Ja minul oli hea meel raadio kahes stuudios saates langevari tervitada meest kellel on nii uhke ülikond kui ka seatina tammedega kingad. Tuuker Indrek ostab tervist. Tervist. No Indrek, tegelikult oled sa tuuker oma põhitöö kõrvalt. See tuukriks olemine on seal niisugune hobi ja, ja ütleme siis lisatöö. Aga, aga kuidas sa näiteks kodustele kui teised mihkel näiteks hõikab koduselt, et halloo, ma lähen, ma lähen ujuma. Inimesed lõikavad, eks ole, kodus lähevad laulma või tantsima või voolima kuduma kuhu iganes. Kuidas, kuidas sina ütled lähedukerdama või sukelduma, Mullen olla alla. Võib-olla täiesti paranduseks veel nii palju tõsti seatina saldadega kingi küll ei ole, aga aga ülikond on ameti olemas. Uhke õliga, täpsemalt koos ja ma saan aru, tuuker, esimene asi või kui, kui inimesele öelda tuuker tuleb meelde see suur niisugune milleks ta nimetataks kiivriks või kuidas seda nimetatakse üsna sarnane kosmonaudile natukene sarnane jah, kosmonaudile siis niisugune klaasist visiir või ma ei tea, kas seda nimetatakse, on selline, on selline kiiver teil olemas, veevarustus on muidugi seinast seina, tõsi on see, et see klassikaline kiiver sellise kolmeiliuminaatoriga või neljaga, olenevalt tüübist. Selline on tänapäeval rohkem selline juba muuseumieksponaat või kasutatakse teda väga harva, aga aga tõesti kiivriku, sellised on tuukripraktikas veel tänapäeval olemas ja neid kasutatakse küll ei kuulu see nagu meie varustus on olemas küll, nagu mainisite visiirid, ehk siis kasutame täisnäomaske. Aga otseselt kiivrite seada seatina taldadega kingi ei ole, ütleme seatina taldadega kingi üldse nagu ei kasutata, selle asemel on siis enamasti lestad tänaval küllaga olemas metallkiiver veel. Kas peakate ja selle olemus konstruktsioone üldse selle väga uhke ülikonna olemuse konstruktsioon sõltub ka sellest, kui sügavale tuuker peab sukelduma või seal ei ole vahet. No ülikondade üldiselt on vahet, et kui me vaatame nüüd neid mehi, kes sukelduvad näiteks naftapuurtornidele ja siis tavaliselt tegu nii-öelda kuumaveeülikondadega, kus siis isolatsiooniks tuukrikeha ja ülikonna vahel ei ole mitte õhkega näiteks mingi muuga nagu tarvitatakse argoon vaid siis nii-öelda piltlikult öeldes istub tuuker soojas vees mis juhitakse temani siis vooliku kaudu ja pinnalt. Et selline. Kas Tuckerja akvale akvalangist, kas need on need on täiesti kaks eri asja või kuidagimoodi kattuvad. Teatud määral kattuvad, seda on väga palju muidugi küsitud, võib-olla tuuker on nagu inimene, kes see on pisut professionaalsem väljend, et tuuker on inimene, kes nagu teeb veel tööd. Lähen sinna konkreetsemalt, konkreetsemalt, konkreetsemalt. Jah, kas siis vaatab kalu või, või läheb sinna lihtsalt lõõgastuma? Miks sina oled tuuker ja mitte akvalangist? No Eestis ei ole võimalik kalu. Eestis on ka aeg-ajalt kalu näha, tõsi, neid nad ei ole nii värvilised ja neid pole nii palju, aga ehk sellepärast, et minu nimi on ost meediasse jõudnud just seoses mingi konkreetse tööga ja siis, kui ma teen tööd, siis ma olen sel hetkel olema professionaal, sel hetkel ma olen tuuker lamis, töö, seal seal teete. Tööd on ette tulnud väga mitmesugust. Kas kasvõi tooks näiteks, kas 2003. aasta, mis oli, oli suhteliselt töine suvi kus. Kus sai all käidud