Järgmine külaline on meil siin stuudios. Mul on hea meel öelda. Tere päevast ja tere tulemast kahekordsele olümpiavõitjale Erik Salumäe. Tere päevast. No see olümpia on täitnud, Eesti inimesed ilmselt viimase kahe-kolme nädala jooksul on täiesti selgelt täidab täidab veelgi ja võistlusedki võistlusi, sellise ilusa sildi all peetakse täna näiteks Nõmme koolidel on omavaheline olümpia ja, ja küllap samasuguseid võistlusi peetakse veel korraks, alustuseks tahaks tulla sele olümpia olümpiamängude eneste juurde. Ma ei tea, kas te ise teate seda või mitte, aga, aga, aga, aga selle esimese olümpiavõidu juure, sest üks selline kõige emotsionaalsem tõik meie jaoks, kes me vaatasime seda teleülekannet oli, oli teie selline tohutu energiline emotsioon, millest, millest inimesed said ETV-le tänu osa. Mis seda võistlus niimoodi seal tribüüni peal vaadata, see on kindlasti selline asi, mis ei lähe mitte kunagi meelest. Jah, ega minu enda üllatuseks oli see, et ma ei olegi emotsioone nii valla juba peale oma sõite lasknud. Mina tahtsin sedasama öelda, Erika Salumäe on tavaliselt selline vaoshoitud. Rohusee on ausalt öelda, mul oli endale üllatus, sest sellesse elasid niivõrd sisse, mina ei ole kunagi olnud peale oma nüüd olümpiamänge ühel sellisel suurvõistlusel. Ja see, see elamus, mis seal kohapeal on, see on ikka fantastiline ja tõesti seal unustad kõik oma ümber, sa näed ainult seda ja ootaks seda, mida sa tahadki oodata, on sees seda tulemust head tulemust. Kuid kui te võrdlete, seda adrenaliini ta kindlasti mäletate ja need hetked elavad teis edasi, kui te, kui te Trekil siis tundsite seda võiduemotsioone, on nad omavahel võrreldavad pealtvaataja, emotsioon ja võite emotsioone võrrelda, millised on erinevused, on? Noh, esiteks sportlasena ei saa üldse emotsioone valla lasta, seda saad alles siis, kui on võit käes ja, ja paraku minu noh, minu mälusopis on ikka see, et kui mul see võidki tuli, siis mul läks ikka aega aega aru saada. Et see tippsaavutus tippude tipp on saavutatud. Et see ja seejärel emotsioon, see ei ole ikkagi see. Aga see, mis praegu oli, vaadates pealt, kuidas meie tubli naine tuleb ikkagi sellises kenas võitluses tuleb võitjaks ning see on hoopis midagi muud, see on hoopis midagi muud ja ja no kui ma sõitsin ise ja võistlesin, siis kõik hoidsid ikkagi kontrolli all emotsiooni tohtinudgi lasteaias välja, sest see on energiakulu meeletu energiakulu, miks, nagu tihtipeale tippsportlased jooksevad ära intervjuu intervjuusid andma, mitte et mitte intervjuusid anda just enne starte. Tegelikult see on energiakulu ja seda hoitakse väga endas. Kas ma olen tahtnud alati küsida ja mul on lihtsalt hea võimalus, ma saan seal ära küsida, kas te seda endale sõita kuidagi, kas see kuidagi aju ketrab nagu unes ka vahel ette olete vahel treki peale unes sõidate? See tundus nii naljakas, kui see ei ole, ma näen seda ka täna veel unes olen küll ärkanud üles ütlenud, et jumala eest, ma olen ju selle tippsporditee juba karjääri lõpetanud, aitab. Kuule, seesama sakslane, kellega ta võistlesid, see, Iga lusikaid seal unes näed ikka seda, et ei jõua kuidagi, edasin see millegipärast nii on, et aga, ja loomulikult oli ju enne suurvõistlusi, meil oli taktikamäng ja iga vastane meil oli erinev selles mõttes, ta kasutas alati erinevaid taktikat, oli eri erivõimet. Kas ta oli lühikese maa sprinter vööri pikema oma ja sa valmistasid. Aga ikkagi tuli enne magama jäämist igasuguseid taktikavariante ette, et kuidas siis oma taktikat peale panna ja oma vastast võita. Et