks meil on, kokku tuleb 60 üliõpilast, 21 on siis partnerkõrgkoolidest välismaalt ja ülejäänud meie üliõpilased ja mida on eriti rõõm öelda. Meil ka kolm õppejõud õpetavad muidugi juba eelpool nimetatud professor Anto Pet ja dotsent Anne-Liis Poll. Nendele lisandub ka meie noor õppejõud just nüüdiskammermuusika ka valdkonnast on Taavi Kerikmäe ja kursuste. Kui nii võib öelda, tulemust võib igaüks kuulda kahel kontserdil neid kontserte märksa rohkem, neid kontserte on kokku 10. Ja need kontserdid on ka väga erinevates, tõdes need on Jatsu kontserdid on klubis ja klass ja aga kaks lõpukontserti on muidugi sellised, mis siis võtavad selle asja ja mida salvestatakse ka DVD-le ja me oleme neid edastanud, need, see on omamoodi nagu ka õppematerjal, kõik, mis siin toimub. Keda võiks veel nimetada õppejõudude poole pealt, kes on need tuntumad nimed? Jah, väga meeldiv on tõdeda, et siia tuleb Niklas kammermuusikaprofessor, sellist Hamburgi muusikakõrgkoolist. Samuti on meil väga hea koos toonud Poolaga akordion, löökpillid, Oldsaks Kaczyński ja mis on väga huvitav praegu. Et meile tuleb ka Islandilt, kus lauluprofessor Elizabeth Herling stotel, kes on väga kõrgesti kvalifitseeritud, kes teeb kursusi Londonis, Pariisis, Viinis ja huvi Eesti vastu oli nii suur, et ta oli nõus tulema ja, ja meie lauluosakond võtab ta meelsasti vastu. Nii et ütleme, õppejõudude kaudu on meil ju sellel projektil selline areng täiesti juba ette määratud, kuna meil on nende koolidega kõikidega üliõpilase ja õppejõuvahetus, nii et kui tõesti tekib hea kontakt ja ka meie eriala õppejõud peavad seda vajalikuks, siis on üliõpilase roheline tee minna sinna õppima, jätkata oma haridusteed ka välismaalt, mis on praegu täiesti normaalne hariduse osa, üks semester üks aasta pida välismaalt, teises keskkonnas. Ja siis tahaks nimetada ka meie Jatsu õppe jõudusi, Joakim Milder Rootsist, hoola Bengt Sand, samuti Rootsist siis libergia mägi, meie väga hea sõber Soomest anti Rissanen, andes Moogensen Taanist, nii et jätsa eriala on meil üldse väga rahvusvaheline ja see areneb ka nii õudsalt kõik, et et see on väga rõõmus. Ja mis te arvate, mida annab sellisel talvekursusel osalemine just nendele osavõtjatele? Nii palju, kui me oleme teinud ju kuna tegemist on Euroopa projektiga, siis on bürokraatlik, administratiivne ja ütleme tagasiside, nii üliõpilaste kui õppejõududelt peab olema väga adekvaatne, vaikne ja see peab olema korraldatud. Üldiselt on olnud see tagasiside üllatavalt positiivne, sellepärast kui võtta läti, leedu ja ka teistelt koolidelt üliõpilastel, ei ole siiski olnud võimalus proovida enda võimeid näiteks improvisatsiooni orkestris. Ma arvan, see on ka kasulik tõesti klassikalises interpretatsioonis tunda ennast natukene teises rollis ja ja see kõik nagu rikastab, temas on tegelikult haridus ja vastavalt, kuna see töö on ikkagi intensiivne ja nagu juba ammugi on räägitud, see ei ole lihtsalt intensiivprojekt, vaid see on vip projekt, mis tähendab väga intensiivne projekt, Peri intentsin, programm siis, siis on tõesti nad saavad ka oma vastavad credit point selle ees on 3,5 ainepunkti. Et see on tegelikult üks osa nende õppetööst. Aitäh tulemast stuudiosse prorektor Marje Lohuaru ja palju jõudu teile, aitäh teile ka. 21. jaanuaril esitletakse Georg Otsa nimelises muusikakoolis Kaala kontserdil kahte uut klaverit. Estonia ja Steinway. Stuudios on nüüd muusikakooli direktor Aarne Saluveer. Kuidas teil