Jaagup Kreem on stuudios ja tere kuulajad lubanud luba lubanud kuulajatele juba jupp aega sind jah, ma ei ole, ei kahtle hetkekski, et suur osa peale võib-olla mõne üksiku, kes on kes, kes praegu ei saa kuulata, ülejäänud fännid, kõik on raadio kahes no väga tore ja tuleb täiesti värskete sõnumitega. Mulle tundub, et meeletu stuudiotöö on juba väikese jälje sulle näkku jätnud. Ei, tegelikult on tõsi, on see, et ma tulin teatripäeval Tartust ja ahel lihtsalt liimist lahti, aga sellest teha midagi teatripäevad Tartus alati on ju väsitavad on, on, on ja, aga tegelikult jah, stuudios on kõvasti tööd tehtud viimase viimase paari kuu jooksul niiviisi, et me oleme täitsa juba ütleme niiviisi, päris väsinud, sellepärast Tartu reis oli nagu täiesti ja just just just räägimegi teatrist nagu kõigepealt, et me jõuame selle singli juurde ka minna, ehkki ehkki fännid muidugi krutin seda pinget nii, kuigi ma ei tea, kas nendel etendustel, kust te olete kaasa löönud, kui palju neid on neid fänne, keda sa juba lavalise ilmsed ära tunned, eks ju. Mida te neid vähe oleks, aga nad käivad väga andunult kohal, kas nad käivad teatris vaatamas ja käivad ja see oli tegelikult, kui me aastal 2000 hakkasime kirjutama sihukest tükki nagu risk siis tegelikult me saime sellega seoses tohutu uue, sellise uue grupi inimesi, need, kes võib-olla ei olnud nagu Hermikast midagi kuulnud või ei, mõtlesid, et midagi hoopis muud. Siis need inimesed, kes tol ajal käisid riski vaatamas, need hakkasid pärast ka termika kontserditel käima niiviisi, et, et see oli. See oli meile väga selline uus ja uudne kogemus, see oli piiriülene koostöö on, just oleksin mõni ametnik, töötaks niimoodi pole selle kohta kuidas, nagu nende teatritükkide selles mõttes tegemine erineb nagu sellisest bänditööst kui bänd, eks ju. Kui te olete mujale elusas bändi teinud peale selle, kui see välja arvata, mis tennise tennisereketit, aga kitarrist oli öelda, et ka, et, et mille poolest, nagu see tegelikult erineb sellisest, noh eks see bänditegemist, kus on mingi loogiline rida, eks juba teater on Nad on, nad on, nad on mõne mõningaid on nad väga võrreldavad omavahel, aga mõningatega mitte selles mõttes, et et Patarei tükkide puhul ja kui me räägime veel sellisest žanrist väga armastatud ja, ja samas ka paljude inimeste poolt žanrist, nagu nagu seda on muusikal, siis see tähendab ikka selliseid suuri inimmasse. Et ühte ühte nagu sellist suuremat projekti teeb noh, 50 kuni kuni 100, tegelikult inimest ja, ja see on nagu selline sobitamine, putitamine ja, ja selles mõttes ta on selles mõttes lahe, eks ju. Ja selles mõttes ka lahe, et kõik on seal kostümmeerijad, Krimmeerijad ja sageli välja nagu päris veel ei, just suur staar. Et aga, aga bändi bändi maa pealt tegelikult ideaalis võiks see ka niiviisi olla, aga Eesti mastaabid on ju nii kuradi et ma saan aru nagu selles mõttes, et, et just needsamad mastaabid on ju need, mis tegelikult panevad, eks bändi tegema seda muusikalil ja oleks rohkem tööd, oleks rohkem mängida. Saasta mängida ei tahaks, aga kui sa jätad nagu sel aktsendi kõrvale, no kui suur muusikali vaata, sa ise oled? No ikka, ma olen ikka need Eesti omad kõik ära näinud praktiliselt ja, ja olen ka käinud väljamaal vaatamas ja mulle meeldib see žanr ja, ja mis seal salata, kuigi mu viimane ja