Vikerraadio lainel hakkame kuulama saadet sarjast kirjutamata memuaare. Saad ise, püstitab vaid küsimusi-vastuseid ei ole. Või kui on, siis teab vastust õiget vastust keegi teie hulgast. Heliline toimetaja riiulilt kindlat vastust ei anna. Iga inimene sureb vaid ühe korra ka sõjas ja ühelainsal viisil. Ei, mitte enam kuidagi teisiti ega kolmandal kombel. Ja nüüd ma loeksin raamatust Pro Patria ühe nime, millest algavad küsimused. Nooremleitnant Eesti noorte Sakala maleva juht sündinud 18. mail 1918. Ja järgmine elu kustumist märkiv daatum 21. veebruaril 1944 riigikülas. Nii mäletab teda auraamat teises maailmasõjas langenud eesti vabadus võitlejaile rõhutagem sõnu langenud vabadus võitlejaile. Variant kaks leidub Eesti riigikaitseakadeemia trükises. Eesti diviisi struktuur ja ohvitseride koosseis teises maailmasõjas. Kilk Edgar sündinud 18. mail 1918 Eesti brigaadi 43. rügemendi teise pataljoni viienda kompaniiülem. Seejärel Eesti diviisi 46. rügemendi esimese pataljoni esimese kompaniiülem. Surmapäev 21. veebruar 1944 tapeti selja tagant oma kompaniil käskjala poolt. Tema laip langes punaste kätte. Tsitaadile. Nimi sünni- ja surmaaeg langevad kokku. Tegu ei saa olla nimekaimu või teise isikuga. Kuid see polegi veel kõik. Variandi number kolm sama ohvitseri saatusest pakub heliline toimetaja riiulilt ja see viib meid sündmuspaigale. Vahetasime saksa väeosa välja, see oli Narva jõe äärest juba venelastel oli loodud sillapea Narva talu juurde veps külasse. Ja siis me võtsime, vahetasime need sakslased välja sealt ja, aga venelastel oli mingisugune pioneer väeosa või mis asi see rooli siis ja see oli pannud juba neid jalaväemiine terve selle võsa täis seal kõik selle sillapea eest ja sakslaste ja selle vahepeal ja siis nad olid seal oli üks metsavahi talu ja nad olid põlema pannud ja tuli oli korras. Seal nad kargasid ümberringi siis ja kui olin muidugi eemal see saksa, see saksa Kaipicoli, kust me väljavahetus oli, sellest kohast oleks 100 meetrit eemale. Ja, ja siis oli üks kiirnõupidamine ja ma võtsin sellest nõupidamisest osa pataljoniülema juures. Pataljoniülem oli tollel Ja kiirnõupidamine oli ja siis otsustati, et lähme selle suures saginas. Nad ei saanud arugi, kurat. Või ründasime sellel põleva maja juust, need panid kõik jooksu muidugi tagasi sealt ja nende nende nende jälgi pidi. Siis öeldi meile enne ka, et on sakslased, ütlesid ka, et on mineeritud kõik. Ja ja need jälgi pidi oli hea minna, siis ei olnud vaja nihukest miiniotsimistega midagi looma, teerajad olid teada, kus nad käinud oli tema. Ja siis, ja siis, kui see Narva Narva-Jõesuuvaheline tee Siis selle selle tee joonelt hakkas juba niruce rank tuli et midagi õudset, sest nad avaldasid päris Ja aga nad ei, nad ei saanud oma miinipildujaid ja värke. Algul, kui me ründasime, kus seal maja juures, siis need andsid miinipilduja tuld. Aga, aga kui me selle jõe ääres juba olime, tee teetammi ületasime, siis nad ei saanud enam raskerelvadest neid toetada, sest nad, Me olime segamini juba nendega. Ja, ja see vahe oli mõnikümmend meetrit ainult. Ja seal siis oli peaaegu et käsitsivõitlussammas selles lahingus lahingus siis siis ma olin selles selles esimeses kompaniis kus kompanii ülemaks oli meil ikkagi Kilk ja Kirk. Läks paremale ütles mulle, et mine, sa vaatad vasakule, mis Nugiseks teeb, logiseks oli esimese rühmaülemaks jäätmile vaatamisNugiseks teeb ja ta läks paremale ja, ja tagasi enam ei tulnud. Mina läksin, siis läksin ühe teise mehega ka selle käskjalaga läksin vasakule. Viska granaat, Yaletsus jälle pauk ja jälle laatia, nagu kaevikurullimine käib. Ja, ja tagasi enam ei tulnud ja järgmine päev Kilk kutsus, Kilk kutsus üle jõesaare peale tule. Tule üle korrata, et saad sellest sõja jaamisest lahjad, tead küll, et olime täie täis ja siin on saunad, värgid, naised ja ja, ja viin süüa nii palju, kui kui kellelegi kulub. Ja no siis oli palju hääldusest valjuhääldajad teiselt poolt jõge ja juurde ta oli