norrakate tellimusel, kes kes olid hädas oma oma kindlustuselt ostetud kaubalastiga parasjagu pinnale tariside päästsid mille käigus tekkisid probleemid tõstemehhanismidega, mis trosside katkemise tõttu kukkusid põhja samuti vrakile olevatesse võrkudesse takerdunud allveerobotiga siis tuli pinnale aidata. Ja siis nad helistavad Eestisse. Saatke meile see Indrek, et nad olid Eesti vetes kindlasti mitte Indrek, kui ikkagi töötame tuukritööde OÜ egiidi all ja kõne sai minu, minu minu partner Kaido peremees, kes siis kes siis vastavalt reageerida ja eks siis minek on ikkagi meeskonnale tuleb see sellest, et norrakad pöörduvad eestlaste poole, tuukrit on siin lihtsalt kuidagi iseäranis head või tuleb see sellepärast, et teatud operatsioonide puhul on vaja rohkem tuukreid ja näiteks ühel riigil neid nii palju alandavad need juurde? Ei, sugugi mitte, ma unustasin mainimata selle vraki, see nimel tasub Tallinna lahes. Nii et see oli lihtsalt lähim võimalus sugugi mitte sellepärast, et Eestis oleks parimatuks. No kas Eestis on piisavalt tuukreid, kas Eesti riigi palgal on ka tuukreid, sest mulle meenub see kopteriõnnetus, kui, kui Eesti riik laiutas käsi ja hüüdis appi, et meil puuduvad vajalike oskustega tuukrid. Kuidas asi tegelikult on? Ainukesed minu teada riigi palgal olevad testid, tuukrid on päästeameti tuukrid ja tegelikult ka mereväe tuukrid. Aga mis puutub sellesse kopteri õnnetusse, siis sel momendil noh, nagu teada meediast juba riigil puudus puudus informatsioon selle kohta, et on olemas ka inimesed, kes lihtsalt väljendudes käivad sügavamalt. Ja kui me võtame päästeameti tuukreid, siis nende tööpõld piirdub enamasti 10 meetriga. Ja nii palju kui ma tean mereväe tuukritest nendel sel hetkel 30 meetriga umbes kuigi nende neil on potentsiaal, on võimalused ja, ja ma usun, et juba lähimal ajal sukeldumas sügama, kuulge, sügavamale teie olete võimeline sukelduma kui sügav, kuid mis on kõige sügavam sügaval, kus te käinud olete? No põhimõtteliselt me oleme valmis võimelised opereerima ka näiteks 80 meetri sügavuses, aga, aga siinkohal ma tahaks öelda, et sukeldumise sügavuse mõiste on natukene laiem, kui me räägime, räägime tuukritöödest. No mis mõttes ta on laiemalt üks asi on see, et nagu me teame, sukeldatakse rekordi peale ja, ja sügavaimad sukeldumised. Või ütleme siis ühed sügavamad sukeldumised tehakse ju puhtalt ilma igasuguste abivahendite hingamisaparaatidega, ehk siis niipalju kui kops mahutab raskus kätte ja mööda mööda liini alla ja tuuakse ära siis sügavus, märkega lipik sukeldutaks ja nii-öelda puhtalt, et selle selle selle numbri peale ema kiivrite 80 meetri peal vist teeb pea püsti ja ei tee veel sugugi mitte sukeldatakse 160 meetrit pinnalt lestadega ja kelguga alla ja, ja nii-öelda õhupalliga tagasi üles, mis sügavusel püha pupstidel. Kui, kui sügavale kuna inimkeha koosneb enamikus ikkagi vedelikust ja veest, mis on praktiliselt kokku surumata, siis see teoreetiline sügavus jääb ikkagi väga sügavale, enne enne tekivad muud probleemid, aga tagasi selle sügavuse juurde. Meie jaoks on sügavus ikkagi määratletud sellega, et kas me suudame selles sügavuses veel nii-öelda midagi teha, midagi midagi ette võtta, sest et kui me räägime tuukrilaskumises, siis need on kõik