Vikerraadio lainel kuuleme nüüd saadet sarjast kirjutamata memuaare. Täna jutustab oma loosõjaaegne Eesti lendur valdo raag. Ja nagu selliste meestega enamasti juhtus, leidub nüüd tema nimi mustakaanelise raamatus. Poliitilised arreteerimised Eestis alates aastast 1940. Esimene sissekanne. Raag Valdo sündinud 1925 Petseris. Ja. Tegelikult muidugi Petseris ma olen sündinud sellepärast et haigla Petseris Ma sündisin päigheri selles haiglas, aga tegelikult sel ajal me elasime Irboskas, isa oli seal politseis, lisa töötas Eesti politseis kohe tema loomisest alates 20.-st aastast, nii et esimene töökoht tal oligi Irboskas. Kaua te elasite seal Petserimaal vene piiri lähedal? Noh, kuni 40. aastani elasime mitmel pool või noh, kuna isa oli politsei, siis vastavalt sellele, kuidas tal pagunite leidub, Ta juurde pandi vastasele tuli siis ka tihtipeale nii-öelda elukohta muuta. Irboskas kolisime värskasse, Värskast kolisime Laurasse, Laurast kolisime Petseris. Ja seal siis tegelikult see nii-öelda eesti politsei likvideerimine augustis 40. Kas seal elades kuidagi vene piiri lähedus ka tunda andis? Jah, andis küll, sest see elanikkond oli ka suhteliselt nii enam-vähem noh, ei saa öelda, kas just venelasi rohkem või vähem olenes kohast. Aga need olid ikka Vene alad. Petseri linn muidugi, Eesti vabariigi ajal arenes niivõrd hästi, et selle Beckeri elanikkond muutus eestlaste Kasuks. Seal oli juba eestlaste protsent oli juba suurem kui venelased aga Petserimaal näiteks see nii-öelda Laura, kus, kus isa 38.-st aastast teenis konstaablina, seal oli umbes niiviisi 50 protsenti oli venelasi 20 protsenti oli lätlasi ja 30 protsenti eestlasi, umbes selline oli selle koha seedida rahvastikule koosseis. Kas mingeid mälestusi baasivägede tulekust 1939, oktoobrikuul või kastile mälestusi 1940. aasta piiri ületamist nii-öelda üle piiri sissemurdmisest vene vägede poolt? Vaat selle koha pealt ma võin teile väga põhjaliku, aga see jutt läheb suhteliselt pikaks, need pärast võitlesid valida, siis. Isa oli siis, teenis vel Lauras konstaablina. Aga Lauras asus selle kagupiirkonna piirivalve nagu staap seal Gordonit olnud igal pool aias ja selle ringkonna, vot niiviisi jah, see oli piirivalve ringkonna staap Taapoli Lauras ja selle ülemus ülem oli kapten laas ja Katrin Laas. Ja tema, tema oli vanapoiss. Aga ehk lastearmastaja talile ta seal Nendel oli oma sihuke koorekiht, kes seal siis elas seal salatis. Nendel oli pritsi kampa värke ja siis käidi siin ja seal kord ühel kord teisel pool mängiti pritsida. Ja siis kui oli meie juures pritsiõhtu oli, mina olin siis muidugi ta ninapidi sealjuures, nii et ma õppisin juba 10 aastaselt, mul oli pritsima päris hästi selge. Ja nüüd, 40. aastal, kui tekkis selline kriitiline seisukohalt, kus Venemaa hakkas Eestit süüdistama selles, et rikutakse baaside lepingut. Ja muidugi asi oli nii-öelda mõjuvam välja näeks, venelased hakkasid koondama oma vägesid sinna piiri lähedale just Irboska taha. Ja kuna mina olin nii-öelda selle kapteni sihuke nagu eriline pailaps, siis ta võttis mind alati kaasas, kui ta piiripiiril käis reide tegemas, tal oli korviga mootorratas käis siis seal. Ja muidugi siis, kui see venelast hakkasid koondama oma vägesid sinna sisse. Ta käis ikka väga tihti seal ja siis Eesti piiri peal oli umbes poole kilomeetri või natuke rohkem vahedega need vaatetornid. Ja seal olid siis käärpikksilmad ja nende kaudu ta tuli väga hea vaade sinna üle üle piirinad. Ja ma pean ütlema, et selle Eesti, see Tartu rahuleping, see oli niivõrd põhjaliku