õnnestus osta sellisel majanduslikult raske kaks uut klaverit koolile? No see on vist ja mitte selle viimase kuu viimase poole aasta lootus, pigem on need eelmised kaks aastat, mis me nüüd oleme seal ühes kohas töötanud püütud hoida sellist natukene, kuidas öelda kokkuhoiu režiimi teatud hädavajalike investeeringute tegemiseks, nagu igal pool mujalgi. Ja ega meie majja mahub ja peabki mahtuma uut inventari sisse. Bel lähme kuhugi aasta jooksul, päris palju on, selleks me oleme õnneks saanud tänase seisuga ka natukene sellist Euroopa raha toetust, aga konkreetselt nende klaverit ost oli, oli jah üks selline, kuidas öelda kokkuhoiuprogramm. Ja sellele tuleb olla õnnelik ja ühtlasi uhke, sest et olukord meie kooli saalis valitsus polnud mitte kõige rõõmustavam, on meil on kohe veebruari sees Eesti parimate noorte pianistide jõukatsumine ja me seadsime üks poolteist aastat tagasi endale ülesandeks kuidagi jõuda selleni, et, et kõik, kes sinna mängima tulevad, saaksid oma elu sellise arvestatavalt hea pianismi elamuse. Nii ta siis oligi päris pikalt muidugi asjaajamistest, eks eeldab riigihankeid ja muid selliseid protsess, aga tänaseks läbitud detsembri keskpaigas jõudis kohale streinuitseegaks kaks, seitse, see on nüüd sellise suurusega klaver, mis meie kooli saali täiesti nagu sobib, tõsi, tehakse veel suuremaid mudeleid nii-öelda, aga, aga oma kõlajõult ja akustilised omadused sobib see meile kõige paremini. Ja 31. detsembri hommik oli siis kas kell läbi natukene, kui Estonia klaverivabrik oma suure kontsertklaveri meile kohale saatis, nii et aasta lõpuni teha. Kas olete juba jõudnud proovida ka neid, kas pianistid on rahul, kuidas need kõlavad? No peaks olema jah, hästi, kuidas öelda, täiesti pionismi mõttes rahuldamatu või, või segane inimene, kui nüüd öeldakse, et ei, see veel pole see tõsi, klaverit, erilised nagu inimesedki, nii et konkreetselt siis inimesed, kes käisid valimas neid nii Hamburgis kui ka siis Tallinnas, valisid neid ju igal juhul seal kolme-nelja erineva pilli hulgast ja, ja mis seal teha, pillid on erinevate kõlada, aga nii palju, kui ma täna tean. On öeldud küll Steinway kohta, et tema ülemine register kõlab juba praegu piisavalt avatult või kaunilt, et vahel mõni pill ajab nagu pikemalt vastu, tahab sellist nagu ülessoojendamist lahtimängimist, et ma olen kuulanud, kuidas pianistid proovida neid registreid ja hästi ilus. Ja Estonia uued mudelid on ju ka oma hinna kohta täna väga kõrgelt noteeritud, et Ameerikas ja mujal maailmas, nii et mis minu jaoks on võib-olla huvitav on see, et kui hakkavad tulema teosed mis iganes kahele klaverile, et et kuidas siis pianistid, neid kõlasid omavahel nagu pigem sobitavatest ega siis kaasatud ikka mängijast ka. Kas kõik muusikakooli õpilased pianistid pääsevad neile klaveritel ligi või on need ainult kontserdi eesmärgil? Teatud selline eeskiri loomulikult on, et eks tippmudelid olemist nagu nagu võidu sõiduski selleks, et noh, mitte ütleme, iga harrastaja peaks võib-olla võidusõiduautoga iga päev sõitma. Seetõttu on jah, see parimate mudelite kasutamine ju ikka nagu klaveriosakonna selline privileeg ja mõeldud just kontserditel arvestustel parimate tulemuste saavutamiseks. Aga, aga noh, samas oleks ka õige nii-öelda iga uus pill Eestis on omaette saavutus ja, ja siin on juba huvi tundnud mitmed tipp-pianistid ja ka rahvusringhääling selle vastu, et et äkki me saaksime kuidagi teha koostööd, et miks mitte mõned