Tere jälle head kuulajad, kes te jääte vikerraadio lainele, kas saatesarja kirjutamata memuaare ajaks veidi üle veerand sajandi kestnud eetri mälestused on püüdnud vahendada erakordseid inimsaatusi inimesi erakordsete aegade keerises? Eesti vabariik saab järgmisel kuul 85 aastaseks. Just nii kaugesse aega veel kaugemalegi ulatust tagasi vaatama 100 piiri ületanud jutustaja, kelle kunagi salvestatud mälestused on oodanud avaldamist riigi juubeliaastani siis tänaseni. Adele köster oli rääkides 101 aastane. Ja nüüd Ta ütleb meile ise oma sünniaasta. 1896 96 ja nüüd ma sain üks aastat laarse detsembri kuidas tervis on? No kuulge, kuidas nii vähe inimesi, terviseid, valla, jälgonna, hai, tasakaaluga kõige hullem tasakaal kipub ära kaduma. Kui, kui ikka juttude lubate endaga ajada tunnikese. Oh, nii pikk Nuunitab rublaga midagi ütelda. Ma küsin sellepärast, et kui kaugelt minevikust me alustame seda mälestuste rääkimist, kas päris varasest noorusest, kust kandist pärit olete. Võsul eided hiigelsuur maja õue peale ja siis isa pilliselt, mille korteri assina korteri rännad, töötoa, puusepatöökoda, need ta töötas seal siis kaksiabilist, oli tal ka kolm pinki, oli seal majas Veyrasem siis 35 aastat. Mitu inimest peres olid? Meil oli üldse oli meil seitse last, aga need lapsed olid Tiit üle kolme meid kunagi toas on kui ennem kui järgmine sündis, suri juba ära. Need mina ja minu järgmine vend elas umbes viie aastani, aga siis järgmised need surid. Nii kahe aasta, Priit, kaks tükki, üks oli 30 tund ainult eas ja üks elassis ligemale 11 aastat. Ja kõige viimane ema oli juba siis 42 aastane kui siidi seedis tütrekene ikele mulle. Kaugel teie esimene koolimaja oli? Mis keeles koolitöö käis no vene keeles ja ainult see oli vene venesemis ajal järg lapseksiisi kodunt täitnud, ühtegi vene keeles. Kas eesti keelt õpetati eesti keeles või samuti vene keeles? Kas omavahel eesti keelt rääkida võis? Ja õpetajad kindlasti oli tol ajal väga nõudlikud. Ma ei usu, et nad oskaksid, oskaksid määredelt, ei juhtukus vallimise klassis, seal kandjal käisime läbi ja seal oli nii pidised, putkad, nüüdisDonsis, pärlikud, kompvekke ja muuseas ka hookus vähkre neid kooli, mis sadamas toodi. Ma ei tea, mis, mis koodiga Kossi süüti. Vali tükkisidega kosjas ja reisis tunni ajal sla. Ja siis tuleb see vene keele õpetaja Kiievit, mis sinus. Katvasse, et kuidas ikka, kas tunni ajal sööma nii pall siis otsas, aga muidugi tavaliselt kedagi veel. Kus teie esimene töökoht oli? Esimene töökoht oli siis? Ma lõpetasin Tallinna tütarlaste kaubanduskooli, esimene lend oli lõpetajaid 1914. aastal kevadel. Ja siis suvel hakkas seda peale esimene maailmasõda augustis augustis siis anime maal ja tuligi tädi rumalasega kapalkasimised, kolm hobust ja vankrit ja siis läks sealt ära siis linna. Ja siis ma sain esimese koha, sain tänu oma vene keele õpetajale, kisu stiirus heal arvamisel oli ja tema oli Tallinna. Riigis regi ädi Petratsconsile Gratava aaninstva asutad, liisuasutus, südaluus ja kõik oli väga huvitav. Junde. Ja see oli niisugune koht, kus isa nagu kerguus vidin kohal oleva kuni kella 10-ni õhtul kesiseid ööpäev, isegi jõule esimest, ühtegi puhkepäeva ei olnud. Ja. See oli õieti üks erakorter, kus vanive selle peremees Likvideeriti asutus. Kas elu Tallinnas muutus? Maailmasõja ajal oli mingeid muudatusi märgata, mida sõda oleks kaasa toonud, või läks elu lihtsalt tavalist rada edasi ja keegi ei pannud tähele kusagil kaugel seal sõdida. Ei, seda isa küll ütelda, kõigepealt toit tuli, siis oli juba see andis tunda. Me elasime siis seal viseda, Raus vee lasime samal ajal, seal vajas ka professor hiljemalt siis ta ei olnud veel professor roots vä? Tartu tähetornis ja siis raamid läksid pärast rakk. Kindlasti oli kavast sõjaväge rohkem tallinnas näha, sõdureid näha. Eesti mehi mobiliseeriti tookord sõtta. Esimese ilmasõja ajal ja ja, ja palju mu tuttav soliit sõjaväes. See on juba Eesti vabariigiaegne. Me jõuame sinna veel. Kas te, kas te mäletate 1900 seitsmeteistkümnendat aastat? 