Langevarjud on nüüd stuudios Lenna Reimand, kes on keskkriminaalteabe osakonna politseidirektor. Ütlesime õigesti keskkriminaalpolitsei osakonna, see on väga keeruline nimetus, aga tere tulemast meile stuudiosse. Me kutsusime teid selleks, et küsida, mis asi on Interpol? Meie ei tea, me oleme ainult kuskilt kõmufilmidest näinud ja kuulnud, et niisugune asi on olemas. Kas seal midagi sarnast, mis on epi Aivi? Interpol on suhteliselt hea reputatsioon, sellepärast et temast ei teata eriti palju. Ja ütleme nii, et see reputatsioon põhinebki suuresti filmidel, menuraamatutel ja muudel taolistel massimeedia massimeedia hinnangutel. Nojah, peale me teame, on Hollywoodi filmides on alati väga halb reputatsioon, eff organisatsioon, mille mehed tulevad ja keeravad mingisuguse otsustavas faasis kohaliku politsei poolt algatatud uurimise vussi, võtavad selle üle või siis on vaja midagi kinni mätsida ja tulevad jälle FBI mehed kohale, võtavad selle asja jälle üle ja, ja tõeliselt kurikaelad nagu ei selgubki. Mis vahetuses. Interpoli VF-i on selgelt nagu Ameerika sisene organisatsioon, Interpol, nagu nimigi viitab tavaliselt rahvusvaheline organisatsioon. Jah, Interpoli tegelikult on nii-öelda kaks nägu, üks ongi see selline üldiste teadmiste või selline massimeedia nägu ja teine on siis see, mis ta tegelikult on. Tegelikult on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on tegelikult minu teada maailmas suuruselt teine organisatsioon liikmete liikmesriikide arvu järgi. Et see ei piirdu siis ainult Euroopaga, see on. See on globaalne ja ja tegemist on siis organisatsiooniga, kus on pisut üle 180 liikmesriigi ja Interpoli kui sellisel tegelikult puuduvad igasugused täidesaatvad õigused, et seeläbi Interpoli isaga midagi vussi keerab, sultanile õigust vahele segada. Aga millega te siis tegelete ja mis ajast eestisele Interpoliga ühinenud? Eesti võeti Interpoli liikmeks 1990, kas neljas november ja eesti keel oli Interpoli ka teatud määral seotud ka esimese vabariigi perioodil nii-öelda, aga liikmeks astutud ka Läti astunud liikmeks, kui siin paralleele tuua. Aga Leedu oli enne teist maailmasõda Interpoli liige, Endel pool ei ole mingi selles mõttes mingi uus asi, et ta on nagu juba juba õige hammast aastast tegutseval Interpol on, ütleme ka pärit sellest ajast, kui hakkasid lekkima rahvuslased, organisatsioonid interpoloodia 1923, tõsi küll, teise nimel. Et siis ta oli rahvusvahelise kriminaalpolitseikomisjon. Ja selle nimel ta tegutses sisuliselt kuni 50.-te aastateni, kui siis muudeti nimetatust rahvusvahelise kriminaalpolitseiorganisatsiooniks ja pärast teist maailmasõda alles võeti kasutusele ka nimi Interpol ja Interpoli tegelikult kasutusel Telegraphi aadressile. Et tol ajal siis nagu emaile ja muid selliseid toredaid asju ei olnud, vahetati põhiliselt telegrammide teel kiireid teateid ja Telegraphi aadressiks oli. No kui nüüd igasuguseid organisatsioone on, on juba küllalt olemas, milleks, milleks on veel Interpoli vaja, mis on täpselt Interpoli ülesanne, nagu ma aru saan, siis täidesaatev võim, Interpoli puudub raha, mis võim, täidis on? Sellel Interpol loodi 1923, ei olnud veel ühtegi rahvuselist organisatsiooni, mis oleks tegelenud ütleme nii, et õiguskaitseküsimustega ja tema loomise aluseks tollal või ütleme, põhjuseks oligi see, et pärast esimest maailmasõda oli nagu Euroopas suhteliselt keeruline olukord inimestelt vaesed piirid ei töötanud, et kuritegevus kasvas riikides. Ja kuna piirid ei, ei pidanud, siis kurjategijad