Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Kindlasti on enamus meist mõtelnud tulevikule natukene vähem Adam pingutanud, et näha vaimusilmas tehisintellektiga tuleviku. Tänane kommentaar ongi mõeldud kui spikker nendele, kes ei ole seni viitsinud tehisintellektiga masinatele mõtelda. Meie abiliseks sellest tulevikuvaatamisest rootlik vallas New Yorgi psühhiaatriakliinikust. Ta avaldas äsja artikli ja kirjatöö sisuks on arutelu tehisintellekti matemaatilistest võimalikkusest. Artikkel algab tehisintellekti kriisi kirjeldamisega. On ju inimene suutnud teha igasuguseid automaatseadmeid, kasutanud keerulisi, algoritme, malemängu juhtiv arvuti elustamiseks, püüdnud tehisintellekti, panna tiibrakettide surma toovatesse peadesse ja nii edasi. Paraku pole keegi veel kogenud ühtegi päriselt intelligentset masinat. Seetõttu on hakanud levima arvamus, et tehisintellekti polegi võimalik luua. Roorik vallas arvab teisiti. Ta kirjeldab pikalt teooriat infost teab teadvusest. Nii on informatsioon aines, mida toodab mõtlev asi ja mõtlemist korraldav mõistus on asi, mis tekib looduskeskkonnas loomulikke põhjus-tagajärg seoste tulemusel kasutades saadaval olevat informatsiooni. Ning mõistusele on olemas piirtingimustena teatud kõrgema järgu funktsioonid, nagu tunnetuse teadvus. Ja kõik see allub statistilisel modelleerimisele, mida saab edukalt kasutada teaduse täiuslikuks ehitamiseks. Viimase kirjeldamine läheb üha keerulisemaks abstraksemaks ning kasutab mõistet nagu Shannoni kodeerimine, Treski kommunikatsiooniteooria määramonutuse teoreem, mis kõik aitavad meil jõuda kiire kainenemise punkti ehk tõdeda. Ja üleüldse käesolev kommentaar asub meelelahutussaate keskele, peaks keerulist juttu vältima. Võttes rootlikvoolasse jutu kokku, on võimalik, et millalgi luuakse tehisintellekt või teadvusega masin. Viimane kasutab oma sisemaailma kirjeldamiseks numbreid ehk matemaatiline ning lisaks on teadvusega masin keeruline ehk kompleksne. Paraku on komplekssete süsteemidega see probleem, et nad on ebastabiilsed ning rootlik volas hoiatab, et ka tehisintellekt saab olema ebastabiilne. Mis inimkäitumise sõnavarasse ümberöelduna tähendab lihtsalt seda, et tehisintellekt, mis kunagi valmib, isegi kui esialgu luuakse stabiilsena vajub sellest tasakaal väliskeskkonna mõjude tõttu ära ja robot muutub psühhootiliseks. Seejuures Errick valesse meel hullunud masinate sünnipärast sugugi masendunud. Otse vastupidi. Siinkohal tuletaks korra veel meelde troodlik vallas töötab psühhiaatriakliinikus õigel pool lukustatud uksi ja rõõmustab selle üle, et esimesi tehisintellektiga masinaid hakatakse kasutama psühhopatoloogiate uurimiseks. Florrick vallas on ju optimist. Mõistusega robot, mida me mõtetes kavatseme luua inimese orjavaks abiliseks sünnib tegelikult psühhopaadina. Umbes nii, nagu kirjeldab tulevikku Terminaatori filmilugu. Seega olgem tänapäeval rõõmsad, et päris tehisintellekti pole kellelgi õnnestunud luua. Kuid meie hulgas on üha enam poole mõistusega automaate, nagu juba mainitud malet mängivat superarvutit, surmavat koormat kandvad raketid, autod teel hoidvad algoritmid või näiteks tervishoiusüsteemis inimeste andmetega täidetud andmebaase analüüsivad keerulised programmid. Wales ennustab, et need täna veel vähem komplekssed süsteemid lähevad samuti hulluks. Ainult et nende hullus on salapärasem. Haigushood on märkamatud, esinevad ebaregulaarselt, aga paraku progresseeruvalt. Selle koha peal ongi kiusatus tsiteerida klassikuid. Aga ükskord algab aega, kui kõik peerud kahel otsal ja nii edasi. Ehk horisondil on masinate mäss.