Tervist head klassikaraadio kuulajad algab muusikauudistesaade helikaja. Täna teeme juttu järgmistel teemadel. Täna toimub Saaremaal ülemaaline meestelaulu päev Mu isamaa on minu arm, mis on pühendatud Gustav Ernesaksa 100.-le sünniaastapäevale ja Eesti vabariigi 90.-le. Sünnipäevale. Kuulete Marge-Ly Rookääru intervjuud Jaan Otsaga. 15.-st 24. juunini toimub Suure-Jaani muusika festival. Seekordne festival on pühendatud heliloojatele, kappidele ja eestlaste muistsele vabadusvõitlusele. Tiina kuningas vestleb festivali kunstilise juhi Andres Uiboga Kapi ooperil Lembitu kontsertettekandest 18. juunil lõha vere linnuses räägib dirigent Paul Mägi, keda küsitleb Annika Kuuda. 18.-st 20. juunini toimub Tartus Eesti noorte heliloojate festival kunstilise juhi Monika tiiseni ja helilooja Märt-Matis. Lillega vestleb Mirje Mändla. Rahvusooperi Estonia 102. hooaja võtab kokku Estonia peadirektor Paul Himma. Teda usutleb Agera nõrgen. Festivali juulikuu sündmusi tutvustab festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste, keda küsitleb Kersti Inno. Täna toimub meederi saalis kontsert valgustusajastu muusikaga. Lembit Orgsega tegi intervjuu Kersti Inno. Corelli Music kontsertidest Café Grand muusikasalong on sel nädalavahetusel. Räägi Annely Remme, keda usutleb Mirje Mändla. 10. juunil esitleti raamatut Eri Klas skulptuuri suursaadik. Esitlusel käis ja koostaja Ivo Parbusega vestles Tiina kuningas New Yorgis. No Eesti arvatavasti kuulsaim fagotimängija Martin Kuuskmann käis Eestis uut sooloplaati salvestamas. Intervjuus kuuleme tema tegemistest lähemalt. Saate lõpus Priit Kuuse muusika uudised maailmast. Mina olen toimetaja Karin kopra soovin teile head kuulamist. Täna toimub Saaremaal ülemaaline meeste laulupäev, mis on pühendatud Eesti Meestelaulu Seltsi 20.-le aastapäevale, Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale ja Gustav Ernesaksa 100.-le sünniaastapäevale, räägib Eesti meestelaulu seltsi esimees Jaan Ots. 20 aastat tagasi, kui täpne olla, siis üheksandal, 10. juulil 88 oli Eesti meeskooride laulu päevad Saaremaal ja seal tegelikult sündis see otsus teha meestelauluselts. Need olid erilised päevad selle tõttu, et esimest korda tulid koorid välja sinimustvalgete lippudega ja esimest korda üldse Eesti NSV talus laulsid koorid Eesti hümni mitte küll laululaval, aga seal lossihoovis panime pärja 41. aasta ohvritele ja Saaremaale tulevad praktiliselt kõik meeskoorid ja väga paljud poistekoorid. Kas me seltsi liikmed on? Tänase kokkusaamisega tähistate ka Eesti vabariigi üheksakümnendat aastapäeva ja Gustav Ernesaksa sajandat. Sünniaastapäeva jah, selle laulupeo nimi on mu isamaa on minu arm, tegemist on ju leinapäevaga ja niimoodi sattunud oleme mitu korda juba leinapäeva meestelaulu päev ühel samal päeval pidanud ja igatahes meie kogemus on see, et parimat viisi mälestuspäeva pidada ei olegi. Kusi meestelaulupäev. Kokku on siis 2002 lauljat. Seal on siis meeskoorid, noorte meeskoorid ja poistekoorid. Ja ma isiklikult olen veendunud, et et kõige paremini kõlavad poistekoorid selle tõttu, et 900 poissi on juba neljapäevast alates Kuressaares teevad sporti ja laulavad. Ja ma olen kindel, et selle tulemus on see, et poistekooride laulud kõlavad väga hästi ja et see, mis seal Saaremaal on emotsionaalselt kõigile väga positiivne poistelaager, on teil ka üks selline populaarne koht, tegelikult on ju täiesti normaalne, ütlen poistekoori heas poisid esimeses järjekorras tahaks mängida jalgpalli või rahaste palli või midagi taolist. Aga seal me oleme ühendatud nii laulmise kui spordialati, kohtume mõne kultuuriinimestega mõningate sporditähtedega me juures on Belnud Andrus Veerpalu, seekord tuleb Erki Nool spordi poole pealt külla tuleb professor Ülo Vooglaid kes oskab noortele väga hästi rääkida. Paljudel juhtumitel on nii olnud, et poisid ütlevad, et kui me laagris ei lähe, siis mehena laulma ei tule. Aga on ka vastupidi, kui õpetaja ütleb, et kui sa laulmas ei käi, siis laagrist sind ei võta, nii et see on tõesti väga populaarne ja, ja aasta-aastalt on see arv suurenenud. Oleme laulupäeva eelne poistekooride, laululaager on rekordiline ja mul on niisugune tunne, et võiks vinnaga geness i rekordite raamatusse, sest taolist laagrit ükski teine riik ei pea. Teises praegu on meeskoorid Eestis, ma ütleksin niimoodi, et koorid on üle elama seda kriisi, mis peale 90.-te aastate alguses tuli, kus osakoor kadus ja eks see oli ka üks põhjus, miks me 99. aasta sügisel võtsime vastu otsuse, et tuleb hakata tegema noorte meeskoor. Nii et mina olen optimistlik, aitäh, ilusat pidu. Tänaseks tuletame meelde, et kell neli pärastlõunal on rongkäik. Juba pool viis, on suur pidu ja ootate kõiki Kuressaare lossihoovis. Homme, 15. juunil algab 11. Suure-Jaani muusika festival Suure-Jaani muusikafestivali kunstiline juht Andres Uibo, millel on seekordse festivali pearõhk. Kõigepealt tänavu tähistame kolme Suure-Jaani suurmehe juubelit Artur Kapp 130, Villem Kapp 95, Eugen Kapp 100. Nende väiksemate juubelit ja kõrval on veel mitu suuremat tähtsundmuste. Üks on Eesti vabariigi 90, millest on olnud väga palju juttu, aga Suure-Jaani muusika festival tähistab ka palju suuremat tähtpäeva ning selleks on 800 aastat eestlaste vabadusvõitluse algusest aastal 1208 see teos, mis sellel puhul tuleb ettekandele sealhulgas eriline