Tere, kas ikka raadiokuulajad algamas on 22. novembril helikaja ja tänases saates tuleb lähemalt juttu järgmistel teemadel. Eestis kõlab taas Rudolf Tobiase oratoorium Joonase lähetamine. Kontserdi jõuab ka euroraadio, Põhja- ja Baltimaade kontserdisarja ja teos salvestatakse DVD-le. Intervjuu andis dirigent Neeme Järvi. Möödunud nädalavahetusel toimus vabariiklik naiskooride võistulaulmine ja selles toob meile loo mardali Rookäär ülevaate ka Eesti noorte muusikute konkursi kond tulemustest, kus võitjaks osutus Jaan Kapp. Tallinna muusikakeskkooli lastekoor käis Austrias koorikonkursil hoideti kaks esikohta ja sellest kõneleb lähemalt dirigent Ingrid Kõrvits. Intervjuus Annika kuudele. 26. novembril toimub uue Eesti orkestri Tallinn sümfonietta avakontsert, mille salvestab ka klassikaraadio, kõneleb dirigent ja üks orkestri asutajatest Risto Joost. Ühes klaveripalavik esinebki Uphen Chang Taiwanist ja toimuvad ka viiva oratoorium jõuluootuskontserdid. Neid tutvustab Heili. Teda küsitleb Christian Metz. Sarjas Violiina piss jõuab Eestisse legendaarne jaapanlannast viiuldaja Midori ja temast kõneleb lähemalt Neeme funder. 27.-st 30. novembrini toimuvad kuuendad Tartu orelimuusikat päevad, neid tutvustab peakorraldaja Anneli Klaus intervjuu Lätile. Eesti kontserdi advendi kontsertitel tuleb ettekandele Sandsansi looming ja seda muusikat tutvustab Andres Uibo. Ning 22. novembril laulab Tallinna raekojas Eesti heliloojate laule Rahvusooper Estonia solist Mati Palm ja Mati Palm ka oma kavast räägib intervjuus Ageraale. Sellised on tänased helikajateemad ja soovin teile omalt poolt head kuulamist. Helga ja Eesti Kontsert. Kutsub Rudolf Tobiase oratoorium Joonase lähetamine täies hiilguses täies koosseisus. Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti rahvusmeeskoor, Bootjas, musikaales Rahvusooper Estonia poistekoor ja solistid, dirigent Neeme Järvi 21. novembril Estonia kontserdisaalis 22. Vanemuise kontserdimajas. Eile õhtul tuli Estonia kontserdisaalis ettekandele Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine, mida salvestatakse ka DVD-le. Teost kantakse ette ka veel täna õhtul Vanemuise kontserdimajas ja seda esitavad siis Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti rahvusmeeskoor, oratooriumikoor, kammer-Karabahhis, Mosikaales Rahvusooper Estonia, poistekoor ja solistid Pille Lill, Merle silmata, Johan Tralla, Rauno Alpe, Johan tilli, orelil mängib Piret Aidu looja. Dirigendipuldis on maestro Neeme Järvi, kes ka sellest teosest prooviperioodi käigus rääkis klassikaraadiole lähemalt. Teos on ise niivõrd väärtuslik, et seda peaks ühtelugu mängima. Teos on niisugune nagu, nagu tšehhid mängivad oma smeettana minu kodumaad pidevalt kuus sümfoonilise poeemi iga aasta Praha kevade avamisel. See teos on Eesti ja minu meelest niisugune teos, mis uskumatu, üks eestlane niux asjaga hakkama saanud ja on niivõrd tähtis teos. Šveiki rahvas, nagu eestlased on maailmas on toonud siukseid talente esile. Ja muusikas on tobias kindlasti üks niisuguseid, kes, kes peaks olema maailmas niivõrd teade ja tänu sellele teosele ja sellega tutvustada Eestit maailmale, mida me oleme teinud aastate jooksul püüdnud vähemalt teha nii palju, kui see meie võimuses on olnud. Aga et nüüd Eesti vabariigi 90. aastapäeva tähistel vesin, toome selle uuesti välja. See on hea näide, et on võimalust jälle näidata rahvale, sest generatsioonid järjest muutuvad. Ja mida me 10 aastat tagasi tegime, see seal olunud tuleb jälle uuesti teha. Venelased Tšaikovskit ja, ja Rahmaninovi iga päev. Sellepärast nad on tuntud. Meil kah peaks olema niisukene traditsioon, et me saame seda teost jälle uuesti ja uuesti ette. Kalda ta on kulukas, ta on suur, ta on vägev, ta on niisugune mastaap, mida me alati ei saa lubada endale, aga me võime kujutada ette, näiteks kui maaler kirjutas oma tuhandete sümfoonia, siis meie tuhandete sümfoonia on see Tobiase Joonase lähetamine ja see on üks tõsine teos, mis räägib eesti rahva saatusest tegelikult kaudselt. Aga see on ka eesti rahvas. Põhiliselt võib-olla sellepärast on ka kunagi kirjutatud, et eesti rahva kurbloosus on see, et me oleme alastatud alati kellelegi poolt ja meil on alati olnud probleemid Kunil lähimineviku, nii huvitav on see teos, kus liini või linn oli kunagi suur kuulus, vägev linn purustati täielikult ja kus ta siis tegelikult asus Iraagis sealsamas, kus praegu on ikka segadus sealsamas territooriumil, kus olid tohutud segadused tol ajal jäikade kestavad edasi, tähendab, ei olegi palju kaugele jõudnud. Aga meil on vähemalt teos olemas, mis kajastab kõikide neid mineviku lugusid ja samal ajal toob paralleele ka kaasaja Eesti eestlaste ja meie saatusele. Et tegelikult tobias oli üks alus tala meie kultuurile ja meie kunstile, kus siis ka Estonia teatri avamisel sama maja, kus me siin istume praegult, oli Tobiase Sanclus teos, mida kanti ette. Kõneles maestro Neeme Järvi ja tõepoolest teos salvestatakse DVD-le, samuti on ilmunud teosest partituur. Eilne kontsert, mis toimus siis Estonia kontserdisaalis, jõuab ka Põhja- ja Baltimaade kontserdisarjas Euroraadiosse. Eelmisel nädalavahetusel toimus Tallinnas Vabariiklik naiskooride võistulaulmine, kus kahe päeva jooksul võttis mõõtu 1500 lauljat 39-st koorist. Konkurss oli pühendatud Gustav Ernesaksa 100.