analüüsi põhjal valitud, see piirilõik see piir, mis oli siis nii-öelda eesti ja vene piiriks, oli niiviisi. Et ida pool oli absoluutne tasane maailma igasuguse metsad, tajult pajuvõsad heinamaad ja sood lage ja seal samast piirist mõnisada meetrit algas see Irboskas tohutud orud ja mäed. Nii et see Riia, Pihkva kivitee, mis seal läks, oli praktiliselt salt, kui võttes selle Läti piiri ja Peipsi vahel seda lõiku oli ainuke nii-öelda läbipääsetav tehnikale. Ülejäänud olid kõik. Ühelt pool ühel pool olid juba tuhanded järved ja sood ja mäed ja orud. See oli soodne strateegilist strateegilist vaat just. Minu meelest oli üks tegelane soods polkovnik soos. No vot jah, seda võis arvata ja siis kui, kui nüüdse venelased hakkasid seda oma vägesid sinna koondama siis oli näha, et see vene piir muidugi oli veel nagu vesin Eestiski mäletavad, et olid traataed üles küntud alad riisutud ja kõik metsa, kõik, mis natuke varjatult selgic elada, nii et see oli ilus, lagedat heinamaa ja järsku hakkasid kasvama kased. Nii. Ega paari-kolme meetri ega järgmiseks päevaks oli jälle kasvanud üks laitad kaskesid nüüd üleöö üle. Muidugi kärbiksilosolist laad Tigasele kase varjus oli üks tank. Niiviisi aga Eesti pool reageeris väga kiiresti, vot Värskas oli seal Eesti kaitseväe suvelaager Põhjala, Põhjala, Kerdad, Petseri, selles sellega lõunalaager. Need suved oli see Eesti sõjavägi, Eesti sõjavägi, kõik seal õppustel selles kandis ja siis eesti koondas oma väed teisele poole ka ilusti sinna positsioonidele ja ja mängisid seal oma sõjamänge. Kusjuures nii-öelda vaenlane oli kohe peo peal peo peal võttudel. Eesti sõjavägi oli saanud siis just äsja ilmselt vist kas Saksamaalt või neid moodsad tankitõrjekahurid. Ja need pandi siis igale poole siukse läbipääsukohtadesse kõik positsioonil ja siis nad muidugi meie sõdurpoisid mängisid Systatel Tambet küll otse sihtimisele, küll igatepidi ta niiviisi pleksikasetunkedes Kasedukasid jah, kui midagi juurde. Nii, ja see siuke mäng kestis, kuni umbes võis olla kusagil 10. 15. juuni vahepeal ja kui Venemaa esitas ultimaatumi tuvi Eestile siis sai Eesti sõjaväelased, kes seal nii-öelda positsioonil olid, kõigile anti kätte lahingmoon. Ja nüüd oligi selline lugudes kapten laas tuli, päeval tuli isa juurde. Kuule asi, et väga kriitiline hetk sa tahad, et ma sõidan sinna sellesse juht Irboska selle piiri, et sinna ei tahtnud kaasa tulla. No mina kuulsin, mina ka, mina ka, kattumisendaja küll, tule siis sina kaadad sõitsimegi sinna. Ja seal oli siis selle Eesti sõjaväest oli Tartu Ratsarügement, oli seal nii-öelda positsioonidel ja sisse seitsmes rügement sele võluriks, Võrus oli ta see, need olid kõik positsioonidel ja kõigile välja jagatud. Täielik see lahingmoon. Nii et tankitõrjekahurite olid mürsud. Raua ahvatleb, laigu poisid ütlevad, me valisime igaüks juba nii-öelda selle kõik välja sihitud toto sihtides. Vahemaa oli võib-olla üks kilomeeter-pool, teistas Alt-aga jumala lageda wälja Pällad niiviisi. Ja käisime siis selle kapten laasiga, satud nende juurest läbi ja jäime õhtuks sinna, sest asi oli väga kuidagi. Järgmisel järgmisel päeval pidi olema selle ultimaatumi tähtaeg ja kindral Reek oli kindral Reek oli ise säält ja nad olid kõik seal üks torm, mis oli kohesele maanteele võrdlemisi lähedal, seal oli siis nagu selle staabi. Asukoht ja need kindral Reek oli seal ja see kestis ja me ei sõitnud, ei hakanud veel tagasi nii-öelda ära sõitma, tead selle ja kella. Enne kahteteistkümmet natuke aega nii-öelda käest öösel tuli üks mootorrattur, sõitis