Tere, kus te olete, Valner, siin täna on Morris sai. Üleeile oli Helsingis kontsert, seal oli sadu eestlasi, ametlikult vist täna ilmus Morse'i plaat, ma ei mäleta, neid kuupäevi, on ka erinevaid või oli see eile? Minul on see käes, igatahes tänu lugupeetud doktor koiduvahendus abila juba mullu nädala reedest saati ja nagu kõik Morris ja kõik mütsi plaadid väärib tähelepanu. Iseasi, kui hea see on, aga mõni artist paisub nii võimsaks nähtuseks muusikaüleseks sündmuseks, et fännid ja isegi kriitikud kaotavad kriitilise taju ja nad lihtsalt võtavad pakutu lahkelt vastu. Eurovisioonil. Juhe kildumi singel Morris sai imik värskelt albumilt Ring liider, opthormentaars Eestis piinajate pott väga kuul plaadi nimi ja ütleb Morrisoni kohta, see on muidugi palju. Selle loo video on ka tore, aga see on raadio. Kui te tahate seda näha, ärge vaadake, embdiviidikust tuleb viimasel ajal põhiliselt ainult bullshit'i. Vaadake MTV kahte, kui see kuidagi teieni ulatub ja veel parem, ostke Morrisoni uus plaat ja seal on videoketas. Ka karbis üldiselt on Eestis Morris sai ka nii, et ütled Morris. Ja midagi enam ei peagi lisama. Aplaus, õhked kohe oled kambas, mis siin analüüsida, seal Morris sai? Ma ei tea, miks on Morris sai Eestis populaarne lisaks sellele, et on hea artist ja teeb endiselt päris kuulimuusikat. Eks ta ole natuke lumepalli efekt ka mõni muusikaline arvamusliider, nende hulgas on muidugi rööviku trummar ees ja teised järel. Päris nii see vist siiski pole, sest eks juba Smics oli ka Eestis popp ja minu arust olis müts kõvasti parem kui Morrissey. Sest minu jaoks oli Smics mitte Morris, ei, aga morisseia, Maar ja isegi mitte ainult seda. Ka bassist andi Ruuk ja trummar Mike George olid suured osalised tas mütsi 80.-te briti indi Ühe olemuslikke popi soundi loomisel. Morrise sooloalbumitele kahtlemata bändi saund ja pillimäng enam sel tasemel ega positsioonilgi ei ole. Tegu on siiski solisti, võiks isegi öelda, et poeedi või turvatuuri saatja rühmadega, kes on aastate jooksul pidevalt vahetunud ja kelle käekirja Morrisoni sooloplaatidele eriti tunda polegi. Mina isiklikult ei ole ees mütsi ega Morrisoni fänn, kuigi mul on kõik mütsi plaadid ja see on väga boss, ansambel kõigi morisse plaate mul pole, aga tunnustus Morrissaile enamuse nende eest igal juhul. Sest head on nendest ju enamik viiva heit ja 1988 kyllanca ja 1991 ja Arsenal ja 92 oksal. Ja 94 vahepeal oli paar nõrgemat siis peale teise nõrgema. Okei, ma räägin pärast edasi, paneme lugu lõbus lugu, ei angerjat uuesti mustlased. Morrisoni produtsent on tonilis kondi, seda siis sel uuel plaadil Donimis konti nüüd 2006, see tähendab siis see on nüüd kohustuslikult Poolalt alternatiivne, viimase peal professionaalselt intelligentne gurmaan täiskasvanute pop, mis sobib raadiosse, ilmad, jutusaatejuht peaks häbenema oma muusikalise kompetentsi, tegelikku puudumist. Mida jutt tegelikult on okei, plaat, viskondil pole häda midagi, siiski morissail on paremaid plaate olnud, aga laivis pidi praegu eriti rokimaja popima, räägivad tuttavad, kes tulid eile Soomest Morrisoni kontserdilt, kus mina ei käinud, sest jäi minu tava kohaselt töö, kodu, lasteaed marsruudilt napilt välja. Lühikursus ajaloost ja see on olulisem ajalugu, kui kes oli teise Eesti vabariigi esimene peaminister või kes on praegu peaminister Eestis. Šveitsi panid Morris Maar kokku 1982. Poissi kutsuti mängima mari koolivend Andy ruut. Trumme tagus alul foolist laenatud Saimon Ulsson Croft. Viie aasta jooksul anti välja viis albumit. Neist kaks mingil määral kattuvad de püütas, mis häpulov holo pluss albumitele avaldamata singlite ja B-poolte kogumik laule tähendab poms. Umbes 30 vaata siit. Underground Is, millest 10 on ka üldrahvalikud meeletult viljakas bänd, vinge bänd. Morris sai esimene soolakas tuli 1988 soli viiva pärast 1997. aasta kuuendat hoolokad mälejastid, mis on suht nõrk plaat, tõmbus Morris seid tagasi ja paljud arvasid, et ja ta ise vihjas ka, et võib-olla jäädavalt. 45 aastasena kaks aastat tagasi tuli see mees diivanit, Patrick Morris ei tagasi. See plaat oli juua adekvaari suurepärane pop plaat, mis oli üsna edukas kommertslikult ja mis veel tähtsam fännide ja kriitikute seas. Ja võitis eile ka uusi austajaid, nagu tal neid elu jooksul muidugi vähe oleks. See on ka mujal maailmas, nii et Morrisoni fännid on eriti andunud Morrisoni hakkas jälle tuuritama, teeb seda nüüd uue plaadi puhul jälle ja taustabändil on jälle uus koosseis, kuigi ta ristpuure välja arvata. Hetke pärast uuest plaadist lähemalt enne undes treid. Morris sai uus plaat ringlide roostet, Soormentor on isiklik plaat. Kui Morris eelmisel plaadil juua adekvaatne äri oli ühiskonnakriitikat, protestilaule, sõjavastasust, irooniat tooride ja viigide teemal iiri ja inglise küsimust ja nii edasi, siis see räägib siseasjust. Mulle on see sümpaatne, sesse tundub siiras. Muidugi me võime terava ja täpse keelega Morris neilt oodata pidevalt elustiilile siia maailmavaatelisi steitment, et ala pikkade juuste eest surmanuhtlus. Aga siin ta räägib armastusest ja vastamata armastusest ja võib ka välja lugeda, et ta kinnitab siin plaadil oma homoseksuaalsust. Sest inglise keel ju paljastab see isikuna Hiimite ši. Okei, tal on elus selline sisekaemuslik rahulik periood või vähemalt oli enne tuurile astumist. Morrisoni elab nüüd Roomas ja ausalt öeldes ise tahaks ka seal elada. Aga ei ole esialgu seda pealehakkamist, mis maailmakodanik Morris seil. Kõlaliselt on plaat Adult popp, kohati suurte orkastreeringutega ja mingi pühaliku auraga, mis kohati jääb siiski õõnsaks. Aga noh, see on Jumorisse ei. Nagu ütles reedel siin muusikanõukogu saates režissöör Veiko Õunpuu, see on Eurovisiooni muusika ja ta ei teadnud, et tabab märki. Muidu, aga Morse'i on kaalus alla võtnud noorenenud ilmselt hääl ei kähise enam nii väga kui eelmise plaadi laiv versioonil. Härra on vormis, normaalne, liigutav lugu asjast.