-le sünniaastapäevale ning kolmes kategoorias üles astunud kooride kohustuslik laul oli just Ernesaksa loomingust. Žürii liige, dirigent Elo Forsel kinnitas, et kooride üldpilt on ilus. Siis oli see üks ääretult rõõmustav ja tore sündmus kuulda ja näha, kui palju meil on Eestis ikkagi ka häid koore ja tublisid koore ja tõsiseks katsumuseks. Minu meelest oli Gustav Ernesaksa meelespea C-kategooria kooridele tõesti Gustav Ernesaksa muusikast ongi raske leida sellist laulu, mis oleks nüüd väga hõlpus ja hea laulda kõikidele. See andis nagu väga selge pildi tegelikult kooride tasemest. Võiks öelda nõnda, et see kategooria parimad koorid oleksid võinud vabalt osaleda B-kategoorias ja need, kes jäid B-kategoorias sinna lõpuotsa oleksid võinud vabalt valida endale C-kategooria. Arenguruumi on ju alata. Aga minu jaoks oli kõige suurem positiivne üllatus A-kategooria neidudekoorid täiesti rahvusvahelisel tasemel neidudekoorid. Tähelepanu võiks pöörata, et laulja oleks teadlik sellest, mida ta laulab eriti kui on tegemist võõrkeelse tekstiga. Laul võib olla puht tehniliselt perfektselt esitatud, aga sa tajud, et seal puudub üks, teine tagama see arusaamine asjadest ja muusikasügavus. Meil on täiesti suured raseid koore ja dirigente, kes oskavad vokaaliga väga hästi töötada. Need on nüüd just tõesti need tipud, kes meil nüüd praegu esile kerkisid. Samas on koore, kus me tajume, et laulja tõesti laulab täpselt nii, nagu ta oskab ja teda ei ole üldse juhendatud. Nii et see maastik on tõesti seinast seina. Minu meelest meil. Võistulaulmist kuulas ka helilooja Aare Kruusimäe. Üldine tase oli ka väga võrdne, igal kooril oli oma plusse ja miinuseid ei olnud ühtki ideaalselt koori selles mõttes ja valikute raskus on nagu põhiline. Sa mainisid siin ära, et ei olnud ideaalkoori, missugune peaks olema ideaalne. Koor ideaalse kooriesituse juurde, siis peaks kuuluma korras vokaal, siin ma peakski eriti nagu esile tõstma Triin Kochi, kes Tartu Ülikooli naiskoori Tallinna vilistlaskooriga tegi minu meelest imepärast tööd ja teha niivõrd ilusaid muusikalisi fraas ja samas oli ka näited suuremates koolides, kus hääled olid noored ja puhanud, aga seal ees ei olnud võib-olla see dirigent, kes võlux välja selliseid muusikalisi asju. Oluline osa on ka see pilt või see olemine seal laval mingi sõnumiedastus ja muidugi ka tekst, ütleme enamus lauljad eesti keeles, aga, aga noh, see teksti väljahääldamine, et meile tundub, et me kohapeal hääldan hästi, aga et seda teksti peaks rohkem utreerimate inimene, kes ei tea seda teksti aastatele raske aru saada. Seda enam, et naiskoor eripära on see, et kui sopran kõrges ulatuses siis ongi looduslikult üldse raske aru saada. Need, kes paistsid silma täpse käega, samas need, kes tegelesid sellised gaasiga pigem selle selle muusika voolimisega näiteks B-kategooria tagasi tulles, mulle väga meeldis Tallinna tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor nende muusikalise koha pealt, et minule kui heliloojale on ka oluline selle muusikalise mõttega midagi tehakse laval, konkursi situatsioon vajutab kindlasti oma pitserit, selline pabistamine ja võib-olla lavanärvi taha jäänud asjad, milles tul nagu mõnest koolist väga kahju, potentsiaal on väga kõrge, aga ta on ülipikad, proovid, luukambreid ja mis asjad, eks ole. Sellist vokaalset väsimus paraku oli ka vahest eriti sopran tulles ja mõtlen lavanärviga tulevad mitmed tegurid juurde, üksteise kuulamine, sellise professionaalse kollektiivi eripära. Žürii töös osales ka Venno Laul ning žürii esimees oli mitme Soome koori dirigent ja muusikapedagoog Marju Kariisi Mägi, kelle kinnitusel eesti koorilaul kõlas teada-tuntud heas toonuses kuid probleemid on ikka samad nii siin kui sealpool lahte. Oluliseks peab Reisimägi puhast intonatsiooni. Ma ei tea, mis seal vaadata. Koorilaulu kuidagi, Herkja ja seene pidas kusagil ühe puhtaus ja musta kuudeloa korvang ehitamast. Kuidas teile, et Eesti ennem on? Teil on nagu hüvi rikastav, teen oma Kansammuseki perustama, musike küll meilegi. Eesti koorimuusika repertuaaris on rahvamuusikat kasutatud palju ja meie keel kõlab hästi riisi Mägid hämmastasid, suured võimekad koorid, mis tulid väikestest valdadest, oli ka esitusi silma märjaks tegi ja kananaha ihule tõid. Analoogne võistlus korraldataks Soomes, siis see ei toimiks, arvab riisimägi ning tema kinnitusel