Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänases kommentaaris on hea meel tulla tagasi ühe varasema kommentaari juurde lausudes võiduka fraasi. Näete, mul oli õigus varasem jutteri seoses rei Kurtz faili ennustusega, milles tuntud leidur ennustas innovatsioonitempot kasvu mille tulemusel omakorda peaks meie lähim aeg olema täis suhteliselt pööraseid, tehnoloogilise leidlikkuse rakendamise üllatusi. Muuhulgas ka selliseid, mis muudavad inimese pea surematuks, nagu näiteks nano, bio- ja infotehnoloogilise innovatsiooni tulemusel loodud kehaosad kaasa arvatud aju. Lisaks sellele said paarinädalast tsiteeritud oobride köid Cambridge'i ülikooli teadlast, kes väitis surm veendunult, et inimene, kes elab 1000 aastaseks, on täna juba sündinud. Ja taaskord on see kõik võimalik tänu tehnoloogia kiirele arengule, mille abil haiguste keskkonna kahjuliku toime ja inimese enda rumaluse käesolev hüpiknukust keha või selle osad asendatakse. Uute ja paremate ka ajaloost on aga teada, tunnistajatel eriti liiga ei tehta. Neid käsitletakse kui veidrikke, kelle jutt mõjub kui meelelahutus. Nii võib käsitleda ka lugusid tuhandeaastasest inimesest, sest kuidas saaks taolist juttu võtta tõe pähe, kui täna pole midagi konkreetset veel olemas. Jutt ju ei maksa midagi. Sellega seoses on rõõm või õigemini ärev tunne teatada, et Paadva ülikoolis Itaalias õnnestus teadlastel kokku ühendada transistor ja ajurakk. Täpsemalt nad töötasid esmalt välja mikrokiibi, mille umbes ühe ruutmillimeetri suurusele pinnale paigutati 16000 transistori. Iseenesest pole see mitte mingisugune saavutus, sest näiteks tüüpiliselt kaasaegsele arvuti protsessoril on ühel ruutmillimeetril pea ligi miljon transistori. Erakordseks teeb Agapaaduva teadlaste mikroprotsessori asjaolu, et nad suutsid leida sobivad valgumolekulid, mille abil nad piltlikult liinisid närvirakud kirjeldatud mikroprotsessori külge. Ja seejuures pole tegemist lihtsa liimimisega, vaid ülitäpse ühendamisega, mille tulemusel selle mikrokiibi üksikud komponendid ühendusid närvirakkude tegevuses osalevate jooni kanalitega ehk sisuliselt lülitus mikrokipp närvirakkude elektrilise tegevusse. Nii sai võimalikuks lugeda üksikute närvirakkude tegevust, mida mikrokiip suutis hiljem iseseisvalt järgi reprodutseerida. Umbes nii, et esmalt jälgib mikrokiip neuronid näiteks inimese jala liigutamiseks ja seejärel suudab ise jala liigutamiseks vajaliku juhtimisülesande üle võtta. Tüüpiline tarbimist. Stsenaarium oleks valida poest endale näiteks balletitantsija liigutus koordinatsiooni omab mikrokiip, mille saaks vastava aju motoorse keskusega ühendada ning muutuda üle suhteliselt nõtkeks tantsijaks. Eetilisem stsenaarium oleks igasuguste närvisüsteemi kahjustuste tagajärjel tekkinud liikumise muude puuete ravi, nagu näiteks insuldi tagajärgede kõrvaldamine ja näitajad oleks kindlasti teisigi. Paraku reaalne stsenaarium, vähemalt tänaseks on kasutada neuronitega varustatud mikrokiipi ravimitööstuse projektides, kus uuritakse erinevate ravimite toime mõju närvirakkude talitlusele. Varem loetletud stsenaariumid peavad aga ootama arendustöö taga, mis võib võtta veel aastaid. Kuid kõikidest neist võimalikest stsenaariumidest on olulisem teadvustada transistori ja närvirakku uuest koostööst, mis avab barjääri enneolematuks innovatsiooniks ning selle koha peal meenutaks filmi Star Treki ühte tegelast Borgi Se Bourbon, erakordsete kehaliste ja vaimsete võimetega sai Borg, mis loodi erinevatest rassidest ristatud võimeka bioloogilise keha omakordsel täiustamisel biooniliste implantaatide abil ning raadiokuulajad, kes on natukene mures inimkonna leiutamistempude pärast. Mul on voli edastatud eile juba mainitud purgi teade. Vastupanu on mõttetu.