head plaadid lindistada nii-öelda uue pilli peal seni, kuni ta on, ta on ikka veel sellist täies nagu kuues kõlas. Kui suur on see ettevalmistus töö teha niivõrd ikkagi kaalukas ostu või kaks nii väärtuslikku pilli muretseda ühele muusikakoolile, kuivõrd seda nagu toetatakse või hinnatakse on see töö väga suur, mis sellele eelneb. See on ju tegelikult ikkagi valikute küsimus, loomulikult ehk siis ma täiesti õigustatult saani aru, meie kool koosneb mitmest osakonnast, rütmi, muusikast, mis iganes ja samamoodi küsis mu käest üks kit Aristet kuulge, meiega sinimängivad, mis mul toimub, et miks mul täna selline võim on. Ehk siis võimendus ja mis siis sellest kõigest edasi saab? Minu sõnum nagu on see, et, et kui jõuluvana tuleb ka, kes on selline vahel ju ka selliste materiaalsete kingituste või toojaga taga maabu kõikide laste juurde, pane nüüd oma 32 käega kõigile pakki korraga sülle ehk siis teatud valikut tuleb teatud hetkeks teha ja nagu ma ütlesin, see veebruaris toimub pianistide konkurss. Sellega me nii-öelda tegelikult ei tee nagu endale eelkõige žestivaid, kuivõrd tekitame tingimused kõigile. Aga nagu juba korra öeldud, et meil on plaanis vähemalt kui aasta jooksul umbes selline 18 miljoni investeering, et ehk siis tegelikult kogu rütmimuusikastuudio ja klassikalise muusikainstrumendid peavad saama ka välja vahetatud, sest võib-olla on õige koht praegu ka seda välja öelda, et kui on olemas valitsuse otsus nii-öelda kolmele kunstikoolile balletikoolile, muusikakeskkoolile otsa koolile, uue maja ehitamiseks, siis me loodame väga, et see siin lähiaastatel saab ka toimuma. Aga paraku ei kannata tänase sellise pillipargiga, siis siis siin oli nagu välja vedada, nii et sellega me peame alustama varem. Nii et see plaan ehitada uus maja kolmele koolile on ikka veel jõus. Keegi ei ole seda küll teadlikult maha võtnud, pigem niipalju kui koolid ise on saanud sinna kaasa aidata. Oleme tänaseks kõik omalt poolt ettenähtud asjad nagu sooritanud viimased rasked, et asjad olid siin hilissuvel, mis kujutasid ennast Tallinna linna natukene lahendamist nõudvat küsimust Tallinna Ülikooli ja linna vahel nii-öelda ühe ühe maaeralduse tegemisega, kas see on ka tänaseks positiivset plaaninud nii et järgnevalt peaks tulema siis rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, maja ruumiprogramm on tehtud ja võib-olla ma ei optimistlik selle 2011. suhtes, aga tegelikult on ju täna hease, et ehitushinnad on tohutult langenud, see, mis siin eelmisel aastal tundus olevat kosmiline hind. Ma arvan, et, et see muudab selle asja täna ikka tohutult realistlikumaks. 21. jaanuaril esitleti neid uusi klavereid Kaala kontserdil, kus siis astuvad üles Eesti ehib pianistide plejaad. Iseenesest on see üks kogukond inimesi, kes ühtepidi ise mängides, aga seda muusikat eluaeg kuulates ja süvenedes ilmselt tajub neid konkreetselt nende pillide vanked ehk kõige paremini. Ja selge on see, et see on nende jaoks pidupäev selles mõttes, et vaadata, kuidas siis kuskilt noh, on võimalik tingimusi luua, aga, aga eelkõige võib-olla oma eeskujuga, näidates et eks me ikka saali ootame, kogu koolipere, see toimub sellisel ajal, kus meil tavaliselt koguneb kooli 90 liikmelist segakoor, nii et, et ka nemad on sellesse protsessi kaasatud. Aga muidugi kõik meie tipud, need võib-olla nii palju kellelgi meie kooli vilistlas muidugi Sahankovast alustades meie oma pedagoogid Lembit orks Ralf Taal ja, ja seda nimekirja