siis töödeldud, aga ta kaks või kolm korda ma olin punkris parasjagu kui ta, kui üks postil postil olev mees tuli, ütles, et tule nüüd, kuula, koledad odavad kild kutsub sind. Kutsub sind oma poole peal teisele poole Kanadat, mis sa silver vaid. See on vähetuntud episood sellest perioodist seal pool jõge pidi olema siis eesti keele oskajaid mehi. Mul on niisugune tunne, et et sealt tihtipeale oli eestikeelset Eedi eestikeelset raadioülekandeid laulu ja, ja, ja, ja sõnalisi üleskutsed ja värke ja mul on niisugune tunne, et see kahurvägi kahurvägi või raskerelvastus. Kõik need jalaväeväeosad olid kõik vist küll venelased, sest kui nad aga, aga, aga see See raskerelvastus oli ta tõenäoliselt kas seal Eesti korpuse mehed. Aga, aga need, need jalaväemehed nadi ründasid pärast seda, kui nad said sealt üle silla pääl sai likvideeritud, nad tegid siis kolm või kolm ägedat või umbes, ma ei mäleta enam, aga kolm kindlasti niisugust suurt pealetungi tagasi tahtsid vallutada sõda ja see, et ta oli siis nii nagu umbes. Neid oli nii palju nagu umbes, kui oled laululaval ja, ja kui selle laulupeorahvas sulle kõik peale hakkab vajuma. Ja kõik harjutsevad Saroodi osa Stalini ja nadolid parasjagu purjus, need olid kõik noored mehed minu arusaamise järgi ja kõik nad karjusid seal rodina. Stalina vaat siis tuli juba niisugune tunne, et sa oled nii jõuetu ja selle massi vastu, et neid on nii palju, et no mis, mis, mis asjaga nendest küll jagu saab. Aga. Nad said ikka saidi ära hoitud ja tagasi ei saanud. Need olid siis need lahingud, mille järel sai laiemalt tuntuks Haarald nukisexi nimi. Lubiseks oli teise või esimese rühmaülemaks ja ja ta tegi, nad tegid keda siis tööd ja, ja siis sõnugiseks. Ja siis Kilk, Kilk oli kadunud juba teisel või kolmandal päeval toodi tuli vainu, meie kompanii ülemaks. Ta oli niuke ontlik poiss. Ta oli kapteni aukraadis ja. Ma olin niisugune päris kohe nugis, eks ikka kohe koos. Sest kui Kilk läks paremale, siis ma läksin nugisega poole ja siis oli niisugune lugu, et see Kalvik oli. Kaevikurullimine käis, käis veel ja, ja kui siis? Rullimine, see tähendab, et granaat käänaku taha ja kohe ise järele ja automaadiga ja, või püstolkuulipildur. Ja ja aga siis mere otsis kilki taga hirmsasti, kilki ei olnud enam kuskilt võtta ja siis ma ütlesin merele, et Kilk kilki ei ole ja ja ta ütles, et anna. Otsin logiseks, sotsin nugis ülesse, Ta, kus me olime seal nii segamini saanud arugi, kus me, mis me teeme, päris pime oli ka ja sain nugisega turjast kättegi ja, ja siis ta võttis raadioühenduse ja mere meri ütles, et võtta, võtta terve kompanii juhtimine enda peale ja hakkas seda kuradi lugu seal kamandama otseselt lõpuni. Siis väga suurt vastupanu enam ei olnud, kui ta juba hakkas, aga ta oli, ta oli palju teinud selle, see, tema rühm oli just see põhiline, kes selle, selle, selle kõige rangema sillapea likvideeris seal, sest seal oli seal raskekuulipilduja punker ja ja selle kaudu nad sealt taganesid, siis läksid läbi augud, läbilaskeavadel ronisid jää peal ja sedapidi läksid tagasi ja sealt edasi ka kilgi ja aga, aga sellel, sellel, sellel, selles Vaasa talu juures oli kõige rängem rangem vastupanu, mis neil üldse saab ja selle Narva rindelõigus oli. Ja meri ütles ikka, et kui selle eestit rüütlerist ei anta, siis ei ole, korraldasin maa peal enam õigust ka. Lõhnažika lõhnas rüütleriste järgi. Nii et Kilk läks ja jäi, hüüdis teid üle ja kadus ja nagu vits vette, mitte kuskilt enam mitte üks hääl ei ole kuskilt otsast. Et tema saatust ei ole mitte midagi teada. Mitte midagi, mitte midagi. Ja on räägitud, on räägitud, et ta sai surma siin Narva jõe ääres, aga selles lahingu käigus, aga, aga see ei ole, ei olnud üldse võimalik, siis oleks see surnukeha ju üles leitud ja tema häälega ei oleks keegi teiselt poolt jõge saanud hõigata, et ja nimepidi need, need, need, need, tulge, tulge üle. Ta kutsus teid ja teisi ka veel ja teisi ka oma alluvaid, nii-öelda oma alluvaid. Ta