hakkasid, et tagaotsitava staatusesse nagu tagaotsitavaks muutudes hakkasid teistesse riikidesse põgenema ja oligi vajadust siis kostu järgi teiste riikidega, et saaks neid kurjategijaid kinni pidada. Ja see oligi tegelikult ajend linde loomiseks. Ega maailm muutunud ei ole selles mõttes, et ega tänane päev on täpselt sama kuradiga liduma. Ülepiiril aga kuidas teil, kuidas teil see info vahetamine käib, et kas, kas kõik need niisugune infopank on absoluutselt kõikidele Interpoli töötajatele kättesaadav? Pool on tegelikult ütleme nii, et virtuaalne organisatsioon sisuliselt on, on talgi olemas pea sekretäriaat asukohaga-Prantsusmaal Leoni linnas aga selles peasekretär vaid ülesanne on tegelikult siis nii-öelda elus hoida neid rahvusvahelisi andmebaase ja riikidevahelist sidevõrku, et ega neil tegelikult Hango teatud väiksed analüütilised ülesanded, aga, aga põhimõtteliselt sellega nende põhitegevus piirdubki kohalikud bürood, infot sinna andmebaase ja, ja ja iga riik on kohustatud siis kas looma või määrama teatud üksuse, kes täidab Interpoli riikliku büroülesanded ja selles riiklikus büroos töötavad selle riigi politseiametnikud, et tegelikult ütleme sellist nagu interpolitseiniku olemas on Eesti politseinik, kelle ametikoht on siis meie puhul keskkriminaalpolitsei kriminaalteebosakond, kes koostasid Aga ikkagi, milline on ööpäeva, ärkad hommikul üles, lähete tööle, teete arvuti lahti sealt ühendatud andmebaasiga. Mehed saadavad fakse email'e telegramme uurivad, et niisugune niisugune mees on kuhugi kadunud. Äkki ta on tulnud teile, uurige, otsige, tegelege. No ütleme, töö on kahesuunaline, esiteks on Meie poolt kohustus pakkuda nagu partnerlust meie väliskolleegidele ja teiseks siis aidata kaasa meie Eesti-sisestele kriminaalasjade uurimistel sõltub siis sellest kummalt poolt see päring tuleb, et noh, päringud on igasuguseid, ütleme Interpol jah, saigi alguse isikute tagaotsimist ja see on tegelikult siiani põhilisi tegevusi, millega intervjuuga tegeleb. Lisaks sellele on siis andmebaasid varastatud autodest, varastatud, kaotatud dokumentidest, varastatud katud relvadest, kunstiväärtustest, mis on kahjuks väga suur töölin tegelikult Interpol tegeleb isikute identifitseerimiseks palju, sest noh, on ainulaadne võimalus kontrollida isikut, et üle terve maailm. Et kas on tegelikult tegemist sellega, kellega ta väidab ennast olevat kellegi, kelleks ta väidab ennast olevat. Ja noh, tööpäev algabki sellega, et vaatame, kas on uusi ülesandeid laekunud ja vastavalt iseloomule hakatakse väitma. Vabandust, Mihkel, kas kõikide inimeste kohta on teil seal andmebaasis mingi mingi nii-öelda toimik? Ei, kindlasti mitte, meil on siiski kuriteos kahtlustatavate või juba süüdi mõistetud. Aga see ei ole mõistlik koguda kõikide inimesteni niisugust, siis ma ei tea, DNA analüüsid ei ole mõistlik. Ma küsin sinu käest, sina, Roosna tean aga, aga Interpoli seisukohta ja ma ei tea, et sõrmejäljed ja, ja mis, mis asjad veel silmad ja, ja. Poliandmebaasid on hirmuäratava mahuga tegelikult et noh, aga samas, kui mõelda sellele, et seal on 180 liikmesriiki, kellest noh, osad on vägagi arenenud riigid, ütleme Suurbritannia, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, kes sinna väga palju infot sisestavad siis need mahudele niipidi võttes ei ole väga suured, aga ikkagi tegemist on miljonite inimestega, kelle kohta on andmeid üle kogu maailma. Kas suurte andmete hulka see on, kas on hea või, või vastupidi, on see noh, on seal palju