Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Eilsel Oscarite galal meenutas tahstin Hoffman vana tarkust asjade parandamisest. Täpsemalt ta lausus, et kui asi pole katki, siis ära seda paranda. See on triviaalne tõde, nii triviaalne. Vaevalt leiab inimest, kes söandaks seda enda kohta kasutada, sest kes see ikka tervet asja remontima hakkaks. Aga ometi on keegi taolise lihtsa tarbetuna näiva õpetuse populaarse Sapporismi jäädvustanud. Üllatuseks on reaalsusega imelisem, kui lihtsameelne arutelu seda kujutada suudaks. Värske uurimus Hollandist Ainghoveni tehnikaülikoolist võttis vaatluse alla probleemi, miks on kaasaegsed tehnoloogilised seadmed suhteliselt sagedamini katki võrreldes vanemate ja tehnoloogilised algelisematega. Helkedena õudeni poolt läbi viidud uuringutes selgus, et pooled kauplustesse tagastatud tehnoloogiat puudutavatest ostudest osutusid olevat täiesti töökorras. Kuid ometi on ostja veendunud, et nende põhjalikult kaalutletud ost osutub poest koju, viies praktiliselt kohe rikkis olevaks. Kuidas on tänapäeval võimalik iso sertifitseeritud kvaliteedi ja protsessijuhtimise juures? Vastus on üllatavalt lihtne. Lõppkasutajad lihtsalt ei saa oma ostukasutamisega kama. Tänapäevased seadmed on pakitud täis funktsioone, mida lõppkasutaja kunagi ei tarbi peale ostuhetke. Siis on ju oluline, et sama raha eest ostetava seadmega oleks kaasas rohkem funktsioone kui poeletile jääval lihtsa koolisel alternatiivi. Mõtelge kasvõi oma mobiiltelefonile kuid funktsioonide rohkus paneb kaubaga kaasa ootamatu külalise seadme tehnilise käsiraamatu. Nii pole üllatav kohata sentimeetrist paksemaid raamatuid, osades on ligi 600 lehekülge, millega peaks enne seadme kasutamist põhjalikult tutvuma. Ja loomulikult jääb käsiraamat 99-l protsendil juhtudest lugemata. Seadme keerukuse tõestuseks olgu sama Hollandi uuringuetapp, kus paluti sealset Philipsi tarbijaelektroonika keskastme juhtidele nädalavahetuseks proovida erinevaid elektroonilisi seadmeid. Ja üllatuseks ei saanud isegi need tehniliselt väga hea ettevalmistusega inimesed paljude seadmete haldamisega hakkama. Uuringust selgub ka, et näiteks Ameerika Ühendriikides kasutab ostu koju viinud klient keskmiselt 20 minutit seadmega tutvumiseks ja kui ta selle aja jooksul ei saa riistapuud korralikult tööle, annab ta alla. Siit edasi on paar võimalikku stsenaariumit, milledest üks on viia kiuslik aparaat poodi tagasi ning kirjutada tagastuslehel, et paraku ei tööta nii, nagu lubatud ehk see on katki. Kuid käesoleva kommentaari sõnum ei ole selles, et keskmine inimene oleks muutunud rumalamaks. Uuringud viitavad otse vastupidisele. Sõnum on pigem selles, et uute seadmete arendusse lülitub üha rohkem keskmiselt rumalaid inimesi, kes ei oska lihtsalt luua kasutatavaid seadmeid.