elu suurim teatrielamus oli, ma käisin eile õhtul ei tõde ja õiguse neljandat vaatamas, et, et see oli, see niitis mul ikka jalad konkreetselt alt. Et see aga sellist tõsist teatrit on ju tehtud ka koos bändidega, kui ma natukene järgi mõtlen, siis Endlusest on, on, on Genialistid lava peal praktiliselt teevad nagu sellist noh, selles mõttes, eks ju, jah, noh, see see hea lugu, mis kunagi kunagi ka vist 2000 või 2001 2000 pigem noh, see ei olnud nagu ka selline tõsine teater selles mõttes, et see oli naljatükk ju ja, ja nad nimetasid ise seda ka muusikaliks. Et, et see võib olla nagu ei olnud, aga, aga muidugi ma olen viimasel ajal jälle leidnud ennast tabanud mõttelt, et et hea teater on ikka. Üks väga vajalik asi inimesele, et inimene Hea teatritükk on selline, kui sa tuled teatrisaalist välja tahad olla pärast seda? Inimene ongi kunsti eesmärk ja, ja tõde ja õigus, neljas oli see. See on, see on hea kuulda, et siis on niimoodi, et see puudutas, see puudutas mind väga rängalt. Pedaseks päris näitejuhtimist ometi õpe ikka õppisin. Ma just tahtsin jõuda sinna välja, et äkki hoopis äkki kisub nagu lavale nagu päris tegema teatrit, noh, vabandust, et ma ütlen nagu päris, eks ju, aga aga tegema teatrit hobi küll, mis seal salata, et et teater on mulle alati hingelähedane olnud ja, ja ja eks ma muidugi tahaks. Aga noh, on, on asju, mida kuule ma mõnedele antud mõned pihta hakkab pihta, kui ma mõtlen selle peale, et Võigemast bändi ja laulab, siis miks ei võiks olla kreem väga hea? Täpselt samamoodi lava peal, nii nagu Võigemasti võib-olla teist, eks see plaan, eks see siis, eks see siis paistab, et, et päris sellist viimati ma mängin, mängisin tükis nimega olevused, vist. See oli peda ajal, kui meil oli see üks lõputöödest, jaa, jaa, ei, see oli selline mittemuusikal. Aga aga üle üleüldse olema nagu siis sealt kriisis ja Miss Saigonis ja ikkagi muusendamine tõmbus erinevates kategooriates ja, aga aga ma arvan, et, et mis puutub sinna nüüd roomiasse Juuliasse, mida me, mida me praegu kirjutame, milles tuleb. Võin veksli välja käia, et sellest tuleb jube hea asi, sellepärast et juba see muusika, mille enamalt jaolt Elmar Liitmaa on kirjutanud seal on nagu igale ühele midagi. Ja, ja noh, see on, see on minu jaoks oli, kui Elmar hakkas mulle neid lugusid järjend tooma ja, ja ütlema, et näed, sellele oleks võiks sellise teksti kirjutada, sellele võiks sellise teksti kirjutada. Siis mina olin sellises salapärases lummuses. Seal on nii termikaliku värki kui ka kui ka täiesti täiesti kardinaalselt teistsugust. Et nüüd viimane, pane luht, mille ta tõi Romeo ja Julia, sa meil tegelaskuju amm, kes on keda mängib Kaire Vilgats. Ta mängis mulle kitarriga ette ühe loo ja ütles, et näed selline lugu, et seda, see oleks nagu Kaire Vilgatsi selline üks põhinumbreid ja, ja kui ta hakkas seda mängima, siis ma siis ma mõtlesin sinna juurde Kaire Vilgats hääle ja sellest tuleb ohohhoo, sellest sellest vast tuleb number. Et lepime kokku, et kui seal veel lindistatud ootusele sama muu absoluutärasused absoluutselt toome. Kuule, enne kui me läheme nüüd selle loo juurde, me peame kuidagi ringiga nagu bändi juurde tagasi tulema, luba teha selles mõttes komp, ainult, et et terminaator vist on Eesti kõige lojaalse oma ja selle juures arvukama fännist fänn ajaskonnaga