üleliigsed. Kui ma nüüd istun täna siin selle tooli peal tavalise kodanikuna, siis kindlasti ma ütlen, et need andmed võiks olla vähem. Aga istudes oma töötooli peale, siis politsei seisukohast oleks ideaalne, kui oleks olemas kõikide inimeste DNA ja nii edasi. Kohutav. See te ütlesite, te teete või saate päringuid ka nii-öelda eesti seest. Keegi on siis, ma saan aru Eestis sooritanud kuriteo, siis kohalik politsei pöördubki ikkagi teie poole ja mis laadi need päringud on? Noh, need võib igasuguseid olla, ütleme levinumad on sellised, kus on kuritegu näiteks toime pannud Eestis siis kas kuriteos kahtlustatav on kindlaks tehtud, näiteks tegemist on mõne teise riigi kodanikuga, kelle taust oleks vaja kontrollida, kas, kas selline kodanik eksisteerib, kus ta võiks viibida, mis tema taust on, kastan, karistatud, karistamata. Ja noh, kui on kahtlus kindel, siis loomulikult ka isik näiteks kasutada on üle kuulata. Kui on vajadus, siis isik kinni pidada Eestile välja, anda Eestis kohut mõista ja siis sattuda näiteks tagasi sinna riiki seda karistust kandma. Mul on alati tekitanud küsimusi see kurjategija väljaandmine või väljanõudmine, et kuidas kuidasmoodi seal tegelikult käib, et kas kurjategija antakse välja sellele riigile, kus ta kuriteo sooritab, või, või siis tema kodumaale nii-öelda Kuritegude menetlemine reeglina toimub jah, toimepanemise riigis, territoriaalse printsiip on seal, et kui ütleme, Saksa kodanik paneb toime kuriteo Eestist lahkub pärast seda Eestist läheb Saksamaale. Meie politsei suudab kindlasti, et tegemist oli selle isikuga, kes selle kuriteo toime pani, siis ta tuuakse tagasi Eestisse, mõistetakse ülekohut. Ja esialgu jääb ta ka Eestisse seda karistust kandma. Ta karistatakse. Kas see kehtib ka nende riikide puhul, kes ei kuulunud sellesse Interpoli? No tegelikult Interpol on, ütleme niimoodi, et see infovahetus, keskkond, Interpol iseenesest ei juriidiliselt nagu ei ole väga, väga siduv organisatsioon. Et see koostöö toimub teiste õigusaktide alusel, näiteks kõikvõimalike konventsioonide, lepingute ja muu taolise juriidika alusel. Ometi kõik maailma riigid ei kuulu Interpoli, mis põhjustel osad ei kuulu, on see lihtsalt, kas, kas kasvõi selleks et riik saaks kuuluda Interpoli või olla Interpoli liige, peab ta vastama mingisugustele nõudmistele või siis on seal nagu puht puhas? Tahte küsimus, riik, kes soovib saada Interpoli liikmeks, peab esitama vastava taotluse, kus ta nõustub siis ütleme, kõikide Interpoli konstitutsioonis kehtestatud koostöötingimustega. Samuti ei nõustuta siis Interpoli liikmemaksu maksmisega, see ei ole tasuta tegevus, iga riik maksab liiku maksurikkamad riigid, ütleme siis Kuusmaailmarikkamat, riiki maksavad aukartust, äratavaid summasid sinna, mis noh, minu arvates ei ole proportsionaalne sellega, milliseid teenuseid nad sellest vastu saavad, aga, aga noh, tegemist on sellise hea tahte avaldusega. Et noh, on riike, kellel on liikmeks astumise vastu poliitilisi põhjuseid, on, kellele finantspõhjuseid on riike, kus politseid ei eksisteeri. Nii imelik kui see ka ei ole ka selliseid riike maailmas olevat. Tõsiselt. Ma küll kahjuks näiteid ei oska tuua, aga, aga ma olen teadlik sellest, et on riike, kus sul seisust põhjus. Mida selle liikmemaksuga tehakse, selle rahaga tahaks, kas te saate palka kuskilt ühiskassast, mida kusagil Lionis mingisugune mees kuskil serveri kõrval haldab või mis selle, mis selle liikme liikmetasu saadavale laekuva rahaga siis tehakse? Vajutakse püsti mingisuguseid