võib ju pikendada kui palju tahes, et kõik näitavad nagu oma sellise noh, ütleme kõlavi teatud muusiku külje ära. Ma arvan, et see tuleb natuke üle kahetunnine kontsert. Ehk siis õpilased ka muidugi, ja mõned päris pisikesed ka külast, võib-olla tulevikus võib loota nii-öelda järeltulijaid. Kuidas sa direktorina hindad, kuidas koolil läheb praegu kas on mingisuguseid muutusi õppetöös või, või kõik kulgeb vana sissetallatud rada mööda? Rajad, ütleme nagu hariduse seisukohast natukene uuenevad, võib-olla sisulises mõttes sel moel, et, et kui me olime harjunud suhteliselt sellise aastate või sellised teatud ajatööga vaja õppega, et umbes esimene kursus, teine kursus, kolmas kursus ja ja see tundus olevat loogiline, et istud oma aja ära või kas siis teed paremini või halvemini, siis Me oleme nagu kutsehariduses üle minemas sellisele moodulite süsteemile või nii nagu ta ka tihtipeale sellises briti muusikasüsteemis mujal on. Et kui sa sooritad teatud eksamit teatud tasemel, siis sa oled nagu läbinud ja minu meelest on see iseenesest väga õiglane selles mõttes, et kes ikka tahab ja kes on väga andekas, peab saama võimaluse nii-öelda läbida teatud siukseid diplomiõpet ka kiiremini. Teisalt see, kes võib-olla küpseb kauem või tahab mingil põhjusel võtta, kui ta saab riigilt oma teatud nominaalõpinguteks, aga mingil põhjusel tahab seda kauem peab tegema, aga see võimalus ka ära ei kao. Nii et ma arvan, et me oleme selle kohe alguses mõtlema õppekavasid välja, millised on siis need sellised rajajooned, kus neid ületada saaks. Teie õpilased ka esinevad, annavad kontserte, näiteks kontserdiseeria on päikeseloojangu kontserdid. No need on imelised, kutsuks kõiki, kõik, kes saavad tulla kord kuus sinna klaassaali, kus lauluväljakult avaneb merele ilus vaade. Nende kontserdite, selline sisuline ülesehitus erinevate osakondade vahel, rütmimuusika. Meil olid flöödid, klassikaline laul ja kevade jooksul nüüd seal veel tulemas. Iga kontsert on olnud eriline ja, ja Tallinna teeninduskool, kes hoolimata ka sellisest kokkuhoiurežiimist on suutnud sinna juurde sellist väikest kuidas öelda, kulinaarselt kunsti pakkuda, nemad on meile head partnerid olnud, nii et kõik, kes seal käinud on, vähemalt on teist korda tagasi tulnud. Millal toimub järgmine päikese lovi, laupäev, seitsmeteistkümnendal aitäh tulemast stuudiosse, Aarne Saluveer, palju õnne teile uute klaverite puhul ja, ja palju edutees. Tuleval neljapäeval saab Estonia kontserdisaalis kuulata noori talente. Eesti puhkpillimängijate konkursi 2008 laureaadid Oksana sinkova ja Andres Kontus musitseerivad koos Tallinna Kammerorkestriga Toomas Vavilovi juhatusel. Toomas Vavilov, kuidas te hindate selle konkursi taset ja kuidas iseloomustaksite selle konkursi võitjaid? See oli üks väga vajalik konkurss, kui tugev konkurss seal oli, seda on väga raske öelda, sellepärast et et selleks, et me saaksime seda kindlalt öelda, on meil vaja mingisugust võrdlust. Aga võrdluseks saab tuua konkursi, mis toimus aastal 1990 ehk siis 17 aastat tagasi. Noh, paljudel nüüd tolle võitlike meeles on ja kuidas nad mängisid. Ma arvan, et väga tähtis on see, Ta on peale kasvanud 17 aastaga väga tugev põlvkond võib-olla natukene tähelepanuta jäänud põlvkond, mida tõestab ka see, et Oksana sinkova, kes mitte inimlikku vanust arvestades, vaid tema lavastaja arvestades on tegelikult ikkagi tegemist vana kalaga vana tegijaga väga kogenud tegijaga võttis nõus konkursile