sinna, taati, läks kindral Reegi juurde, ta andis kindral reegiledajatele ümbriku. Kindral Reek tuli siis seal kutsus kõik need rügemendi ülemad, kes seal olid, need kõik oma juurde, ta tuli, tuli siis sinna, selle ette, võttis selle kirja sele kirjamised, temal temale. Kuller tõi praegu ülemjuhataja kindral Laidoneri korralduse. Peame alla andma kõik lahingmoon kokku korjata, relvad tühjaks laadida. Ja pööras siis ringi, käes ta, pisarad jooksid. Kui ta läks sinna torni tagasi Eks see mõjus meeste meeleolule ka. No kõik olid väga sünges meeleolus, lähed mind siis sinna lähed? Asso jah, seda oli, sellel ajal oli veel loetute põhjalikult. Muidugi tahad, et kõik relvad, relvad, kogu lahingmoon panna kindlasse kohta, las, ja garanteerida Nõukogude vägede läbipääs sekeldusteta. Ja muidugi kella nelja ajal hommikul, no me pidime tagasi, hakkame sõitma. Vaatame, kuidas asi sinna ja kella nelja ajal hommikul siis tankid ei, tuld mitte seda Riia, Pihkva kiviteed mööda. Seal, kus oli see värav lastel piiri piiripunkti väravad, vaid igalt poolt, otse tulite, ülem, nende traataiad, sõideti mahataate, siis tuldi linnad Riia, Pihkva kivitee pääle, välja jäeti kas minema, muidugi pidi garanteerima nende läbipääsu takistusteta. Nii et see oli nii selgesti siiamaani meelde jäänud, just see meeleolu ulatuda. Sest te olete kõik mehed ütles, et kurat, meeleks nendest vered, nendest Vene tankidest oleks esimesest kogupauguga kolmandik lest maas olnud, et neid ei oleks mitte ühtegi üle selle piiri pääsenud. Ja sest need ei olnud mitte teise maailmasõjaaegset T 30 neljad, vaid need olid. Oioi viletsamad olid, need olid hästi väetatud. Nad lagunesid isegi seal, seal on maanteesõidu paljud, paljud äravad. Ma olen rääkinud piirivalvuriga kunagi varem aastate eest, aga nii täpselt kirjeldada, sest ma ei ole kuulnud. Aitäh teile. Aga teeme nüüd ühe hüppe sellesse aastasse, millal teil tuli sõjaväeteenistusse minna, saabus kunagi niisugune aeg. 43. aasta kevadel mobiliseeriti 24. aastakäiguni aga seda ka mitte nii otse sõjaväkke, vaid kas siis tööteenistusse, nendest sõjaväe ma käin reisidel all juba Tartu tehnikumis. Ja meie tehnikumi poistest läks, võeti kõik, kuni 24. aastakäiguna võeti siis sinna Esmel Laubi lennukiremonditöökoda täitsa seal. No ja kuna see oli juba 24. aastakäik oli läinud, see eesti leegion oli küllaltki juba kah nii-öelda mehi värvanud siis oli selline õhus rippus jibad, ilmselt mobilisatsioon võib tulla edasi veel järgmise aasta käikudesse ka nii-öelda üle. Ja mul oli hea sõber, koolivend, kes oli niisugune fanaatik mudellennukitega tegelevale kuuletatarninasson. Tallinnas on Eesti lennuüksus, läheme sinna vaatama, sõitsime Tallinnasse ja tagasi enam ei jõutudki. Läksime ainult vaatama laad, et kuidas on nad, aga kuna seal läks asi nii lihtsalt, et kirjutasid, avalduse võetigi, kohe võeti kohe sinna. Paari päeva pärast oli vorm ka seljas ja olimegi ülemiste Nahkuna meile tehnikovi tehnikumi poisid. Siis mootoristidena võeti meid sinna ülelennuväljale Ülemiste lennuväljal, jah, ja ja saatis, algaski see lendurikarjäär, lenduri lendurikarjäär ja esialgu nii-öelda mootoristina ja siis septembris moodustati grupp sinna liibovi lennukooli soovijatest. Noh, aga kui juba võis soovi avaldada, siis huvi oli nii suur, et siis sai juba kohe ennastki aegsasti sinna kirja pandud. Ja ega te ei leppinud mootoristi kutsega? Tegelikult tegema motoristina ei jõudnudki kuigi palju olla, sest neid saadeti vahepeal Alutagusesse ohvitseridel, metsa küttepuit arvale kuu aega seal