andmebaase või, või mida makstakse palka? Kasid jah, kõike seda, mis te nimetasite, selleks seda kasutatakse, kuigi selle eest meile palka ei maksta, ütleme iga riik maksab oma Interpoli keskbüroo töötajate palgad ise kinni. Küll makstakse nendest summadest palkasid inimestele, kes töötavad tea sekretäriaadis, mitte kõikidel, aga osadel nendest on võimalik, et teha sõltuvalt siis töötab, siis on kaks võimalust, üks on, kas Interpol maksab selle kinni või maksab see riik, kes saadab selle ametniku tööle sinna keskaparaati maksab seal isegi. Kas igal riigil on nagu Euroopa liidul on oma mees seal keskaparaadis või ei ole? See ongi üks, ütleme nüüd üks paljudest erinevustest, näiteks Interpoli Europoli vahel, et euroopalis on igast riigist esindaja olemas, on täiesti möödapääsmatu kohustus ja, ja samas ka privileeg. Aga interbulist seda ei ole. Interpoli saan siis, kes on tööle võetud konkursi alusel või riigid sinu mainimise saatnud üldiselt Europanduses, Europolane salongis inter pole olnud kuidagi Euroopa Liiduga seotud või euroopasisene jälle ajaloost alustades siis Europolon organisatsioon, mille lõid Interpoli ametnikud. Nii imelik kui see ka ei ole, et selle põhjuseid on mitmeid. Kõigepealt see arvatavasti, et interpolis on, ütleme sellel, kui Europoli hakati looma oli Interpoli 40 liikmesriiki Euroopast 100 kaheksakümne-lise kogu liikmelisus arvuga võrreldes on suhteliselt väike arv. Samas kardeti kogu aeg Euroopa liigset domineerimist globaalses organisatsioonis. Ja mõnevõrra nagu sunniviisiliselt suruti Euroopa initsiatiiv alla ja ei soovitud nagu Euroopale väga. Ütleme siis eritingimusi luua Interpoli kohustus. Kuigi mõnes valdkonnas vajalik, see tekitas mõnedes ametnikes teatud frustratsiooni, mõned riigid olid sellega rahulolematud ja see tingiski tegelikult Euroopa-keskse organisatsiooni loomise, nagu on Europoli Omamoodi niisugune konkureeriv organisatsioon, kuidas on Europoli Interpoli vahelised suhted? Konkurentsi tegelikult ei ole. Esiteks konkurentsi ei ole, sellepärast et tegelikult on töömaad väga konkreetselt ära jaotatud. Teiseks riigid, kes on mõlema organisatsiooni liikmed, Euroopa Liidu riigid on ühendanud Europoli riikliku üksuse ja Interpoli riikliku büroo omavahel. Et tegelikult on tegemist riigi tasandil ühe ja sama üksusega, kes täidab siis mõlemad ülesanded. Kas te andmebaase ka jagate? Ei, need on eraldi, meie neid ei jaga, aga seda tehakse kesktasandil selles mõttes, et Interpol Euroopal on omavahel allkirjastatud koostöölepingu, mille alusel vahetatakse ükstsega infot. Ja on olemas ka säte selles lepingus, mis võimaldab sideohvitseri saatmist ja on olemas praegu eurooplesid ohvitser Interpoli juures, kes omab juurdepääsu kõikidele Interpoli andmete vastupidises suunas, on selline natuke keerulisem, sest Euroopa Liidu andmekaitse tingimused on pisut erinevad kui mõnel Lõuna-Ameerika liig. Kuidas ma sinna teie nimekirja pääses, mida ma tahaksin sinna pääseda, aga midagigi. Huvitav, kuidas sina teie nimekirja pääseb, selles mõttes on andmebaasid, kas piisab sellest, kui ma kusagil Selveri juurvilja osakonnas pistan kartulitaskusse või me peame osalema presidendi? Mori jooksma seotud seljakott seljas, Londoni metroos. Näiteks ütleme nii, et isikute kategooriad, kes figureerivad Interpoli andmebaasides, on erinevad. Kõigepealt kõige lihtsam ütleb sinna sattuda sel viisil, et te jääte teadmata kadunuks. Siis te kindlasti olete seal baasis sees. Kas kõik kodanikud, kes on, kes on teadmata