Tere hea klassikaraadiokuulaja algab selle hooaja viimane saade, mis pühendatud suvefestivalidele. Meie suvine muusikaelu on muutunud ülimalt rikkalikuks ja ka publikut tundub kõikjale jätkuvat. Festivale ja kontserte on palju üle Eesti ja pikem. Jõuame tänases saates peatuda vaid mõnel neist. Viieteistkümnendat Haapsalu vanamuusika festivali tutvustab kunstiline juht Toomas Siitan Jarno Taavi Tois trahvifestivali, mis seekord pühendatud legendaarse viiuldaja 100.-le sünniaastapäevale tutvustab kunstiline juht Allar Kaasik. Birgitta festivali tutvustab produtsent Heili paustam. Nargen festivali augustikuu sündmustest räägib kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Rapla kirikumuusika festivalist räägib pressiesindaja Priit Kuusk. Muusika ansambel laskola Tartust ja metsosopran aknete Christensen Rootsist annavad kontserte Järvamaal ja Saaremaal. Sellest rääkis Helena Ksenja intervjuus Hedvig Lätile. Ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Mina olen saate toimetaja Kersti Inno, head kuulamist. Haapsalu vanamuusika festival toimub tänavu viieteistkümnendat korda ja ikka traditsioonilisel ajal juulikuu alguses, kolmapäevast pühapäeva tavanison teisest kuuenda juulini ja viie kontserdiga, kuigi kontserdid on rohkem kaldunud nädala lõpupoole. Festivali kunstiline juht Toomas Siitan, mis on selle festivali eripära? Ma olen nagu ikka püüdnud oma niisugusi suuremaid muusikaelamusi vahendada oma publikule ja tõesti need kontsertid, esineja teosed kuidagi siin aasta või kahe jooksul kogunevad ja ladestuvad üheks niisuguseks kavaks ma leian, et kuna meil see festivali number natukene ümmarguse on need, siis ka see kava sai minu jaoks väga eriline sellel aastal siin on näiteks mugaks endagava ava- ja lõpukontsert just muusikast, mis mulle endale väga on korda läinud. Näiteks Saksa kõrgbaroki kantaadid, Bach puks, tõhude pruuns ja minu võiks öelda selle aasta iseenda jaoks üks tõeliselt suur avastus, endeli oratoorium Theodora. Ma olen täiesti uppunud praegu sellesse teosesse, see on midagi täiesti erakordset. Nii et see vaimustus on kuidagi viinud selle kavani ehitanud selle külalistega on sama lugu, näiteks sügisel Freiburgi sattusin kuulma tenori lauljat Hans-Jörg mammelit vararomantilise liidikavaga. Ja see oligi mu võiks öelda eelmise aasta aegs niukesi suremaid, rabavamaid, muusikaelamusi laad, kuidas Schubert D ja tema kaasaegset repertuaari võib ette kanda niisuguse erilise tekstitundlikkuse ja väljendusrohkuse ja värvirohkuse ja muusikalise meisterlikkuse, aga see oli minu jaoks midagi, mida ma ei ole enne kuulnud. Nii et see kontsert on vanamuusikafestivalil, nüüd pisut uuemast muusikast. Ka meil on seal ka tegelikult ajalooline klaver kasutusel, nii et ütleme nii-öelda väliste tingimuste järgi kuulub see meie ampluaa-s väga hästi. Aga päris kindlasti täna ongi seda võrra laienenud see vanamuusika mõiste. Et seda ei määra enam mitte tingimata, isegi kui vana see repertuaar on või, või ütleme, et mida esitatakse vaid just nimelt see, kuidas seda tehakse. Ja selles mõttes kindlasti publik ei pea pettuma. See tore liidikava on teil kavas laupäeva õhtul. Aga laupäeval on veel ka öökontsert. Jah, see on Hispaania ajaloolisest kitarrist, õie ja loomulikult ka kitarri repertuaarist siis 16.-st seitsmeteistkümnendast sajandist tõesti vana barokiaegne kitarr ja samuti ajalooline vihuela on seal kasutusel. Solistiks on Hozee Miguel Moreno, see on nimi, mis näppepillihuvilistele on kindlasti tuntud. Ta on üks maailma säravamaid meistreid tõesti selle valdkonna puhul. Ja pealegi ta on siin Eestis juba vist kord või paar käinud, ta oli siin kitarrifestivali peakülaline isegi mõned aastad tagasi. Aga ma olen päris kindel, et teda tasub jälle kuulata. Reedel saab kuulata muusikat Taani kuninga Christiani neljanda õukonnast. Jah, see Christian neljanda aeg on tegelikult Põhja-Euroopa, kas neid niisugusi kuldaegu, meie tunneme oma ajalooga seoses võib-olla rohkem neid Rootsis eoseid, Rootsi kuningriigi taustu. Aga Christian, neljanda aega seal päris seitsmeteistkümnenda sajandi alguses peetakse võib-olla just kunsti ja muusika seisukohalt üheks Põhja-Euroopas panisuguseks tippajaks. Christian neljanda õukonnas ei olnud ka mitte ainult kohalikud muusikud, vaid tõesti kogusega paljudelt maadelt muusikuid kokku, eriti palju inglasi oli sellel ajal seal millegipärast ja see on hästi üks elav ja põnev aeg seal. Ja samuti see ansambel Prantsusmaalt selle vitšis. See on üks ansambel, mis püüab teha kõik oma kontserdikavad niisuguseks eriliseks olemuseks, erilise kontakti kaudu publikuga kontakti kaudu muusikaga. Nad oskavad jah muusika elama panna. Ja me oleme juturingiga tagasi kontserdiraamide juures ava- ja lõppkontsert, mis on meie oma muusikutega teie juhatusel. Avakontsert siis saksa Ahcantaatide õhtu. Ja see on nagu meie festivali formaadiks saanud siin aegade jooksul, see on sellepärast ka otstarbekas, et me saaksime