peaksime uhked olema oma laulupeotraditsiooni üle. Konkursi tulemused on üleval Eesti naislaulu seltsi kodulehel. Möödunud nädalavahetusel selgus, kes sel aastal võitis konkursi Con Preio ja selleks osutus 20 aastane pianist Jaan Kapp. Kolm PRIA 2008 finaalkontserdil 16. novembril Estonia kontserdisaalis võistlesid Johan Randvere Helena Tuuling, Indrek Leivategija, Jaan Kapp ja keelpillikvartett pressi Ozo Toomas Vavilovi juhitud üheksaliikmeline žürii tunnistas võitjaks pianist Jaan Kapi, kes pälvis ka Eesti kontserdi peaauhinna 25000 krooni tooni ning kontserdid järgmisel hooajal. Eesti Televisioon teeb konkursi võitjast telesaate. Klassikaraadio esitleb jaan bee ning tšellist Indrek Leivategijad euroraadio noorte muusikute konkursil Con prio ning sõlmib muusikutega salvestuslepingu. Finalistide vahel jagati välja veel mitmete Eesti muusikaorganisatsioonide auhindu. Finaalkontserdipublikupreemia võitis samuti Jaan Kapp. Jaan Kapp on siis sündinud 1988. aastal, õppinud klaverit dotsent Ada kuuseoksa juhendamisel Tallinna muusikakeskkoolis ja on praegu Eesti muusika- ja teatriakadeemia tudeng professor Ivari Ilja klaveriklassis. Noor pianist tegutseb eesti muusikaareenil juba mitu aastat ning on pälvinud mitmeid konkursivõite varemgi. 2004. aastal esindas ta Eestit Klassika-Eurovisioonil lutsernis. Eesti Kontserdi korraldatud konkurss-festival Con Riia toimub juba kümnendat Burda. Võistluse eesmärk on anda publikule ülevaade Eesti noorte muusikute paremikust ning luua noorte võimalus end proovile panna kolm PRIA konkursist võtavad osa muusikud vanuses 18 kuni 30 eluaastat. Kolbria finaalkontserti on võimalik järelkuulata klassikaraadio koduleheküljel. Tallinna muusikakeskkooli lastekoor jõudis pühapäeval võidukalt tagasi, 12.-st kuni 16. novembrini toimunud rahvusvaheliselt Schuberti nimeliselt koorikonkursilt Viinist. Palusin stuudiosse koori dirigendi Ingrid Kõrvitsa ja missuguse konkursiga on tegemist. Tegemist on küllaltki pikkade traditsioonidega, konkursiga toimus ta juba 20 viiendat korda ja Ta on ka Euroopas küllaltki tuntud konkurss, kooritika osalevad seal ja Eestiski on seal palju koore varem osalenud. Eelmisel aastal osales seal eestiline neidudekoor leelo Raul Talmar juhatusel ja minu teada on seal käinud ka Hirvo Surva oma kooriga ja veel paljud teised. Osalejaid oli kokku 29 koori ja 16-st riigist. Kust tekkis selline mõte, et minna sellele konkursile? See mõte tekkis veidi vähem kui aasta tagasi, et oleks siiski kooril mingi niisugune eesmärk, mille poole püüelda ja tundus, et see võiks olla see konkurss, kuhu minna, kus need börsiettelaulmised toimusid seal Viinis, need toimusid kõik väga uhketes saalides ja väga hea akustikaga saalidest, mis on valatud, oli suur rõõm koorile. Avakontsert toimus Fotif Kirhies, mis on niisugune suur, meenutab natukene Kölni toomkirikut, aga pisut väiksem, siiski mitte päris nii suur. Ma kuulsin, et lausa olite avakontserdil esinenud, esinesime avakontserdil, ka see ettepanek teil seal kohapeal? Ei, see oli ka ette teada, juba tulid kusagil kuu aega tagasi meile see uudis ja noortekooride kategooria toimus suures kontsert Hous siis aga siis seal väiksemas Schubert saalis sellises kammersaalis. Kui mõne eestisaaliga võrrelda, siis ehk veidi suurem kui meie Mustpeade saal ja vaimuliku muusika konkurss toimus taas kirikus ja see oli siis Minoviitan kirsse. Meie osalesime siis noortekooride ja vaimuliku muusika kategooriasse. Noortekooride kategooria tähendas seda, et seal oli vanuselimiit, aga vaimuliku muusika kategoorias said osaleda kõik kooriliigid, tingimused olid sellised. Noortekooride kategoorias tuli esitada neli teost ja üks nendest pidi olema siis kas Schubert või tema kaasaegse saksakeelse helilooja teos, meil oli selleks Mandelson partoldi. Kolmest motetistreeni toomine ja vaimuliku muusika kategoorias tuli esitada kolm teost erinevatest ajastutest, mis pidid siis olema nii pikad, et ei tohiks ületada viitalist minutit. Ja nad pidid olema erinevatest ajastutest, et meie kavas oli siis Jaakobus, kalluse, Pueri konsiinite ja Zoltan koda ja Ave Maria ja Arvo Pärdi piisapanjuut Jeruusalemma. Õieti me tegelikult oleme endine lastekoor praegu Me nimetame ennast noortekooriks, kuna lauljad on juba sellest lastekoori vanusest välja kasvanud ja ikka tahavad edasi laulda ja mul on sellest ainult hea meel, et koor võidab oma, kõlas kindlasti sellega, et meil on ka vanemaid tüdrukuid hulgas, aga me siis saavutasime katega orjavõidud mõlemas kategoorias, milles osalesime endalegi suureks üllatuseks, et noorte koorides oli üheksa koori, aga eriliselt tegi head meelt just see, et vaimuliku muusika kategooriasse esikoht tuli, seal oli kogunisti 16 koori, siis erinevatest liikidest. Mulle tundub, et Tallinna muusikakeskkooli noortekoor viimase kolme-nelja aasta jooksul väga