17 ja siis suvel. Tuli mingi naisvihmus meega, mee neid sinna ja järglikulite julgenud silmi üles tõsta. Korja auditooriumile otsa vaadata ja hakka siis kõnet pidama. Need härrad muidugi diasuguseid repliiki ühtesid vahele talle ja muidugi tagajärg oli see, et ta kedagi ei veennud. Mis siis tead, Kelly liigiklotsid korraldada üks pidu. Ja mina läksin sinna, tee tuppa ja pidujad veel õieti alanudki sai nüainzema Klaadi ideed ära müüa, kui ilmusid sinna. Ja aga ukse peal oli seal raiumas püsivee ja mul oli käe otsas, on pisikene siidis kotikele või pumbadu, nagu tol ajal nimetati taskurätiku tarvis, kus see püsis rahva selles kinni. Vaatasin seal ringi rabas, andis ukse peal tantsurull olnud tuli ja sealt välja esimese näginetworlhoos ises oma jäätisetoas. Kuulsin siis oma väikesel tädipojal pani seitse või kaheksa saastamisse, võis olla. Ta käis enda tänaval, seal oli üks poiss ja algkool, oli keisel algkoolis ja rääkisid nendel oli pakutud koolis pul suidelt ära võetud võileibu. Surev ja kui seal teises käiks, jääb ilma tööta minu, mida te ei olnud vahepeal katsudes eelmisel korral meile kuskil Toompeal käisin kirjutamise suured raamatut sealt kaarti välja kirjuta nende kohtade kohta ja minul oli ara küla satuses sutav kohtutud. Aga pahandus on, muidugi teasin, mis laadi pahandust? Noh, kõiksugu asju olija tappis jazz oli ja siis giid õel. Pühapäeva õhtul isa emalesid jalutava tüli kodu ja rääkis, et Diaadet olevisti kilku on muudetud oli see kirik on muudetud rahvamajaks, et suured loosungid, punased loosund olnud igal pool üleval ja rahvas on ka seal, mis nad teinud, ma sel ajal enam ei mäleta. Eks seal peeti kõnekoosolekuid. Rahvas tänavatel voogasise lakkamata Jõela mööda vanalinna tänavaid, sealt üles, Toompeale, Toompealt jälle üles-alla, sinna ja edasi-tagasi värve kulga omas jalutasid, ei tee seltsis. Aga siis ma mõtlesin, et on, me saame uuesti kokku tulla. Aga sakslased ütlesid, et ei, on ainult üks maa, saad sama, seal ainult üks omavalitsus, see on Saksamaa valitsus. Aga et see olukord nii kehv oli, toidu poole seisis. Mõtlesin järve maale. Mu ema noorem õde abiellus talilinna tüdrukul. Iva minu vanavanematel oli väike majakene. Väike ikka täna olnud, et abiellus uuesti. Ema abiõde-mina ja vend ka. Vend jäi siis linnaku sulas ohtusid, sina tädiveresse ja mina käisin naabritalus, käin seal õppi siis Viljandimaatööd kaera kartulit panema võtma ja ja heidan tegema ja kõht ees käin tööl. See anti mulle üks maa lapikedega, ma kasvatasin seal siis juurjuurikaid, siis talveks kapsad ja kaalikad ja porgandid. Et ei toimi provianudki vedada, ma siis seletasin, sakslased, grad, laie kasvatasin slaid, näete, piibli tõde on siin ema. Et ega meili neljaga surra siis ja see oli siis jõge. Siis september või oktoober, mis oli, aga siis hakkas juba õhus nii tunne andvad. Ega sakslased pikka pidu ei ole, egi Takad viljema ja siis üksikuid maa vanasse tiiniad tendi, nende hulgas siis ka mina sats toda raamatu korter, sest see raamat oli isi saadik veretuumas. Et tõuseb jälle nagu fööniks toas ja nii sealset tuli rahvast nagu ei olnud rahundaga. Aga siis tema korterisse läksime. Ja kui sokk oli kogu suva, see läkski, kolisime