kadunud satuvad tõesti Interpoli? Kõik mitte aga, aga küsimus on selles, et kui nüüd kadumise asjaoludes on ilmne, et isik võib olla kadunud teises riigis või lahkunud teise riiki, siis kindlasti nii see on üks võimalus sinna pääseda. Levinum, teine on teine, on nüüd see, kui te olete tõesti kuriteo toime pannud ja olete sattunud või olete siis ütleme, kuulutatud selles katsutavaks ja tegemist on kuriteoga, milles riigiprokuratuur näeb piisavalt kuritegu, ütleme oma raskusastmelt ühiskonnaohtlikkus, astmelt ja, ja ka ühiskondliku huviastmelt. Et selle kuriteo eest või pisikut rahvuselist taga otsida siis kindlasti saputasin, on kartuli näpa, millega me sinna ei pääse. Kardetavasti mitte, sellest tuleb midagi tõsisemat. Kuidas on Interpoli sisekontrolliga? Teie käes on üüratud ta tavakodaniku mõistes üüratud mahukad andmebaasid et kuskilt lekkima ei hakkaks. Kas, kas, kuidas, kuidas käib niisugune nuhkida kontroll? Võtete tähendaks laudo paar paar õlut, te lähete, vaatate koos sõpradega neid andmebaase? Interpoli. Näiteks selline kõige kõrgem organ, kes kontrollib nende tegevust, on peaassamblee peatanud loor, vend või peaassamblee koosneb siis kõikide liikmesriikide esindajatest, meil kõikidel on üks hääl. See peaassamblee moodustab jällegi omakorda sellise organi, mis käib koos paar korda aastas, mis on siis dokumentide arhiivide kontrolliorgan kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja liikmesriikide esindajad, kes sinna sellesse valitavatesse organitesse kuuluvad, kontrollivad siis kõiki Interpoli peasekretariaadi sõitvaid andmeid, et need oleks kogutud seaduslikult hoitud seaduslikult. Et nad ei oleks aegunud ja et ei oleks liiga palju teavet seal tähendab selles mõttes liiga palju, et noh, näiteks ei, ei tohi koguda informatsiooni isiku kohta iseloomustavad informatsiooni, mis viitab tema rassile, tema usulisele, kuuluvusele ja nii edasi. Ehk siis põhiõiguste kaitse. Aga teil on alati mingisugust protseduurid, mida te peate jälgima selles mõttes, et kui ma tulen teiega teie töö juurde, siis vaevalt mulle tohite näidata seda, mis seal toimub ja ja, ja anda vajalikud password sisenemist sisselogimine on selline mõnevõrra lihtmõnevõrra, keerulisem kui kasutajanimi Lenna ja perekonnanimi. Näiteks jah, aga ütleme, et, et tegemist ei ole mitte millegi üleloomuliku ka, et praegune suund on tegelikult paljudes enamuses riikides Euroopas, näiteks see, et tahetakse anda võimalikult lai juurdepääs Interpoli andmebaasidele ehk siis kasutada neid järjest rohkem kontrolli eesmärkidel piiri ületusel ja kõikides rutiinselt politsei kontrollides. Eesti on suhteliselt kaugele selle tööga jõudnud selles mõttes, et meil on tegelikult tehnilised võimalused olemas selleks, et näiteks tänava peal teid kinni pidav politseipatrull rutiinse kontrolli käigus sisestades teie andmed siis tavalisse päringusse, mida nad teevad juba juba tänasel päeval saavad vastuse muuhulgas ka Interpoli andmebaasidest. Need piiri ületan siis ma võin siis põhimõtteliselt on olemas, eksisteerib variant, et minu andmeid võrreldakse Interpoli andmebaasidega. Paljudes riikides seda juba tehakse, tänasel päeval. Kas nii-öelda lihtinimene, lihtinimene, ma mõtlen, siis tänavalt ka teie ukse taha satub, ei saadeta pikalt minema, et et kui ta tuleb näiteks küsima, tahab teha rahvusvahelist koostööd kellegagi ja, ja ta tahab. Siis sa oled vanaema, sõitis Kanadasse ja ei ole helistanud nädalaga. Tuleb teie ukse taha. On selliseid juhtumeid ja päris palju, tegelikult