oma prooviaegu otstarbekalt, et jagada nende kavade vahel ja siis selle saksa kantaadiga vas. Ma siis püüan teha ansambliga stuudio vokaale, mis koondab siis meie paremaid barokiga tegelenud soliste. See väikse koosseisuga ühte Bachi kantaat Christ laagintogudes bande, mis oleks naguniisuguseks märgiliseks teoseks sellel kontserdil. Ja siis nagu sellega seotud Pachelbylid kantaat, mis oli tegelikult otsene eeskuju Bachile ja samuti siis paarigantaati veel pruun silt ja pükste Huudelt, mis siis on selle teemaga nende tekstidega väga otseselt seotud. Nii et, et arvan, et see on üks ilus kava, umbes sealt 1700. aasta ümbruse muusikast. Avakontserdist teeb klassikaraadioülekanded lõppkontserdi, kus tuleb ettekandele endale oratoorium Theodora. Me salvestame ja anname eetrisse juba järgmisel õhtul esmaspäeva õhtul, kui on meil traditsiooniline ooperiõhtuaeg, aga tutvustaks võib olla pisut lähemalt seda oratooriumit. Theodora on üks hästi erandlik teos tegelikult nendele loomingus ja võib-olla see on ka see põhjus või üks nendest paljudest põhjustest, miks ta on suhteliselt vähetuntud, eelviimane oratoorium siis vahetult enne tema viimast Jevdat ja erandlikuks teeb ta noh, näiteks see, et ta on kristliku pühaku loo põhjal kirjutatud teised kristlikud oratooriumid on ju kõik piibliteemalised ja see teeb, võiks öelda väga isiklikuks psühholoogiliseks, seal reedad karakterid, see ei ole siis niisugune maneer võib-olla, mida me Henderi piiblilugudes oleme harjunud kuulma, kus võib-olla kangelasi näidatakse natukene distantsilt ja selliste suurte sümbolitena vaid see on üsna ooperlik väga pingelise sisemise dramaturgia ka väga huvitavat karakteritega ja tõesti uskumatult kauni muusikaga teos. Ta on õige ulatuslik ja ma olen pikalt mõelda, et kas on võimalik seal vahest kupüüre teha, aga lihtsalt ei suuda, ta on sedavõrd terviklik ja meisterlik, iga vokaalnumber on seal niisugune pärle omaette, et sealt ei olegi midagi võimalik välja lõigata. Aitäh Toomas Siitan. Vanamuusika festival Haapsalus ootab aga oma publikut teisest kuuenda juulini. Taavi Tuisk, rähi festival toimub seekord Pärnus. 18.-st 29. juulini sain telefonile festivali kunstilise juhi Allar Kaasiku Soomest. Tänavune festival on pühendatud legend viiuldaja David Oistrahhi 100.-le sünniaastapäevale. Kuidas see festivali kavas nähtavale tuleb? Oleme asetanud festivalil rõhu riiuli muusikale ja tahame publikule pakkuda viiulimuusikat erinevatest žanritest. Meil on hea meel, et Pärnus on olnud väga tugevate suvefestivalide traditsioonid ja neid põhilisi väärtusi tahame tuua ka sel aastal publikuni kuid oleme viimastel aastatel keskendunud veidi galakontsertidele ja sel aastal on meil kavas kaks skaala kontsert ja Oyster festival. Sel aastal lõpeb suure viiuli galakontserdiga. Esinevad meile Peterburi eesti muusikud Neeme Järvi dirigeerimisel solistideks Oyster õpilased, nende õpilased ja neile lisaks noored piiri kunstnikud, kes on tänapäeva maailmas juba ilma teinud ja kuuleme pärle Elamisjaos lühib palu, mis on kirjutatud viiulile ja orkestrile. Selline viiulimuusika kala on üheks kontserdiks, millega me tähistame võistluse juubelit. Võib-olla nimetaksin ära ka need viiuldajaks. Lõpukontserdil esineb meile võistluse õpilane Lydia Markovitš proosa Faini hoidval veel lemmikõpilase õpilane Kati kange, kes on kuueteistaastane, noor tütarlaps, mängib meile liidu Markovitši õpilane, kes on võitnud konkursse ja nii edasi ja nii edasi. Ja millest on teine Kaala kontsert? Teine galakontsert on 24. juulil. Sellega me tähistame Putšiini 100 viiekümnendat juubelit. Sellel kontserdil on selline huvitav idee, kuulame romantilist ooperimuusikat, Putšiini Tverdid, aga see lühendatud kergema klassikalise muusikaga nagu Strauss, Lehar, Kalmann ja lisaks sellistele Sütööridele kuuleme ka veel muusikat, instrumentaal-seid pärle, mitte ainult laulu muusikat orkestriga ja kuuleme viiuli miniatuurse orkestriga. Tahaksin rõhutada, et sel aastal on meil üllatus Oyster festivali kuulajatele. Nimelt esmakordselt esineb Eestis Slovakkia mustlasorkester ja seal on rõhuasetus vahel viiulimängijal kajale, eriti Virtooslikul. Mustlasviiuldajad kuuleme nende esituses klassikalise muusika töötlusi ja samuti ehtsat mustlasmuusikat. Symblit kuuleme sellises eriti Virtoostikus esituses. Ja kui küsimus võistvakist veel, siis tahaksin rõhutada Oistroholi, Tšaikovski konkursi tee üks suur isa ja üks eestvedaja väga paljude aastate jooksul ja sel aastal on meil võimalus kuulata Ostrova festivalil kolme Tšaikovski nimelise konkursi esimest preemiat. Ei tea, kas seda on varem, on olnud Eestis, et kolm erinevate aegade esimest preemiat ühel festivalil mängivad, aga sel aastal kontserdile kuuleme Viktor Tretjakovi ja Neeme Järvi esituses Brahmsi viiulikontserti ja meenutada, et Viktor Tredjakov võitis Tšaikovski konkursi koos Neeme Järviga, kes teda siis dirigeeris. Ja nüüd on meil võimalus neid esmakordselt koos