tulla ka see näitab seda, et seda konkurss oli vaja, kui kõrge see tase oli, see sõda on tõesti väga keeruline. Ääretult tore on ikkagi see, et päris palju noori, see võib oma nime ette kirjutada õigustatult. Sellised sõnad nagu vabariikliku konkursi laureaat, on väga tähtis asi, et seda ka Samuel Saulus või Jaan Õuna kirjutasid ikkagi elu lõpuni oma nime ette ja Andres kontuse, Oksana sinkova politseile konkurss, ikka selliseid vaieldamatu Tähed. Kui ma pean iseloomustama Oksana koodi Andres kontost siis minu jaoks küpsed interpreedid väga hea pildi valdamisega ja suure egoga, mis oli ka väga tähtis. Väga hea on, et meil on Eestis noori inimesi, kelle kohta võib öelda lavaküps, see tähendab, et muusikuna muusika, mõist ja muusikaga tegelejad ei ole tegemist noore inimesega. Mäng peabki olema küpse inimese oma ja Andres kontusel hoolivat onu haaval hoolimata tema noorusest on need on need omadused väga hästi olemas ja minu meelest nad kohutavalt sellises heas heas, et neil on palju lavakogemust sellist muusikamõistmistega 11, aga samal ajal ei ole nad veel kaotanud oma sellist nooruse särtsu ja mis koostöös sellise täiusliku pilli valdamisega annab ju alati väga head tulemit. Ma olen alati olnud kuulata ja ma arvan, et see kontsert tuleb tore ja hea kontsert, on väga, väga oluline, et vabariiklikud, konkursid jaotavad ka mängulisi preemiaid, et ei ole mitte niimoodi, et antakse rahapatakas hammaste vahele ja mine koju ja tegeteeri edasi. Vaid konkursiga seotud ka lepingud, noh nagu ka klassikaraadio, eks ole salvestuslepingud. Et see, et see kontsert aset leiab, seal ääretult meeldiv. Esiteks saavad noored inimesed orkestriga mängida ja orkestriga mängimine on selline asi, mis on kõige vastutus üldse kõige tähtsam asi elu tähetund muusiku jaoks, sest et sa oled orkestri ette orkestri ees seisavad kõige paremad ja tegelikult need kõige paremad alati esindavad ja neid ka, kes sinna orkestri ette on küll väärilised minema, aga parasjagu ei mahu. Orkestriga mängimine, see on väga kõva taseme asi ja see on ka väga suur õnneasi Reed Andres kontuse jaoks Aashinkoval oli seda õnne ja nende mäng oli nii väärtuslik. Ennast selle osaliseks saavad seal tõesti väga suur asi, et tegelikult ikkagi olla seal ees ja saalis ja raadio sees on väga palju inimesi, kes on kaversin ette minema agarad, kas mõnel põhjusel ei saa või lihtsalt ei ole sinna sattunud, et tegelikult ikkagi esindada ka kõiki neid, noh, nii tromboonimängija, flöödimängijaid või mina olen esindajalt ka klarnetimängijalt päris mitu korda. Ma tõesti mõtlen niimoodi, et see on võib-olla kõige suurem kingitus inimesele üldse muusika inimesele kunstilises mõttes muidugi. Andres kontuse soleerimisel saab kuulata Johann Georg Albrecht Bergeri tromboonikontserti ja Oksana sinkova esitab pessa Veriora Felemmercad ante flöödikontserdiAga orkester mängib ka veel Tõnu Kõrvitsa tuule leegiaid, Erkki-Sven Tüüri teost insuladeserta. Kontsert Estonia kontserdisaalis algab neljapäeva õhtul kell seitse ja klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Pühapäeval, 18. jaanuaril toimub Tallinna kunstihoones kontsert, kus esinevad saksofoni Ivo Lille klaveril Jorma Toots. Ja nüüd ongi siin meie klassikaraadio stuudios Jorma minu vastas istumas. Sellesse ka olete valinud ainult eesti muusikat, millist täpselt ja miks just selline valik. Meil on valikus ei toad, Eduard Tubin, Hillar Kareva ja noorematest heliloojatest, Mihkel