tänasel päeval on rohkem neid uksele koputaja, tõstan rohkem, kindlasti meilisaatjaid siis nüüd väga lihtne saata meiliaadressile lainetele läbi aastate. Olles riigiasutus, teenindab rahvast, on meil loomulikult see ülesanne ja see kohustus. Aga te vastate sisuliselt või, või, või lihtsalt formaalselt? Ütleme nii, et meie meie ei tegele tegelikult isikute avalduste lahendamisega isikute avalduste lahendamiseks on regionaalset territoriaalset politseiprefektuuri. Tegelikult me nagu suunama inimesed, siis anname nõu neile, mis seal teha tuleb, suuname nad prefektuuri kas siis sündmuskohajärgsesse elukohajärgsesse, kus nad teevad vastavasisulise avalduse, kes on kohustus selle vastu võtma, alustama menetlust ja siis me juba suhtleme selle konkreetse prioraktuuriga, kes selle asja menetlemisega tegeleb. Nii et kui ma tahan teha ikkagi rahvusvahelist koostööd kellegagi ja ma tahan uurida selle isiku või organisatsiooni tausta, siis, siis siis teie käest ma seda infot ei saa. Ei kindlasti lihtsalt niimoodi tausta uurimiseks ei ole mingit võimalust selles mõttes, et me siiski teeme koostööd kriminaalmenetlust jälitusmenetluse raames. Kas ta mõnikord mingisugused ogarad Paringuiga, saate keegi mis mul nagu pähe tulla Venemaa intervjuus olevatele teada, meil on andmed, et teil on seal mingid Mart Laar nimeline mees ja kahtlustame, et ta on kuidagi seotud tšetšeeni terroristidega. Ei oleks vaja, nagu oleks vaja nagu andmeid vahetada, et kas seda tüüpi mingeid nagu täiesti täiesti hullumeelselt paningut ka tuleb, juhul kui tulemustena päringutega ette võtate? Noh, sellest näitest kinni hakata, siis me ei saa, ütleme, isikutest lähtuvalt eeldada, et tegemist on hullupäringuga, et me ikkagi peame igat informatsiooni kontrollima. Nii et tuleb niisugune päring vene Interpol, tahab Mart Laari kohta saada andmeid ja kas ta on seotud tšetšeeni maffiaga või terroristidega või mitte. Te peate neid andmeid Venemaaga jagama. Aga noh, hulludest päringutest rääkides siis kindlasti on erinevaid erinevaid variante, me teame mõnda inimest, kes meile teatud regulaarsusega saadab kindla sisulisi teateid. Annad mingeid vihjeid või vihjeid, mis ulatuvad sadades lehekülgedes? Suhteliselt keeruline? Ei erine Interpoli töögi meedias. Kas kas kuidagi saab mingid niisugused on teil mingit statistikat või, või niisugust enda kogemusliku ülevaadet, milline, milline rahvas on kõige kuritegelikult, millises riigis toimub kõige rohkem jamasid millises riigis? Siis on need suhteliselt keeruline öelda selles mõttes, et maailma mastaapides on, on väga raske võrrelda erinevate piirkondade, erinevate kultuuride ja õigussüsteemide statistikat, et, et see on nagu rohkem tunnetuslik küsimus, et tõenäoliselt Kolumbias on registreeritud vähem kuritegusid kui meil 100000 elaniku kohta. Mis ei tähenda seda, et meil on vähem turvalisem elada, võib olla umbes et seda võrrelda nagu suht raskes on tunnetuslik, aga, aga noh, Euroopa mastaapides näiteks on, on see nagu võimalikum. Ja ka siin ei saa rääkida sellest, et mis riik ohud on või mis riik on ohtlikum. May ei hindaks ühtegi riiki teistest eriti ohutumaks tegelikult. Nii et ei taha kuidagi ümber lükata seda, seda, seda, mida Eestisse tulevatele turistidele sisendatakse. Et Eestis on ohtlik. Mina näiteks tunnen ennast tunduvalt rohkem ohustatuna Londoni kesklinnas, kui Tallinna keskel. Aga rääkides rahvustest, siis noh, paratamatult on, on selge kõigile, näiteks siin Euroopa põhjapoolsemas osas, et et Balkani piirkonnast