palju edasi arenenud, mis on selle edu, teeb kindlasti eesmärgid, mille poole püüelda, on need siiski aitavad taset hoida ja tõsta, et kui oleks lihtsalt selline tavapärane tegevus, et siis võib-olla see tase ei tõuseks ka niiviisi ja noh, eks tuleb palju tööd teha ja peavad olema ka head lauljad ja andekad õpilased, et mul on just hea meel sellest, et meie õpilased suudavad ennast sellisel viisil mobiliseerida ja kokku võtta, et seda ma alati imetlen. Kui palju teil kooris lauljaid on? Meil on 47 lauljat vanuses 12 kuni 18, mis on tulevaks aastaks mõttes ja mis nüüd lähiajal toimuma hakkab. Lähiajal on tulemas jõulud ja meie koor koos siis ka muusikakeskkooli, kammerkoori ja sümfooniaorkestriga kannab värske teose Ülo Krigul Jõuluoratooriumi detsembri lõpus. Et see on selline esimene suurem tegemine veel ja pühapäeval, 23. novembril esineme Gustav Ernesaksa festivali raames toimuval noortekontserdil Mustpeade majas järgmiseks aastaks oleme võtnud omale jälle uue eesmärgi osaleda rahvusvahelisel koorikonkursil Tallinn 2009 kanote kooride kategoorias. Klassikaraadio stuudios on dirigent Risto Joost, olete otsustanud, et sinu ellu on saabunud hetk, kus sa pead alustama uue orkestri tegevust ja täpselt nii nagu Londonis London Symphony jätta, siis on selle tundunud, et ka Tallinn vajab oma Sinfoniettaga, kas see on kuidagi seotud sellega, et Tallinnas peaks saama varsti kultuuripealinnalt, siis saad seda projekti väga kenasti selle kultuuri peale ja projektis nagu näidata või on seal mingisugused muud ideed selle orkestri asutamisega? Põhiline idee, miks orkester sai loodud, on isiklik musitseeris vajadus ja soov töötada kollektiiviga, millega oleks koos huvitav teha, ühiseid projekte ja areneda. Ja kuna Eestis ei ole otsest sümfonietta tüüpi orkestrit, on minu huvi oli eelkõige seotud klassitsistliku perioodiga ja nende heliloojatega, mis annaks võimaluse sellele orkestrile tegutseda just sellises balansis, kus ta saab esitada teoseid barokist, kaasajani see idee tegelikult on juba juba päris mitu aastat olnud üleval ja tegelikult osaliselt oli juba kasvamas välja Nargen Opera Nargen festivaliorkestrist orkester, tegelikult on asutatud kolme inimese poolt ehk siis üks nendest mina teinud Ivo Lille ja Harles Mägi ja Ivo Lillemägi esindavad muusikaagentuuri mille nimi on Haaii Music siis Harlise, Ivo Music ja nende kohta veel infot võib leida hii Music veebileheküljelt kogu selle orkestri pikem idee, kui minna konkreetselt nüüd repertuaari juurde, on sissejuhatuseks esitada kõik Mozarti sümfooniad. Lihtsalt Mozarti muusika on üks parim haridus, ma arvan maailmas kahtlemata ka parim tehnilise ja muusikalise külje arendaja muusikutele endile. Sümfooniline repertuaar, mis on loodud, on tõesti piisavalt mitmekesine kammermuusikast sümfoonilise muusikani välja. Te olete siin maininud, et sinna orkestrisse tulevad mängimast nooremad muusikud. Kes on täpsemalt, on ja, ja kas see on nagu projektipõhine koosseis või on see selline stabiilne koosseis? Idee on ikka see loomulikult, et tuumik kogu aeg püsiks ja, ja ikkagi samad inimesed võimalikult palju teeksid, aga, aga see sõltub alati olukorrast ja eriti kui, kui rääkida projekti baasil elamisest paratamatult mõjutavad neid teised tegurid, kas inimesed on sel hetkel vabad ja, ja kuna kõik noored juba akadeemia tasandil osalevad ka teiste professionaalsete kollektiivide töös, siis kes lihtsalt hetkel vaba on, aga paratamatult loomulikult, eks sõbrad-tuttavad ja, ja nendega, kellega me oleme juba aastaid koos teinud, on selle orkestri tuumikuks. Kui palju muusikuid seal esimesel kontserdil umbes laval on? Sümfonietta moondastavad, oleme mõelnud ja sellise kuue viiuliga esimese, teise viiulirühma koosseisu ehk siis lõppkokkuvõttes tuleb seal selline ütleme, nii-öelda 25 seltskond vastavalt konkreetse teose esitamis koosseisust, kuna puhkpillikoosseis ei ole meil nii suur ja esimesel kontserdil tulevad ettekandele kolm sümfooniat. Sümfoonia number üks, sümfoonia number 10 ja 40, nii et see on selline läbilõige ja sinna vahepeale kanname kaks kontsertaariat ja need kontsert, aariat on mõeldud sopranile. Sopernics on meil noor, väga talendikas Bulgaaria sopran, hetkel elab Genfis, on seal õppinud juba, esineb üle maailmakuulsate dirigentidega. Hetkel on William Kristi barokiguru Prantsusmaalt võtnud ta enda tiiva alla. Tallinn- sümfonietta avakontsert toimub kolmapäeva õhtul kell 19 Vene kultuurikeskuses. Kontsert on kinnine, aga selle salvestab klassikaraadio ja klassikaraadio. Eetrisse jõuab Tallinn sümfonietta. Avakontsert kolmapäeval, 10. detsembril algusega kell 10, null viis. Klaveripalavik George kiušmini Rimski kortsakovi muusikaga solist, juuben, Jong Taiwanist, dirigent Andres Mustonen. 