ära ja siis ta tagasi tulles pidi pidi algama pardale telegrafistidega. Kuule, aga kuna ei olnud ette näha, et meil ei olnud selliseid masinaid, millel oleks raadiot pääl olnud, siis see kursus jäi ka ära ja siis saadetigi kohe Liibavisse juba lennukooli lennukool ja seal siis seal siis olid pardalaskurite kursus pidi algama mootoristide kursusi lenduritega. Kursis, ega teie ei olnud esimene Eesti kursus Liibavi lennukoolis enne. Kahjuks ei läinud enne meid, oli eestiaegsete reservlendude reservlendurid nii-öelda tegid väikese sihukese vaid. Ei nad said päris korraliku ikak, üks kaks kuud oli nende, see sihuke täiend täiendab peded lendasid välja siis selle nende masinate peale, september oktoober läks selle esimese kursusega teine kursuse jalad, enne kui esimene kursus oli lõpetanud tellidesti mahvi sel ajal. Me saime jah, seda rivi reisija, igasugust lõhn. Kösti oli sinna Saksa sõjaväe juurde kulusiga küll öelda, et kõik kõik seda jamad läbi proovitud, kas see isu ära ei võtnud? Meil oli siht silme ees, vot need katsed, tervis, lõikude ja siis igasugused katsed, mis lenduritele tehti, need tehti meil juba võrdlemisi alguses ära ja need, kes nendes katsetes kõlbulikuks tunnistati. Nendel oli juba teada, et nüüd nüüd pääseme lendurite kursusele. Sellepärast meil nii-öelda emu väga palju üle ei saanud minna, sest meil on siht ees. Peame vastu niikaua, kuni ta oli teada ka tähele, et kui esimene kursus lõpetab, siis saame meie kohe alustada. Kui ruttu te pääsesite oma igatsetud sihile, millal te saite loa istuda lennukisse esialgu kaasalendajana, palju see aega võttis seal? Las see oli kursuse kõige esimene Siuke punkt oligi tutvumislend. Mäleta enne esimest lendu oli esimene lend ja see oli esiveel enda eest kahekohaline lennuk, jah. Tükker juht, meestel. Nende ja meid oli viis, viis meest oli siis ühes grupis marssisime siis lennuväljale, seal siis loeti ette, kes mingisuguse instruktori gruppi kuuluvad. Meie instruktoriks oli Mart Napa, see see siis viis meid lennuki juurde. Näitas siis ära see propellerkaante totöörid ja laat, kas keegi lennanud on? Aga meie grupis meie grupis ei olnudki kedagi, kes oleks varem lennanud. Nii et kõik olid tööd ja siis noh, nüüd esimene mees istub sisse. Et seda nagu ikka, kas ma just esimene hakkab, tõenäoliselt vist ei olnud. Aga siis, kui minu kord tuli tähtis, istu sisse, natuke süda värises ka, ei tea, mis nüüd. Et kuidas see asi nüüd välja läheb. Rihmadega kinni, rihmadega kinni, langevari istmiku all ja ja siis lappa Martegi siis tiiru tõusis õhku, tegi tiiru, siis ümber selle lennuvälja juhatada Liibave järve kohal ja ja siis köhised hääl tiirutas natuke, kus kolmel lennuväli nüüd on. Mina vaatan ühele poole teisele poole, esialgu esialgu ei oskanud suurt orienteeruda, külla, kus aga järve järgi enam-vähem sai, ikka näitasin ikka enam-vähem õigele poolele. Esimesest lennusteks väga põrutavat muljet ei jäänud. Pääsest vigur lennuta ja surmasõlmed. Jah ja ei see Martegi ainult tead nii väga tagasihoidlikku tiirulal. Aga nii-öelda esimene. Iseseisev soolo läinud vot see küll mul meeles ainult sel jõululaupäev. Kõik ei jõudnud enam jumalatel ta plats ringidega harjutada käik selgeks saanud ja, ja jõululaupäeval väga hea, ilus ilm oli ja lähme lennuväljal ja siis instruktor, nii, nüüd me leppisime měsíci, oli selle selle kursuse ülem. Leppisime kapten Mesikäpaga kokku, täna igast sellest grupist läheb üks mees soolosse. Ja meie grupis juhtusin mina olema see, kes siis läks soolost. Läks siis masinasse. Noh, ikkagi 10 tundi