teos, nimelt Villem Kapi Lembitu ooperi ettekanne toimub lahaver linnamäel ja maailma muusikapraktikas on väga vähe koht ja muusikateosed, mida saab nii-öelda omavahel kokku viia perioodist kaheksandad aastad tagasi, millest ma juba rääkisin siis eestlaste vanema Lembitu kangelasteod, võitlused Just toimusid nimetatud luha veremäe ümbruses, nimetate ooperi Su, seegi üritab siis tuua meie, et neid pilte, mis siis toimusid 800 aastat tagasi. Tegelikult festivali algab homme, mida veel festivalil näha ja kuulda saab? Viimastel aastatel on olnud hea tava asetada ka üks punkt noortele interBrentidele meie järelkasvule möödunudaastane õnnestumine Mart Saare laulukonkursirohke osavõtt innustas meid sel aastal tegema isegi kahte konkurssi, ehk siis Mart Saare laulukonkurssi ning Julius Vacci nimelist trompetimängijate konkurssi. Ja kui need on läbi, siis ongi kätte jõudnud seitsmeteistkümnes juuni ehk siis festivali avapäev, kus siis tuleb ettekandele Vivaldi glooria ning Beethoveni viiulikontsert Mozarti Pilaator ning see kontsert toimub suurepärase akustikaga Suure-Jaani Gümnaasium võimlas otsade paiku. Tõepoolest, igal aastal on juurde lisandunud tava ja, ja ka veidi erilisemaid paiku. Aga üks populaarne koht on olnud ka igal aastal õigeusu kirik kohta on niivõrd võimsa, erilise akustika ja niivõrd erilise auraga, et alati on olnud see puupüsti rahvast täis ja, ja sinna oleme siis toonud veidi erilisemaid kollektiive. Sellel aastal laulab me seal siis Rostovi linnast poolastaja sünagoogi koort. Esimest korda Eestisse tuleb kontserdiga sünagoogi koored ja muidugi siis sookontsert, kus siis soo kestab juba neljandat aastat järgemööda, kellele juurde lisandub sel aastal veel Arsise kellade ansambel Aivar Mäe juhatusel. Kava on väga mitmekesine, siis kaks konkurssi, kontserdid erinevates kontserdipaikades ja kohtumised heliloojatega on sindel samuti kavas. Tegelikult on see natukene sel aastal teisiti, kuna tänavu on juubelit, nagu ma ütlesin, Artur Kapi, Villem Kapi Eugen Kapp ja siis meil on kohtumised nende heliloojate õpilaste kaudu just nende nimetatud heliloojatega, ehk siis Anne Erm, kes on Eugen Kapi õpilane, räägib siis oma õpetajast ja helilooja Eino Tamberg, kellel on olnud kokkupuuteid ja mäletab veel helilooja Artur Kapi ja Villem kapist, räägib sest tema hea kolleeg ja, ja suure Arsilmantari seltsis tol ajal koorivanemana töötanud Ain Erik, nii et ta on väga otsesed mälestused nendest suurmeestest. Festival lõpeb siis suure jaanitule ka, nii nagu teil juba traditsiooniks saanud. Jah, see on ka üks eriline kindlasti, mida teistel Eestis kellelegi ei ole, et juba päris mitmed aastad üks nimekas eesti kultuuritegelane peale pikka kontserti süütab siis Suure-Jaani jaanitule näiteks mõni viiuldaja monumendina süüdanud tule helilooja Urmas Sisask, Veljo Tormis möödunud aastal, mina süütasin tule, sel aastal on meie trompeti ja ütleme puhkpillimuusika kõige suurem nimekam edendaja Aavo Ots, kes on oma südameasjaks võtnud Suure-Jaanist pärit Tallinna konservatooriumi esimese trompetiprofessori ja prorektori Julius Vacci elutöö väärtustamise. Aitäh Andres Uibo ja edukat festivali. Kolmapäeval, 18. juunil toimub Lõhavere linnamäel Villem Kapi päri Lembitu kontsertettekanne sellest suurejoonelisest vabaõhukontserdist, kus esinevad Eesti riiklik sümfooniaorkester, koorid, Ellerhein ja Eesti rahvusmeeskoor ning Rahvusooper Estonia solistid. Dirigent Paul Mägi juhatusel teeb ülekande ka klassikaraadio. Eeloleva kontserdi ettevalmistuste valguses rääkis Villem Kapi ooperist Lembit lähemalt dirigent Paul Mägi. Seekordne projekt, mille pakkus välja Andres Uibo, sai alguse eelmisel aastal, kui mul oli võimalus juhatada Suure-Jaanis kappide muusikat ja sealt tuli see idee, et teha järgmisel aastal siis seesama ooper Lembitu seal ja noh, põnev on, et tegelikult seal selle sama koha peal on see ooper ükskord juba ajaloos kõlanud 62.-na aastal ja nüüd siis generatsioon või isegi kaks hiljem uued muusikud esitavad seda uuesti. Missugune on üldse on, et selle ooperi esitas ajada? On esitatud kümneid kordi ja 61. aastal Estonias tulise lavale ja oli väga populaarne, sellest on tehtud raadiosalvestus, Kirill Raudsepp oli dirigent, laulsid tegelikult tolle aja kõige tuntumaid lauljad, väga uhke esitus ja hiljem minu teada seda ei ole mängitud. Ja siis 64. aastal Villem Kapp suri, nii et ta on jäänud kuidagi sinnapaika ja tore, et see, et on tekkinud seda esitada, sest muusika väärib seda, ta on võimast, on dramaatiline, et ta on väga tundeline ja väga uhkelt professionaalselt läbikomponeeritud. Kõik need võimsad orkestri tantsud, suured uuri numbrid, sellised uhked võimsad sisendavad väga leidlikud motiivid, mis jäävad kummitama, mis jäävad kõlama ja tükk aega läheb, enne kui peast nad välja lähevad, nii et selles mõttes on Villem Kapi ooper Lembitu küll väärt, seda. Saaks esitatud rohkem ja saaks ka salvestatud, sest kui me vaatame ka praegust Lembitu esitajat koosseisu, siis on 21. sajandi alguse parimad eesti lauljad sellest osa võtmas. Jassi Zahharov proov on Lembitu ja ma usun, et see on tema jaoks üks väga võimas ja sobiv roll. Meelist laulab Rauno help, Mare on heli Veskus, Alobrand on Märt Jakobson, Kaupo on Tõnis Tamm ja folkvin on Priit kolmer ainus tenor, siis on Mart Madiste, kes laulab mani valdi. Selles mõttes on see