28. novembril kell 19 Tallinna metodisti kirikus. Kui muidu klaveripalavik eeldab väga palavikuliselt solisti, siis seekord võib öelda, et palavikuline on hoopis vast kava, et peadpööritava Tekskursid maailma eri häältest ja eri ajastutest pianistiks on meil jõhven Chang Taiwanist Tallinna Filaret, Monikate ees on dirigent Andres Mustonen ja kavas on tan tunni eid, määrisin vooder, kalor, Mozarti Talimatas muusikum, Johann Christian Bachi sümfoonia, Rimski korsakovi, klaverikontsert. Esimest ja viimast on siis ilmestamas ka taiwani pianist. Kas Juhvetšang on ka varem teinud koostööd eesti muusikutega? Andres Mustonen teda hästi tunneb ja tema kutsele ka Tallinna esinema tuleb. Nii et selles mõttes võime me usaldada Mustoneni maitset, et pianist saab tõesti olema väga huvitav. Kindlasti üks eredamaid, Tallinna metodisti kirik tundub klaverikontserdi andmiseks ebatavaline. Koht. Kas klaveripalavik jõuab sinna esimest korda, jõuab esimest korda ja ma arvan, et kuna tegemist on niisuguse katsetama sarjaga, siis miks mitte katsetada ka saalidega, mida ma eriti pakuks, mis sobiks, sinna on tan tunni teos kaheksa mälestust, mis mingil määral seotud veega tan tunni kohta võib öelda, et ta on hiina kultuurirevolutsiooni päevil üles kasvanud helilooja. Ta on tänapäeval muutunud teatud liik Ki kultusheliloojaks just tema seotud puhus ida ja lääne vahel. Ta on saanud ning Raver meieri preemia, mis on üks maailma kõige tunnustatumaid preemiaid, selle said ooperi Marko Polo eest milleeniumi yks tegi ta maailma sümfoonia ja Andres Mustonen just paar hetke tagasi ja ütles mulle, et need lood, mis temalt seekord kõlavad, on armsad harmoonilised palad klaverile ja orkestrile. Siin on oluline just sellise budistliku kristliku maailmapildi ühendamine, mis andan tunnile üldse. Iseloomulik on nendes Ida rahu ja lääne ilu. Nii ta humoorikalt ütles nii et järelikult saab olema kena neid kuulata. Ja kahtlemata see teos, mis näitab pianisti võimet, kust ja mille tõttu tasub just nimelt klaveripalaviku kontserdile minna on Rimski korsakovi vääri kontsert, riski korsakovi orkestriteostest oleme harjunud kuulma väga värvikat ja eredat orkestri käsitlust tema ooperitest müütide helidesse valamist, siis seekord klaverikontserdis saab kuulda listiliku käsitlust. Ta on tõesti üks äärmiselt, et ilus kontsert, mille kohta võib ka öelda, et kahju, et teda nii harva on esitatud ja vene teema on siin aluseks. Seda käsitletakse suure romantilise haardega, nii et on nii kauneid, lüürilisi vahelepõikeid kui suurt mürisevad tehnikat ja Singematvat emotsiooni. Kontserdist kõneles Heili vaos Tamm ja kontsert leiab aset siis 29. novembril Mustpeade majas algusega kell 19 ja sellest teeb ülekande ka klassikaraadio. Järgmisena räägime sarjast diiva oratoorium, mis sai alguse selle aasta sügisel. Liivar toori raames toimub kaks jõuluootus kontserti, mida korraldab Eesti kammerkooride liit. Kontserdi tulud lähevad Eesti kirikute restaureerimiseks. Iga oratoorium on uue kirikumuusika sari, kus me tahame näidata tänapäeva heliloojate tänapäevateksti autorite suhet kirikumuusikasse. Kas on midagi öelda tänapäeva inimestel ja kuidas see kõlab, et me ei pea iga kord otsima sajanditetaguseid heliloojaid selleks et tulla kirikusse muusikat kuulama. Ja seekord tulevad kokku Tallinna kammerkoor, Tallinna Ülikooli kammerkoor, kammerkorrale Kammerkoor, stuudium vokaale, Türi kammerkoor, dirigent Aivar Lewinsky juhatusel ja laulavad meile ränbergeri missa šaiti jõulumarketi kahele koorile ja trompetitele ind üldse juubila ja siis Sisaski ning Ripsi eesti heliloojat teoseid. Siin on just kontrastiks toodud Viini klassika, romantismiajastu teoseid, varajane barokk, kõik see, mida me oleme harjunud kuulma kirikutes. Ja siis Eesti tänaste keskmise põlvkonna inimeste sõnum, mida neil on meile jõuluootuseks öelda, ilmestab kava Aavo Otsa eesti noorte brass mille säravad käigud ja mille haavad soolod on omaette toredaks kontrastiks koori faktuurile. Selline huvitav ja eresuhe kirikumuusikasse on kindlasti tujutõstev ja ilusasse jõuluootusaega sisse juhatama. Millal ja kus kontserdid toimuvad? 29. novembril kell 16 oleme Tallinna Jaani kirikus ja 30. novembril kell 14 Tartu Jaani kirikus ja kas on teada, milliseid kirikuid toetatakse sellel aastal Kahe Leesi kiriku maali Kristus ristil restaureerimist toetatakse seekord ja loodame, et Leesi kirik saab selle võrra rikkamaks nii maalide kui ka sellise ilusa sündmuse näol. 26. novembril annab sarjas Vjalina piss Tallinnas Estonia kontserdisaalis kontserdi legendaarne jaapanlannast viiuldaja Midori jäädele tutvustab nüüd lähemalt Eesti Kontserdi produtsent Neeme kondar. No siin on tegemist Ella ühesele tõelise legendiga. Ta ei ole mitte ainult väga geniaalne viiulikunstnik, vaid on ta ju ka ühiskondlikus elus erakordselt olulistel positsioonidel ees. Siin siis peaks kohe ütlema, et on ju aastal 2008 2009 ja siis käimasoleval