oli saanud juba teda trennid, et mitte eriti teaduslikult hirmu enam ei olnud. Ainult et see teadmine, et ega nüüd ei ole enam, kui midagi erakorralist juhtub, et siis siis ei ole kusagilt abi loota, aga kui kõik normaalselt läheb, et siis eriti midagi ei ole? Tegin siis esimese ringi ära, maandusin ärajatuses. Tapa noteesis, teine velled, teine, siis teise riigi ka veel ära laata siis muidugi teise riigi pealt tagasi tuli, siis visati, visati õhku. Ja viimane kord ei püütud kinni. Kombeks oli. Üldlevinud komme oli ja kas ainult eesti lendurite saksa lennuväe? Need kombed olid meil kõik täiesti eesti lennuväest aga üle võetud, mis olid sakslastelt võõrad, nii et me elasime nagu selle eesti vana eesti lennuväe sihukeste kommete järgi. Rahuaegne lennukool koolitus vist kaks aastat ühte lendurit. Kui pikk oli sõjaaegne lendurikursus? Meie alustasime septembris, ütlased Ei lendamisega alustasime novembris tõesti, isegi päris algus ei olnud kusagil novembri keskel olid siis algasid lennud. Ja neljandal juunil saime tunnistused kätte. Tunnistused kätte ja kohe rindele. Kaks nädalat puhkust ja siis kohe rindele. Sel ajal oli rinne Me lennuväljaks oli jõhvi lennuväli ja käisid just sinimägede lahingud. Nii et me sattusime kõige tulisemas sihukeses katlasse. Esimene lahingulend tollal öeldi vaenule Vaenu läinud ja kuupäevi ei ole enam meeles, aga. Kusagil kki jaanipäeval me saime Lätimaalt masinat kätte, mis ta võis olla, järgmisel päeval jõudsime masinatega jõhvi, et umbes 26. 27. juunil oli siis esimene vaelu läinud, kusjuures esimene vaenulend oli niiviisi, et sellest Rahtlast tulid siis need vanad lendurid lendasid oma masinatega jõhvi, võtsid siis ühe nii-öelda värske lenduri sinna pardalaskuripärase ja siis läks hägusele tutvumislennuks. Ja minu nii-öelda tutvustajaks oli lepp leitnant lepp, Lepaelinekud. Tutvustati siis rindelõiku rindejoon. Nii temal olid oma pommid, pommid all, tema läks oma vaenulennule, nad selle juures ta siis nii-öelda tutvustas, mismoodi see rinne öösel välja näeb? See oli muidugi hakatuseks, see oli väga põnev. Sest kõigepealt muidugi tahate, teel ei olnud ettekujutust, mis asi see rinne üldse on, kus, kuidas sa öösel näed teadet, kust see rinde rinde kohta on, aga selgus, et öösel rinne nii täpselt näha, kogu aeg, kogu aeg käisid nii-öelda valgustusraketid. Ühelt poolt teisele Bolt nägid kohe Ararat, niisiis siin on see vaekoht siis, kui kusagil nii-öelda tulistati, väga palju olid käsutati leegijärjestusega, kuule need rindejoone tõmmata kaelad teravalt kohe ära ja see oli siis nüüd see oli parasjagu just Narva jõe joonel grima soo-s oli, sai läbimurre. Sest ma ei mäletagi nüüd, kas juba oli toimunud, muidu oli Narva Jegijateleks piiriksik ilusti ja aga seal oli sees kribasa juures, kas oli õitsema, tutvus lennu ajal või siis selle paadi Tekviisiliste pani oma pommid siis paika ära ja siis lendas siis sinna Peipsi järveni laat ja siis näed, rinne, läheb nüüd siin lendas piki seda, seda rindrindejoont muidugi seal, kus oli siis õhutõrjekahureid netis igalt botakest võlas. Selle Narva jões oli sessiks saar Omuti. Ja seal oli venelastel millegipärast raske õhutõrjekahurite ja tõesid, näed, vaata selle koha peal ära, ekulaagidad otselend ajad. Et kui seilata olete paarkümmend sekundit juba otse lennanud, siis siis võivad sulle need mürsud väga lähedale tulla. Kui kõrgelt kahe kilomeetri peal siis oli kõige parem niisugune ülevaade sellest rindest. Muidugi elati kui tal endast, temal olid juba kõik need asjad täpselt teada, oli, et, aga