ansambel. Ma ju ei pane mööda, siin, ma loodan seda väga ja, ja tõesti meie fännid on lojaalsed ja, ja isegi nagu ei tihka tegelikult nende kohta öelda fännid, vaid nad on, nad on pigem nagu sõpruskond. Kui ma käisin vaatamas mõnda aega tagasi. Kui ma käisin mõnda aega tagasi vaatamas Ultima Thule juubelikontserdid, siis seal saalis olid seal saalis olid keskealised ja pigem vanemad keskealised inimesed, rohkem see tähendab, need olid inimesed, kes, kes olid Ultima Thule juures, siis kui ta oli, kui ta tuli, eks ju, kui ta, kui ta oli, kui ta oli oma nii-öelda stardipakkude juures, terminaatori publik tundub olevat selline, et ta tuleb nii-öelda alt, tuleb kogu aeg peale ja ja otsast läheb jälle nagu selles mõttes ära, et lähevad võib-olla kuskile mujale. Kindlasti jäävad kuulama ka terminaatorit. Mis sa arvad, mis fenomen on? Ma ei kujuta seda ette, selles mõttes, et tänavuma. Mul on täna sünnipäev, ma sain 33, sellele tahtsin jõuda. Palju õnne, aitäh, aitäh, et, et täna, kui ma sain 33, siis nagu käidud teed nagu korraks tagasi vaadates, enne kui edasi tormata, siis ma ei tea, ma arvan, et see võti on ikkagi selles, et me laulame enamalt jaolt ikkagi asjadest, mis puudutavad ennekõike siis noori inimesi. Ja teeme seda mingisugusel. Ega tegelikult vanus ei ole määrav, tõenäoliselt me oleme. Me oleme selles mõttes südames, oleme me ikka sihukesed teismelised poisike alates, kes kes armuvad. Kellessegi millessegi ja, ja ja see meie omane, viis, kuidas me seda ütleme välja kuidas me seda teeme, nagu see lugu ka, mis kohe hakkab kõlama see on selle loo nimi on nagu esimene kord ja ja see ongi nagu see võti, et, et kui, kui sa nagu see oleks nagu esimene kord, sest esimest korda tõenäoliselt mäletab iga inimene siin maailmas. Ei, ma tahtsin lihtsalt selle pealt küsida, et ega jumala eest, siis kui sa nüüd oled saanud 33 ei tähenda see seda, et ristile ei roni. Et esiteks ja teiseks ei jäta ju neid kuivale, kes sellel aastal on esimest korda kulu täis ja kellel on kõik asjad Termikas jääb, ma kuulasin, just mõni aeg tagasi tuli raadio kahest. Kelle lugu see oli? See, mis sellele heale filmile oli kirjutatud. Et ma tean kohe kindlasti. Sellist Rolling Stonesi lugu, mis oli okei meenutama seda ma, ma, ma praegu praegu kiilus kinni, oleme, oleme selle loo peale me kuulame ära lugu pealkirjaga nagu esimene kord nagu esimene kord terminaatori uuest plaanist hetke pärast jätkame stuudiost. Nagu esimene kord ansambli terminaator, uus singel, esmaesitlus raadio kahes ja see peaks olema järjekorras, siis vist juba neljas singel uue plaadi pealt ega vist on jahvata Plektrum nii mõelda. Näen, ebaõiglane ei ole vist väga ebaõiglane, kui siia juurde öeldud elamist ei mäletagi, millal see alguses oli. Kuramus, ja see on, see on nagu selles mõttes raske teema, et me hakkasime. Meil oli ju kolm aastat tagasi bändis verevahetus ja, ja siis nagu hakkasime hurraaga pihta, aga, aga see ongi. See loomingu asi on minu jaoks vähemalt selline, et et kuigi ma ei kujuta ette, kuidas näiteks saller või, või mõned sellised kallid kolleegid, nagu on võimelised kirjutama nagu portsu kaupa lugusid endale teistele ja, ja, ja nii edasi ja aastas vähemalt ühe plaadiväljal väsimata käest ei ole, tuleb jalakesi tuleb vist küsida, aga ma nagu ei taha ka nagu selles mõttes, et