Tere eetrisan portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Eilses kommentaaris oli juttu digitaalsest eetiketist. Kommentaari põhjus peitus omakorda senisega võrreldes enneolematus hulgas alternatiividest, millega inimesed saavad teineteisele oma mõtteid edastada. Loetellu kuulusid kiri telefon, faks, e-posti, SMS, välk, sõnamist, Skype ja nii edasi kokku oluliselt üle 10 alternatiivi. Samas elavad täna veel inimesed, kelle asjadest arusaamade kujunemise ajaleht nooruses käis enamus inimestevahelist kommunikatsioonikirja teel. Ja nagu eilse teema pikenduseks, kõlaski täna hommikul BBC uudist teemal, et suures saareriigis kirjutab käsitsi tähtiveerides kirju veel kõigest 13 protsenti inimestest. Uuringu tellijaks oli juba mainitud riiklik tele- ja raadioettevõtet BBC koos sõltumatu televisiooni esindaja aiti viia gruppi rahvuslike ajalehtedega. Huvitav fakt on seegi, et midagi on inimkonna kirjutamisoskusega tõsiselt lahti, kuna uuringu tellijad leidsid oma taskust kokku miljon naelsterlingit nimetatud uuringu korraldamiseks. See teeb 24 miljonit krooni, mis omakorda teeb kaasatud viiest 1000-st inimesest uuritavate kontingendi ühe liikme kohta 4800 krooni. Iga uuritavat jälgiti ning tema tegevusi dokumente eriti ühe nädala jooksul. Tegelikult saadi selle summa eest ühelt uuritavat muudki teada peale kirjutatud kommunikatsiooni. Nagu näiteks seda, et erinevalt hiljutisele Google'i uuringule, kus leiti, et internet ruulib noorte, see tähendab 15 24 aastaste kodudes olles eespool televisiooni, siis käesolev Suurbritannia uuring kinnitab siiski, et seal on pigem piibeleht peal ehk televisioon võtab endale suurema osa vabast ajast. Keskmisel nädalapäeval kulub sealsel noorele Internetisurfamise-le kaks tundi päevas ja teleka ees möödub veel 3,4 tundi. Tänu metoodiliselt erinevusele tasub käesolev uuringu tulemusi võtta natukene rohkem tõele pihta saavatena. Võrreldes Google'i samasuunalise uuringuga tulles aga tagasi pliiatsi käes hoidmist eeldava kirjutamisoskuse juurde siis kinnitab värske uuring. Pool tänasest kirjutatud kommunikatsioonist käib elektronposti kaudu. Ligi kolmandik käib läbi tekstisõnumite ja pliiatsi ning paberiosaks jääb juba mainitud umbes 13 protsenti. Ülejäänud juhtudel kulgeb tekst enamusel juhtudel paberile trükituna ja umbes kümnendiku juhtudest käib see läbi välksõnumite. Nagu öeldud, puudutab see tulemus keskmist briti kodanikku. Üle 65 aastastest oskavad ja eelistavad kirja kirjutada veel 39 protsenti inimestest. Kui aga vaadata 15 kuni 24 aastaseid, siis nende hulgas on tahtmist pliiatsiga paberile tähti kirjutada alles veel kõigest viiel protsendil inimestest. Kui nii edasi minna ja teha julgeid oletusi, siis peagi kaob noorte seast käsitsi kirjutamisoskus pea täielikult. Loomulikult jäävad alles üksikud friigid, kes tahavad teistest erineda, aga ajad on siiski tõsiselt muutunud ja muutumas. Kuid see kõik ei tähenda, et noored muutuksid kehvemaks. Otse vastupidi, nende võimekus paistab aina kasvavat. Ja kui näiteks mõni vanema generatsiooni esindajast kirjatehnika õpetaja tahab noorte suunas ikka veel hukkamõistvat näppu viibutada, siis küsiks vastu, kas saaksite hakkama järgmise ülesandega, vaadata telekat ning samaaegselt kuulata raadiot ning samal ajal edastada SMS-sõnumit ja ikka veel samal ajal istuda arvuti ees ja surfata internetis. Pange tähele, üha suurem hulk kaasaegseid noori saavad sellega hakkama ja nõuda neilt samal ajal lisaks veel pliiatsi ja paberiga kirja kirjutamist oleks ju kohatu.