see Enda magame, magama uinutamine selleks tuli mul endal teha ikka täielik psühholoogiline ja oma rituaal välja mõelda, et jääda magama. Nii et ega see on jah, see on nii, et seda näed ka täna veel. Täiesti inimliku inimlikul tasemel küsimus, kas kuidagi nagu vahest on kahju ka sellest, et need tipptulemused on võidud, jäid sellesse aega, kus, kus Eesti riik oli alles loomisel ja, ja, ja, ja noh, ütleme kujundlikult öeldes, saepuru oli võib-olla meie suurim rikkus, eks ju, et täna on, on süsteem jõukas ja, ja need olümpiavõitjad mingil moel siiski teistsuguse tähelepanu kui toona. Mina sattusin väga imelisse aega ju kui siin eriti imelisse aeda, sest minul õnnestus lihtsalt esimesena üles laste maailmas tõsta. Tagurpidi see ei loe. See ei oma üldse tähtsust, tähtsus oli see, et Eesti riik sai kohe ennast näidata. Ja mina olen selles mõttes väga imelisel ajal saanud võistelda ja ma olen väga õnnelik kroonides, teda ei saa mitte ja ega ühtegi olümpiavõitu. Igal olümpiamängul on oma väärtuse aeg. Absoluutselt tõsi see on ja seda, seda sümboolsime, kaunim on, on, on see töö, mida te olete asunud tegema, vedades Eesti Rahvuskultuuri Fondi, Eesti olümpiakomitee alafondi, ma lugesin seda teksti maha, ma ei öelnud seda peast. Mis, millega salafond tegeleb, mis, mis on see ülesanne, millega ta peaksite seal või millega te seal tegelete? Noh, see fond on asutatud 2000 2000. aastal ja eelmine aasta tehti mulle ettepanek sinna fondi otsa siis asuda ja ja esimene küsimus saigi üles tõstetud, see, et kellele me selle prioriteedi point ei ole vabandus spordi toetamisega, et sportlane väga laialdane, et kellele ja millele prioriteet, siis peaks nagu kujunema, et ja kuidas me selle nagu selle rahastuse rahastamisel siis siiski teeksime. Ja, ja täna on meil selgelt see grupp selge keda me hakkaksime toetama selle fondi läbi ja see on see grupp, et kui hästi selgelt ja lihtsalt öelda on see, kui koolinoor lõpetab kooli, kus ta saab pearaha, saab igasuguseid toetusi spordi tegemiseks ja ta teeb oma valiku need. Ja samas ta on näidanud ka teatud tulemusi, et on andekas sportlane ja ta teeb valiku, kas ta jätkab karjääri mujal. Muide, jätkab spordikarjääri, spordikarjääris on omad riskid, oled tegija, tuled? Peaks olema tasustatud, on ka mingil määral sinu mingi aeg, helid on kindlustatud. Samas läheb teise karjääri, sõbrad lähevad sinna ja see valik tuleb teha ja see auk on tegelikult ka riigi sponsorid ei tule taha, sest sponsoritele sel hetkel ta veel ei ole, nii tuntud ta veel ei reklaami. Ja see ongi see auk, mis on täitmata ja selle fondi eesmärk on hakata seda auku toetama, neid sportlasi andekaid sportlasi toetama ja sealt just need kõige andekamad ära kaovadki. See on tõsi, kui on see küsimus, mida ma, mida ma söönud vanemate leiba enam käest ära võtta ei saa. Kas või seegi, et see on nüüd see otsustuskoht, et me suudaksime neid andekaid siiski hoida ja, ja loomulikult see fondi osa ja teine osa siis on see, mis on nüüd olümpiakomitee tublisti on teinud, on iga sotsiaalsed garantiid siis tippsportlastele ja õppimisvõimalused. Muu selle fondi üks mulle tundub praegu niimoodi seda juttu kuulates pluss on teravalt ka see, et see ei ole anonüümne, see ei ole anonüümne, sellise noorte spordi toetamine, see ei ole anonüümne, selline maa spordi toetamine või ütleme, seal on väga konkreetsed nimed. Seal on konkreetsed nimed ja esiteks mina ütleksin ka, et mis on ju vahva, on see, et teie näiteks toetakse täna kasvõi 25 krooniga seda fondi ja kui nendest noortest, kes