Pluto Pärnust väga paljude aastate järel. See kontsert on teistmoodi veel sümboolne, kuna nad esitavad Brahmsi viiulikontserdi sel aastal lisaks võistlusi, juubel ja tahame tähistada ka praam, siis 70 viiendat juubelit ja praam soli ois trahve. Priitu tähtis helilooja, seda mingisugust palju praamsi. Ja tasub meenutada, et viimane helilooja kehade esitesse, keda ta dirigeeris, oli praam ja esimene teos, mis ta jäi elus terrigeerimatu riba praams. Sest ta lahkus kontserdi eelõhtul, kus pidi esitatama Brahmsi topeltkontserti ja nüüd võistrahhi mälestuskontserdil. Me kuuleme Sera kahe Tšaikovski konkursi esimese preemia Aki kosuvanoi ja David keerikas esituses koos Läti riikliku sümfooniaorkestri ja Paavo Järviga. Sellel kontserdil kuuleme veel Brahmsi reeglimid, kus nendega liitub segakoor Latvija. Et kindlasti on see kontsert üks sisulisi rõhuasetusi sel aastasel ois trassifestivalil. Oyster oli teatavasti ka väga hinnatud kammermuusik ja ka Pärnu David Oyster festivalil on kammermuusikal olnud oma rõhk ja tähtsus. Ja see on olnud Pärnu eesti parditraditsioone, seda raamivad nagu suured sümfoonia kontserdid, nagu sel aastal on viis suurt kontserti kontserdimaja suures saalis ja seal vahel on kammerkontserdid kammerkontserdid, siis ma tahaksin eriti rõhutada neljakordset, rahvuslaste konkuste siirad, kelle sooloõhtut ainuke sooloõhtut muuseas selle aasta festivalil, kus kolhoostes hambraamsil ööromantika on, selle kontserdi nimi on Pärnu raekojas siis kindlasti tõsist huvi pakub Pärnu kuulajatele Jüri kvarteti kontsert, 22. juulil. Iri partit on kahelaas esiette toonud ühe Galina Grigorjeva kvarteti ja ka sel aastal on tulemas kolmas esiettekanne millega jõuab lõpule Galina Grigorjeva lühikvartettide tsükkel. Igavikuline liikumine igaviku poole ja ma usun, et see le kvarteti viimane osa pakub kindlasti peal mu sõpradele ja Oyster festivali sõpradele tõsist huvi. Kui me rääkisime veel viiulimängijatest ja kammerkontsert, siis ma tahaksin juhtida tähelepanu sellisele kammerkontserdile, kus esineb Peterburi kammerorkester. Dirigeerib geotakate rooga ja selle kontserdi solistiks on prantsuse viiuldaja Kalara Apo. Nad mängivad saksa siloya Hartmani viiulikontserti. Foniebria. Kontsert on kirjutatud vahetult enne viimase suure sõja algust ja see jäi teatud põhjustel siis nagu suure tähelepanu. Ja seda kontserti ei mänginud väga palju. Aga seda mingiteks nüüd ka Eestis esimest korda tasustada teost olu kuulamas on täiesti üks 20. sajandi muusika, üks röövreid. Nüüd me võime kuulates seda väga tõsises kontserdi kavas, kus sellele lisaks kuuleme jaapani Takkimiitsu muusikat, mis on pühendatud Hiroshima ohvrite mälestuseks. Kuulame tseeriva Paavel teost keelpilliorkestrile, mis on kirjutatud erilise Stahli koonduslaagris. Kuid sellist rasket ja sügavat teemat tasakaalustatud Schuberti, muusika, Mahleri redaktsioonis, superkvartett, tütarlaps ja surm, mis sisuliselt sobib hästi selle kontserdikavaga ja pakub kuulajatele kindlasti sügava vahelduse romantismi suunas. Aga kui me rääkisime tõsistest teemadest, siis 28. õhtul tasub olla kindlasti kuulama, mis aegade lõpukvarteti, mis on samuti köetavat koonduslaagris kuid seal kõrval David keeringas Jaapani peast ka jaama ja meie klarnetikunstnik seal võõral rähni Mängivad lappanalcooni, Brahmsi Trio. Kammerkontsert on ka 20. juulil Eliisabeti kirikus. 20. juulil on selline huvitav kammer kontsert, mida me oleme ikka igal aastal püüdnud teha ühe sellise kontserdi, kus esineksid väga erinevad solistid erinevate lühikeste teostega. Võime seal kuulata jällegi Viktor Tretjakovi lihapkoid mängimas, Prokofjevi sonaadi kahele viiulile. Seal võime kuulata väga põnevat teost Jaani elu viimast teost, minu teada ma ei tea, kas seda on Eestis varem esitatud, ei ole tähele pannud. Aga see on teos, klaverikvintett lühikene pala klaverile keelpillikvartetile ja see testitud anti siirale ja eesti noored muusikud. Samuti esimesele kontserdile Kalev kuljus, meie oboekunstnik ja väga paljud teised noored muusikud. Kontsert on 20. sajandi muusikast aga väga vaheldusrikas, püüame vaata neid samu traditsioone, mida eelmine aasta toolis kontserdiga alustasime. Mis kujunes festivali üheks menukontserdiks ja selle kontserdil veel omapärane IRL on, me kuulame eesti noortekvarteti esituses Veeberni lühikest teosed keelpillikvartetile. Veebruarini seostatakse meil üldiselt Viini uue kaasaegse koolkonnaga, mis arendas velje, seriaal, tehnika, aga see teos on Veebernil, nii nagu väga vähesed tema teosed hilisromantilises stiilis sel teosel Euroopas ja numbrid vähemengita palju aks on tõeliselt kaunis muusika. Üldiselt tahaksin ma öelda, et ESTO festivalikava on koostatud nii, et see on iga maitse jaoks ja igal kontserdil või ka maitsev. Kellele meeldib romantiline muusika, kellele meeldib kaasaegse muusika, kes hindab huvitavat ja põnevat muusikat, kes hindab ilusat ja kaunist muusikat. Igas kavas on igaühe jaoks ainus