hooajal on ametlik üks rahusaadikuks ÜRO peasekretäri poolt, kuulutatakse ta tema positsiooni, on maailmas on ikkagi hoopiski suurt kõika. Minu paljud kolleegid ja tuttavad, kui nad näevad seda sõna Pidoori, siis nad mõtlevad kohe, nad on vähemalt Viini kontserdimajas või pleieri saalis või kusagil mujal, ainult siis, et see on nüüd see nimi, mida ihkavate kõik kõige prestiižsem kohad muidugi gootomi toori kutsub tõenäoliselt lihtsalt medoorikston, jaapanlanna, tegemist on siis kosmopoliitse naisterahvaga, kelle debüüt hakkas väga sensatsioonilised, nimelt siis suvine Ta tõi ta välja, kui ta oli 11 aastane New Yorgi Filharmoonikute ette ja pärast seda ongi hakanud, lihtsalt võiks peadpööritav tema karjäär, seen, siis täissooloesinemisi, kammermuusika kontserte ja ülesastumisi maailma kõige mainekamat orkestrite ees. Räägime võibolla nendest dirigentidest, kes sellel hooajal temaga koostööd teevad ja siin on, meil on väga palju tuttavaid nimesid, nimelt siin on näiteks Kristjan Järvi ja siis on ka Paavo Järvi loomulika Leonhard Zlatkineks, samuti keerad Schwartz ja junud. Aastat 1992 asutas medoori New Yorgis mittetulundusühingu medoori Friends mis on praegusel ajal väga populaarne, sest üks tema võib olla suurim ja võib-olla isegi veelgi olulisem, kui tema muusikukuulsus on nimelt sellesama tulundusühingu kaudu on ta võimaldanud muusikahariduse tuhandetele halvasti majanduslikult kindlustatud lastele ja see on väga tänuväärne tööd, mida ta juba teinud siis aastast 1992 ja seal on tõesti tuhanded ja tuhanded-tuhanded lapsed saanud koolitust. 2008. Tal on ta lisanud Johann Sebastian Bachi soolosonaadi number kaks ja Peela partoki sonaadi number üks koos Roovert toonandiga ja samuti on tulnud välja ka topeltplaat essential Miidori. Aga kuna nüüd see kontsert, mis meil hakkab toimuma 26. novembril, kuulub sarja Bioliilubis, seekord me saame kuulata ühte fantastilist pilli tema selle pilli häälsanguarmeerusterifieesu poolt valmistatud viiul. Eks Hubermann see pill on valmistatud 1734 ja vot sellesama pilliga just meteoori esineb. Tegemist on jah, kammerkontserdiga tegelikult meie jaoks haruldasest Eesti kontserdi suures saalis, mis tavaliselt ju tuua kontsert seal ei ole, eksis viiul ja klaver, aga muusika on, võiks öelda absoluutselt väga ilus, väga kena kava, inimesed, kindlasti kõik, kõik autorid kõnelevad, palju on see Johann Sebastian Bach, Ludwig van Beethoven, Franz Schubert või Gabriel Foree. Need on kindlasti teosed, mida viiulit mängitakse nii õppeprotsessides kui igal pool mujal see kõlab, see on väga ajakõlaline, kaunis, kena muusika, seda Me kutsumegi kuulama kõiki külastajaid Pole veel siis kaks sõna tema partnerist, kes on pianist Charles Abramovitš samuti väga tunnustatud muusik rahvusvahelistel kontserdilavadel. Ta on esinenud nii solistina kui ka kammeransambli Stina koos juhtivate mängijatega esinevate ristidega lauljatega. Tema sooloesinemised on tuntud kõikjal Ameerika mandril ja samuti ka Euroopa paljudel olulistel festivalidel, muuhulgas siis Salzburgis, Berliinis, Dubrovnikus, Vancouveris, võluv koordis. Tema alustas oma karjääri väga varakult juba neljateistaastaselt ja on jõudnud esineda enamuse ameerika orkestrite ees. Charles Abramovitš on partner ka just siin hiljuti käinud Saara Changile näiteks Eesti muusikasõber. Kindlasti mäletab Victoria mulluvat vioolamängija Kim Kardashiani. Need on kõik muusikud, kellega Chaos Abramovitš on koos mänginud. Viiuldaja mindori esineb koos Charles Abramovitši ka kolmapäeval, 26. novembril kell 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Tartu Peetri kirikus toimuvad 27.-st kuni 30. novembrini Tartu orelimuusikapäevad, mis tänavu toimuvad juba kuuendat korda. Lähemalt räägib orelimuusikapäevade peakorraldaja Anneli Klaus. Tartu Peetri kirik on selle pärast väga õnnelik kirik, et seal on ilus mehaaniline orel, mis kõlab väga romantiliselt, tema peal on võimalik esitada üsna laiaulatuslikku repertuaari. Seekord on kavandatud kokku neli kontserti. Seekord on oreli heaks partneriks laulukoorid. Et ongi nii juhtunud, et igal orelimuusikapäevade aastal on orelile üks või mitu partnerit antud ja seekord on need partnerid siis laulukoorid ja nii kohe esimesel üritusel see on 27. novembril ongi siis Tartu Peetri kirikus kõlamas üliõpilassegakoor Soomest orelil kari voola, kes on Soome väga tunnustatud organist, Soome üliõpilast segakoor on tulemas Turu linnast ja seda segakoori juhatab Turu konservatooriumi rektor Hannu voorelam, kes on tunnustatud muusika Soomes. See on selline väga huvitav kontsert, kus esitusele tulevad advendi ja jõuluaja koraalid. Johann Sebastian Bachi orgel Pühlinist ja koraalieelmäng, mida esitab orelil karjuv voola, tuleb esitusele ka üliõpilast segakoori poolt, nii et ma arvan, et see on selline hästi huvitav kontsert ja juhatab