pärit rahvad on suhteliselt kuritegeliku omad kui mõned teised. Samas, kui võrrelda, näiteks, kui rääkida kolleegidega Lääne-Euroopast, küsida nende käest arvamust eestlaste kohta, siis paljud neist ei mäleta, et nad oleks kunagi eestlastega tegemist teinud kuritegevuse mõttes. Ja mainitakse alati leedulasi. Mitte et ma siin leedulasi mustata tahab. Ja sa saad rohkem seal ühes jah, selleks võimalust. Jah, aga mis positsioon ikkagi eestlastel on, need on nad on nad kuritegelikus maailmas sellised juhtfiguurid või pigem siis nii-öelda kelgunöörid. Ja paljude Hispaania Interpoliga peate koos töötama. Hispaania palju kustutada? Ega vä? Nojah, eestlastega seoses rohkem kui hispaanlastega. Et ütleme niimoodi, et eestlaste positsioonist kuritegelikus maailmas rääkides tuleb nagu alustada sellest, et tänapäevane organiseeritud kuritegevuse reeglina Euroopa mõttes ei ole rahvusepõhine. Et tegemist on ikkagi sellise rohkem pragmaatilise tegevusega, kus rahvusjäetakse tihti tahaplaanile pigem graafiline, siis kas geograafiline või siis ütleme ikkagi lähtuvalt isikust endast, et sõltumata tema rahvusest, kui tal on piisavalt head kontaktid piisavalt seavad isikuomadused, liidriomadused, mis iganes muud vajalikud omadused siis võetakse ta kampa. Nii on ka eestlane või saada tippkurjategijaks. On mõni meil selline ütleme, tema nime tahaksime teada saada, aga ütleme siis nii, et on, on mingisugune selle, nende päringute iseloomu põhjal, on teil on teil nagu alust väita, et mõne mehe kohta tuleb ikka päris palju päringuid küll. No ütleme nii, et on isikuid, keda arvestatakse tegijatena paljudes teistes riikides ja on isikuid, kelle kelle, kellega ollakse nagu väga altid koostööd tegema, sest teatakse, et ta on väga võimekas. Kas on lähiminevikust midagi, mille, mille puhul teie isiklikult saate rinna kummi lüüa ja öelda, et meie tegime ära? Ma ei võtaks ühtegi loorberite ainult meie meie kontorile nii-öelda sellepärast et meie funktsioon on siiski mitte nagu vedal, vaid ikkagi abistav kõikides menetlustes. Et enamasti me töötame teiste jaoks, üritame nagu teiste poolt läbiviidavaid menetlusi edukalt lõpule jõuda. No aga kus on teie abistav õlg hästi kasuks tulnud? Milline milline kett on paljastatud viimase mai tea viimase aasta jooksul näiteks. Noh, siin on, võib tuua näiteid mitmetest prostitutsiooni vahendamise juhtumitest Skandinaavia riikidega ja Eesti vahel mis on, mis on kindlasti meie meie abil ja meie meie koostöö tulemusena nagu likvideeritud. Kas eraisikute vihje on endiselt oodatud, kui nad ei ole press, nihukesed, sajaleheküljed? Kas need aeg-ajalt on neist päris palju kasu ja aeg-ajalt on, ütleme niimoodi, et meie tegevus on paljuski analüütiline, et me sellest meeletust info mahus peame suutma mingi mõistliku iva välja välja nagu otsida. Ja tihti on just selline üks väike väike link on puudu ja ta võib tulla just nimelt sellest eraisiku vihjest, mis eraldi võetuna on täiesti mõttetud. Võib tulla sealt saa leheküljel sellest kaablist peatada riigiasutusena 100 leheküljelised Lodgarjugema. Noh, ütleme need puhtformaalselt, kui tegemist on allkirjaga dokumendiga, siis me peame ta läbi lugema. Vandenõuteoreetikud ja seega seega omavaks Interpoli telefoninumbrit oma tagataskusse ja minnes kuskil välismaale, see ei ole nagu, nagu üleliigne ettevaatusabinõu. No kindlasti mitte. Palju tänu teile nännu Raimond meiega ühinemast ja. Ma ei tea, mida Interpoli inimestele soovitakse naelkumme või, või. Kiireid juhtmeid kiirel juhtmel.