oli kompaniiülem, kompaniiülem, hauast. Unters Tonderer ja eesnimi Edgar Edgar Kilk. Ja ta oli olnud Viljandis. Viljandis enne Viljandi ma ei tea, missuguseid gümnaasiumi gümnaasiumi sõjalise kasvatuse õpetaja leitnandi leitnandi kupud peal ja, ja ta oli niuke lühemat kasvu mees ja ta oli niisugune mees ja tema ütles, et ikka see oli tal niuke moto öelda, et nad enne ma seda sõda ei lõpeta, kui mul on rüütarist. Ei kuldrist kuldrist ja. Ja majori aukraad. Aasta on möödunud ma koduga. Ootad kahtutadel loodad lahkudes liike? Silmus. Peagi saabun tagasi su juurde. Astume koos ellu jälle. Lakat Sis ohked, igatsused, rohked õnn meie majja elama. Täna unele õnnest saabuv ootel kaabu me. Homme siis ta lasi ju kaates sõit jälle elud. Tänases saates jutustava mehe vaikimised on kestnud 50 aastat. Teda esitleti Eesti raadiole sinimägedel päeval, mis tähendas paljudele sinna sõitnud relvavendadele kohtumise äratundmisrõõmu. Meie peategelane ei leidnud tookord sinimägedel kedagi oma üksusest. Veelgi enam. Tema sõnul ei ole ta ühtegi neist hiljem kunagi kohanud. Ka ei ole ta nende saatusest midagi kuulnud. Nüüd, mil tean tema lugu, võiksin väita, et see oligi vaikijate väeosa. Ja ei ole erilist või imelikku selleski, kui sinna kuulunud, kes on vaikinud 50 aastat esineb käesolevas saates sõja ajal võetud nime all. Vello Kaare. 1944. aastal ja siis käisime tihti seal kohvikus tantsigis. Ja seal male. Tutvusin kahe tüdrukuga Eesti tüdrukuga ja nemad hakkasid küsima ikka, et mis, kust ma tulen, mis ma olen ja mis ma olen teinud ja ma rääkisin, Aadnud ma sealt. Et mul on nii palju puhkus siin ja rindepuhkust ja ja siis nad küsisid, et kas tahaks tulla. Meil on üks niisugune omapärane üksus, et. Sinna võetakse, arvatakse praegu mehi ja meie ülesanne on siis nüüd eesti poisse värvata, kes tahavad sinna tulla. Aga mul oli sellega nõus ka, ma mõtlesin, no mis ma sinna Kloogouslike tagasi lähen, et noh, jälle midagi uut ja huvitavat. No ja siis meid, kaks tütarlast ja nendel olid siis mingisugused paberid, millega nad meid meid viidi siis hoon Saltsas, siis on Poola ja Vene piiri ääres seal kuskil üks linnakene. Ma täpselt ei mäleta, kus kohal. Ja kui ma sinna jõudsin, siis seal oli. Meil oli viiekesi ess alles vist seitse, poiss oli juba eesel ja juss oli ka seal üks nendest, just see oli siis juss, oli see mees, kes laeva peal Allo kogemustega allohvitseri uss, kes oli kogemustega mees, raudristiga raudristi kavaler, tema oli ka seal. Ja siis meil oli 12 meest säljas, meid tehti siis nelja mehelistesse rühmadesse. Muidugi meid siis ennem kui me sinna läksime meid kõik küsitluse järgi, et kas surma kardat ja nii edasi ja muidugi ütlesid, et üks iga mees karda surmaga, et ega siis mis sest ikka öeldi meile kohe, et on miskine spetsiaalüksus. Et te võite ka oma kompanii juurde tagasi minna, kui tahate, aga kui te siia jääte, siis unustad oma nime ära. Nojah, ja siis sellest ajast peale saigi minu nimeks Vello Kaare. Ja siis juss oli siis Johannes Baer. Aga teiste poiste nime ma üldse keegi teadnud teistele tegelikule temal ei, me saame hiljem väga heaks sõpradeks temaga ja sellepärast ma tean tema tegelikku nime ja tema pseudonüümi sema mis nime all ta seal oli. Johannes Baer sellepärast, et temal oli terve kere oli täis temal ei olnud laevamees kunagi, rääkis Emajõe pääl, no mina ei tea, kas Emajõe suurlaevu ägedamal tattoosid terve keretäis tätoveeringuid, tätoveeringuid ja usse ja siis naisi ja, ja siis nime esiti ja siis temal oli aga siis Johannes või oli tal kah mõlemate käte peal. Nii et, et siis kui kuskil vahel, et olulises Johannes Baerno, see oli siis väga hea vabandus näiteks, et see on tema nimi, siis tegelik nimi oli tal persok Johannes persokoli, ta tegelik nimi. No ja siis ta rääkis, et tema oli siis olnud koos härra Nugiseksiga seal Vaasa surnuaia rünnakul ja tema sai haavata ja siis temale anti ainult esimese klassi raudrist, aga siis härra Nugis, eks sai siis rüütliristi, kuna