meid ilusasti sisse. Advendiaega missio üsna varsti käes on. Kari vuaala on tunnustatud soome organist ja ta on andnud hulgaliselt kontserte Soomes, Austrias, Lätis, Poolas, Rootsis, Saksamaal ja paljudes teistes riikides ja ta on ka salvestanud mitmeid oreliteoseid. Veel on hea meel öelda, et enne avakontserti on Tartu Peetri kirikus üks fotonäituse avamine ja tartlane leeli liblik eksponeerib seal oma kauneid loodusfotosid, nii et tasub tulla esimesele kontserdile pisut varem kohale, et tutvuda siis nende kaunite fotodega. Aga, ja järgmisel päeval, 28. novembril kell 12 15 on Tartu Jaani kirikus mängimas Danilo orelimuusika pooltunnis mängib ta Rudolf Tobiase ja George kösshini teoseid. Selline huvitav aeg 12 15 tuleneb sellest. Igal teisipäeval ja reedel on Tartu Jaani kirikus muusika veerandtund, kus väga tihti esinevad ka organistid ja sellel muusikaveerandtunnil ei anta kunagi kuulajatele piletit, vaid annetatud rahad lähevad Tartu Jaani kiriku orelifondi. Seekord siis natukene pikemalt mitte ainult veerandtund, vaid Urmas Taniloo mängib kindlasti vähemalt 30 minutit. Sellel samal kontserdil esitletakse ka ühte CDd. Võrreli muusikapäevad on juba viis aastat olnud. Siis mõtlesime, et oleks tore kokku koguda ühele plaadile kaunimaid esitusi, mis on viie aasta jooksul toimunud ja siis ongi nendest salvestustes siis valik tehtud. Järgmine kontsert toimub 29. novembril 29. novembril kell kuus on orelisõpradel hea võimalus tutvuda Tartu Pauluse kiriku oreliga mängib rootslanna Kätriin skakstet. Tal on väga kaunis vaheldusrikas kava ja väga armas on, et ta esitab ka ühte Artur Kapi teost Katrin skaks. Ta on käinud ka varem Eestis esinemas. Ta on täiendanud ennast Saksamaal ja Belgias ja töötab organist sinna praegu Stockholmis, millega orelimuusikapäevad lõpevad. Lõpp on hästi rahvarohke ka esinejate poole pealt. 30. novembril, pühapäeval kell neli on Tartu Peetri kirikus kooride kontsert, mis juhatab sisse jõulukuu alguse. Kontserdi nimi ongi tere jõulukuu ja esinevad mitmesugused teekoorid. On veel ka kaasatud Toma kordianistide orkester, unisoon orelil mängivate Anneli Klaus ja merre Linda Kangur. Eesmärk on see, et anda kord aastas inimestele võimalust tutvuda tartu orelitega ja suurepärane võimalus tulla kirikusse mõtisklema, seda kuulata ilusat muusikat. Aitäh Anneli Klausile selle intervjuu eest Tartu orelimuusikapäevad 27.-st kuni 30. novembrini. Eesti Kontsert kutsub advendikontserdid säens. On see jõuluoratoorium iga laval. Eesti riiklik sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia poistekoor, üle-eestiline poistekoor Kalev ja solistid. Dirigent Paul Mägi. 28.-st 30. novembrini Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Advendikontserdi kavas kõlab lisaks Sandsansi Jõuluoratoorium, millega orelisümfoonia ja seda kontserti tutvustab nüüd lähemalt Eesti kontserdi produtsent Andres Uibo. Need on nõndanimetatud Eesti kontserdi suured kontserdid, need on need esimesed, mis pannakse paika, kui me hooaega koostame. See jõuluoratoorium on kirjutatud seal Saasil väga varases perioodis. 22 või 23 aastane, kui ta selle teose lõi ore sümfoonia, siis jällegi natukene hilisemast perioodist ja orelisümfoonia, aga samal aastal on loodud kõigile tuttav loomade karneval, seal sans oli väga ja mitmekülgne inimene, ta oli mitte ainult helilooja suurepärane organist, muuseas veerens list pidas omal ajal teda maailma parimaks organistiks. Aga ta oli ka väga suur ajaloo huviline kahtlemata ju kõik ju teavad tuttavad Saasi kolmanda sümfoonia, kes me teame orelisümfoonia vähemalt seda algust teavad kõik ja on huvitav, et jäigi tema viimaseks sümfooniast peale seda ta enam ühtegi sümfooniat ei kirjutanud ja siis ta ütles, et ta pani kõik, mida ta oskas, panin sinna loosse ära ja enam praktiliselt nagu paremini teha tema poolt ei olnud võimalik ja, ja ta tundis, et selles sander seda enam ei, ei kirjuta ja teine teos, jõuluoratoorium, noh, see on kõigile tuntud ju hästi ilusate meloodiate poolestus, seal sans on tohutu meloodiameister ja väga ilusad solistide osad on siin neli solisti ja koor ja koor on seekord meil eriline. Mida võiks siis välja tuua, on kõigepealt Rahvusooper Estonia poistekoor. Aga kelle dirigent Hirvo Surva arvas, et nendest nõndavõrd ilus lugu ja tahaks natukene võimsust juurde saada ja pakkus välja idee. Liit Ta Rahvusooper Estonia poistekoori juurde, üle-eestiline poistekoor, Kalev, mis minu meelest oli väga-väga vahva idee selle pärast, et ikkagi kui lava on advendikontserdi puhul lauljad täis ja noori mehi, et see on väga kena, esiteks ja kindlasti Annabeli kvaliteedile. Kui vaadata, et sans kõrgromantik, need siis niisugust tüseduse, juurte, kestre rolle selles jõuluoratooriumi ei ole väga suur. Siin on üksikuid väga kaunid osad, mõned pildid nagu harf ja, ja muud soolopillid. Selles mõttes on ilus, kui koornuid täidab selle tavalise nisu, seal laiakeelpilli kõla. Ja sedakorda siis solistide partiid on jäetud eesti lauljatele. Eestis on väga head lauljad ja lauljateks on siis seekord heli Vesku sopran, teelejaks juuli Lill, Mart Madiste ja Uku Joller, Uku Joller. Ma tean seda oma partiid varem päris mitmel korral laulnud nii Eestis kui ka välismaal ja ära tahaks mainida ka veel Piret Aidule, kes mängib orelit, kellel on kandev roll siis mõlemas teoses ehk siis sümfoonia c-moll, mis ongi alapealkirjaga orelisümfoonia ja samamoodi Jõuluoratooriumi. 