midagit. Teeme eksperimenteeriv, me ei taha esitada sellist muusikat, mis on nagu ühepäevamuusika. Tahaksime pakkuda kõigile püsivaid väärtusi muusikapärlite hulgast. Oyster festival on tõesti tuntud väärt repertuaariga seinast seina, mille hulgas on alati olnud ka eesti muusikat, mida eesti muusikas seekordsest kavast esile tooksite. Ütleme, kui ma ütlesin, et on Galina Grigorjeva esiettekanne ja huvitav kontsert on meil pori kirikus 25. juulil. See kava koosneb ainult eesti muusikast terrigeerivad Neeme Järvi, Akadeemia dirigendid ja üks meie mõtte ongi, et kui me kutsume noored dirigendid Pärnusse, kui nad tutvuvad meie linnaga, meie riigiga, kui nad lähevad välja, räägivad neist väljamist informatsiooni, siis samal ajal nad ka viivad kaasa Eesti muusikat ja me tahame anda nende repertuaar eesti muusikat, et nad hakkaksid seda esitama. Kuuleme seal Villem Reimani dramaatilist süüti, kuuleme Urmas Sisaski flöödikontserti täpsemalt klassikalist sümfooniat. Need on kõik eesti sümfoonilise kammermuusika pärlid. Neid mängitakse vähe. Neeme Järvi sel aastal püüdnud kas me ei saanud neid lugusid mängida, kas me neid lugusid kaua panna? Ja sel aastal tahtsime teha ühe kava puhtalt eesti muusikast. Se kontsert Tori kirikus 25. juulil on pühendatud Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale ja meie sooviks on olnud see, et eesti muusikat terrigeeriksid välismaa dirigendid. Välismaa noored dirigendid, need dirigendid, kellel on ees veel tulevik ja kes nii viiksid Eesti muusikat Eestist välja, viiksid seda maailma ja tutvustaksid ka meie muusikat maailmas räägivad meie riigist meie linnast, kuna ta Pärnus käinud. Millised orkestrid mängivad Secord festivalil? Festivalil esineb sel aastal kolm orkestrit. Traditsiooniline Peterburi festivaliorkester, mis koosneb Peterburi kahe suure akadeemilise sümfooniaorkestri parimatest keelpillimängijatest ja mis juba aastaid tegutseb regulaarse kammerorkestriga. Nemad on jälle meie põhiorkester, kuid samas teist korda tuleb esinema Läti rahvuslik sümfooniaorkester. Dirigeerib siis Paavo värvi ja uudsena, no meie festivalil üle-eestiline noorte sümfooniaorkester on palju positiivset vastukaja tulnud viimastel aastatel selle orkestritegevusest ja Neeme Järvi ootab huviga kohtumisele parte orkestriga ja festivalil algab selle noorteorkestriga, mida dirigeerib Neeme Järvi. Esitusele tuleb Eugen Kapi Kalevipoja süüt millega me tähistame Eugen Kapi sajandat juubelit. Ja lõpetuseks tahaksin öelda, et et see on tõeline juubelifestival. Aga lisaks on missi jäänsada Eugen kapsada Anton Veebern 125, Putšiini 150, trump 175. Klassikaraadiost saab kuulata festivali ava- ja lõppkontserti ja veel mõnda. Ka eeloleval suvel toimub augustikuus Tallinna Pirita kloostri müüride vahel Birgitta festival, mis on võitnud juba meie publiku poolehoiu ja huvi. Palusin stuudiosse festivali produtsendi ja pressiesindaja Heili Vaus tamme, mida on oodata Birgitta festivalilt 2008. Oleme võtnud endale ülesandeks laiendada muusikateatrižanrite näitamist eesti publikule. See on iseenesest keeruline ülesanne, nõuab julgust, riski, aga siiski me leiame, et see on Eesti muusikamaastikul oluline. Sest kahtlemata me näeme siin oma teatrite esituses huvitavaid lavastusi, häid teoseid ja ka tuuakse teistele ooperit päevadele, festivalide kenasid lugusid, aga sellist laia ampluaad, mis näitaks seda, mis muusikamaailmas selles vallas toimub ei ole keegi teine endale võtnud sellist ülesannet. Ja kui me nüüd oleme kokku pannud kava nii-öelda äärmustest nurkadest siis uuteks täiesti uuteks žanriteks on maailmakuulsa viiuldaja Gidon kreemeri elul põhinev lavastus, suur õudusena nägu, kino ja komöödia, see on nii-öelda ühe muusikutee tõusust langustest valukohtadest kokku pandud lavastus, milles esineb koomikute väga heade muusikut. Paar iludesmanni, Joe, nendel on kammerlik etendusi, millega nad käivad üle kogu maailma, sest see on niivõrd ainulaadne, mida nad teevad. Nad näitavad nimelt seda, mis võib juhtuda laval muusikaga. No kahtlemata see ongi nagu muusika õudusunenägu toodud lavale, et mis temaga võib juhtuda ja kuidas siis sellest nagu üle saada, kuidas jääda iseendaks? Kahtlemata väga inimlik. Kui inimene suudab naerda oma ebaõnnestumiste üle, siis on ta sellest üle ja sellist haruldast žanrit nagu muusikaline nali ei ole lihtne teha. Aga kahtlemata on see juba Viini klassikast alates kui muusikamaailmas ringelnud. Suhteliselt harva on seda esitatud, aga nüüd on Eesti publikul võimalus vaadata, mida te siis muusikateatri laval endast kujutab. Teeme ise, tuleb ja osaleb selles etenduses, mis on ka omaette haruldane ja suursündmus. Teiseks uueks žanriks on flamenko teatri Hispaania tri Mihkel Anhel etendus Don Juani teemadel. Dolphaani peaks ütlema juba siis hispaaniapäraselt, sest selle Hispaania aadliku traagiline elusaatus ja seigad läbitud flamenco prisma kaudu peaks olema midagi väga omast. Midagi sellist, mida