Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari seisuks on muinasjutt ihnetest ja lahketest. Lugu ise on kaasaegne ja toimub maal, kus kaks täpselt samasugusel turul inimeste poolehoiu ja raha eest võistlevad tööstused erinevad diametraalselt oma suhtumisest intellektuaalsest omandisse. Üheks pooleks on agressiivset autori ja koopia õigusi pikendavad ja kõik endale hoidvat muusika- ja filmitööstus. Ning teisel pool on kopeerimiste ideede vahetamist soosiv moetööstus. Inimkonna jaoks täidavad mõlemad sekundaarsete vajaduste nishi, see tähendab elu ise nende toodetest ei sõltu, küll aga elukvaliteet. Sellele muinasjutuliselt teemale osutasid värske rahvusvahelise levikuga päevalehed Christian Sainz monitori artiklis David Boullier ja loori ras siin ajalehe enda kohta nii palju, et see 1908.-st aastast trükitud lehenimest hoolimata ei ole tegemist kristliku doktriini levitamisele keskendunud ajalehega. Sõna kristlik teadus on lehenimest selle looja Mervi päike Edi soovil, kuna tema oli aktiivne kristlane. Lehe tasakaalukust ja usus sõltumatust kinnitavad mõne aasta pärast sajandivanuselehe võidetud seitse Pulitzeri auhinda. Artikkel ise osutab, et mõlemad see on muusikafilmitööstus ühelt poolt ning moetööstust teiselt poolt sõltuvad kultuuripärandist, see tähendab looming kasvab välja varasemast loomingust. Moetööstus on juba ammu aru saanud, et looming on liiga suur ja kinni püüdmatu selleks, et seda omandiks muuta. Muusika ja filmitööstus see vasta püüavad selle sinilinnu oma puuri panna, et külastajate käest seejärelvaatamise eest raha küsida. Võiks ju oletada, et moetööstus on vaene ega tea, mida nad teevad. Kuid ainuüksi USA-s oli moetööstuse mõne aasta tagune käive rohkem kui 180 miljardit dollarit. Rajal saabus USA-s läbi audiovisuaalsete toodete müügi, olgu öeldud, et umbes 78 protsenti moodustab sellest televisioon. Sega USA-s vahetas audiovisuaalse kauba näol omanik umbes 102 miljardi dollari eest toodangut. Olgu lisatud, et puhtad filmide meigiga kinodes ja DVD ja VHS-kassettide müügilt. Rendilt laekus filmitööstuse kassasse umbes 20 miljardit dollarit ja muusikatööstusel raamatupidaja loeb kokku natukene pealtpoolt kümmekond miljardit dollarit. Numbrikoormat maha raputades jätke vähemalt meelde, et moetööstuse käive ületab filmi- ja muusikatööstuse oma umbes kuuekordset ja kui televisioon koos raadioga juurde lugeda, on rõivatööstus ikkagi umbes kaks korda edukam äritegija. Artikli autorid David Boullier ja loori rassiin tsiteerivad moetööstuse intellektuaalsest omandisse suhtumise strateegia iseloomustamiseks. Füüsika aisak njuutonit, kes lausunud, et kui ma näen varasemast kaugemale, siis vaid tänu sellele, et seisan hiiglase õlgadel. Ehk teiste sõnadega, uus looming kasvab välja varasemat loomingut vabalt ehk loominguliselt kasutades. Loomulikult esineb moeturul ka võltsimisi ja kaubamärgi vargused, kuid üldiselt aktsepteeritakse loomingulist modifitseerimist ja ärakasutamist. Vahemuusika ja filmitööstusega on selles, et ka nemad aktsepteerivad, et looming sünnib loomingust aga stuudio ei taha anda midagi üldrahvaliku kasutusse, sinna, kus looming tärkab. Nii on järjekordset õhus tajuda survet seadusandjatele koopiaõiguste pikendamiseks, sest aastal 2013 aegub näiteks biitlite esimese plaadi koopia. Õigus, ja neid saaks kuulata ilma plaadifirmale raha maksmata. Sama lugu on Elvis Presley ja paljude teiste varajaste roki popitegijate ja loomulikult filmidega. Disney multikad on rajatud lugematul arvule rahva muistenditele, aga Disney pole rahvale andnud mitte sendikest voli nüüd juba oma lumivalgekese oma Pöial-Liisi kasutamiseks. Küll aga võib vabariigi aastapäeva vastuvõtule ilmuda Kokošanelilikus õhtutualetis vabariigi aastapäeva eel loodamegi üheskoos, et selles muinasjutus saavad õelad ja ahned valitsejad lõpuks maamunalt minema. Pühitud.