tema viis rünnaku läbi. Ma ei tea, kas see on tõsi või ei ole, see on tema jutt, mis ta mulle ütles. Igatahes kas üksus pandi jah meid nelja meestolist gruppidesse ja siis üks oli grupijuht, oli, seal olid, kõik, olid hauast üldse, mitte midagi ei tähendanud ükskõik mis auastmega politsei üldse ei tähendab mitte midagi, auastet seal niikuiniisugust ei olnud, kõik olid võrdselt, kõik olid võrdsed, kõik olid võrdsed. Jess testis meilegi uued Zolt puhid muidugi nende pale nimede peale. Kõik olime. Mutter Sarfüüre ruumist aukraad oli siis seal tegelikult see aukraadi, ega tema ei saanud, siis käib veamehel pääle hüpata, nii et me olime kõik võrdsed selles üksuses. Ja siis oli meil kõigil hüüde nimed, meie grupijuhiks oli kutsuti politruk tema oli nii vahva, ta, ta täpselt oli nagu Vene politruk, tal rõugearmid balt rääkis puhtalt vene keelt, ta rääkis saksa keelt päris hästi ja minu tead, tema tegelik Aukrad oli kapten ja ta oli käinud juba vene tagalas kolm või neli korda, nii et temal oli see töö täiesti selge. Rahvuselt eestlane, nii puhas eestlane, ta oli Viljandimaapoiss, aga ta rääkis nii hästi vene keelt. Täiesti juss rääkis ka vene keelt, muidugi mitte nii hästi, kui temaga jussi rääkinud saksa keelt, mina siis vägisi saksa keelt ja siis oli meil üks poiss, talk oli ta nimi ja siis ma panime talla eesnimeks Mihkel ja jäigi talle näeks Mihkel välk välgumihkel. No tema oli meie raadiooperaator ja tema oli ka käinud tagalasse, aga nemad olidki vist koos käinud selle politruk iga juba tagalas, nii et minu arvates nende oli ennem sõprus, aga nad muidugi ei rääkinud sellest midagi kellelegi. Meile ka ei räägitud mitte midagi. Noh, ja siis tema oli väga, väga tipp-topp raadiooperaator, temal ikka saatis, ma ei tea, mitukümmend tähte minutis ta siis saatis, võttis vastu samal ajal need tali, tip-top, mees, no ja siis need kaks tütarlast, need olid siis kah meiega koos, nemad olid siis selle raadiooperaatorid, mõlemad tulid väljaõppinud raadioperaatorid, kes olid tantsiks, meid värbasid ja nemad olid siis selle teise kahegrupis oli kolm meest ja naine, üks nendest tütarlastes olis raadiooperaator, jälle teises grupis, täpselt niisama, nii et meil oli kolm gruppi koos, kõik trennisime meie peamine treeningoli suuskadega ja orienteerumine, see oli meie peamine treening. No muidugi kõiki relvi, mis meil igaüks võti siis midagi meile seal öeldud, mis Velvad meile kaotaks kaas või kuhu me lähme, mis me teeme, mitte midagi seal selles laagris meile ei üteldud, aga õppisite tundma kõiki relvi, no enam-vähem nii käsirelvi, kõiki Schmeisser'it ja siis seda parabellumide null lahti ja mina siis mina, Mullex õige Paril kuus, 35 kehven kuus 35 oli mulle kõige parem Belgia Belgia püstol ja see oliväärne hea, noh, seda oli hea peita tali. Hea lapergune, parabellum, natukene kohmakas, aga ta oli muidugi tagasi tugeva löögijõuga. Noh siis meie, see oli 44. aasta. Ma ei mäleta täpselt istuli, september oktoobris läksime sinna November, detsember olime, ma mäletan, Me pidasime uue aasta, vil ON Saltsas jaanuaris, siis anti meile ülesanne jaanuari teisel nädalal vist minna Berliini orani purki, aga meile mitte mitte ühtegi paberit kaasa ei antud. Kuidas keegi sinna sai, oli tema oma asi soli nagu meie lõputöö siis minna Saksamaal, meile anti telefoninumber, muidugi kaasnes templiga mingisugune paber, seal oli, midagi ei olnud saksa keeles kirjutad mingisugust koodi all kirjutatud sinna peale, igal mehel oli sei kaasas selle nagu eksam, nagu eksamitöö, oli see kas Te liikasite erariides või vormis vormis vormis kõik olin vormis, solkoholi kaasas, aga mitte mingisuguseid pabereid ei olnud näiteks marssbeebeeli või miskit asja meil ei olnud siis teiste sõnadega ei tohtinud vahele jääda. Pidite kohale ilmuma, dokume, ilma dokumentideta ei tohtinud vahele jääda. Me tegime seda asja väga, lihtsalt see politruk, tema oli juba ennem seda muidugi teinud, tema ütles, oh, et ega me ei hakka siin