Kerem, Age Hirv ja Kristjan Kõrver. Sõidavad, sai valitud ikkagi sellepärast kirjutanud muusikat. Koosseisud, saksofoni, klaver ja Hillar Kareva suhtes on veel ka selline tõsisem huvi, et teda me oleme päris palju mänginud ja salvestanud ja lülitame tema loomingust ühte CD-plaate välja anda. Kareva ei ole ju nii tuntud helilooja nime, justkui teatakse ka muusikat, väga palju ei mänginud. Aitäh jah, ma arvangi, et sellepärast on see oluline ülesanne meie jaoks, et seda muusikat rohkem kõlama saada. Need heliloojad, keda te olete sinna pühapäevaseid kontserdi kavva valinud, on oma helikeele poolest üsna erinevad. Kuidas sa neid kirjeldaksid? Nad ühest küljest on erinevad, aga mingis mõttes neid ühendab mingi selline heas mõttes traditsioonilises või samas kõike ju ikkagi sellise ühisnimeta eesti muusika alla, et kui seal muusikat püüda üldiselt iseloomustada, siis see on selline great, jõuline ja ekspressiivne. Et mitte liiga nukrameelne, nagu sageli võib Eesti muusika all ette kujutada, et see on selline nostalgiline aeglane meeleolu, muusikat. Rohkem vedanud, seda küll, mitte et ma arvan, et see meie valik esindab just seda Eesti muusika teist poolt, mis on sinna äge, jõuline. Aktiivne eesti muusika Age Hirveteos ilmselt erineb küll teistest juba mängu tehniliste. Tõepoolest, hea ja selle teose esitab Ivo üksida sopransaksofoni. Valisime selle kaua kindlasti ka sellepärast, et kuule oleks selline väike kõla vaheldused tund aega järjest saksofoni tuleta. Võib-olla läheb natukene tüütuks, et siis on hea, kui seal vahepeal mängib 100-lt 11 sorti saksofon või ainult klaver. Ei tea mingid ka. Ja Christian kõrveri lugu kutse tantsule klaverile. Teile on mõnigi lugu ka kirjutatud. Kuidas eesti muusikas üleüldse on? Ma tean, et viimasel ajal on saksofonikvarteti te väga palju teoseid kirjutatud, aga teie koosi sulle, saksofon, klaver, kuidas seal? Kui on väga palju, ei ole jah, mõni aasta tagasi tellisime Eesti muusika päevadeks ja kolm heliloojad sellele sellega vastasid need olid Peeter Vähi, Age Hirv ja Mihkel Kerem ja Mihkel Keremi teos, viis päeva detsembrist kõlab ka sellele kontserdile. Koosneb viiest natuurist, nad on omavahel seotud süstemaatiliselt, samas on alanud igaüks täiesti erinevad. Ma arvan, et see on väga huvitav teos ja toimib palade tsükkel. Veerpalud siis nii-öelda sinu koostöö Ivo lillega on juba päris pikaajaline, kuidas te kokku saite, kuidas see algas? Hakkasime koos mängima siis, kui õppisime muusikaakadeemias ja see võis olla aastal 2000 ja siis me käisime koos kammeransamblitunnis professor Matti Reimanni juures ja see koosmäng, mil istus ja eks me oleme seda niimoodi vaikselt jätkanud siiamaani ma arvan, et ühele kammeransamblile ainult kasuks, kui see koostöö kestab pikemalt aega, et selleks, et üks koostöö laabuks inimesed ikkagi peavad 11 tundma õppima. Muusikutena loomulikult mõlemad ei muutu, aga mingisugune äratundmine ikkagi on alati, kui jälle üle hulga aja koos mängida, et ei ole niimoodi, et kui tunned inimest, siis minegi tüütab ära, ammendab see võib nii olla, kui see koosmäng on väga sage ja intensiivne ja võib-olla kui peab väga palju ühtlaselt sedasama repertuaari mängima, aga meil seda ohtu õnneks ei ole olnud. Järgmiseks plaanis on, kõigepealt me tahaksime välja anda lõpuks oma esimese CD plaadi, kus kõlavad Hillar Kareva teosed. Tsee ehk õnnestub siin paari lähema kuu jooksul ellu viia. Ivo Lille ja Jorma Tootsi kontserti saab kuulata