selle saab, kõik ju teavad selle rahastuse. Ühel päeval astub olümpiapjedestaali peale võite julgelt rinna ette öelda ja öelda, et meie panus on siia olnud. Minu arust see on hästi selge, mis on nagu minu arust üks selgemaid praegu, mis üldse on. Võimalus, see on tõsi. Kui palju selles ringis neid noorsportlasi on, kellele ta praegu silma peal hoiate, kes teie kaudu, kas juba siis saavad vahendeid või, või on planeeritud vahendeid saama? No see ring on noh, meil ainult taliujumise, meil on ka suve olnud ja, ja, ja neid neid sportlasi on, ma ei tahaks täna neid nimesi välja mingeid lootusi anda, aga see on päris hea. Kui hakata vaatama, siis ütleme, meil ju ei saa öelda, et nüüd suusk, Kristiina läheb eest ära või no naistega nagu rohkem probleeme aga ka on on Kaspar Kokk näiteks järgi tulemas ja neid noori on täpselt on, vaatame kümnevõistluses. Et see on ju päris tore seltskond juba koos, et tegelikult meil on ei saa öelda, et mis nüüd paljud ütlevad, mis nüüd edasi saab, et me oleme kolm kulda võitnud ja, ja nüüd hoian peast kinni, et kuidas me nüüd oleme ära hellitatud ja mis saab edasi? Oi jumal, meil on siin tulemus küll ainult on vaja seda süsti on vaja seda toetussüsteemi teha ja ja on vaja anda see kindel, hea järjepidevus, et see lapsevanem tunneb nii, et on nõus seda sporti andma noort ja see noor tunneb hästi nõus jätkama. Arusaadav, aga arvuliselt on neid seal kümme-viiskümmend 100, kes teie. Isegi täna ei ütleks, aga. No üle 10 ütleme hästi andeka noorem kindlasti. On seal, millised need kriteeriumitele nagu paigas on, mille kaudu sinna saab kes sinna satub, mingi tulemus peab olema juba saavutatud, mingi anne, mingi selline lootus, liiderdus, kuskil peab olema. Ei noh, kindlasti on tulemus, sest noortel on omad meistrivõistlused, noortel on omad, igasugused erinevad võistlused on, tulemus on kõige põhiline, et kas on, siin on, meil on ju komisjon on või? Ühe ühesõnalise nõukogu on ikka ja päris heade spetsialistidest koos. Ja, ja et ega see nagu päris kergelt ei ole, nii et kuule, ma näen, et ta jooksis kiiresti hästi, et täna me anname talle teie arvatavasti me saame seal nõukoguga nüüd kokku kõik, me oleme ju nüüd olnud eemal ka olümpiamängude juures ja ja saame selle kokku ja, ja me paneme nagu täpsemalt tegelikult selle rahastamise nagu kirja täpsemalt, et loomulikult me alustame koheselt, kuidas ja kes ja kuidas hakkab seda täpsemalt saama. Kuidas Erika Salumäe teile tundub, kas kas olümpiamängud täna 21. sajandi alguses omavad veel samasugust kaalu, kui nad näiteks omasid siis kui teie olümpiavõit tuli ta ennem seda 80.-te või 80.-te alguses, kus olümpiamängud olid tegelikult kogu maailma poliitika kese, eks ju. Moskva olümpiamängud. Olümpiamängud Los Angeleses Nad tegid suurt poliitikat, täna olümpiamängud vahel tundub nii. Jäävad kuhugi, nad on, nad on üks tähtis tähtis sündmus, aga, aga, aga kaal justkui oleks hajunud, on selles mõttes mingi mingi iva. Võib-olla isegi kuskil see on aga siiski tähtsus ei ole selles muutunud, aga võib-olla on ta rohkem kommertslik ja, ja rohkem ärilik on küll kindlasti, et ärid kasutavad seda väga hästi ära ja, ja see on loomulik. Nii et selles mõttes ka ka teil, kui te mõtlete selle peale, milline see olümpialiikumine olümpia ise võiks olla tulevikus nagu mingit sellist väga suurt mure ei ole, selle osas inimesed jäävad sporti armastama, seda jälgima. Ma arvan, et seda muret ei saa küll nüüd olla inimesed spordist ära lähevad, vastuvidinad tulevad juurde, emad jäävad sporti. Aga, ja kindlasti