22. novembri õhtul kell kuus Tallinna raekojas toimub kontsert, kus laulab Rahvusooper Estonia kauaaegne solist Mati Palm. Teil on väga ilus kontserdi pealkiri metsateel muusika inimesele seondub see kohe väga tuntud eesti helilooja romansiga. Noh, see nimi on sellepärast, et viimasel ajal on kombeks, et kontsertidele pannakse mingisugune ühendav Pealkiri nimi ja mida ilusamat ikka võiks leida eesti muusikas, võib olla, on aga igal juhul see on ka esimene, mis pähe tuleb metsateel see meie võib-olla kõige lauldum laul ja selle laulu ettekanne ja ei ole kerge. Sest temas on nii palju niiskust, tunda sügavust ja mõtiskluste ja meenutusi, et seda niiskust väikse laulurikas pagasit välja tuua on küll minut nõudnud üsna pikkaaegset süvenemist ja mis veel on mind õpetanud, selle laulu ettekandes on õppelistele õpetamine, sest ise lauldes on, tihtipeale laulad ära nii kuidas hääl ja mõistus juhivad, aga õpilased tuleb teha selgeks, miks on üks või teine fraas nii või teisiti kirjutatud. Igal juhul see laul on nii-öelda eesti repertuaaris laulude laulja, lasta seekord olla pealkirjaks. Seal on ju peale Artur Kapi Eugen Kapp ja on ka veel Gustav Ernesaks oma loominguga, kellel kõikidel on sel aastal tähtsad sünniaastapäevad. Artur Kapi metsateel on igal endast lugu pidaval solistile kavas, aga Artur kapil on ju väga palju laule ja 78.-le aastal, kui tal oli juubel siis ma laulsin tema laule pool kontserti mitmel pool Eestis ja nüüd lihtsalt tahaks seda kõike korrata ja nii palju ka tutvustada niiskusest väiksed laule nagu sõnadeta salajuttu või kaugel kumab, mida väga vähesed on laulnud. Muidugi meie suur laulja Tiit Kuusik laulis küllalt palju Artur Kapi laule, aga ma katsun mõned, mitte tema repertuaari laulud ja välja tuua nagu emakene või õnn. See on kava esimene pool, aga teises pooles ma siis toon välja kaks 100-st juubelit. Son siis. Eugen Kapp ja Ernesaks, Eugen Kapilt, ma laulan neli laulu. Varmusse pidu Kreutzwaldi tekstile. Ja lilled on kirjutatud tal üsna elu lõpuperioodil ja see on üks täitsa üllatav laul, mida keegi olnud ei ole. Aga ta on lihtsalt oma helikeel, et ei arva ära, et see on Eugen Kapi laul, Taniskonna impressionistliku Sprastime veidikene ja nii et niisugune väga huvitav. Väike laulukene ja Eugen Kapi bloki lõpetanud ennesõjakirjutatud lauluga kutsumine, mis on üks niisugune dramaatiline ja uhke suur kirjutab tõenäoliselt tiit kuusikule. Eugen Kapp oli kogu selle aja, kui mina õppisin, selle aegs, konservatooriumis oli rektor ja mul on suur au, et male mitmelgi korral tema saatel laulnud tema laule Ernesaks, sealt on tema tuntud laul, hulkur, teised on kaks väiksemat ja vähem tähtsamat laulu ja kogu selle kava lõpetab siis. Villem Kapp ei saa mööda tema vangist Puškini tekstile, mida ma laulsin noorest peast väga palju. Ja kui lõpeb su pädeva vinne vine, mis on meil üks ilusamaid laule ja väga palju lauldud laul. Ning lõpuks on Juhan Smuuli tekstile kirjutatud rannal. Sellise soolokontserdi ettevalmistamine, kui kaua aega see võtab ühelt solisti. Mina õpetasin ja viimane oli väga suur Eesti muusika ja laululoominguentusiast ja nii ma õppisin väga-väga palju eesti laule juba konservatooriumis ja, ja kui ma seda nimekirja vaatan, siis sellest suurem osa on õpitud juba õppimise ajal. Siia tuli lihtsalt teha natukene lisa juurde õppida, aga seda nii aja käigus vahetevahel mingi laul sattus kätte, tahtsin seda nagu repertuaari õppida ja nii on seal nimekiri siis olemas, nüüd juba enamuses aastakümnete jooksul lauldud ja paljud väga palju paljudes maades. Sellepärast manifest õppinud, aga ei oska öelda, aga selge on see, et nii või teisiti ja kõik, mis on olnud kunagi ka väga selge ja palju lauldud, see tuleb ikkagi üle korrata, viimistleda, täpsustada ja uued mõtted, uued suhted, selles teos, neid tahaks nagu ikkagi pidevalt töötada nende kallal ja midagi leida uut. Et Peep Lassmannil ei oleks ka mitte igav, sest ma olen temaga paljust laulis väga palju Venemaal laulnud kontsertitel ja vahest üllatab tema mind, eks mina püüan lidele, teda üllatad natuke. Tänasele heligajale tegid kaastajaid Morgani Rookäär ja Triin Ella, Annika Kuuda, Christian Metz, Hedvig Lätt ja ogero. Saate mängis kokku Katrin maadik ja Saadet. Toimetas meierei randla.