Tere eetris Ambortaar tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Viimased paar aastat on aktiivselt tegeletud lühend RF-i tee tutvustamisega massidele. Tegemist on raadiosagedusel töötava identifitseerimiskiibiga väikese seadmed ebaatraktiivseks, selle sees olev unikaalse numbrijada kaugelt loetavus, välistades hulga töövõtteid. Seetõttu leiab erreteesid kasutuses ladudes ja kaubanduses. Tootja tuvastamiseks ei pea tegema enam viimast liigutust, see tähendab võtma toote kätte ja paigutama joonkoodi täpselt joonkoodilugeja laserkiire nägemisvälja. Vaevalt et keegi on seda statistikat teinud, aga see vähese tööpanuse elimineerimine inimkonna üldisest töötaagast summeerub ilmselt energias, millega saaks saata raketi kuule. Peale laomajanduse ja kaubanduse leiab kaugloetavaid identifikaator reid mujaltki alates lemmikloomade märgistamisest, moodsatest kontaktivabadest, auto süütevõtmetest kuni mõne ööklubi kliendikaardina, mis kujutab endast naha alla süstitud riisitera suurust kiipi. Viimane skandaalimaiguline RF-i d rakenduspasside muutmine kaugloetavaks passide uuenduse puhul kardetakse stsenaariume, kus igasugused kauplused, ametid ja organisatsioonid kaasa arvatud terrorikuriteoga seotud hakkavad passiga varustatud möödakäijaid oma huvidest tuvastama. Tänase kommentaari eesmärk on suunata kuulaja tähelepanu veelgi uuemale Refaidi rakendusele. See on arvutiviiruste levitamisele. Parem ei ole sellele võimalusele palju mõtteenergiat kulutatud, sest mentaalselt sarnaneb RFID joon koodile. Viimane on tüüpiliselt tootja identifikaator mõnes andmebaasis, kust lisandub lisainfot nagu toote nimetus, hind, laojääk ja muu taoline. Seega, mida üks joonkood ikka halba saab teha? Paraku on nende koodide lugemise tehnoloogiad erinevad täna kasutusel olevat RFID märgiste lugejate tarkvara võimaldab teatud juhtudel olukordi, kus kurjategija võib sööta vale RFID abil passiivse numbrijada asemel lugejasse aktiivse programmilõigu ehk viiruse. Taolisel viirusel ei ole eriliseks probleemiks näiteks muuta taustal töötav andmebaasi kirjeid oma suva järgi kuni selleni välja, et sama programmi lõiku paljundatakse teistele populaarsetele üle kirjutatavatele Errefaidi kiipidele. Nimetatud võimaluse avastasid Hollandis Riia Ülikooli teadlased, kes demonstreerisid teisipäeval Itaalias piisa linnas peetud konverentsil kuidas haigestunud identifikaator kiibiga kogu RFID süsteemi tervist rikkuda saab. Nad tõid näiteks, kuidas lennujaamas on võimalik tekitada kaos muutes reisijate pagasi identifikaator heid. Üle maailma laiali saadetud pagasit külastavad teisi lennujaamu ja nii levib nakkus üle maailma ühe päeva jooksul. Kujutage ette maailma lennuväljade olukorda, kui need täituvad närviliste pagasita reisijatega kõnelemata terrorismivõimalusest, kust teatud tiksuma või sisiseva sisuga kohvreid saadetakse üle maailma laiali. Aga stsenaariume on teisigi. Nii võib moodse Refaidi süsteemiga kaupluses mõni külastaja langetada tooteseeriate hindu või ajada segi kliendiandmebaasi. Elu nagu muinasjutt valdkonda võib pidada näite linnas ringi jooksvast lemmikkoerast, kelle naha all on viirust ja kaost, levitab raadioidentifikaator. Õnneks pole aga olukord veel nii tõsine, sest täna on vaid vähesed kaubamajad uue tehnoloogia kasutusele võtnud. Pakas identifitseerimine lennujaamades uuel moel on samuti enamusel juhtudel alles plaan ja lõppude lõpuks on need võimalik Errefaidi signaale lugev tarkvara muuta viirusekindlamaks. Kuid ühes on eksperdid samal meelel. Varem pole sellele ohule piisavalt tähelepanu osutatud. Ja teiseks pole vaja olla ekspert, et öelda maailm on täis halba tarkvara. Seega pole alust loota, et Refaidi maailm saab olema ideaal.