eesmärgipõhised alla minnakse konkreetse ülesandega. Ja mida sügavamale minna, seda, seda lühemaks aeg seda kitsamaks ja ruum igasugustele vigadele ja, ja seetõttu me noh, kui me üheksanda ainult numbrid kätte saama, laseksime raskuse põhja, paneksime liini paika ja ütleme, et me kukume nüüd näiteks 100 meetri peale ja hakkame kohe üles tulema siis see ei oleks tõenäoliselt väga suur probleem. Kuidas sa tunned seda, et, et sa oled nüüd liiga sügaval tegemaks midagi tõsist seal all, mis mismoodi saab füüsiliselt ennast, tunned? Sügavust ei tunne, sa näed ainult oma nii-öelda pardainstrumentide pealt ühte numbrit, mis on siis kas suur või väike või suurem väiksem. See pannakse paika, kui sukeldumisplaneeritakse sukeldumisplaneeritakse küllaltki põhjalikult, see tähendab seda arvestatakse, kui paljuks jätkub hingamissegu. Kui pikaks kujunevate kompressiooni pausid arvestatakse sisse turvamarginaalid ja, nagu öeldud, mida sügavamale, seda lühemaks muutub see aeg, ehk siis tuleb, tuleb sukelduda mitu korda kasutada, kasutada masinaid, seadmeid. Sina peal, sina pead siis lihtsalt usaldama neid näitusid ja, ja olgugi, et see võib-olla tunnen ennast suurepäraselt, seal ma ei tea, 75 meetri sügav Aga loomulikult, eks instrumendid ja endi enne paika pandud ajaplaan ütleb seda, et aeg on, aeg on hakata tõusma. On sul kunagi juhtunud midagi, mis, mis, mis on tekitanud niimoodi ebamugavust või isegi võib-olla hirmu järgmisel korral vee alla minna. Midagi vussi. Seal sukeldumisega käigus nipet-näpet ikka ikka juhtub, selliseid asju, nipet-näpet võib olla noh, näiteks kas on kuskil mingisuguse nööri kinni jäämine või takerdumine põhjas kuskil, mis ütleme, pilkases pimeduses ja, ja külmas võib-olla selline psüühiliselt koormav. Eks selliseid asju vähemal määral on ikka ette tulnud, aga tuuker ja paanika näiteks sobivad omavahel umbes sama palju kui lumi tuli näiteks, et paanikas tuuker on suure tõenäosusega surnud tuukri, nii et ühesõnaga tuleb endaga toime. No mingi nööri takerdumine, aga milline võiks olla teoreetilised niisugune nohu, täielik niisugune katastroof, olukord, mis võib tuukriga juhtuda, ma tea, seitsme 80 meetri sügavusele, et sealt enam mitte eluga naasta, võimalusi on mitmeid, näiteks kasvõi ütleme häirit ugri orusse töös. Samuti mitmesugused kui, kui asi puudutab näiteks kuhugile frakkidesse sisenemist siis kasvõi näiteks kuhugi kinni jäämist allajäämist noh, näiteks kas või meie vete näitel enamus rakke on kaetud ikkagi tiheda võrguga kalavõrguga traaltrall võrkudega ja oma oma sellise Sügav sukeldumisvarustust, kui keegi ette kujutab, on selline paras jõulupuu selles Molikuid, näidikuid, mida iganes, need suurepärased võimalused igale poole kinni jääda, see on üks võimalus muidugi igale mürgile ja ja selleks tuleb lihtsalt valmis olla, aga, aga jah, alates varustusest kuni kuni ettenägematute situatsioonide na seoses tööga, mida iganes siis seal all teha tuleb. Lennukeid vaadatakse enne ka välja lähendamite iga enne, iga enne, enne iga väljalendu, aga nad ikkagi kontrollitakse suhteliselt tihedalt, veendumaks, et kõik töötab kui tihedalt või kui niisuguse tähelepanu tähelepaneliku vaatlemise hooldus alunud teie tuukrivarustuses, ma tea ülikondades kuni mingeid samme. Ülikond