ooper huvitavalt kirjutatud, et Tenuril ei ole sellist juhtivat rolli nagu tavaliselt ooperites. Et see on rohkem baritonid ja passide ja, ja siis ühe naispeaosalise ooper ja ma usun, et esitus tuleb võimas. Esitame seda ju samas paigas, kus Lembitu siis eestimaad juhatas ja valitses ja kus tema võitlused said alguse, ta langes ise 1217 madise lahingus ja see tegelikult siis ongi viimane Lembitu võitlus, mida selles ooperis kajastatakse. Ja kui ooper algab raskepäraselt ja rahvas on kuidagi väga masendunud ja rusutud ja rõhutud, siis Lembitu viimased sõnad selle ooperi lõpus kasvatavad ikkagi taas optimismi ja Eesti rahvas on vastu pidanud, need 800 aastat selles ooperis on surra kooril. Kooril on väga suur roll ja kõikides vaatustes kuur on üks osa ooperist ja annab dramaturg, ei ole väga palju juurde, koor sekkub kogu aeg, reageerib peategelaste repliikidele ja annab sellist kergemat vaheldust sellele tõsisele ja traagilisele loole. Orkester võimsalt esindatud. Ja jällegi, ma pean ütlema, et Villem Kapp on haruldase kooliga orkestratsiooni meister. Tema orkester kõlab väga võimsalt, väga oskuslikult, annab edasi kõiki sisulisi varjundeid orkestriga. Ülekanne Villem Kapi ooperi Lembitu kontsertettekandest lõha vere linnamäelt algab klassikaraadios kolmapäeval, 18. juunil kell 20. Ja klassikaraadio stuudios on Monika Mattiisen ja me räägime festivalist, mis toimub juba seitsmendat korda Eesti noorte heliloojate festivalil Jaani kirikus. Sedakorda siis algab 18. juunil ja kestab 21. juunini. Te olete valinud festivali fookusheliloojaks Märt-Matis Lille, et miks just tema? Märt-Matis Lill on viimastel aastatel kerkinud esile mitte ainult huvitava heliloojaga, vaid väga, väga huvitava publitsistina ja võiks isegi öelda muusikute keskel arvamusliidrina. Igas mõttes väga mitmekülgne ja huvitav isiksus, kelle helilooja tee on minu arvates jõudnud sinna punkti, kus on teda kui noort andekat loojat võimalik tutvustada meie kuulajale terve autoriõhtu näole ja, ja mitte ainult dislilleteos sooloklaverile ja suurele sümfooniaorkestrile. Pärnu linnaorkestri Risto Joosti pianist Kadri-Ann Sumera esitusel kuuleme me 18. juunil meie avakontserdil. Teost kommenteerib ka helilooja Märt-Matis Lill. Ka seekord on tegemist üsna Sis klassikalise teosega orkestrile, klaverile tahtsin lihtsalt proovida nagu sellist asja kaaned olen ikka lasknud nagu soleerida ka ja selline väike kadents isegi on seal, mis nagu solist mulle ütles, kõlab nagu väga romantilise minu jaoks võib-olla seda lugu kirjutades kõlas kõrvus Ravelli Keedur klaverikontserti aeglane osa. Seal on kindlasti üks mu lemmikteoseid klaverile, orkestrile. Samuti on laupäeval, 21. juunil Märt-Matis Lille loomingust ka workshop kell 12 Tartu Jaani kirikus, mis on mitte ainult kitsale ringile, vaid avatud laiale kuulajaskonnale Märdi kõrval loomulikult. Ta esinevad noorte tööta festivalile. Nii küpsed staar heliloojad, alates Arvo Pärdist, Eino Tamberg, Toivo Tulev, kelle esimene kammerorkestriteos tuleb Pärnu linnaorkestri esituses ettekandele tee harkistista helilooja Liis Jürgentsi sümfooniaorkestriteose. Timo Steiner kirjutas väga huvitav teose suurele sümfooniaorkestrile ja me kuuleme ka Mirjam Tally teosta turbulents võimendatud orkestrile ja elektroonikale, mis on kirjutatud siis juba paar aastat tagasi Eesti muusika päevade tellimus ja mille World Music teisfestival, mis sel aastal toimub Vilniuses, valis välja Eesti heliloojate liidu poolt ta kuue välja pakutud teose hulgast esindama Eestit sel festivalil bemmer, ansambli kontserdid on esindatud. Ühesõnaga meie muusika Iideebeekides paremik, kes siis stabiilses tihedas koostöös noorte eesti heliloojatega toovad ettekandele siis Tatjana Kozlova, Andrus Kallastu, Tõnis Kaumani, Robert Jürjendali ja Hans-Gunther Lock Kiia teosed, mis tulevad esiettekandele ja samuti kuuleme veel meelepylivertoosilt Vambola Krigulilt koos saksofonist Ivo lillega ka Arvo Pärdi teost, keda veel, eks ta nagu esile tahaks tõsta, on tõesti harukordsete võimetega. Praan Kai Kallastu, keda millegipärast meie kontserdilavadel on, me oleme väga vähe kuulnud. Me teame, Kallastu resideerub Helsingis Andruse autoriõhtul Niguliste kirikus jaoks oli tõeline üllatus, et millisel tasemel uue muusika sopran on, on Eestis ja minu tõeline soo oli seda tutvustada meie noortele heliloojatele ja, ja Eesti publikule ja, ja neid siis, Tanja Kozlova kirjutas talle teos abikaasa Andrus Kallastu, Stabat mootor ikka nata Eestis teist korda, et, et paar aastat tagasi oli selle teose ettekanne Helsingis ja samuti märkmik dislille autoriõhtul on ta kaastegelenud Tõnu Kõrvitsa soolotšello Paala rändaja laul tuleb Aare tammesalu alt ettekandele ja Helena Tulve silmajada kolme kandleversioon, mis ongi selle sellest teosest esimene versioon. Ja ütlen siia lõppu ka veel selle. Kaadrisse Liiveevee Jaani kirik punkt. Klassikaraadio teeb otseülekande Märt-Matis Lille autoriga õhtult 20. juunil kell 19 ja salvestab 18. ja 21. juunil toimuvad kontserdid. Rahvusooper Estonia lõpetab homme oma 102. hooaja. Milliseks kujunes hooaeg ja milliste mõtetega minnakse vastu uuele 103.