mina ju ei seda ei teadnud ta nii hästi selliseid asju, teatud. Lasin vahepeal madalamale jälle siis kukkusid. Et sest kerge õhutõrjega laser laseb umbes pooleteise kilomeetrini. No kuidas enesetunne oli õhutõrjetules lennanud? Ei vähemalt esimesele lennule üpris sant, sest noh, vahepeal vahepeal tulid mürsud ikka võrdlemisi lähedale ja korra vist isegi oli kuulda raksatust mootori müürinast üle elada ja siis ta keeras jälle ära ja need tagasi vä? Aga kas sellega üldse harjub? Oi, ja kuidas veel harjub ja see seal ja noh, üks kümmekond lendu olid nad niiviisi tööd ja siis tegid ikka hästi ettevaatlikult. Nad püüdsid ikka nendest õhutõrjekohtadest mööda hiilida. Aga umbes 10 15 lennu järele, sest tabasid ära need kohad, kus patarei tasuvat. Narva rindel oli Rinne stabiliseerus, see enam ei liikunud ja siis oli venelastel juba need alalised õhutõrjepatareide kohad. Need olid meil juba siis kõik täpselt teada, kas läksid temast mööda, tead, kui vajadus just ei olnud sinna jääda või siis tegid nendele pettemanöövritega hiilisid neist mööda, sest see moment, kui ta Alt tulistab, teates on näha, käib sähvatus sellele, et viiega mürsk lendab ta kuni kahe kilomeetri peal umbes seitse-kaheksa sekundit. Ja, ja kui ta leek järjestusega tuleb, kui ta liigub kuhugi poole, siis, siis ei tee tast väljagi. Aga kui ta seisma jääb? Ei liigu, ainult on üks punkt, et siis on teadnud, et ta tuleb otse enda poolele, siis tuli kiiresti mingi manöövetajaniilijat, nii et see punkt hakkaks, hakkaks kuhugi poole liikumale. Kas nad olid kahekohalise teised pommitajad? Meie lendasime ainult ühe, ühe meie lennukitesse ei olnud pardalaskurite üldse, selles. Narva rindel ei olnud pardalaskuri mingit mõtet öösel selle arvel pomme juurde võtta. Üksainus mees lendas ja temaga siis otsis sihtmärgiga. Loomist toetada see iga õhtul oli latis, enne väljalendu oli komandopunktis, siis anti, anti igale ühele ülesanne, kõigepealt selgitati rindeolukord. Tänase päeva jooksul on rindel see tiivilise toimunud sel dispäevaste, nende luurelendude põhjal ja maapealsete üksustega. Nende side põhjal toimub niiviisi. Luure on teinud kindlaks seal siukseid liikumise tõttu tar, kuhu on tarvis. Näiteks mul tuleb meelde üks selline ülesanne, ühel õhtul saime siis sellest komando pumplistantid, jättis korraldused. Et selle, need sinimägede lahingud olid kõige palavamas staadiumis parasjagu ja nii luurali kindlaks teinud, et sinna Soldino jaama on mitu ešeloni lahingvarustuse kadunud. Aga eželoni on jõudnud õhtul niivõrd hilja, tead sinna Etners tukkade eskadrill. Need olid oma töö lõpetanud ja et meie meie ülesandeks jääb, siis siis Soldina pommitamine lendasid päeval need lendast päeval, jah. No ja siis oligi, anti meile korraldusse öeldud, tuleb kõik masinad ühte punkti kontsentreeruda, rünnata Soldina jaama, panime siis nende lõhkepommid alla, muidu me käisime väga mitmesuguste pommidega. Tavaliselt oli siis Kaselt pommid, fugazpommid või olid süütepommid või siis need konteinerpommid, nende kilde granaatidega. Aga siis panime, pandi need fugas pommid alles pidime ründama. Ešeloni seal muidugi startisime. Ja võtsime siis suuna sinna lähed, aga me ei saanud kuigi ligidale esimesed masinates sinna hakkasid jõudma. Venelastel oli see ešelon, ešelone olid ilmselt niivõrd väärtuslikud, et sinna ümbrollide koondatud seda õhutõrjet üksjagu juurde, see ei olnud enam tavaline need patareid. Muidu see, et õhutõrjepatareid ikka püüdsid väide üksikud vee liikumise järgida, midagi tulistada, aga siis nad tegid kohe plastiktõkketuli