ei kuulunud erilise inspektsiooni alla, küll aga ütleme need hingamisaparaadid, mida me kasutame, et võib-olla siin tookski nagu võrdlus, et kuivõrd me nagu ei, ei kasuta tava kolange mis on lihtsad ja lollikindlad ja robustsed, siis meil on seljas kompuuter kontrollitud suletud süsteemiga hingamisaparaadid, mis on, kujutavad endast siis põhimõtteliselt automatiseeritud elektriga funktsioneerivad hingamissegumikserit ja vahe on umbes selline, et nagu sõiduautol ja lennukil, et kui autosse võid sisse hüpata ja gaasi anda, siis lennukitele Venne üle vaadata ja kontrollida ja ja tuleb korras hoida. Et põhimõtteliselt aparaate ikkagi püüame vähemalt korra aastas saata näiteks tehasesse, ütleme, elektroonika osa Inglismaale kontrolli. No mis eeldusi veel, need tuukritöö nõuab psüühikat tugevat psüühikat sa juba mainisid, aga, aga kui kuivõrd läheb vaja sellist tehnilist taipu ja ka füüsilisi võimeid, on see meeste ala. Mitte ainult, aga mis puudutab nüüd näiteks sügavsukeldumist, siis seal varustus, mis mul seljas on no mitte väga kaugel 100-st kilogrammist. Siis see pinnafaas on küllaltki küllaltki raske, et vees kannab vesi, aga, aga ütleme, laevatekil või jah, ütleme kuival tuleb selle selle kaaluga hakkama saada, et tõenäoliselt rohkem kisub sinna meeste ala poole. Ja kui me räägime nüüd tuukrit, kes oma igapäevatööd teevad näiteks vesi ehitustel ja üle vaadates laevakeresid ja, või siis näiteks keevitades või lõigates midagi vee all seal. Sina pead ka neid asju oskama. Ei, ma ei pea neid oskama, selleks on on eraldi inimeseni, et ütleme, minu ampluaa rohkem on ikkagi süvasukeldumise poole, et kui, kui tööd on sellest vallast, siis me siis me teeme seda. Psüühika, paanika sellest oli juttu, mismoodi, mismoodi neid asju korras olevat volatega olemuselt rahulik mees, kes iialgi paanikasse ei lähe. Või saate ta ikkagi mingisugust niisugust regulaarset trenni ja mingisugust nõustamist mingi psühholoogi või kellelegi? Sest noh, tegelikult olete te vea vee all, eks ole, tuukrina ikkagi näinud asju, mida, mida meiegi kujutasin ettegi. No, ja teiseks see, et jääd nööri kinni, siis jah, mina ainult saaks südamerabanduse, seal ma, mina muidugi lähegi vee alla. Aga no oht saada südamerabandus on mingi närvišokk, on ikka täiesti olemas, reaalne paanikahoog. No nagu ma ütlesin, paanika on asi, mis tuleb välistada ja kuidas te teete seda asi taandubki sellele, et põhimõtteliselt inimese kõige hullem ja suurem vaenlane on tema ise, nii et kõik taandub ikkagi enesega toimetulemisel, aga kas te saate mingit trenni või õpetust või olete käinud mingitel kursustel või kuidas, kuidas, kuidas teda paanikat kontrolle, loojata, psühholoogi ei külasta ja, ja mingid spetsiaalsed treeningut ütleme selle selle psüühika poolest ei ole ka saanud, et üks asi on lihtsalt töö käigus tulnud olematusega rahulik mees, kes paanikas ei ole kunagi? Kindlasti kindlasti olen ma inimene lihast ja luust ja iga teine, et aga lihtsalt on asju, mida, mida oled harjunud nagu välistama, et. Aga muidugi keegi ei saa seda kunagi kunagi lõpuni välistada, sest inimene jääb ikka inimeseks. Kuule, täiesti pilvitu päikesepaistelisel päeval hakata sukelduma, millal pimedaks läheb? Päris võtame need, et päike on see niidis meiega