logilemade. Lähme tee peale. Esimene tühi auto, peame kinni ja kes läheb Berliini poole, las võtab kaasa. Läksime, saimegi siis auto kätte, rääkisime autojuhile ära, kes me oleme nüüd meil on eksamitöö, et kui kust te teate, kus kohal need ketikoerad, ütelge meile seitsme kõnnime ringi ja, ja temale see väga meeldis selle autojuhile muidugi seda mängu kaasa seda mängu kaasa mängida. Õiglas poisid rääkisid ilusti ära, mina rääkisin päris hästi saksa keelt sellel ajal juba ja siis ma rääkisin talle ilusti ära jess temasse tegi nalja ja täitsa muidugi nüristab heitmeid kõrval seal, kus ta teadis, kuidas need ketikoerad olid, temaga saime selle esimese autoga seal poole tee peale peaaegu Berliini. No siis ikka jalutasime seal tükk aega ja mõtlesime, et varastame auto kuskil. No see oli väga lihtne asi, meil kraadiga väikeste klambritega kaaslased selle parantsist kohe patareist süütepooli peale ja kruvikeeraja rattalist audit ära ja mis on 30 sekundit lauto käes? Varastasime auto seal, ei tea, kas tuli ohvitseri oma, yks neid? Ujuvauto vahuta lohakalt jäetud sinna meile käe järgi hüppas või sisse tal kurje palju bentsu üks 30 kilomeetrit. Siin mingisugust suure veoauto pelmiksus, mis läks kohe Berliini, saame Berliini sisse, Berliin on suur linn ju, sa ei tea kus noh, me ei teadnud, kus me olime, aga see autojuhist teadis ta viis meid siis ühte raudteejaama, ütles, tahate uraani purki minna, et võtke situatsioon nagu tramm käib selle liini peal, et võtke see, et temale ka rääkisin muidugi ära, kes me olime, et me peame uraani purki minema ilma paberiteta teat. No temal ka tegi see nalja ikka ja ütles, et võtke, see tammed seilab uraani purki etaga, siis ärge jaamas nüüd logelegi, et seal mõnikord on ketikoerad seal raamas. Kui meie tulime mitte kedagi Meybkantsimoraaniburgis jaamast, küsime, kus meil siis üksus oli, kus me pidime minema ja see oli just võib-olla üks, 350 meetrit ainult raudteejaamast uraani purgis ja see oli suur, suured kasarmud olid seal. Ja me olime esimene grupp, kes tuli kohale, meil läks ainult kaks päeva aega sinna saamiseks. Guenzalsest trükile poli tänu poliitrukkil, kõik tänu polütükel, tema oli noh, see raadio operadoli talgumihkel oli köike tubli poiss, tema kah oli juba need kõik läbi teinud. No ja siis me olime uraani purgis esimees, siis me olime tehtud mehetse. No ja teised ikka tulid, Nix, kas ükshaaval või kahe-kolme paiku, kõik said sinna jäänudki, ühtegi vahel mitte keegi paele, kõik tulid ilusti kokku sinna ja siis need tüdrukud, nemad olid siis veel kõige vahvamad urnid. Nemad siis rääkisid ohvitserile augu pähe, see ohvitser võttis neid kõiki pääle, need tüdrukud ja kõik terve point'ita kohani purki autoga viimase otsa tulid siis sinna siis meile andnud Diorani purgis relvad. Ja need relvad olid siis tegelikult relvalt, millega me siis läksime, Seinsatsi tähendab selle. Noh, üksus, operatsioon operatsioonil läksime. Need olid kõik inglise Stennid, ta oli väga huvitav relv. See oli ka püstolkuulipüstolkuulipilduja temaga sett käis külje pealt sisse, mitte alt nagu Schmeisser'it. 32 lasku, null kaheksa, null kas nad oli siis ümber puuritud, vaid tegelikult oli null kaheksa, ma ei tea, aga täpselt nagu parabellum-ile täpselt sama padrunit, võttis see siis sisse saksa padruni peale saksa, palun null, kaheksa tali ümber tehtud, võib-olla, ma ei tea, ma ei tea. Ma ei olnud kunagi näinud seda Stenniga hiigla kift, püstol, ta võtsid kolmeks tükiks kui raud, keskmine osa ja see pära põuetaskusse eskazett olin niisugune külje pealt sisse 32 lasku nagu joonlaud, nagu joonlaud panid nad kõik kokku, panid taskus keegi sul püstol kuul pillu kaasas, kui panite põuetasku ilusti või ükskõik kuhu taskus toppis, neid nendele muidugi käisid sumbutajad otsa. Nendele ja sumbutaja, kellel oli siis parabellum või null laht, sumbudaja käis ka sellele otsa mõlematult, täpselt samad, sama sumbutaja. Aga minu kuus, 35 Efenil mullu Erazumbutaja, meie noh, see oli