-le hooajale, seda küsib Age Raa rahvusooperi peadirektorilt Paul himalt. Kas kõik see, mis hooaja alguses plaaniti, kas see täitus nii nagu oli kavatsetud, kui jätta nüüd kõrvale kõikvõimalikud arvud? Me oleme suutnud oma plaanidest kinni pidada kõigil nendel viimastel aastatel ja planeeritud on ellu viidud ja see on ka väga oluline, sellepärast et kui kõik etendused toimuvad ettekuulutatud ajal, siis sellel on väga suur tähtsus ka külastaja usalduse võitmisel ja hoidmisel ja võib küll öelda, et viimased juba kaks kolm hooaega on olnud väga stabiilne kunstilise taseme kasv ja hoidmine samamoodi ka publiku usaldus meie vastu on püsinud keskmine külastatavus üle 80 protsendi. Ja me jutt tänavu tähistame 10 aastat rahvusooperi loomisest ja see, mis 10 aastat tagasi seadus sätestas, nagu võimalusena, sellesse on küll Estoniasse suhtunud väga tõsiselt ja ja rahvusooper on rahvusoperina healt stardipositsioonil selleks, et minna paremini rahvusvahelises konkurentsis kaasa see, kui titt, pöörduda tagasi mõne aasta tagusesse aega, kui me seda rahvusooperi seaduse projekti siin majas kokku kirjutasime, siis meile meile tundus, et, et järjest rohkem ja sätestada kuidagi mitte ainult Est toonaste suhted ühiskonnaga, vaid vaid ka vastupidi, et ka ühiskond ei Ankiks nende esindajad riigikogus ja valitsuses. Ainult ka nendel oleks teatud prioriteet silme ees fikseerituna, mis Eesti muusikakultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks vaja on. Sest meie lähtekoht oli tookord, et Estonia peab jääma juhtugu mis tahes Eesti majandusega muude asjadega ja sellest lähtuvalt tuli ka luua Me mingi seaduslik foon või taust sellele, mis võimaldaks sellel areneda ja olles sellest lähtuvalt me läksime liikvele ja ma loodan, et siiski paremad ajad Estonial on veel ees. Muidugi riik toetab meid ja on toetanud ka, aga, aga noh, eks aastad ei ole vennad ja, ja tihti see riiklik eelarvestrateegia nagu Ameerika mäed natukene ja kuna mina ei ole Ameerika mägede arhitekt, siis ma ei oska nagu öelda, mis võib edasi saada, aga praegu nüüd hetkest kui püüda tulevikku vaadata, siis, siis hetkel tundub küll, et sellist rahvusooperit nagu viimastel aastatel on tehtud ja planeeritud edasi teha järgmistel aastatel paari kolmel aastal kindlasti ei saa. Et midagi tuleb teha teistmoodi ja see, see majanduslik olukord, kirjutabki, millist arengukava või mis suunas peab, peab edasi liikuma. Rahvusooperil on väga stabiilne ja väga heatasemeline oma muusikute seltskond. Kas on meil näha ka tulemas uut juurdekasvu muusikutele? Eks on, neid tuleb kogu aeg ja ega tänapäeval ka noor ei õpigi eluaeg kogu aeg ainult ühes koolis või ühes muusikaakadeemias ta liigub ja ja läheb ja tuleb jälle tagasi ja, ja see on tegelikult väga oluline, et selle noorele Stonlasel ja neid on meil palju majas, et tal oleks hea siin oma kodus olla ja et ta ei kipuks igal hetkel ainult materjal reaalsetel põhjustel välismaale minna. Muidugi sa tahad areneda ja maailma näha, on selge see, et tuleb minna ja ja minnakse ja tullakse ka tagasi. Aga põhiprobleem on ju, milles põhiprobleem on ju selles, et õhtu, kui ees avaneb ja noor Estonia raha läheb, et ta suudaks jäägitult pühenduda sellele etendusele, et mõelda selles, et kuidas oma kodulaen makstud saab ja, ja kust leida lisateenistust, et see on seega, mis võib olla küll pisut naiivselt, aga, aga omal ajal, kui me nüüd seda kümmet aastat rahvusopeli seadusest siin tähistame mõtteliselt, siis, siis oli see, mida me mõtlesime, et see seadus peaks ja võiks nagu sätestab. Eks ju nii-öelda ühiskondliku kokkuleppe küsimus, millist rahvusooperit Eesti riik vajab ja ootab, saab ja mis tal järgmisel viiel 10-l aastal meil ootab, kas me suudame minna rahvusvahelise konkurentsi? Rohkem meil on, meil on kõik eeldused selleks olemas, sest praegu juba iga kolmas vaataja on välismaalane ja selle ütleme nii, vaataja ja ka geograafiliselt on see kõlapind laienenud ja mulle küll tundub, et oleks oleks väga hea seda heas mõttes ära kasutada eesti sõnumi koopasse viimiseks, et meil on kõik potentsiaal selleks olemas, et jätkuvalt pidada seda head. Kohtasin Põhjala kultuurirannas olla üks väga atraktiivne muusikateater. Nargenfestival on täies hoos eesti meeste lauludega kultuurikatlas seda, mida pakub festival juulis, tutvustab kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Juulikuus kutsub Nargen festival brikut naissaarele, kui läheb ise külla. Jah, me oleme muhusse ja esitame seal niisuguse kontsertetenduse Veljo Tormise loomingust, mida inimesed suurt ei tea, ta on kirjutanud omalajal Orphy kooli muusikainstrumentidele, Pikema sarja, igasugustest täht päevalistest rahvamuusikaviisidest ja nendest kokku pannud niisuguse terviku milles on siis erinevad kalendrilaulud ja tantsulaulud, mängulaulud ja lavastanud seda teed kasega neljandal-viiendal juulil koos Villu Veskiga, kes ka omamoodi püüab seda seadet täiendada. Pakume seda, seal ju jääb muru peal inimestele mängimiseks ja kaasalaulmiseks siis seitsmendal alustab naissaarel külalised üks soome teatritrupp, smed Sansambel. Ja nemad kannavad, et Paavo rindele romaani põhjal tehtud näidendi jumal on ilu. See on väga hea teos ja väga ja teatritrupp. Ma olen näit. Siin-seal varem näinud ja kogenud ja mul on hea meel, nad avaldasid ise soovi seda teost saarel esitada. Mis peaks sinna väga hästi sobima. Teatrietendused on ka eestikeelsed subtiitrid. Juulis 16.-st 20.-ni ja 23.