just. Kuskil 30 meetri pealt hakkab juba minema üsna pimedaks ja enamasti 40 peale on juba täiesti isegi kui üles vaadata, midagi ei ole täielikult. Kui on nüüd päris valge päev, siis 40 sügavusest üles vaadates võid näha mingisugust kuma, kui silmad on, on harjunud kergelt, aga, aga üldiselt ei, kõik sõltub ka sellest, milline on vetikate vohamine või ütleme siis planktoni olukord pinnal. Kui palju päiksekiiri tungib allapoole. Mida sina, Indrek, tegelikult sealt vee alt otsid seiklust või hoopis romantikat, niisugust vaikelu, mida, mida maa peal ei ole või? Tähendab, ma ei oskagi sellele küsimusele vastata, ma olen juba poisikesest peale tahtnud nagu sukelduda või vee alla minna ja. Ja eks hiljem tuli kõik sinna juurde siis hobi sünnitab hobi nii-öelda ja hobi kasvab ka tööks üle ja nii ta, nii ta loomulikult tuleb, et ma ei oskagi öelda, mis ma ostsin, sealt. Pakub ta lihtsalt rahuldust. No millised, millised väljakutsed, ütleme, sinul panevad niimoodi pulsi kiiremalt tööle, et, et mis, mis on see, mis sulle rõõmu teeb, millised väljakutsed? No vaevalt et üks konkreetne väljakutse rõõmu teeb, rõõmu teeb tõenäoliselt see, kui sa oled väljas ja sa oled suutnud selle väljakutse realiseerida, kui, kui ülesanne on täidetud, see on. Ma ei ole mitte seal vee all. Ma ütleks küll, et rõõm on pigem sellest kui, kui jumala ühes tükis tagasi ja ülesanne ülesanne on täidetud, kolmegi hirm ka ikkagi mingisugune ala, pealegi väike mingi niukene adrenaliinilaks ka enne enne järgmist sukeldumist ma oskan rääkida ainult seisukohast, et minu kreetselt on nii, et nagu kunagisi eksameid tehtud, et pinge on täiesti ainult siis, kui on ettevalmistav faas. Aga kui juba üle läve astud või siis ehk siis ülekantud tähenduses, kui juba vees oled, et siis ma olen juba täiesti omas elemendis ja teel alla, ühesõnaga on juba selline varustus rutiinne kontroll ja, ja üsna nii kohale jõudes juba nähes ütleme seal või, või jõudes nii-öelda objektile siis on tunne, nagu pelgama. Tuukrivärk on niisugune tegelikult, et ega, ega, ega kui meil mihkliga tuleks need pähe, et võtaks ka endale nagu, nagu hobinimekirja allamineku. Et sellest ei piisa, et me ostame endale lihtsalt varustuse ja siis hakkame kuskil Tallinn Tallinna lahe peal. Jah, et, et päris niimoodi ei ole, selle, selle asja üle peab olema mingisugune kontroll ja kindlasti ei saa seda vist üksinda teha. Soovitav ei ole seda üksinda teha, aga, aga ütleme, sellises professionaalses valdkonnas tuleb tihti ette seda, et et sukeldutaks, aga üksinda, aga mingi mees ikka üleval ootab. Oi ikka päris ei ole, ma sõidan loomulikult ütleme, kogu kogu tuukrilaskumine on ikkagi mitte ainuüksi nende meeste teha, kes seal vee all vaid vähemalt sama tähtis on ikkagi see meeskond, kes on, on pinnal. Sest et noh, meie näitel, meil on side nii omavahel kui ka kui ka pinnaga. Nii et kogu asja koordineerimine ikkagi käib pinnalt. No mingid klapid ja mikrofon nagu meil praegu nii kõrvaklapid ja, ja ütleme siis suu ees on mikrofon ja kuivõrd noh, ega meil vee all olles kokkupuudet veega ju ei ole mingisugust täiesti isoleeritud süsteem. Nii et see võimaldab ka rääkida, ilma et suu vett täis. Kaugele seal vee all üldse näha on, kas kõik on niisugune sogane ja mudane ja, ja, ja ainult