etessein. Meie sealt sellest poolt, kus meie masinad tulitad sinna last ette nii-öelda kuni kahe kilomeetrine kerge õhutõrje säält kahest kilomeetrist kuni sall nelja kilomeetri lastiks siis see keskmine õhutõrje, mis on lehk järjestusega, vat raske õhutõrjega oli kõige hullem selle koha pealt, et tema ei jätnud jälgija taevasse. See alk käis sähvatust ja üleval teine sähvatus ja seal ühesõnaga slastida Seideta ja vot läbi pääses. Püüdsime küll ümber, niiviisi. Ei, ei pääse pikalt tarkust hakkasid Sollino Jaama laevallatatumates tõlke tuli, et sellist kaptenil tulime tagasi, panime oma pommid sisse lihtsalt rinde taha, tavalistesse nendesse punktidesse ära ja tuli tagasi kaptenilt, vot selline seisev kaptenilt Ahalasest siis teleteeme teistmoodi. Siis tehti grupid, kolm masinad, gruplised lendate kuni selle Magaris, kus oli see majakas, milleni siis pidid lendama, nagu niidad nende pardatuledega. Et vat seal lepite kokku üks läheb ees ja kaks lendavat nii-öelda temast allpool need taeva foonil oleks teda nähalal lendate rivistanud. Esimene mees heidab oma pommid sinna. Õhutõrjepatareid. Ja sel momendil kui õhutõrjepatareid, et noh, kus pomm Cucuplad, see tuleb ju vilega sel momendil kahurimehed seda omale, ootame sel momendil latikat, tõmbavad pea kuhugi varjuda, ega nad siis las ta ei, seal oligi nii viisidest, lendasime kallakesilejat, esimene mees viskas, lasi pommitis õhutõrjepatareid ja nagu see auk sinna seina tulitite litikaks, kaks vahed pikeerisid sealt läbida, panid pommid siis sinna jaama pääl ära alal ja mere kaudu siis tagasi tagasi, sest sest taga seal läbi seina trügima hakata. Aga mere pääl oli tee vaba. Tee lendasite siis kolmandas lennusalgas ja nii-öelda ja kas omaaegses kõnekeeles kasutati tahvelsalk või eskadrill, kuidas? No tavaliselt seal oligi otsas, tahvel oli. Sealt tuli nagu ametlik nimetus. Ja teie ülem oli kapten ürgsoo ürgsoo eestiaegne sõjaväelendur ja ja kogenud mees. Jah, ta oli kogenud mees küll. Vaat, üks, üks selline huvitav kokkusattumus, seal on mul elus olnud sõjaga ja mismoodi nii-öelda inimeste saatused, kuidagi on ta nii nagu ette määratud milliseid vimkasid vaid saatus mängida sõjas. Ma käisin selles keskkoolis, käisin Petseris. Ja mul oli koolivend Bekkeri kolka, ilmselt Nikolai. Kelle vanemad töötasid pärast seda juunipööret Petseri linna täitevkomitees ja kui sõda sõda algas välja öelda, kui sakslased olid juba ligidale tulnud, dispetšeri täitevkomitee personal evakueeriti Venemaale. Muidugi, koolivend läks ka nendega Venemaal, nüüd tema mobiliseeriti, aga kuna ta oli nii-öelda gümnaasiumiharidusega juba sita saadeti ohvitseride kursusele, ta lõpetas selle leitnandina. Ja oli siis selle Eesti laskurkorpuses. Nii. Ja pärast sõda, Me saime, tükk aega oli saatusliku ma ikka juba siin Eestis uuesti tagasi olime, kohtusime temaga jälle ja ma küsisin, et noh, et kus sa nüüd siis olete, ta ütles, et oh, ma alles sain siia Eestisse tagasi maru pikalt selles haiglas Vasa sõjas pihta öeldi, et selgroo vigastusega olid selle haiglast. Ja siis ta rääkis Ja siis mul tuli meelde üks õhtu oma lendudest säili kusagil Ki juuli alguses, kui algas Eesti Eesti lõunarindel sõjategevus. Me olime veel jõhvi lennuväljal edasi ja üks ühel õhtul jääd, siis antakse meile korraldused, luuraja on kindlaks teinud, et Mehikoormast Mehikoormas on koondatud sõjaväge ja, ja leid parga sõita hakatakse säält seda üle tooma, sest sest siin Emajõe ääres käisid juba lahinguta ja meile anti siis käskinud pommitada seda venepoolselt, seda sadamat