et las see, las see lind parem istub mulle pähe, kui ta istub, et ma ei tahaks nagu punnitada ja teha ja üks asi on lugude kirjutamine, Jaagup, aga teine asi on see, kuidas mehed ennast nii-öelda rakendavad. Terminaatori seltskond on ju ka erinevatesse projektidesse kaasatud. Elmari on nendest päris mitu, eks ole, rull mängistel plekiplaadi peale siin viimati tööpuudust ei ole, nii, mina noh, neil ei ole jah. Aga sul on, aga ei, ma nagu üritan tegeleda teiste asjadega, et mina ei, mina ei meeldi stuudiotöö iseenesest. Mulle meeldib selline vahetu selline kontsertrahvas ja see on tunduvalt rohkem, mina ei suuda seda arvutiekraani vahtida, kui Elmar seal nokitseb ja tõstab mingisuguseid sagedusi, millest noh, mitte kottigi ei teha, et, et selliseid rohelisi ja punaseid kuubikuid kuubikuid, et mina nagu sellest nagu loomulikult on seda lõpptulemust hea kuulata, aga, aga stuudio, aga õnneks meil kuule aga räägi kuulajatele see asi kaera, kuidas nagu sellel käib, et kui te, kui te ikkagi olete nagu stuudiuseks Elmari toob, toob ju, eks ju, loob põhjad nii-öelda viisid enamuses siin on kirjutatud hästi sageli sõnad, kes, nagu seda ütlevad obs poisid läheb terminaatori teemast kõrvale. Me räägime armastusest seal liiga tõsine teema. No vot sellega ongi niiviisi, et selle sõnumi koha pealt on nagu see lõppsõna võib-olla mulle nagu jäetud, aga Elmar on meil Meie plaadi produtsendi ja, ja tema, tema ütleb, et noh, ma toon ka mingi kitarriga plönni mingi lohu ette, ütlen, et näed, et sellisest asjast oleks vaja mingisugune lugu teha. Mõtleb, läheb sellel, see asi läheb töösse, aga sõnumi sõnumi poolest olen jah nagu ma, nad nad vahepeal nagu bändikaaslased. Mul avaldasid muret, et mul läksid vahepeal teemad nagu väga mustaks, et uue plaadi peal on selline lugu nagu lasud. Mis, mis räägib. Hakkab sõnadega lasud lasteaia hoovil, et see räägib sellest, kuidas nendest inimestest, keda lapsepõlves nii palju piinatakse ja, ja alandatakse ja mõnitatakse, et ta läheb lõpuks ja võtab selle relva ja lähebki, laseb terve lasteaia või noh, praegu praegu oli see lasteaed, eks ole, aga lasedki kooli täie me oleme ju näinud neid juhtumeid küll ja küll telekast ja õnneks mitte Eestis. Et, et see on niisugune tõsisem teema, aga seal miljon seal uue plaadi peale, mis ilmub 19 mai, kusjuures ja mille pealkiri on nagu esimene kord ongi, et see on, see on plaadi nimi nimeks ka. Et et seal on igasuguseid, seal on täitsa seinast seina lugusid, et seal on paar päris võib-olla huvitavat ballaade, mis on, mis on nagu täiesti uus lähenemine meil ja ja, ja kuni kuni siis täitsa Rammustailiku natukene naersime. Oih, kuramus, kukkus välja nagu Rammsteini lugu. Lugu nimega kommentaar, Harry, et seal et seal on pulli ja, ja seal on ka tõsist teemat. Alguses me tahtsime plaadi nimeks panna kire mõrvari päevik, mis on meil üks lugu meile endale väga armastatud lugu, aga siis me mõtlesime, et äkki see nagu ehmatab inimesed ära, et käsi juba plaati haarav käsi. Oi. Aga nagu esimene kord. Kuna meil on nüüd bändisk, noh, ma ei saa öelda, et uued liikmed, aga, aga Enno ja roll on ikkagi ju tegelikult nagu ikka värsked liikmed ja see oleks nagu meie uus tulemine. Kui praegu just õues aprilli lähenev aeg laseb selle talve jälgida nagu õige aeg rääkida sellest ka, et millal järgmised