noh, on ju omad, on mured, kindlasti on see dopinguprobleemid ja need on juurde tulnud, aga aeg läheb edasi. Ei olnud ka ju arvuteid mingi aeg, nüüd on juurde tulnud ja kõik see ju muutub ja, ja see on, see on loomulik protsess, nii et selles mõttes nagu seda mure ei ole, et olümpia olümpismi, kui selline see kaob, ei, seda küll. Vastupidi, Eestis võib öelda, vist on ta saanud isegi nüüd tänu tänu sellele olümpiale tänu olümpiale, mis, mis Pedja Ameerikas ju hoogu juurde. Mina olen mina olen ülimalt õnnelik, et Eestis on nüüd aastatega nii hästi spordis läinud, sest ma olen Eesti Koolispordi Liidu president ja koolisport, mis tähendab see, ole kooli sees, on kooliväline, laste spordi ja tervisearendamine ja ma näen, kuidas tuleb võistlustele üha juurde lapsi, see tähendab seda, et seda massimeediaga massidega ja me kasvatame just neid tulevasi olümpialasi. Kuidas seda tuleb juurde ja, ja tavaliselt peale selliseid võistlusi veel suurvõistlusi eriti tunduvalt nagu meie, nagu kalender saab täis ja samas on see oluline, et ka riik saab aru, et siia tuleb panustada rohkem. Sest ega ütleme noortesporti seda võiksite rääkida, kultuuriministeerium küll tasemel. Tegelikult suht kehvasti panustatud. See on tõsi ja see paneb mind küsima viimase küsimust, Eerika, võib-olla te seletaksite selle kuulaja jaoks ära, kes kes ühest küljest? Riigi kodanikuna ja, ja vastutustunde ka kodanikuna tahaks, et, et samasugused olümpiaad kordaksid üha ja uuesti, kus emotsionaalselt neil, kes sellest oskavad hinnata ja oskavad sellest nautida, oleks mida kogeda tekiks mingisugune selge põhjendus, miks ma peaksin seda raha kandma, mu maksan, iga kuumakse minu pealt lähevad ära suhteliselt suured summad, mida, mida rohkem ma nii-öelda vaatan seda tulumaksutagastuse summat, ehk siis tulumaksu, eks ju. Deklaratsioone esitades näen ära, kui palju ma olen kokku seda maksu maksnud, siis on kuidagi tekkinud. Noh, väikest viisi, selline õõnes tunne, saate aru, mis ma mõtlen, eks ju ja nüüd istuvad siin Stenni Urmas ja neile tuleb külla Eerika, kes ütleb, et makske veel. Siit saab kindlasti tulumaksu tagasi aga selle põhimõte ongi see, et mitte ainult et me võime ülistada ja olla uhked. Nagu mulle prantsuse ajakirjanik ajakirjanik helistas, mis on eestlastes sellist üliloomuliku ülimidagi ülimat, et kuidas teil on see järjepidevus, et meil on kogu aeg olümpiamedalid. Et mitte ainult et ei peaks panustama sellesse, et meil tuled, olümpiavõitjad, mitte ainult see, aga olümpiavõitjad on need, kes kannavadki meie Eesti riigi tegelikult uhkust ja näitavad selle terviklikku väärtust, tegelikult ega meie näitame ka, see mõjutab ka majanduslikku külge, ega Need liikumised mõjutavad palju muud veel pluss mida me tahame näha. Me tahame näha oma terveid lapsi ja, ja need iidolid just neid toovakesin, neid kaasavadki ja siin meie panustame mitte ainult olümpiavõitjasse mega alustama tegelikult kogu Eesti ühiskonnas. Tõsi on ja samas teisest küljest võiks see eraisiku annetuse toetu sellesse fondi, mis pealegi saab hiljem avalikuks olla ka omamoodi poliitiline signaal selle osas riigile, et seda tuleb rohkem toetada. Jah, ja me need nimed kogu aeg jooksevad läbi, siis ka spordilehes ja, ja see on hästi avalik, see on hästi selge. Nii et mina kutsun üles toetama. Täpselt suur aitäh Eerika Salumäe ühinemisele. Toetus üleskutse avaldusega raadio kahe foorumisse, Sten panid selle arveldusarve numbri ja kus tal on võimalik, siis kuhu on võimalik siis neid ülekandeid teha? Toetage hästi olümpialootusi.