me erinevates ooperikontekstides mitte ei leia. Nüüd traditsiooniline samatest, aga siiski polaarsetes žanritest Moskva Novaja Opera esituses tuleb meil seekord pelganto ooper, tonitseti marjast Joart äärmiselt traditsiooniline lavastus, millel keskendutakse äärmiselt heale vokaalile. Niisiis suure teatri juhtiv solist Jelena sellenskaja, kes on oodatud nii metropoliit Tõnis kui kõventkaartonis ja pidevalt ka nendel lavadel üles astub, tema on Elizabeth esimese rollis. Teiseks Novaja Opera lavastuseks on Leonka valla pajatasid maskanni talupoja autalupojad. Aus, muide, on sant Tuzza rollis jällegi võimalus kuulata sellenskajad, mis teeb sellest ooperiõhtust minu meelest kõige täiuslikuma variandi, sest pajatsite lavastus on väga põnev oma käsitluselt on toodud tegevus tänapäeva seebiooperifilmi võtteplatsile ja nagu teada, sünnib tõesti sellistes olukordades väga palju ekstreemset näitleja ja nad lähevad justkui sellesse oma rolli sisse, milles nad ka elus enam välja ei saa ja paljude armumised paljudegagi süüdi, et tõesti on pärilt nendelt pikkadelt koosolemise filmiperioodidel. Nii et siin on täiesti alus ja sugugi mitte vägivaldne see ooperi libreto kaasajastamine peaks ütlema, et see on tõeliselt veristlikooperni siis tõelähedane. Et see, mida me laval näeme, on väga ehe väga elus. Kui tihtipeale armastust ja surma saab laval kujutada ainult tinglikult kuidagi kunstlikuks ja isegi võib-olla kohmakaks, siis need stseenid siin soome lavastaja kari heiskase kontseptsioonis on tõesti väga kaasaelamist pakuvad väga heas mõttes naturaalsed tegelik ballett, meie eelmise aasta publiku lemmik Moskvast tuleb nüüd lausa šedöövrid ja nii et meil festival algab kaheksandal Tšaikovski luikede järvega. Niisiis esimese suure Vene balletiga ja järgmiseks õhtuks on planeeritud idama teema Šehele saade ja polopätside tantsud, mis näitab Ida-kahest erinevast rakursist. Esimene niisiis 1001 öö muinasjuttu haaremi, seltskonna traagilise lõpuga lugu ja teine parv baarne Ida vallutus hetkelt saabunud mäejuhi laagris veedetud öö, aga see lugu lõppeb hästi, nihet on ootamatusi jällegi kaunis tantsukeel ühendatud siis orientaalse teemaga, mis ka omaette huvitav pakkuv kurss. Kuna Peegita festivalil on põhimõtteks saanud näidata alati ka ühte 20. sajandi ooperit nii-öelda kammerooperit, mis võib-olla muidu ei jõua tavaliselt publiku ette, siis seekord on meil valitud Britteni kruvipööre selleks teoseks tšehhi lavastaja Hirschi Neqvazil Euroopas väga tunnustatud nimi. Ja seab uuesti oma lavastuse nüüd juba ka meie kloostri lavale. Kui öelda, et lavakujunduse põhikomponendiks on tohutu hulk õhupall siis juba on aimu, et on tegemist tõeliselt avangard lavastusega ja kuna süžee on filosoofiline, inimhinge hämarates tagamaades otsiv, on ka lavastaja vahendid keerulised, aga huvitavat jälgida. Birgitta festival sai seekord Tallinnat tunnusfestivali tiitli. Abilinnapea Kaia Jäppinen Tallinna linna omavalitsuse nimel andis selle tiitli meile ja rõhutas, et oma sünnihetkest peale on Birgitta festival olnud Tallinna ja ka üldse Eesti kultuuripildis eredaks oluliseks sündmuseks. Ja see võetud ülesanne laiendada tuua Eesti publiku ette muusikat Katri erinevaid tahke väärib pealinna tunnusfestivali nimel. Birgitta festival toimub kaheksandast seitsmeteistkümnenda augustini. Klassikaraadio vahendab festivalilt Verdi reekviemi. Augustikuus pakub Nargenfestival nii sügavat mõtisklemist kui ka džässmuusikat. Teatavasti möödub septembris Oliver Mess Jeani sünnist 100 aastat teilgi augusti alguses. Kontserdid, mis siiani. Aga me suundume ja looduse erinevates valdkondades ühtepidi linnu ja loomariiki, alustame ja lõpetame selle kuu just lindude ja loomadega. Keskel käime kuu peal. Et päris alguses on jah, plaanis teha messeani lindude kataloogist mitte vaid kontserdi, vaid et see oleks niisugune väikene teatri etendus, kus pianistide sekundeerib ka visuaalne pool. Kuna mäss jään on olnud väga punktuaalselt täpne kõikide linnuliikide kirjeldamisel helimaailmas siis rikastame veidi publiku aistinguid, pakkudes neile erinevaid neid maismaid linnuliike visuaalsel kujul, kusjuures nad ei ole noh, mitte ainult konstanteeringud, vaid et see, see pilt ka elab ja selle eest hoolitseb Ville hüvenen, kellega me oleme viimasel ajal palju koostööd teinud. Tema oli ka see, kes tegi Eesti vabariigi aastapäeva kontserdil videoinstallatsioonid. Nii et koostöös Ville hüverniga, Peep Lassmann kolmel õhtul lindude kataloogi täis ette kanda. Esimene osa on teisel augustil, teine osa viiendal augustil ja kolmas osa üheksandal augustil. Viimasel kontserdil pidid saarele tulema ka klaveriõpetajad üle maailma. Tallinnas pidi olema suur klaverimängija sümpoosion. Et sedapuhku tähistame me siiani sajandat juubelit Nassar Naissoo päevad naissaarel. No ja see on niisugune sõnademäng ja Naissaare nime peal väike paralleel, aga sisuline ühendus võiks olla see, et ütleme, kui me oleme selle oma