-st 27. Ni esitame Laulasmaa rannametsas jälle näidendit uljas neitsi siis Andrus Kivirähu menutükk. Ja juuli teises pooles on teil ka veel üks kontsertide tsükkel naissaarel. See kontserditsükkel kannab pealkirja nordi ja heategevuskontserdid pahategevuse vastu. Ja selle kontserditulu kasutame Naissaare erinevate muinsuskaitse objektide korrastamiseks. Üks on siis vana kindlus, mis jääb kohe Omari küüni kõrvale ja teine on surnuaeda, niisugust väikest korrastustööd, mida me seal läbi viia ja koos nende kontsertidega saaks telepahategevusele, mis ümber meie tihtipeale toimub, ka väikest tähelepanu osutada, sest pahategevus, millega inimesed jätavad prügi maha või lõhuvad või mis iganes või pahategevus võib ka see olla, kui, kui lihtsalt midagi ei tehta ja asjad lastakse minna. Pahategevus on tihtipeale ka see, kui ei tööta. Ollakse kõrgetel postidel mingites ametkondades, jaga, ei arendata Eesti ühte niisugust haruldast maa kohta. Pahategevus on seega, kui paberite peal on see looduspark, aga tegelikkuses loodusest ei hooliks. Nii et seal on muusika ja niisugune muusikaväline maailm nagu fookuses, aga esinejad, kes seal heategevuskontserdil on, Rosa mundekord, et Saksamaalt jälle kvartett, mis on maailmas üks hinnatumaid ja annab väga huvitava kontserdit Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus ja teise kontserdi annab naissaarel. Esimene on 16. juulil, teine naissaarel siis seitsmeteistkümnendal juulil väga erinevate kavadega. Esimeses on töösse oli ja Šostakovitši muusikat Teises kulate Hayden etja Mansour jänni ja Prapsi ja naissaarel kõlab veel see aasta Mozarti looming 19.-le me kanname ette festivaliorkestriga mõlemad sümfooniakontsert, panted, puhkpillivariandi, kus soleerivad Kalev kuljus, Toomas Vavilov, raid teeks on Kristjan Kungla ja ka keelpillivariandi sümfooniakontsert antest, kus on siis huugodi chati, Andres Kaljuste mängivad näit. Teosed. Solistidena 21. saab publik kuulata Ta Arvo Pärdi uudisteost friis vööd, mida esitasin stanaagenis ja peale seda teost vaatame, kuidas naissaarel kõlab Mozarti reekviem. Siin on lisaks sellele, et me üritame suurvorme aeg-ajalt sinna naissaarele tuua, aga see asi, et me ehitame parajasti kogu seda Omari küüni akustikat veidi edasi ja tahame katsetada, kas küünist on võimalik ka kirikus tekitada. Aga Mozarti reekviemi, solistid Kädi plaas, Annely Peebo, Mati Turi ja Uku Joller ja juulikuus on teil veel naissaarel katkuaja lood. Üks etendus suve jooksul on naissaarel olnud seotud ajaloolise naissaarega. Me teame naissaarest hästi palju legende, mis on enamjaolt kõik absurdimaigulised aga Naissaare loomise lugu. Ja kõige tõsisemalt võetav variant, mis minu kõrvu on jõudnud on, pärineb katkupärimusest siis pärimuslood, mis on kirja pandud peale suurt katku peale Põhjasõda. Ja need lood viitavad kõige ehedamalt sellele, et see, et seda saart hakati naissaareks kutsuma see, et see oli üks vähestest saartest, kus jäi inimesi ellu peale katku. Ja siis hakati seda kutsuma naissaareks. Ja nii lihtne see ongi. Nende pärimuste ja niisuguste legendide põhjal on tehtud terve näidend, mida esitavad Anne Türnpu ja Eva Klemets lavastuses Mirtel Pohla, Kaie Mihkelson, Mart Koldits, Harri eras EP kubu, Risto kübar ja Britta Vahur. See on siis naissaarest naissaarel katkuajaloo. Meederi saalis toimub täna õhtul kell kuus valgustusajastu kammermuusika kontsert. Lembit Orgse, milline on see valgustusajastu muusika, mida te seal esitate? Valgustusaeg on tegelikult meile kõigile teada-tuntud 18. sajand muidugi valgustus kui liikumine, olles veidi kitsam filosoofiline vool ja seda viisid ellu mitmed valgustatud valitsejad. Käesoleval juhul meie mängime Saksa ja Austria muusikat. Kõigepealt siis muusikat ja Viljandi valgustatud valitseja Friedrich teise õukonnas kus õukonna muusikuteks oligi Bachi poeg Carl Philipp Emmanuel Bach ja samuti tema vanema venna Wilson. Wiedemanni muusikat on meie kontserdil teine keskus, kust pärit muusikat mängime. On muidugi viin. Valgustatud valitsejate Joseph Leopold teise õukonnas kuulati meeleldi Mozarti ja ka rändvirtuoosi bridži, pokkerimuusikat mis on iseloomulik valgustusajastu muusikale. See ajastu pidas väga oluliseks kõigi nähtuste, sealhulgas ka muusika allutamist puhta ja terava mõistuse kontrollile. Me kõik teame, et tollest ajast on pärit ka näiteks sonaadivorm. Samas see aeg ühendas väga harmooniliselt endas siis selle mõistuslikkuse mõistuspärasuse ja emotsionaalsus. Ja kui me kuulame ka Philipp Emmanuel Bachi muusikat, siis seal on väga suur roll sellistel tunnete mängul. Isegi seda aega nimetati täpsemalt ülitundelise stiili ajajärguks. Nii et selles muusikas on heas tasakaalus nii mõistus kui tunded. Ja millise koosseisuga te esindate? Ma arvan, meie kontsert on esimene eesti interpreetide poolt ette võetud katse mängida tol ajal muusikat, ajastu pillidel. Keelpillid on klassikalise ajastu pillidel pead, samuti poognad, mida mängijad kasutavad, on klassikalisest ajastust pärit 18. sajandi teisest poolest. Ja muidugi naer, mis on muretsetud Eesti kontserdi juurde. Mõni aasta tagasi. See uus haamer värv annab võimaluse sellise koosseisuga ka trio ja kammermuusikat mängida. Esinejateks on interpreedid, kellel on küllaltki ulatuslik varasema muusika mängimise kogemus. Viiuldaja Meelis Orgse on lõpetamas magistrantuuri barokkviiuli alal Helsingi Sibeliuse akadeemias. Tšellomängija Tõnu Jõesaar on väga rikkalike kogemustega varase