teistmoodi sumbutaja, täiesti teistmoodi. Ja et meil on kõik sumbutajategrelvat, nii et kui ta laskis, ta tegi ainult Pipat, muud ei kuulnudki. Noh, ja nende, kes anti meile kolm päeva, muidugi see terve grupp sinna sai pääle seda sant meile kolm päeva nendega harjutada, seal laskmist püstolitega nende tuttavaks saadud relvadega, et harjuks ära harjuks ära. Ja siis anti meile seitse päeva puhkust, et seal on sees alpides saade. Me tulime siis uraani purgist välja Münchenist läbi, läksime üles alpidesse, et seal on, see oli selle koha nimi üks väikene niisugune suusa mägedes alpides suusakuurort, kuurort ja ja siis sealt siis me käisime iga päev siis üles selle, selle mägiraudtee ka täitsa mäetipp, kui ja siis seal tuliteed alla suusatamise teed. Lihtsalt muidugi üks oli siis kiirem ja teine jälle aeglasem aeglasem aeglus kõige aeglamise moli vist siis neli tundi. Meie muidugi tulime selle nelja tunnise ka. Teil oli, selles grupis oli siis üks mees, oli politruk, teisime, hüüdnimi oli välgumihkel. Kas teil koolipoiss, minu nimi oli poiss, sellepärast ma olin kõige noorem selles üksuses ja kõige moli muidugi ma ei olnud kunagi sõjaväes olnud ja ma ei olnud ühtegi pauku lasknud veel kellelegi pihta. Nii et ma olin kõige noorem selles üksuses. Just see oli muidugi juba temal oli juba raudristi politruk kindlasti oli kah nii, aga ega tema nendega uhkeldanud seal ja välgumihklist ma tea ka mitte midagi, ainult kõik toredad poisid, politruk oli, tema oli väga, väga tip-top, mees oli. No ja siis, kui me läksime sellest, seal on sees siis meile uraani purgist tutvustati meid juba selle raudse söögiga, meile anti need nii, kui nad olid nagu. Noh, pakid üks pakk oli neljapäeva jaoks, pakis oli sees. Kõige peale hakkame peale, oli purk kinni tinutatud alumiiniumi, purk Juno sigarette 50, siis oli kokakoolat ümmarguse karbi sees kolm kihti selle šokolaadi šokolaad, siis oli kaks rusika suurust singitükke, mis olid väga-väga tugevasti suitsetatud, väga tugevasti suitsetatud, kohe, nii et natuke kivikõvad. Siis oli jahivorsti Nelid jupi jahivorsti siis olid näkke prooti, energiatablett, tee väike kotikene kohvi ja üks väike pudel oli rummi. No rumm oli muidugi kõige parem asi, Seioodi kohe ära paugu päält pat lahti tehti Rumpleks. Nojah, ja siis see anti meile siis, seal on sees kaasa, igale mehele anti kaks pakki. Me harjutasime nüüd selle toiduga, mis me kaasa võtame, kui me lähme tegelikult alla hüppame kuskilt, mis mõju oli energiatablettidena? Mina neid kunagi proovinud. Aga noh, poisid ütlesid, on nagu suhkrut ime nagu suhkrut. No ma ei tea, kas tasandi Soleriinidega ei ole mina neid kunagi proovinud, see oli mingisugune uus asi ja tead Talumehe asi talupoisi asi, mida talumees ei tunne, seda ära ei söö oma energiast, oma energiast jätkus sellel ajal veel. No siis muidugi, kohviube kästi meil närida, kui hakkad väsinuks jääma, ütlesin hea ja siis, kui suu kuivab, joogijanu on siis kohvi juba närida, sest kui me kaasa neid võtsime, neid pakke anti meile kolm pakki igale ühele kaasa. Kui me tegelikult läksime Seinsatsi hiljem. No see oli seitse päeva seal, seal on sees ära suusatasime ja toodi meid siis tagasi kiirrongiga tantsigisse ja Haathelisse Kopenhaagenis oli lennuväli seal meid siis tutvustati siis langevarjudega. Ja siis olid juba lennuväelennuväe allohvitserid, kes meid siis tutvustad ist selle näidati siis, lennukid oli üks valge Focker täiesti valgeks värvitud. Kolme mootoriga niukene, vanem tüüpi lennuk oli ta ülatiivaga tiivale üleval, jah, Focker kolme mutriga ookeaniskune hambuna, aga ta oli valgeks värvitud. Ja siis saime ilma märkideta või saksamärgid olid peal ikka ristoli neil peal terra no jaja sisse. Seal saime siis tuttavaks 12-l lätlasega, kes olid kah samas organisatsioonis aga lätlaste poolt ja sabakoolitusele sama koolituse läbi teinud, aga nemad ei olnud neljamit mehelistes gruppides, nemad olid 12 meheline grupp ja nende ülesanne oli tagalas segadust