rahvamuusik erinevates seadetes toonud teatrisse ja läbi Tormise erinevate tsüklite teinud oma teatrimuusikat siis džäss muusikas on naissool Uno Naissaar olnud väga eeskujulik pioneeriroll, ta on teinud Eesti rahvamuusika ja džässitunnetuse peal väga huvitavaid eksperimente ja noh, tema oli see, kes tegi seda Eestis. Ja me mõtlesime, võiks olla niisugune päevade hulk, kui juba niisugune Naissoo ja Naissaar hästi kokku sobivad, et siis võiks seal saarel kuulata muude maade Uno Naissoo tüüpi rahvamuusika töötlusi erinevates tunnetuste seriatest, folkloori idest. Ja nii kutsusin sinna Londoni kvarteti soe Rahman, on pianist, üks maailma üks huvitavamaid naispianist kes džässimaailmas on lummanud paljusid maid ja rändab praegu mööda Ameerikat. Tema tuleb oma kvartetiga, esitab rokk niisuguse idatunnetusega džässmuusikat. See on väga omapärane džäss, mida tema esituses saad kogeda. Teine vähemtunnetus on siis trio yks Rootsist, Uppsalast. Nemad on see džässgrupp, kes nagu arendab edasi seda Johansoni liini, kes on ka Rootsi folkloori džässiühendusel hästi palju teinud ja siis Tõnu Naissoo kvartett, keda ma kuulsin paar kuud tagasi Tartus õigemini peale tema kontserte, mul tekkis idee neid kutsuda naissaarele. Ja see kvartett on küll üks väga, väga tore muusikute ühendus, nii et ka Tõnu tuleb, esitab seal oma isa loomingust väga huvitavaid seadeid ja need on just Tõnu seadet ja need on väga uues kuues, et inimesed, kes pole Tõnu kvartetti kuulnud, siis ma arvan, naissaarel selles akustikas peaks väga hea kõlapildiga tulema. Augustis esitate taas Haydni ooperit elu kuu peal, seekord Viinistu kunstimuuseumis. Kas lavastuslikult on ka väikesi muutusi seal? No kui te kujutate ette kahte erinevat saali, üks on draamateatrilava ja teine Viinistu katlamaja, siis ei saa seal sama lavastust teha ja kuna katlamaja pakub meile iseenesest juba kahekorruselist lava, siis selge see, et kuutegevust saab kõik toimuma teisel korrusel. Aga meie, sest ta on sama, Andrus Vaarik ja ka esinejate koosseis on sama, mõlemal koosseisul on võimalik esineda nii, et seal on mõne rolli peale on kaks esinemist, et kaks etendust tuleb ühe koosseisuga, kaks teise koosseisuga. Aga väike põhjus, mille pärast ma seda veeskorda teen, on see, et kunagi sai Voldemar Kuslap teha ainult ühe etenduse sellest elu kuu peal ja see suur töö sai talle ära tehtud ja ma mõtlesin, et temal on niivõrd hästi sobisse roll, et seda oleks patt mitte teist korda teha ja, ja mõtlesime, et soojendamisele üles ta, ta on väga helge ja kaunis muusika või ma arvan, et inimesed lustivad seda, et see valik, mille pärast viinistus nii üle ühe aasta Hayden tuleb, see tundub vist tulenevalt proovidest erinevas ooperiliteratuuris liikuda need üle ühe aasta, ma tahaks nagu Aidenit seal teha ja iga järgmine aasta vahepeal tuua mingi suurem tõsisema ooperi, järgmine aasta planeerime Bergiv otsekit. Nii et väga-väga erinevad meil mitte välja toodud ooperite ettekanded tulevad seal ja Nargen festivali lõpetate hoopiski Tallinna loomaaias ja see, et Tallinna loomaaias saab festivali lõpp-punkti, on seotud lihtsalt selle niisuguse kauni teose tõttu, mida ma kuulsin plaadilt, siis on loomade reeglina Gottfried von ainemi teosena. Kui lugesin seda teksti, siis see tundus, et meie elus oleks ja muusikaelus oleks kena seda kuulata, seda teksti lasin selle tõlkida ära ja see on väga ilusas tõlkes Kirke Kangro poolt. Nüüd ka tõlgitud ja koorid laulavad eesti keeles ja solistid loevad ja laulavad samamoodi eesti keeles. Ja kuna meil on viimasel ajal meie ümbruses meie kõrvalt paljud loomad lahkunud, nimelt loomaaias, suri jääkaru Franz ja üks karu sattus just peaministri autole, et kuskil tee peal ja siis massiliselt suri. No ja kõike neid siis ma vaatasin, et loomade reekviemi oleks võib-olla loomaaias kõige õigem koht selle ettekandmiseks. Siis tellisin Roose Timostainerilt, libreto kirjutas sellele teosele Maarja Kangro ja selle pealkiri muneja. Kas sa näe, kriminaalse kohtuprotsessi niisugune väikene ülevaade, aga ma pole seda nooti kätte saanud, et mul sellest teosest veidi raske rääkida ja alustame kontserti Joosep Hayden sümfoonia karu, mille pühendame siis jääkarule France ja teine on siis Steineri muneja kook ja kohvi taine, meid, loomade reekviem, iga lõpetaja, festivali ja selle kontserdi solistid on Annely Peebo Rainer Vilu koorideks Ellerheinramm, Nargen Opera koor ja ERSO. Nargen festivali lõppkontserti saab kuulata klassikaraadios. Sülgaja festivale toimub lisaks naissaarele ka muudele saartel, näiteks Muhu saarel Juu jääb Hiiumaal kammermuusika päevad ja ka Saaremaal Kuressaare kammermuusika päevad. Haapsalust saavad kokku viiulimängijad Võrus vaskpillimängijad ja Tallinnas organistid. Väga populaarsed ooperipäevad, mis toimuvad juulikuus nii Pärnus kui Saaremaal. Priit Kuusk informeerib meedia ka Rapla kirikumuusika festivalist. Raplafestival tuleb tänavu 16. ja algab 20. juulil Rapla