sellised suuremad kontserdid ma tean, et see, mis lauluväljakul ja millest jäi DVD külge jälg. Sinna sattusid mitmed sellised tuttavad, kes justkui tulid juskui tooma lapsi või olid nii-öelda oma noortega kaasas ja, ja kes kes kes terminaatori peale sagedasti, noh, ütleme pehmelt nagu nina kirtsutasid, möönsid peale seda, et aga ära ütle, kontserdil oli see kõik väga lahe, rõõmusta neid ka, nad lubasid järgmine nurka tulla kohe ja väga hea, muidugi ma rõõmustan, see aasta meil nii-öelda selliseid suuri festivale ei, me ei tee üldse. Ei ole. Aga, ja seda enam on mul rõõm öelda välja tänasel päeval, et me läheme juulis koos tõud täägiga Jan exusega tuurile, et tuleb, tuleb selline. Ma arvan, et selline nii-öelda esmakordselt Eestis asi, et et me mõtleme selle lavastame täiesti läbi, et seal ei oleks. Seal ei oleks sellist. Me oleme soojendusbänd, teie olete teine bänd, need on peaesinejad, siukest asja Ma ei tule, et me me lavastame selle läbi niiviisi, et iga bänd tuleb seal mitu trummikomplekti, kõik asjad, see saab olema uhke. Ütlen. Ja loomulikult muusikal, muusikal, muusikal, nukuteatri suvehoovis. Meil on hästi pull. Aga meil hakkab valmis saama katust. See kauaoodatud ja paljuräägitud katus, et meie suvehoovile tuleb peale nimetavad seda tekstiilarhitektuuriks ja raamistik on püstisse, on seal võimalik, et sinna tuleb nagu suvi igal juhul, ükskõik kui palju sinna tuleb igal juhul suvi kätte ja tuleb tuleb. Romeo ja Julia, 25. augustil. Lendame sellega on, on esikas ja ja ma usun, see, see kamp, kelle me oleme nagu kokku saanud. See on supervinge, seal on ja seal elavast legendist Kristjan Kasearu. Seal on Kaire Vilgats muidugi küpsemas olla, täpselt nagu sina. Oled sa tähele pannud? No oleks. See on juba hea kolleeg, töökaaslasi. Teekaaslast ütles mulle, et mis saaks parem olla kui Jaagup Kreem. Jaagup Kreemi ühe ja, ja loomulikult. Mis seal salata, hele Kõre, Liisi Koikson, Tõnu Kilgas. Super bueno, aga ma arvan, et see tala nüüd kui sa saad oma 33. sünnipäeval asjade seisu üle järgi mõelda, ei ole üldse mitte nii halb, et Pärnus on, on tekkinud üks terminaator veel. Ilmselt näitab, et see nool on lennanud nagu üsna õiges suunas. Ega ta nüüd päris terveks ka ei ole. Et poisid on noored poisid ja teevad südamega asja, mul on selle üle ainult hea meel ja absoluutselt meil kõigil konkurents teeb ainult tugevamaks ja kõik kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Meil kõigil, kui sa nüüd lõpetuseks ühe kuupäeva veel ütleks, et millal inimesed plaati saavad tulla ostma, sest see on vist veel võlgu, praegu kuulajatele ei ole, 19 mai. Kvaliteet 19 mai on, on termika plaat väljas. Varsti pärast seda tuleb ka muusikaliplaat. Me teeme seal muusikalist tuleb vist 16 või 18 maa täpselt päris täpselt ei teagi muusikalist suurnumbrit, et et see on, see saab olema ülikõva, muide, mul tuli see lugu meelde, see oli häbistada Richard. See teie Stewart ja mets, äge ära, et et me enne rääkisime sellest, et, et noh, nad on vanad mehed, aga selle, seda lülitit oskavad nad väga hästi kasutada seda nuppu vajutada, mis hinges. Ja teeb need kummalised asjad ära. Seda saab au võid endale nimedega edutada, sule ta. Meil oli stuudios siin täna sünnipäeva pidav Jaagup Kreem. Terminaatori klassika võtab asja kokku, see on minu väike paradiis.