Peipsi ääres. Aga Jõhvi jõhvist sinna Mehikoormas, siin oli maru pikk maa ja me lennukite kiirus oli ainult 100 890 kilomeetrit tunnis. Nii et tund aega läks sinna lennukisse tund aega tagasilennuks. Ilus kuu, valve, täiskuu oli marus, söökrate Peipsi järv sillerdab kõik öisele. Ma käisin esimese korra ära, panin sinna pommid sinnasamma, Valgale ärajat ja Lähen tagasi aina uuesti pommid alla. Aga sinna seal Me pommitasime seda nende konteinerpommidega. Scott enne pommis käis 36 kahekilost granaati. Ja need olid siiski kestas. Ja kui selle pommi vabastasid, siis teatud kõrgusel see konteiner läks lahti, ta puistas need kahekilosed granaadid laiali, need tulid siis nagu vihk 36, küljed sallale. No ja mina siis järve teisel lennuveel tegin. Ja lend maru igav on, piki Peipsi järve, nüüd just nagu seisaks paigaldajad, oleksid kuram. Peaks kähku saama, sinna saab selle pommid ärada, tagasi täheldati nii kaua selle lennuga läheb. Ja hakkan sellele sadamale lähedal, vaatan, et üks lodi puksiir veab ühte motia. Ma ei taha, et mis see muu, mis see muu ikka saab olla ju siis sedasama Lodyleid, sõjaväelasi, eakidel, lenda, lenda siis neist üle, vaatan, tead aa jah, täiesti ladina taga, see seal me lendasime ainult umbes 600 meetri kõrgusel. Sest sinna seal ju piki Peipsi järvel lennata õhutõrjet ega midagi ei olda kõrvust eriti ei võtnud. 600 meetri kõrguselt, lenda sealt üledate nagu üle lendasin, vaatan leeki järjestusega, kuulid tulevad säält eino ainult õhutatud seal näha teatud püssi või kuulipildujaga lihtsalt tulistati idast. No aga osalejaid oli lehk järjestusega ahhaa siis järelikult sõjamehed, tegin puksiiri, tee suhtestati poolviltu tartlane, sest selle võtsin natuke kõrgust juurde, tahta, viskaks pomme, laiem, valetas mõni ikka pihta, läheb. Lendasime teles argase kohale lasi, puista senisele Valevad pommid korraga lahti. Teen siis tiiru ja vaatan täiesti teadsele kohe pargas serval Osapsida järvelad, aga et ega vesi keegi suure kiiruse peal v pal lüües, ega see mesi pehme ei ole, need kõik need lõhkevad ikka vastu vett veepinnal veepinnal kaadas. Nii viisile ja siis teen seda tiiru. Puksiir haagib ennast lahti ja paneb siksakis sadama poole tagasi, jättis sellesama praanuadja maha ja lodja lodja sinna lodja sinna maha ta rea väljad tegid madallennul dad umbes 50 meetri kõrguselt ülesele. Midagi muud ei ole, kui ainult püstol. Ridagi. Relv ei olnud, ei olnud all The hirmutan natuke seda, Pukk seeria see muidu eks võis ehmatada, küllatud pani siis maru siksakis, ta tegi seal niiviisi, aga noh, mul pole ta midagi tega, lendasin ära. Ja siis selguski, kui me selle koolivennaga kokku saime, tema ütles, kuramustad. Olime seal selle, meie seda pataljon oli määratud sinna Emajõe lahingusse täienduseks Mehikoorma juures. Õhtul leiti meid üledas marukuuvalge öö oli, eks kuradi saksale. Puistas veel elad, pommitajad nii sile, et tema oli seal selle lodja lodja põhjastad ja üks see Keld tuli selle läbil lodja küljelad ja temale selga tead, ta sai selg, kajastus vigastus, raatsed, et lähetatud täiesti see eestlaste vennatapu sõja. Sest ei olnud see mees tema nii-öelda kommunismi Eesti huvide eest võitlejad, aga lihtsalt sellest. Te hoidsite keelt hammaste taga. Ma igaks juhuks jah. Aga siis mul tuli kohe lahti, kui ta rääkis oma loo ära, mul tuli kohest pilt silme ette. Jah, sõjas juhtub selliseid lugusid ja täitsa nii. Kuuldud saates oli jutustaja sõjaaegne Eesti lendur Waldoraak, kelle mälestused jätkuvad tuleval laupäeval samal ajal samas saatesarjas jälle kuulmiseni.