Maarja-Magdaleena kirikust 20 päevaga vahemikus 16 kontserti neljas maakonnas 12. kirikus. Taas tulevad esinema rahvusmeeskoor Ellerhein, Orthodox, Singers'i Tallinn barokk, elavat klassikut, aga ka Raivo Tafenau bänd. Solistina on esmakordselt festivalil Tõnis Mägi koos Teeaa Paluoja noortekooriga Raivo Tafenau ansamblilauljana, Sergio pastos, Raivo ja Eda Peäske tuur tuleb prantsuse muusikaga inglise vanamuusikaga klavessiin istid Irene Lill, Marju Riisikamp ja sopran Marika Paabo. Raivo Järvi kommenteerib ning Viinis õppivate noorte tuua Mari-Liis Uibo viiul, Diana Moraronki, Darr eesti omade kõrval tulemas nii Soome, Läti, Rumeenia, Brasiilia ja Tšiili muusikuid. Rõõmustavalt palju kõlab tänavu eesti muusikat vääriliselt meie riigi juubeliaastale. Ellerheinakavas Tiia-Ester Loitme juhatusel koguni üheksa eesti helilooja. Pärt Tormis, Kreek, Aavik, Ernesaks, Vetik, Esper, Ehala, Kadri Hunt. Eesti rahvusmeeskoor tähistab kauges vahastu kirikus Gustav Ernesaks suurt mälestusaastat laulutaadi enda populaarsete lugude kõrval ka Tobiase, Artur Kapi, Türn puu ja Tobina laule ja Tubina laule juhatavad Kuno areng ja Olev Oja. Festivali avab Raplas ja Türil ühisprojektina Eesti kontserdiga kava muusika seitsmeteistkümnenda sajandi Liivimaa hansalinnades. Ja siin on harukordselt esindatud Johann Valentin meeder koguni seitsmeteosega solistidena Kädi plaas, Kaia Urb, Uku Joller mängijad Hortus musicus Est ja Tallinn barokist läti barokkviiuldaja lasma Meldere juhtimisel. Võluv noorte tuua Mari-Liis Uibo ja Diana Moraru teeb kaasa Ellerheina, aga ka Orthodox Singers'i kontsertidel. Viimastes Velisel, Kullamaal ja kärus on kaastegev ka Liina Saari. Tõnis Mägi kava kannab pealkirja looja, hoia maarjamaad. Festivali tuleb lõpetama Vox Clamantis, kus solistiks kontratenor ka Bo Chan, orelil Andres Uibo, Jaan-Eik Tulve juhatad ja see sünnib üheksandal augustil Rapla kirikus. Ja nii eel tasub meelde tuletada, et Suure-Jaanis kestab heliloojatele pidele pühendatud muusikafestival, mis lõpeb suure jaanitulega festivalist. Pikemalt oli juttu meie eelmises helikajas Hedvig Lätti vahendusel kuuleme aga nüüd infot Järvamaal ja Saaremaal toimuvatest pööripäeva kontsert kedest, vanamuusikat viljelev skoole, ansambel Tartust koos Agnetha, Christian seniga rootsist annavad sellel laupäeval ja pühapäeval ühiskontserte Saaremaal ja Järvamaal. Milline on kontserdikava ja kus täpsemalt esinetakse, sellest räägib ansambli liige Helena, oleksin kontserdid, on siis pööripäeva kontserdid, plaanis on keskaja muusika ehk siis täpsemalt itaalia muusika 13.-st kuni 15.-st sajandist peamiselt peamiselt mõtlen sellepärast et siin on põimitud ka paar laulu siitsamast põhjamaalt, ehk siis Rootsist üks rootsi vaimulik rahvalaul, mis on Eestist Noarootsist üles kirjutatud, aga põhiliselt on siis jah, Itaalia muusika on instrumentaalmuusikat ja on ka laulu. Kuna see kontsert on nii-öelda kahasse, on instrumentaalmuusikaansambel ja laulja siis kõlavadki, laulud ja instrumentaalpalad vaheldumisi ja kontserdi lõpetab ka üks ühine muusikapala esinejatest ka natukene. Agnetha Christensen on laia profiiliga laulja, tal on väga huvitav hääl, ta on laulnud palju vanamuusikat, aga samas on ta laulnud ka ooperilavadel, ka tänapäevast džässmuusikat. Tema häälekasutus on, on väga nüansirikas. Huvitav, mis on vanamuusika esitamiseks just vajalik, sellepärast et vanamuusikas need nüansid annavad just edasi selle muusikalise, et enamasti kui ta laulab üksinda, siis ta saadab seda ka sellisel väiksel kandlel, mis on selline eesti seitsmekeelse kandlelaadne pill ja, ja see kiriku akustikas on väga kandev, läheb elama justkui uuesti selliste suurte võlvide vahel, sellepärast olemegi valinud nende kontserdite jaoks ka kirikud just kirikut, mis on ehitatud või tegutsevad sellel ajal, kui see muusika ka on ka loodide kirja pandud, nii et kõlavadki siis vaheldumisi laulude instrumentaallood, instrumentaalansambel koosneb kolmest liikmest, seal kõlab keskajaflööt ja gooti Hars ja siis kellamäng, seal tulevad ettekandele sellised pikemad instrumentaalpalad, üks väheseid käsikirju, kus on säilinud üldse instrumentaalmuusikat, keskajast on itaalia käsikiri nii-öelda itaalia käsikiri pärit aastast 1400 kõlavadki, siis sealt sellised pikad mõtisklevad mediteerivad instrumentaallood. Lisaks kõlavad veel kahe flöödi Harsiga koonilised lood käsikirjast koodeks Rossi ja samas ka mõned Marsi soololood. Selline on see repertuaari valik just kõrvutada Itaalia vokaalmuusikat. Instrumentaalmuusikat ja ansamblisse kuuluvad rahu langsepa Lilian Langsepp ja Helena oleksid. Laupäevane kontsert on Järva-Madise kirikus ja pühapäevane kontsert on Saaremaal Karja kirikus õhtul kell kaheksa. Et täna on hooaja viimane uudistesaade, me juubeliaastaga kestab, alustagem Eesti muusikutest maailma lavadel ja vaadake imena koorde suvesse ka pisut kaugemale ette. Homme esietendub Hesseni televisioonis Saksamaal tunniajaline