Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Käes on järjekordne võimalus võrrelda ennast teistega. Seekord on mõõdupuuks Suurbritannia kontoritöötajad mõõduühikuks suhtlemisviisakus kahe inimese vahel, täpsemalt suhtlemine läbi uute elektrooniliste kanalite või veelgi lühemalt digitaalne etikett. Uuringu viis läbi sealne Interneti digitaaltelevisiooni ja telefonisidet pakkuv ettevõte Entel-telequest mis alustab sissejuhatust lausega, et mitte kunagi varem pole meie kasutuses olnud nii palju alternatiive teiste inimestega suhtlemiseks. Raadiokuulaja võib nüüd üritada näppude peal ise oma võimalused üles lugeda, kuigi telegramm hakkab mängust välja jääma ning morse piirdub mõne riigi sõjaväe ning raadioamatööride. Ka on lisaks kirjale külakuhja tegemast telefon, faks, mobiiltelefon, SMS-e-post, välksõnumit nagu MSN, vestlustoad, kommentaari ruumid, Skype koos teiste internetitelefonidega, vokid, dokid ja hulk täna veel meie tähelepanu radarist välja jäävaid tärkava tehnoloogiaid nagu videokõnet, pustu, took, lahendused ja nii edasi. Inimene õpib läbi oma vigade, tänaseks oleme läbi ebamugavustunde enam-vähem selgeks saanud, millise hääletooniga viisakas telefonile vastata ja kuidas kirja kirjutada. Kuid nagu selgub uuringust, on kodanikel probleeme tehnilisel hakkama saamisel ning sobiva käitumise valikul. Kõikide ülejäänud tänaste populaarsete kommunikatsioonikanalitega. Uuringu tulemused baseeruvad 1468 büroo töötaja küsitlusel hajutatuna üle Briti saarte ning jaotudes meeste naiste suhtes pooleks. Selgub, et kolmveerand küsitletutest hindavad kõige kõrgemalt e-posti, ilma milleta nad ei saaks enam kama. Pooled vastanutest ei kasuta välksõnumeid ja seetõttu on e-posti eelistamine mõistetav. Vastus küsimusele, kui kaua lased kirja saatjal oma vastust oodata, enne kui pead oma käitumist ebaviisakaks jagunesid variandid paarist minutist kauemaks kui nädal. Kusjuureks normiks, sama päev oli veerand ja järgmine päev kolmandiku arvates. Seda on oluline teadvustada, kuna nii saame teada, mis on enamuse jaoks kujunemas normiks, aga laisemad vastajad ärgu hoidku meelt, sest iga seitsmes on nõus ka nädal aega ootama. Vähemalt brittidega pole mõtet e-posti teel suuremat äri ajada, sest pooled neist kasutavad seda kanalit sotsialiseerumiseks. Seejuures mehed sagedamine suhtlemise eesmärgil ja naised loomulikult kuulujuttude levitamiseks. Kuuendik vastanutest kohendavad mõningal määral oma keelekasutust e-posti, SMS-i ja välksõnumite vahel. Seejuures naistel on raskusi kohanemisel erinevate kanalite kommunikatsiooni nüanssidega. Seetõttu on arusaadav, miks kardab oluline hulk lasteaiast, et mõnedes kanalites, kus sõnavalik kompaktsem võivad nad sõnumit valesti tõlgendada. Arusaamatuste edetabelit juhtisid SMS ja välksõnumeid. Oma isiklikust kogemusest teatas vaid kolmandik, et nad pole kordagi e-kirja valesti tõlgendanud. Faksi on vääriti mõistnud pooled ning vanaaegsele kirjale telefonile said veatult pihta 60 protsenti vastanutest. Lõpetades selle koha peal arvude kokkulugemise, võib tõdeda, et probleem on olemas, see tähendab meile kättesaadavate omavahelise kommunikatsioonivõimaluste efektiivse kasutamise probleem. Keegi tark on lausunud, et 90 protsenti inimestevahelistest probleemidest on seotud teineteise mittemõistmisest või vääriti arusaamisest. Kui see ka vanaviisi jätkata, on meie tulevik. Üks suur arusaamatus.