muusika ja ka tänapäeva muusikamängija ja siinkõneleja Lembit Orgse omab ka pikaaegset kogemust nii klavessiini kui muude klahvpillide mängimisel. Muidugi võimalus tutvuda, haamer pärliga on avanenud alles hiljuti, kuna varem meil Eestis seda pilli ei olnud. Nii et ma kutsun kõiki osa saama sellest erilisest kõlamaailmast, mis läbi nende pillide kuuldavale tuleb. Täna õhtul kell kuus meederi saalis. Klassikaraadio stuudiosse on jõudnud Hanneli Remme ja meil on teemaks Corelli Music kokku nädalavahetuse kontserdid. Nagu korrellile ikkagi kombeks, üritame pakkuda võimalikult sellist stiilset, aga samas mugavat ja mõnusat olemist, kohvi ja veini ja tee ja väikeste suupistetega. Ja loomulikult taas kutsume publikut, et väga-väga kaunitesse kohtadesse. Laupäeva õhtul kell seitse Illuka mõisa, kui ma ei eksi, siis alles nädal tagasi sai Siidsem, et oma esimese partii oma plaadist, mida inimesed, kes on neid kontsertidel kuulanud, on juba päris tükk aega oodanud sest see on superhea energia ja mis nende mängust välja kumab ja mis mis kuulajale sisse jääb. Ja eelmisel nädalal nautis ühte nende esinemist ka Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, et et ma julgeks küll ja öelda, et see on tõesti muusika, milles on midagi lasteaia mudilaste, Est, riigi juhtideni, muusikaprofessionaalidele seal kõigile midagi ja kui tavaliselt selline seinast seina võib-olla kõlab natuke halvast nagu klaarne oleks midagi halba või mis ei ole nii kõrge, siis mulle tundub, et see syyczemm on selline huvitav nähtus, mis kuidagi suudab nagu erinevad kultuuritasandid ühendada ja viie veel mingile omaette uuele tasandile. Kui syyczemmi kontsert Illuka mõisas kuulub sellisesse Corelli muusiku vanasse hästi populaarsesse sarja nagu mõisaromantika siis pühapäeva õhtupoolikuks. Me pakume midagi niisugust, mis on seni ainult üksainuke kord toimunud sest täpselt kuu aega tagasi see on Pärnu Café Grand muusikasalong les kaunis juugendlikus hotellis Victoria sarja Café Grand muusikasalong teise kontserdi sisustab Corelli kontsert. Mis teatavasti on niisugune muusikute ühendus, kes liidab omavahel kokku need inimesed, kes vaatavad varajasele muusikale nagu restauraatorid, kes püüavad maale puhastada nendest lisandustest, mis on sajandite jooksul sinna peale tekkinud ja leida sealt seitsmeteistkümnenda 18. sajandi muusikast üles, siis nüüd see päris iva, nii nagu ta loodetavasti siis omal ajal oli ja Corelli Consorti kava seal on baroki Saksamaalt, Prantsusmaalt, Rootsist, see on seekord ehitatud spetsiaalselt ülesistele hästi peentele, ilusatele ja päris sageli kaslastele tumedapoolsetele kõlavärvidele. Et see kava pealkirjaga üksinduse võlud viitab prantsuse helilooja korrekti kogumikule. Ma arvan, et see korreti muusika on ka päris hea avastus eesti publikule, sest ega me seda nime nagu siin kavadest nagu eriti ei leia. Kontsert algab kell viis, aga publik on oodatud juba kell neli. Sel nädalal esitleti kaupluses Rahva raamat eluloo raamatut maestro eri klassist. Rikkaliku pildimaterjaliga kaunilt kujundatud raamatu pealkiri on kultuuri suursaadik Eri Klas. Selle nalja andnud kirjastus, redeleks autor ja tegevtoimetaja on Ivo Parbus, keeletoimetaja Katrin Parbus. Fotode autor. Viktor purkivski, kujunduse tegi Rein sepius. Raamatu sünniloost rääkis Ivo Parbus esitlusel järgist. See raamat on Kaheksas persooniraamat, nii teatud varasem kogemus on olemas ja mõte teha järgmine raamateeri klassist sündis koos unisseffi presidendi Toomas paluga. Kes on Eri Klas hea sõber ja kes ühel hetkel leidis, et eriklassist võiks olla selline tema mõtteid. Milles oleks siis ka väärikas fotokollektsioon eri klassist just tänasel päeval selle dirigendina kesta, kes ta on täna ja nii sündiski raamat, mis koosneb kuuest pikemast usutusest ja päris suurest hulgast fotodest, mis on tehtud möödunud aasta lõpul, proovides ja kontserdil. Töö algas juba möödunud aastal ja see kestis päris pikalt. Rääkisime Eri Klasiga tundide kaupa, kirjutasime valmis teatud osa tekste, tegime neid ümber. Eri Klas on äärmiselt nõudlik inimene ja nõudlikkus tuli raamatule ainult kasuks. See oli tõeliselt õpetlik. Tööprotsess kannab siin käsitletud on sisuliselt, nagu selliste persooniraamatute puhul ikka on räägitud natukene elust. Me oleme püüdnud võib-olla otsida vastust küsimusele, et mis hetkel üks väike poiss tundis, et talle meeldib muusika, mis hetkel ta tundis seda tegelikult, et tahaks tegeleda boksiga. Mis hetkel oli tähtsat peod Sossis ja peopaiga ümber toimuv seltsielu, milles tekkis huvi džässi vastu. Kuidas noor muusik alustas, kuidas leidis tee koorijuhtimise juurde ja, ja sealt edasi juba lõigud, mida Eri Klas pidas väga oluliseks, milles ta jutustab sellest sidemest, mis on dirigendi ja orkestri vahel tegelikult see ongi dirigendi raamat. Nii või teisiti, mida Eri Klas teeb, onju dirigendi tehtud. Raamatus on väga palju, väga hea kvaliteediga pilte. Jah, mul on see on, et mul on väga palju häid tuttavaid ja üks nendest on suurepärane fotograaf Viktor purgiski, kes on alati valmis pildistama ükskõik kus ja mis kellaajal ta tegi 4000 foto eri klassist proovides, dirigendi toas ja, ja kontserdil. Ja nendest 4000-st fotost on kusagil pealt 200 valitud sellesse raamatusse oleme proovinud selle raamatu puhul, et tekst ja fotod moodustaksid sellise sõnalis visuaalse