tekitada, nendele hirmsasti klaasis seda plastik, lõhkeainet. See oli nagu plastas sinitaoline, ta muidu oli täiesti ohutu, ainult kui panid sütiku sisse, siis ta oli väga kardetav. Need oligi nii, et kunagi tohtinud mõlemaid koos üks mees kandis sütikuid, teine meist kandis ja sellest me saame ka väljaõppe, muide. Ja meil oli kahteda kaasas, meil igal mehel oli pool kilo teda kaasas nagu savikamakas savikamakas täpselt nagu Samiga igal mehel pool kilo taskus ja politrupi käes olid siis sütikud löök plärtsti vastu seina seina, paned selle kinni ja teda, seda saab tellida töös siis ühest minutist, siis paari tunnini võisid teda tellida siis selle sütikud. Ja siis need olid politruk käes, muidugi meeskandsime näitlastes siinisid ja meil oli siis sealt raadio oli juba see kaasas, meil on kõik see, see anti meile juba siis Oranje purgist kaasa, kui suur raadio oli pisikene, pisikene tali, väga pisikene raadiosaatja, saatja ja vastuvõtja, aga talimitte hääle, raadio, tali, morse raadio, nii et kõrvaklapid olid ikke kaasas. Jaantennaksis pajud, tõmbasid väikse puu alla, köitsid nad enne otsa, lõid üles nelja-viie meetri kõrgusel oli küllalt, ta oli väga võimas ja need Me pidime taga, tema tegelik ulatus pidi olema 2000 kilomeetrit. No aga me küll ei tea, kas ta olinis niiskus ulatusega või ei olnud meie kõige kaugemale me rääkisime taga, oli üks 300 või nii. Me rääkisime lätlastega Eestist, lätlastega, see tuleb hiljem. Saime lätte poistega seal kokku. Me olime seal ikke üle nädala, olime koos, seal said kõvasti viina, nendega võitlus ja sõprus tehtud, sellepärast me kõik läksime ühe sama lennukiga. Ja meie kolm gruppi, siis meie hüppasime meie grupp siis politruk, mina ja välgumihkel ja juss, meie hüppasime alla pedaja Emajõe käändub. Ja meile kõigile anti kaasa. Kokku oli 60000 vene rubla, et meil igalühel taskus 15000 vene rubla oli seljakotis, nad kõik tsermoonitsid, sajaseid servoolitsid, me pidime siis, ma ei tea tegelikult tegelikult see politruk, teadis mees, meie õige ülesanne oli. Minu teada oli, et me pidime võtma vaatma koha lahti, kas seal saaks alla tulla 200 langevarjurid sinna ja siis pidime võtma ühendust metsavendade minu teada, ma ei tea, kas see oli siis see tegelik ülesanne või ei olnud politruk meile sellest midagi rääkinud, tema küll teadis, millalgi alla visati, meid visati alla. Üks moment oli veebruari keskel või lõpupoole nii 1945 45. Meil on, mul on väga halb mälu kuupäevade kohta, kuupäevade ja nimede kohta, mul on hirmus halb mälu. Seni olete te jutustanud kõike. Ladusalt üksikasjalikult vaata seda, see oli tegevustegevus, mis, mis juhtus, tseerun On sul mälus anded sul mälus, mis, mis ajal ta juhtus, aga ta juhtus nii, ütleme veebruaris, veebruaris, enne vabariigi aastapäeva. Kindlasti enne peab oma ja oli vabariigi ajal oli minu teada küll. Sellepärast et lumi oli ikke kõvasti, lund oli maas igal pool, lumi oli igal pool maas, aga venelased olid Eestis sees ja Oya ja muidu nad Lätis ka sees, ainult Kuurama kott hoidis lamp, võitlus käis Kuurama koti pärast sellel ajal. Nojah, ja siis need lätlased visati siis kõige enam see lennuk muide, lendas üle vee üle mere. Ta ülema lendad, lendas üle mere, tuli kuskilt Riia ja Pärnu vahepealt, tulime sisse. Keerasime alla Läti poole, lätlased visati alla kõige ennem. Siis lennuk pööras jälle ümber, tuli tagasi, viskas meid Pedja Emajõe käändu ja siis ta läks, kas siis põrus või Narva, ma ei tea, kummale poole ta läks, siis need kaks gruppi, üks Biruti Narva alla ja teine visati Võrus Võru ligidale kuskile alla. Nojah, ja siis meil oli toitu kaasas kaheks nädalaks, tegelikult oleks pidanud jääma sinna kaheks nädalaks ja siis oli meid pidi välja tuumaallveelaevaga Pärnu vahelt, sealt kuskilt pidid nad. No kas te uskusite täiule allveelaeva ei uskunud, üldse ei uskunud, ei uskunud seda üldse. Meil oli ikka niimoodi, et kui saame, siis me jäämegi Eestisse sisse. Kõigel on niisugune tunne. No ja siis me pidime