pühapäeval, 18. jaanuaril kell viis Tallinna kunstihoones kõlab eesti heliloojate muusika. Esmaspäeval, 19. jaanuaril esinevad Tartus Salemi kirikus Tartu Jaani kiriku kammerkoor ja kammerkoor plika Evokaalis, kaastegev on Tartu keelpillikvartett. Kavas on Antonio Vivaldi helilooming, jätkab dirigent Lilian Kaiv. See valik oli küll täitsa puhtjuhuslikult, see ei ole üldse mingi tagamõttega või mingisuguse erilise eesmärgiga lihtsalt Vivaldi glooria on selline teos, mis on tore esitada peale glooria on veel kavas üksi valdis infoonia, mida siis mängib Tartu keelpillikvartett ja, ja peale selle veel on üks valdi kahe viiulikontsert, kus on siis solistideks kaks Elleri koolinoort, viiuldajat ja Tartu keelpillikvartett, siis saadab neid kaitsmeid, viiulikontserdiga mängitakse ka, aga sümfooniaid võib-olla mitte nii tihti, mis iseloomustab päevivaldi sümfooniat kõige rohkem. Kas ta on selline elurõõmus muusik, rütmi, rohka, erinevad meeleolud, aga üldmeeleolu on ikkagi selline rõõmus, helge viiuliteosed. Täpselt sama Vivaldi muusika minu jaoks on üleüldse selline rõõmsameelne üldnimetusena ja Vivaldi Gloria, seal on juba kõigile teada-tuntud teos. Eks ta on üks väga ilus näide, mismoodi komponeerida ühte missa osa lahti glooria teatavasti kuulub Nisardinaariumisse, tal on palju teksti ja sellest tekstist on saanud üks suurepärane suurem teos. Peale Tartu keelpillikvartett ja Elleri muusikakoolinoorte keelpillimängijate esineb päev kontserdil kaks koori, Tartu Jaani kiriku kammerkoor ja kammerkoor. Kae vokaalis, mõlemad on väikeste koosseisudega plika. Vokaalis on noorkoor, asutatud novembrikuus, plika Evokaalisema, asutasin ise, tahaks esitada muusikat, mida väga tihti esitata ja et oleks nagu need lauljad võimelised muusikaliselt, et sellega hakkama saama, et neil oleks nooditundmine, nad õpiksid muusikat, ise oleksid muusikaga tegelevad inimesed, et sai pandud just nimelt sellepärast kokku, et laulda näiteks Bachi tulevikus või Niukest barokkmuusikat natuke keerulisemalt. Põhikoosseis on Elleri koolist küll, aga sinna juurde ka inimesed, kes on juba oma laulmise õpingud lõpetanud, aga on õppinud laulmist ja ka võib-olla mõnda instrument. Aga üldiselt tegelevad muusikaga oli vaja mõelda nimi, koorile natuke teistsugune nimi, mis tavaliselt ei kõla ja kuna selles seltskonnas, kes nime mõtles, on ka üks arst, siis tema käest oli hea küsida ladinakeelseid nimetusi, mis võiks kokku puutuda kuidagi laulmisega ja plika vokaalis tõlkes tähendab häälepaelad ehk häälekurrud, mis on laulmise puhul just need kõige olulisemad lihased. Et siis nii saigi koorile nimeks plika vokaalis. Tartu Jaani kiriku kammerkoor tegutsenud juba üsna pikalt oma tõusude ja mõõnadega on saavutatud ühte koma teist, temas on vahvad lauljad ja, ja ma arvan, et see on neile üks hea väljakutsekontsert toimub Tartu Salemi kirikus, kus Salemi kirikus on väga hea akustika. Võib-olla on ta isegi liiga hea, aga see selgub kohapeal. Loomulikult on selles ilmselt väga kerge laulda ja, ja ka mängida. Kontsert Vivaldi muusikaga toimub 19. jaanuaril kell 18 Tartu Salemi kirikus aitäh. Dirigent Lilian Kaiv. Selle intervjuu eest. Liiga ja. Seitsmeteistkümnenda jaanuari helikajale tegid kaastööd Kersti Inno, Kadri-Ann Sumera, Hedvig Lätt ja immo Mihkelson. Helioperaator oli Katrin mõõdik. Toimetas Karin kopra. Kaja. Muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis ei sobi vanaemal teile sobival ajal. Filmiga ja.