ühendi, et inimene loeb ja samas ka kontrollib, et kuidas asi pildi peal välja näeb, sest kui vaadata neid pilt, on näha, kuidas muutub dirigendi pill, meeleolud kuidas muutub miimika kui väljendusrikas nägu? See on nagu õpik. Suur tänu, Ivo Parbus ja loodame, et Eesti inimesed, kes armastavad muusikat ja maestro Eri Klasi leiavad selle raamatu raamatukauplustest üles, võtavad omaks sülgaja. Telefonil on nüüd fagotimängija Martin Kuuskmann. Oled juba aastaid elanud Ameerikas, aga mis siin seekord Eestisse tõi? No eks siis see teeb mind see, et ma loomulikult tahtsin oma ema ja peret ja, ja sõpruna ja ma tegin Soomes soolokontserti Louisi hoitab festivalil kotkas ja ma tulin siia plaati tegema seal sooloplaat. Mul on kaastegevust ka Kristjan Randalu klaveril. Mida te sellele plaadile salvestate? Ma salvestasin Tõnu kõrvitsasoola loomist, jumala kirjutas siis Pärdi peegel peeglis. Mitmes erinevas muunikas piirist koosnev? Kuidas see idee tekkis selline plaat salvestada ja millal seda siis plaadiriiulile saab osta endale? Tatsab üsna marski valmis, loodetavasti, aga idee tekkis minu enda mänessaarilt poolteist aastat tagasi. Sest mul oli plaanis teha uus plaat kontseritest, eesti heliloojate kontserdid, mis meil on kirjutatud. Aga see paraku jõudis siis ette, sest oli kiiresti vaja plaati ja nii-öelda kammerkoosseisuga. Pool sellest plaadist on minu puht soolo ainult Bagot ja teine boonuses klaveriga. Plaat on põhimõtteliselt siis sellise üles seada, aga ma esitan võrdlemisi sama loomingut. Ma soolo kontserditel. Põhiliselt on siis selline klassikaline muusika. Põhiliselt küll, tegelikult seal ja siis veeri on kaasaegne, loomulikult kõrvits ja Pärt. Snyder on, ma olen seda esitanud 2005. aastal seda teost klaastalli mängudel, Matthews kovitšiga ja see on tugevate džässisugemetega teos. Christian mõnda lugu oli päev enne tegelikult esimest lindistust ja ma küsisin tema käest, et on tal mingit lugu, mida ma võiksin ka plaadil ette kanda ja tal oli üks lugu valmis küll, mis sobis väga hästi. Nii et tema poolt on ka üks. Kuidas on kulgenud sinu viimased aastad Ameerikas on selliseid tipphetki olnud, mis on sellised kõige erutavamad sündmused sinu muusiku elus? Ja kaheksa kuud tagasi sündis Oskar. Palju õnne, aitäh. Et see on nüüd jälle palju innustust juurde andnud esinemistes. Aga New Yorgi Filharmoonikute oli mul veebruarikuus, ma tegin seal nendes. Ja siin on palju muid esinemisi Souli Filharmoonikute ega esinema mänguationgi kutsumise. See on juulikuu esimesel nädalal ja siis on veel seal kammeresinemised Washingtonis ja järgnevad Austrias ja Nonii. Mõnes mõttes. Olgu ta kas New Yorgi filharmoonia või seeria kontsertseeria, kes teab, kus, kui on publiku vastuvõtt hea ja kui jumal endale programm väga istub siin ka kehtiv pesemisest. Suur aitäh sulle, Martin Kuuskmann selle intervjuu eest ja väga tore oli kuulda, et sul läheb nii hästi palju edu, aitäh. Eesti heliloojate liit teatas, et on välja valinud kuus teost, mis esitatakse rahvusvahelise kaasaegse muusikaühingu Aiesziiemm žüriile tänavusteks maailma muusikapäevadeks. Oktoobris-novembris Leedu pealinnas Vilniuses. Need kuus teostanud Tauno aidsysteps, Tatjana Kozlova, Carrie vari, Mirjam Tally, Blow, Lauri Jõelehe sõnumitooja, Tõnu Kõrvitsa neis aedades ja Kristjan kõrveri kratistictu. Veel valiti AS-i ja ESM-i Rõngu puuki 2009 Olav Ehala vaikuse laul segakoorile suursündmusena kogu Baltimaadele toimuvat maailma muusikapäevad esmakordselt siinses regioonis, sest Aiesziiemm liikmes Nad on nüüd ka kolm balti riiki. Festival Vilniuses toimub 24.-st oktoobrist seitsmenda novembrini tänavu kõrvuti Kaheksateistkümnenda Leedu muusikafestivaliga Kaida. Tavapäraselt saab korraldajamaa tänuks alati suurema esindatuse ja nüüd laieneb see kolmele Baltimaale. Rahvusvaheline žürii teeb esitatud teostest lõpliku valiku. Seekord on žürii koosseisus heliloojad viiest Euroopa piirkonnast. Peterjöötles Tottenhami Luka Francis Skooni on üten arbu täite ja Helena Tulve kaks esimest, ungarlane, Peter röötas ja inglane Jonathan Haavi on tõstetud esile festivali heliloojateks. Ütlessilt tuuakse siia tema uus ooper armastusest teistest deemonitest. Taisega dirigeerib Jonatan Haavi, kes on olnud väga hõivatud ooperiga Richard Wagneri elu. Viimastest päevadest kirjutab siiski uusteose Hispaaniat selle oktetile, konfountaja piiriku. Festival ise kannab pealkirja märksõna in vitriin ja korraldaja poole nimekamad. Heliloojaid on uute arvutite on saanud samuti tellimuse kooriteosele mille Vilniuse koorid esitavad kõigi pühakute päeval teisel novembril kogu linnas. Ajakirjanduses märgitakse, et hoolimata maailma muusikapäevade suurest kasutegurist Baltimaade muusika tulevikule demonstreerib see siiski balti muusikakultuurid tänapäevast rikkust, kus heliloojad täna on prooni uskutavitsius. Erkki-Sven Tüür ja Arvo Pärt, interpreetide Gidon Kremer ja David käivingas Läti raadio koor, Kremerata Baltica, Raida ansambel ja paljud teised. Muusikapäevade peakorraldajad on Leedu heliloojate liit ning Iiesziiemm, Leedu rahvuslik sektsioon, Well edu muusika infokeskuse eesotsas Taivo Barovski Jänega. Aga esmakordselt on festivalil rahvusvaheline kuraator leevenbertels, kes praegu tegutseb Hollandi festivali kunstilise koordinaatorina. Maailma muusikapäevad toovad seegi kord kavadesse uue muusika