siis ainus, mis sa näed, on needsamad kalavõrgud või palju, palju, palju, palju on seal näiteks põhja läinud laevu. Ma tuleks korraks veel tagasi endise küsimuse juurde sellele, et kas, kuidas on selle asjaga tegelemisega Eestis jah, et kas võiks niisama võtta varustus selga minna põhimõtteliselt küll ja isegi väga soovitav asjaga tutvust teha, onju arvukalt ka Eestis hobisukeldumisklubisid, kes teevad väljaõpet ja rendivad varustust ja iseenesest on see väga meeldiv vaheldus, ütleme sellisele pingelisele tööle ja kindlasti hakkab meeldima, on üks asjadest, mis nakkab. Ja, ja mis puudutab meiega ja nähtavust siis seinast seina, eks üldlevinud arvamus on, et meil pole suurt midagi näha, et et üks asi pole kalu ja teine asi, kui meetri näed, on ka hästi. See peab paika parimad nähtavus, mida ei olegi niivõrd harva ütleme, mis tulevad etega rohkem sügaval ka teinekord ranniku ääres on ikkagi kuni kuni 15, aga 20 meetrit oleme näinud ka rohkem, ehk siis mitte väga palju halvem kui näiteks soojades vetes. Küll aga on tegu pimedusega ja külmaga, mis võib nagu peletada publikut. Ja, ja kui sa mainisid ennist, et kui palju on Eestis uppunud objekte või vrakke, siis selles suhtes on Eesti tõenäoliselt üks soositumaid piirkondi või huvitavamat piirkondi maailmas. Osalt tänu okupatsiooniajale, mis, mis hoidis, hoidis, hoidis eemale igasuguse elemendi, ütleme siis vrakkidest ja merest. Tänu sellele on meil ikkagi tuhandeid ja kümneid tuhandeid, on on ikkagi Läänemeres avastama. Ja uurimata, kümneid tuhandeid on on avastamata uurimata vrakke objekte vees. Kui palju esineb vee all marudöörlust ehk siis nihukesi röövretki? Kahjuks tuleb ette ja seda, seda enam, seda enam, mida kättesaadavam, ütleme sellisele tavapublikule. Vrakk on. Ehk siis mida, mida madalamas vees? Samas vees mida kalda ligemal, seda aga mida, mida sealt nagu mingeid maradoril nagu Lapin onu, mis, mis seal nagu potentsiaalsed olla võib mingisugust mingisugust nihukeses madalas vees oleval vrakile Pilamul, sealt otsida mingeid aardeid. Jah, põhimõtteliselt küll, tegu on kõige otseses mõttes suveniiriküttidega, kes siis? Ma ei oskagi öelda aassettini, mida iganes kannab, kannatab kaasa võtta, see paigutatakse siis kas kas kaminasimsile või, või kuhu iganes sõpradega punaveini juua, siis vat sellele saata. Sest just selline küllaltki inimlik aspekt asja juures. Vot kus lugu, kus raha? Väga põnev, aga kui sina nüüd lihtsalt tavakodanikuna näiteks laevaga sõidad, kui palju sa mõtled selle peale, mis, mis tegelikult seal põhjas? Seal on mingi nihuke professionaalne kretinismist kaasnev, tahtsin öelda, et õige väljendus loomulikult on eriti eriti, kui vaadata näiteks meediat või ütleme siis konkreetselt televiisorit, kui tulevad uudised jälle nagu hiljutigi oli selle Egiptuse reisiparvlaevaga, et mis põhja läks, esimene asi, mis ärritab, on see, kui uudistes öeldi, et kui sügavale nõupuse. Ehk siis inimesed, kes ei ole asjasse pühendatud, need küsivad. Mis sellega peaks asja olema? On loomulikult on ikka ikka mõtled, et mis seal all võiks olla. Selge, palun, Tarmo Indrek aastak meiega ühinemast ja me ikka üritame oma külaliste käest mõnda lemmikesinejate lemmiklaulu välja pressida. Te olete valinud kris Fria. Just aitäh veelkord.