Ja Aivar küsis meilt, et kuidas pulmasõrmuse asinud iki on millisesse sõrme, millises käest tuleb see, millisesse hooesindajal panna. Ja me oleme välistanud Tallinna perekonnaseisuametis. Tere hommikust, Karin Kask. Tere hommikust. Kuidas see siis reglementeeritud on? Kommenteeritud on niimoodi, et tegelikult seadus ei reguleeri sõrmusepanemist seetõttu, et selle saab tänasel päeval otsustada iga inimene ise tige ja kui varasemalt oli niimoodi, et et sõrmuse asukoht oli määratud. Kui me teatavasti kuulusime Nõukogude liitu, siis oli see parem käsi ja tänasel päeval paremasse kätte veel Saksamaal ja Venemaal ja teistes Euroopa riikides enamasti vasakusse kätte. Ja tegelikult on see kombetalitus ja kui minu käest noorpaar küsib, et millisesse sõrme sõrmuse paneme, siis ma tavaliselt vastangert ikka sinna, kuhu te need ostsite selle Tarmoga h. Nii et see on igaühe südant asi, kuidas ta tunneb, et see sõrmus on just seal õiges sõrmes õige. Aga kas see sõrme võib ka valida vä? No tavaliselt ta ikka on olnud neljas sõrm, aga ma usun, et kui see pannakse kolmandasse sõrmes, siis mitte keegi ei sekku, kui, kui see peaks just nende jaoks seal by milline on neljas. Viies sõrm on kõige väiksem sõrm-pöial on esimene jah. Selge ja üks, kaks kolm ja selge, et sendise pikkuselt võiks isegi seal oli niisugune erinev inimestel, ühesõnaga see on üks selge, neljas sõrme, sinna läheb siis sõrmus ja aga on teil aimu, kuidas näiteks toimetatakse seda kusagil kusagil veel kaugemal kui Euroopas. Ma ei oska teile öelda ja ma ei ole isikliku kogemuse kaugemalt saanud, ma lähen Euroopas käinud vaatamas seda ja uurimas ja mida ma võin veel juurde lisada, seda, et näiteks Belgias on ka komme, et ei vahetage sõrmused, vahetatakse sellel laval käekelli. Ja ma olen ka ise ühe sellise pulma läbi viinud, kus noorpaar vahetaski väga ilusad käekellad. Siis naine kannab elu lõpuni meeste käes. Ei, mehe poolt kingitud käekella ja naine paneb siis mehele mehe käekella. Ja, ja on selliseid märke kanep, noh kõik muutub siin maailmas koos mõtlemise ja ajaga. Et pole midagi imestada, sest tegemist on ikka kombetalitusega seaduses, ta ei ole tulenenud Aga kui tihti juhtub, siis tseremoonia ajal selline asi, et hakatakse panema valesti sõrme ja siis näiteks naine on sunnitud mehele sosistama läbi hammast, et kuhu sa paned tobulad vä? Ei päris nii ei ole, et nad vaatavad nõutu näoga registreerija ja registreerija, siis lahendab selle olukorra ja, ja aitab ja ütleb seal vaikse häälega. Et nii oleks siis kui registreerija pööraks pilgu ära ja vaataks lakke, vilistaks neid. Ja küllap nad ikka sealt 10 sõrme hulgast siis ühe üles leiaksid. Suur tänu, Karin Rask ja Tallinna perekonnaseisuamet. Hea teada, et meil on valikuvabadus, me elame ikkagi liberaalses ühiskonnas liberaalses riigis ja pane, kuhu tahad ja pane kuhu tahad ja leia ise oma lemmiknäeb.