sealt. Hooldaja uises võis olla või aga siis töötasin meie seal ja ma mäletan, et see oli 18. aasta jõululaupäeval ma töötasin seal juba võrdlemisi kaua veel tuli välja juba hämarus ja lund maas ei olnud. Niisuguse inimese töötlesi kuidagi suriendi sääsi meega ja keegi ei küsinud, mis ta selle eest saab kuidagi neid niisuguseid asju nagu nüüd hetkes, 10 miljoni jalutab pannas minema iseenesest või isik saab kõrgele kohale, ei kivised, õelad rahammabennade 12000 krooni preemiaks. Muud sarnast veel hullemad islasse sel ajal küll ei olnud. Mida rahvas arvas sellest sõjast, kas ta lootis üldse, et et see sõda hästi lõppeb Eestile? Kuulge, enamus oli hilisaktivistiks jäljes suurtes Pie selle Kuliend, soomusronglubade ja kui need poisid kõik läksid, poisid läksid ja vabatahtlikult sinna ja indeksi õigelik suurest endal see entusiasm, mis meite raha sõjahaua, sest need tädiga kõik pooldasid seda vabariiki ja ikka muidugi tootidesse seda asja saab seejuures läinud sinna. Viimastel andmetel on vabadussõjas langenute arv üle 5000 mehe. See on oma riigi kättevõitmise hind. Kui palju suurem on oma riigi käest andmise hind? Ei tea, mis täpselt keegi. Ja neistki, kellele halastasid karmid ajad on tänaseks vikatimees ära kutsunud pea kõik. Siiski on saatesari kirjutamata memuaare jõudnud avaldada mõnegi Wabadus sõduri loo. Jõulukuul 1995 otsisime Tartumaalt Kärknast 100 aastaseks saavat Johannes Nahkurit kelle vabadussõtta tuleku lugu ei ole kõige tavalisemaid. Sõda algas 29.. Novembril 1900 18. aastal millal sel ajal Venemaal kaitsjana jaamas balt kaitsena Balti jäävalt allegro preestrina. Ja ja, ja öösel näidendikul narra poolt rongidega toodi haavatuid. Aga ajalehes veel rida ei käi olnud teadlasega rabast, teadis, et Eesti ja Venemaal on Narvas lahingud, käivad Snap öösel näidata, et meil on oodata seda, et kas teile, eestlased, seal oli, vist oli ka seal Tapa poiss siis otsustada, kas jääda ülevalise nälgima. Andi seal sealkandis 300 grammi leiba päevas. Üksineerikas Me lähme kodumaale ja eks ole seal paremini ära elada. Tapa poiss nimi oli vainu. Aga tema ei tulnud. Millalgi tuli ühes melo võtta, Peterburis proksid imelile vaba naisega. Mina võitsin lahtujat laagri koduvale ja ja siis naistepäev Varssavi jaapa kaitsta Varssavi jaapasad rongi peale Pihkva kaudu sõita Pihkvasse lai, kui ta ei olnud. Aga see rongile kaugemal, kui tavaliselt, ei avane seal ta rahvast maha. Nüüd Raw töölisest ei ole, rööpakohtadega ei ole. Mille märge selle tee peal saba rooli peal kaks p saavad, leidsin selle jutu talu talumehed. Üks pika habemega talumees oli kohe nõus. Mina annan, kohalik, mul minu Talvasid paar kilomeetrit eemal, paar versta ja me meil sate kohe vaja. Peraldada perede pere tulid külalised ja jäävad tõesti Bachist teatava ja me tahame eesti palaviku. Kuidas sinna saada, et see oli suur küsimus. Ülle Peipsil aga kuidas saada peremees üldiselt pihla peid säärase mee kõrvalrada sugulased? Oleks ju maantee olema, ma. Aeg-ajalt instituut maanteed sinna otsekohe ei lähe. Ja maad on üle seitsme kilomeetrile. Oodake niikaua kui lumi maha tuleb. Peente treeniga kohe sinna mööda randa. Meil ei olnudki puhunud lähmegi ootama. Nagu vaidleme, talu pere val kaks poega, tütar, seal üks poeg, mängis kannelt õhtute ja nälga sel ajal, et lugesin ajalehti ajalehes tallede moodustatud omavalitsus. Taldame menüüd Ülle peale ja siis. Öösel kõvas sülle tähendab, pälvis, ütleb, et paige leid Reidesse nüüd sõita meie kõrval randa. Ja võttis sealt ühes hästi tasustatud vankri. Võidi vanker vankri edasi. Sõbrapäeva õhtul kella 11 bee korra rannas, tubli