ühenduse võtma. Öösel umbes nii kella kahe või kolme paiku tulime alla. Järgmine õhtupoolikul kella kuue paiku pidime ühenduse võtma tantsigiga. Ja me isand ühendust katsume ühendust siis teiste gruppidega nende kahe Narva, meil kõik teada, mis kellaajal mingis grupiga rääkida mülgas tantsige ei vastanud, ei vastanud üldse ei vastanud, me katsume, katsume, mitte ei vastanud. Saime ainukene, kes meile vastas olid, lätlased, Läti grupp vastas meile mitte keegi teine, nomefratlustab muidugi see mina ei tea, mis raadiooperaator, tema sisu, klapid peas ja ta kirjutas kogu aeg paberi peale ta ainult tähed. Ja siis nad muidugi nendel oli ka oma kood, mille järgi räägiti. No ja oligi niimoodi, et lätlased ei olnud kah saanud ühendustantsikega, nemad olid ka proovinud, mitu korda ei saanud ühendust tantsigiga. No ja siis me hakkasime mõtlema, et noh, et mis nüüd teha, tead. No politruk küsis, kas tahate koju minna, et igaüks poisid, minge laiali. No seda ka nagu ei tahtnud ikka kardetav küllaltki noh, mis, kas te olite saksa sõjaväevormis? Ei olnud, meil oli ainult see pikk aluspesu, sooja aluspesu ja siis hüppamise see ja Veera riided olid siis selle, selle saksa vormi üldse kaasas ei olnud, me olime eesti passidega, meil olid kõik eesti passid, olid olemas erariided, ausad mehed, ausad mehed, tipp-topp mehed, et oleks võinud vahvalt vabalt koju minna, noh aga ei julgenud seda riskeerida ka. No ja siis mõtlesin ja mõtlesin, et panime hääletusele, et mis me teeme, kas lähme siis hakkame minema lätlaste juurde, nendel oli juba kiiremini, iga nelja tunni tagant. Me võtsime ühendust lätlasega juba neil juba kokku räägitud. Ja siis küsin lätlastest, mis nemad teevad. Nemad ütlesid, et me katsume tantsiga veendust saada, kui ma ei saa. Me peame ikke siis Kuurama koti välja minema. Ja kas te olete kuulnud midagi teistest Eestis alla heidetud krüptemlest Demik, mitte midagi, mitte kellestki. Ainukene, kellega ma, see tuleb hiljem, nüüd ma räägin edasi, kuidas see lugu juhtus, siis näete, mis juhtus selle meie grupiga. On teil mingeid oletusi, mis võis juhtuda? Nendel ei ole Narv absoluutselt, mitte mingisugust oletust kah ei ole. Üks oli Narva grupp, teine oli Võrugrupp, ainukene, mis mul on kahtlus, kui minu õde tuli 1169. aastal Austraaliasse külla. Mulle. Tema oli esimene noorem eestlane, kes lasti välja Eestist Austraaliasse. Teda kuulati üle KGB poolt. Ja KGB-l oli kaust minu nimega ja öeldi, et sinu vend käis Eestis tagasi sõja ajal. Ta läks jälle välja. Nemad muidugi ütlen talle, kuidas ta välja läks, läks talle välja, ent tema on ennast varjanud välismaal 25 aastat. Sellest võib siiski järeldada, et keegi Teie koolipoistest on geenius. Sellepärast ma just seda maiust järeldasingi, aga kes, kus, kas ta lastis maha või mis temaga juhtus? Ma olen, otsin neid igalt poolt ja kus ma olen kuulnud mingisugust kahtlast juttu kuskil ma olen ikka kirjutanud Telefoneerunud Austraaliast katsunud mitte et ühte sõna ei ole kellegist ei teagi, mis nendega juhtus, ei saanud raadioühendust nendega ja mis nendega juhtus, ei ole aimuga. Võib-olla võeti nad väga kiiresti kinni. Kõik, võib-olla, võib-olla isegi lennuk lasti alla või kui kukkus alla või mine tea, mis juhtus nendega. Või valusama mul luu rinda minu pisaraid ju? Või ega hubalusama mulle elu rinda minu pisaraid ta ju enne seda lane, kas kaugele ka elulised lained rannal veel torn? Või ehk juba praegugi minu koha nägema Ta mustatiivuline suruma lill. Või juba praegugi minu kohal nägemata mustatiivuline surmaalini. Mis ta tujukust karmul Ütelnud tale endal anda seda nõuda mis ta tuju kuusk armu. Ta ei olnud minu kodu kopliga. Võib-olla, kui ma nüüd pean, mina. Täie, kes LV siin ma olen õnnelik tund, mis mulle enam kordama ei, sa. Aga ta ei keskel või siin ma on elik tunda, mis, nagu nõelu enam korrud oma isa. Ja siis minu oma ja leegitsev rind ja ta küll, mida rinde mullune enneta muutublaneegras kaugele kandnud elulained merele veel minna.