klassikute Kalhanštocauseni Luciano Jürjo, Steve Reichi, Philip Glassi loomingut. Esinejatele tulevad ansamblile Modern ansambel, anter, Contemporary, Jaan, nemad veel eriprojektidega toimuvad töötoad, akadeemiad, sümpoosioni installatsioonid, näitused, filmiprogrammid, haridusprojektid, muusikaline promenaad, et ka lastele kaastegevad, on paljud Leedu muusikakollektiivid. Kui täpselt kolm aastakümmet tagasi jõudsid maailma muusikapäevad meie lähedale tollal meile suletud Helsingisse siis nüüdne suurt festivali kogu Baltimaadele on meile kõigile kättesaadav. Eelmisel aastal samal festivalil Hongkongis olid kavas Tõnu kõrvitsa, Toivo Tulevi ja Helena Tulve teosed ja interpreedid Martin Kuuskmann 2006 Olime muusikat kevadel ametlikult esindatud esimest korda Stuttgardis Helena Tulve teosega sula. Aga enne on festivalil siiski meie muusikat esitatud näiteks Arvo Pärti või festivalil Ljubljanas, Veljo Tormis. Eesti muusikutest veel Paavo järvil ja frankfurdi raadioorkestrile jäi selja taha 20 päeva kestnud Hiina ja Jaapani reis. Hiinas mängiti Pekingis showsia, Shanghais jaapanis alustati osakast, Tokyos esineti kahes kuulsaimas saalis vunkaga Khanis jazz, Santori hoolis, siis no ja lõpuks kaks õhtut Yokohamas. Sest Yokohama samas taheti neil praamsi kõiki nelja sümfooniat. Lisage met. Kontsert Pekingis oli Saksamaa ametlik, palus olümpiamängude kultuuriprogrammi ja toimus riigi toetusel nüüd Saksamaal orkestrit kohe veel neli kontserti. Kaks neljapäeval eile kodusaalis alti ooperis, aga Kölni filharmoonias, homme Wilbur renessansi lossis Brahms Mahler, Verger, Riho Strauss. Andres Uibo andis üleeile oreli soolokontserdi Praha ühes mainekas pühal Ludmilla kirikus. Kavas Sibeliuse intrada nendelt soni orelil granaadid number kaks ja kuus, Arvo Pärdi triivium ning Uibo enda apokalüpsis sümfooniast kaks osa, Eeesson esinemised Rootsis. Selts lõpetas oma Britannia orkestri hooaja Prantsusmaal kolme kontserdiga rennis ja loriaanis kusjuures kuuenda juuni kontsert oli esimene avalik kontsert Britannia vastrenoveeritud teatri kavas Alveeni esimene rootsi rapsoodia kriigi klaverikontsert, Simon therbitseskiga ja Rahmaninovi sümfoonilised tantsud. Teine suursündmus üleeilsest oli Arvo Pärdi teose Stabat, tere uue versiooni segakoorile ja keelpilliorkestrile maailma esiettekanne Viini pidunädalatel Viini music raini suures saalis Kristjan Järvi juhatusel. Teose esimene variant valmis 1985 esiettekandeks filiaal ansamblile Albanbergis 100.-ks sünniaastapäevaks. Nüüd seal esiettekandel esitajaks toon klaster, orkester ja koor. Kristjani kavas veel kaks Osammess lillessensioonist ja tema enda koostatud sviit Prokofjevi Romeo ostja Juuliast. Kolmas suursündmus üleeilsest oli Baden-Württembergi liidumaal roitlengeni loodusteatris Eesti rahvusmeeskoori ja ansambli metsatöll ühisesinemine Veljo Tormise Raua needmine lavastusega. See oli eelõhtu Saksamaal Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale pühendatud suursarja e viie Estland lõpetamisele. Eile lõppeski see rahvaliku muusikaõhtuga väikeste lõõtspillide ühingult Branspach GEN'is. Viini riigiooperis laulis selle hoo viimase Wagneri Valküüri etenduse hundingi osas. Eelmisel laupäeval Ain Anger. Dirigeeris Prants Veldasarnuest ootani osas Juha Uusi talu siig linde, Niina Stemme Sigmandit laulis Johan bota ja Eri Klas, kas on käinud juhatamas Singapuri sümfooniaorkestrit, selle Philips alat kuulsas Esplanaadi kontserdihallis? See oli kava biootjof Beethoven, Beethoveni avamäng, Prometheuse loomised, viiulikontsert, kus solistiks leile Joseph favovitš ning seitsmes sümfoonia. Enne esines Leila Hongkongis Edo debaarti käe all, praegu on aga kruiisil Londonist Stockholmi läbi Oslo, Kopenhaageni, täna Peterburi ja veel Helsingi džässipianist. Christian Randalu mängib homme Wolfsburgi lossi suvelaval taaskava Siiri Sisask ja jälg. Ansamblipartnereid veel Claudio puntin, Antonio Miguel ja poodo mihuke. Viimane Randalu sagedasema kaaslasena löökpillidel. Veljo Tormis don lauldud äsja Bergeni festivalil. Vabariigi juubelipidustustel saksa aga ootamatult tähelepanu on pälvinud Rootsiga meeskoori Swan Holm, Swingers, plaat firmale dokata, klassiks nime all teosed, meeste häältele üheksa hobusega ja näiteks siingi Raua needmine meeskooriseades kaastegev kautor šamaanitrummil. Koori juhatab Sofias söderberg Eberhard. Viimasel paaril kuul on ilmunud seda plaani Ati kõrgelt tunnustavad arvustused veebiajakirjades, muusikand vesin fanfaar, aga ka ajakirja grammofon juuninumbris, kus plaadile lisaks tähelepanu all veel briti koori House Swingers Tormise plaat Steven Leyton'i juhatusel kaheksa oopusega firmalt hüpeeri on. Lühimalt öeldes On hinnanguks, et tormise loodu on imelised sisukas ja need plaadid väärivad tõeliselt nende omamist. Nii saame midagi teha, rõõmusta aga kokkuvõte eesti muusikast ja muusikutest maailma lavadel. Olari Elts-Prantsusmaal-Britannias, Eri Klas, Singapuris, Neeme Järvi olnud haagis ja üleeile koguni Paavo Järvi spordis Andres Uibo Prahas, Kristjan Järvi, Arvo Pärdiga Viini festivalil, Veljo Tormis rahvusmeeskoor ja metsa Tõlliga Saksamaal roit lingenis. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Marge-Ly Rookäär, Tiina kuningas, Annika Kuuda, Mirje Mändla, Ageraap, Kersti Inno ja Priit Kuusk. Helioperaator oli Katrin mõõdik. Toimetas Karin kopra.