vees. Tubli mees, oli aeg olnud üldse see pööravased väga lahke tüümiast. Palju seal nende sulgede poolt sabaga oma inimeste vastu. Rõõmustate nõeladel räägivad südaööd, et heal ajal tulid käheda ja see Venemaa rannas jälle ühtegi budaväelast. Järgmisel hommikul. Paar toora ja pikk köis ja siis tuli pähe reastuda. Tulivad need, seal need meie kõrvades sugulased Eesti poole soola ja suhkrut ostma. Väljamaal oli kõigest puudus. Tuli hanereas üle nii õnnelikud, et, Tartu suunas Tartu poole. Noh, ega tulime jala ja ärkasime, me hakkasime siis öömaja, hoidsime taludest. HCG vaja, ei anna. Tarvidust leidva Jan. Härda tõttu oli vanaisa, pidas kõrgemale tagasi, too oli veel suure rõõmuga tõesti vale. Või need meetodid ei taha, ei taha tulla medasi. Suure vajajat vajas lepilasevad. Lähme vaatame ukseseent Ülival räsida, vallamaja. Nüüd läheme siis. Sa paar esimest Tilvilt liikus, öödel põlesid lähedal. Jäid raseda vallavolikogul ei olda valla, polegi. Vallavanem oli sinna üksi veel seal ajased, vallasekretär, jutusel. Et võtet, need helimees omale öömaja need ei ole kuritahtlikult õige tõsimeelselt. Kasakas, andis teejuhiks kasekese tarusse taluperedest koduperenaine luges kirja läbi ja ütles, et ka juba valitsus tunnistab, et ta ei tee nimelt siis otsekohe vaja. Tähendab sellepärast andajad. Vargusi serverisse kiusu ülbe anda. Võtke reisijad lahti, sate kaebaja. Peremees oli tartus leidev kodutuld hariduse hommikul. Meeli töötlesid põrandale, asendad maha ja padjad ja tekid ja neljade korrale korralikud asendajad. Antud süüa ja palka raha ei ole. Raha ei võetud, vastu pole tarvitanud, ütleb, et. Siis tuleb Vena. Vastse-Kuuste ja pea hakkas tulema üksi paljude tartlaste hulgas. Tartu jõudsin õhtu hilja vederiga sõba esimesel Tartu jäävas esimesel teel, Peik parang. Seal laaditi Loovia peale sakslast laadiot loori peale taludlast. Röövid loovad seisu ja lampide hobuseid ja läks, ütlesid, käitud satuselt saadud rõdule, sõltlikuid õleprahti täis. Need veidi Saksamaaga sõjas. Mina olen siis taeva ja ö pealt Tartusse sõitsid tallida. Karta põdraväelased tulevad, lõikavad Jõgevalt raudtee läbi. Seal ei ole seda Tallinnaga ühendust, oli naljalt kakaga väljesa sõbraga telku laia reibuliga teda ristijaamast krabistada. Noh, suur rõõm jälle nurka saada röövel ja küsib, et kus olid tollede, kus sa lähedamise teede terrabuljale kuhugi pinda, tüsistused jäävad öö läbi ja vaatab, mis nüüd saab. Mis lihtsalt sõidavad melu poole. Athalva. Abiellumees võtab ära, tuleb vapsaks meloni, kohe õnnelik, et saad tee ja jäädagi kokku. Meil on tööl ja siis no ja siis oli üks äike seda veel, et ta Dallas saadet sajab, ministeerium saatis 10 kaevurit laskemoona, veel viimasesse kaugemasse soppi, haapsalu kardetu Tallinna langemist, punaväelaste taldatult Kehras. Suurtüki pöörded, asi tahaks kuulda. Aga aga punase etapis ja töölisi sõjavaguneid, vagunite boksid liiva täis ja vaguralt tee peale. Surmas. Boksid läksid, põle praagiti maha. Zabeli aegade vaguralt maha, seilas Vasalemmas aektuaalsegma, kolmneli vaguralt, tulid järvelt oli Haapsalu. Siis oli neil kohustus, olid vagunid siilidest lasta ära pantida, apterda tuua. Haavad lahti äsja sõjaväkke T4 morse selge morralda läheb alla ka seda sellega. Mentaalsed jube poorsed õppetööd. Õppisin morfessorile veel 1970-l aastal, luugaledas viljana talitaja pagarisadamas sadama rüksuseks. Viiekordses majas ja sadetaliga rodo üle balla reisi halbrei juurde. Sooviga, et pean vastama oma väeosa sõduriks. Draivi teise tuppa, seal oli purse, üleval pandud raamatud, ta oli grafeerige. Vot ma sain paar sõna, saad ütelda. Aidake.