portreefilm frankfurdi raadio orkestri peadirigendist Paavo Järvist pealkirja all dirigent ALS muusiker Paavo Järvi. Filmi autoriks Järvisid varemgi filminud Manfred Seiko. TV-s tuleb kuu lõpul ka filmi kordusetendus. Frankfurti orkestriga ei Paavo äsja selja taha Hiina Jaapani reis ning neli kontserti veel kodulinnas Tolli filharmoonias ja vallpurgi lossis. Täna dirigeerib tagaorkestrite Pariid Lowry muusikafestivalil Pariisis siis veel juuni lõpul Frankfurdi orkestriga, Mahleri kavad kaks kontserti Rain kau festivalil. Ja 10. juulil juhatab Paavo Järvi taas Peterburis Maria teatri orkestrit Valgete Ööde festivalil. Kavas Sibeliuse sümfooniad number kuus, seitse ja kaks. Juulis jõuab ta veel verbie festivalil Šveitsis. Seal solistideks Raadu luupu, Anna Chang ja Liisabadia šviili ning ois trahvifestivalile Pärnus. Olari Eltsi juhatab homme lutserni kuulses kongressi ja kontserdikeskuses lutserni sümfooniaorkestri kava enne reisi Jaapanisse 14. juulini, kus toimub 10 kontserti. Nüüd lutsernist Tšaikovski viiulikontserdi, solistiks Arabella Stein Pacher Jaapani reisil Ramsi esimene ja Beethoveni seitsmes sümfoonia. Viimane on ka homme lutsernist Jaapanis, solistiks Nikolai tokarev riigija šopääni teises klaverikontserdis. Elts juhatab tänavu ka balti merefestivalil Stockholmis seekord jälle Läti rahvusliku sümfooniaorkestri ees. Dirigent Vello Pähn sai äsja 50 vastaseks ja jõudis enne juubelit taas juhatada Pariisi rahvusooperis tervet rida balletietendusi. See on kolmevaatuseline lühiballettide kava balanssini Lely temperamenti, hindeniti muusikal katkendit Clazonovi muusikaga Raimond Rudolf Norrejevi lavastuses ning artefakt süüt põhiliselt Bachi muusikat kal William saiti koreograafiaga. Seda programmi on Vello Pähn varem Pariisis juhatanud. Nüüd oli tal sellega tihedas graafikus kokku 18 etendust. Mihkel Kütt juhatab Paavo Järvi orkestrit preemenisse on Deutsche kammerfilharmoonia vabaõhukava Meremäe leedumis põhjamaine Svendsen kriig Sibeliuse kaadeniilsen praegune orkestri ees kuue kontserdiga Roger Norrington. Kristjan Järvi teeb sel suvel kaks debüüti. Breken riisi suvefestivalil USA-s Colorados juhatab sealses River Vooki keskuses National Reporteri ookestrat havas päästaim. Seejärel tuleb debüüt BBC promenaadi festivalil Londoni Albert hoolis. Ta juhatab BBC Walesi rahvusorkestrit uue muusika kavas, kus Maicel torki tšellokontsert, hallad, Sangiga Bernsteini, kolm meditatsiooni missast Adamsi Chermendaances, Ellingtoni Harlem. Just USAst veel üks värske põnev uudis. Noor pianist Hando Nahkurites õpib Bostoni New England kond söövad Toris on taas väänukalaiburni konkursside linnas Texases Fort ÕSis, kus sel suvel kui konkursi toimu pianistide festival ja suveakadeemia. Akadeemik jah, see on tänavu kutsutud umbes 30 noort klaverikunstnikku ning nädal tagasi toimus neile konkurss, et selgitada välja parim, kes saab tulla festivalile esinema oma valitud kontserdiga koos sümfooniaorkestriga. Lahkur võttis konkursist osa ning tulisele võitjaks. Ta saab Me esineda festivalil koos orkestriga mängides ländrit hoolis pronopuansseeri dirigeerimisel friends listi esimest klaverikontserti. Seal Hando nahkuri, Ameerika õpingute aja kaalukam debüüt Ameerika orkestriga. Andres Uibo esineb pärast soolokontserti rahvas ja Suure-Jaani festivali järel 26. juunil hoolandi orelifestivali sundis kaastegevat Mari-Liis Uibo viiulil ja Heikenetlid kitarril koguni kuus Eesti teostan kavas Arvo Pärdi triivium orelile, tema peegel peeglis viiuli oreliseades ning Address kitarri oreliseades. Andres Uibo enda Uus Jeruusalemm kitarrile oreliga Bachi Spiegel viiulile oreliga koraalimeditatsioonid, lisaks seal Bach. 28. juunil esinetakse Uppsala toomkirikus singid Pärdi ja Uibo palad, aga ka Ester Mägi kadents ja teema ning Artur Kapi aaria viiulile ja orelile nendesse nii teine sõna Sibeliuse intrada. Edasi mängib Uibo Brüsseli katedraalis Pariisi jumala laima katedraalis Monaco katedraalis ja kolmes paigas Itaalias. Londonis õppinud metsosopran Monika-Evelin Liiv esineb taas paakeri noorteprogrammis 30. juunil Londoni Kuningliku ooperi kammerlaule tallinn päris stuudios koos austanc Sinfooniaga. Ta laulab defalia balletimuusika, Ellamorbruhow sooloosi. Bass Ain Anger on Viini riigiooperis hõivatud praegu Verdi Don Carlose prantsuskeelses lavastuses, mille on teinud Peter Conwitzny. Nimiosas laulab Ramon rõigas ja Anger laulab Petraan TPI dirigeerimisel Philip teise osas 19. 24. ja 28. juunil. Eesti filharmoonia kammerkoor on peaosaline eile ja homme saksa raadio filharmooniasaar prükkeni Kaiser Slytherini orkestri hooaja lõpetamisel Altenbergis ja saar Britteni kongresse alles dirigeerib Christoph popen mõlemal õhtul Schuberti missa number kuus Altenbergis Pärdide dium Sarbrücenis Jörg Viidmani missa orkestrile. Koori edasine muusika suvi on küll väga muljetavaldav. Saadari festival Horvaatias Seltenhani festival, kus Arvo Pärt, Cyrillus Kreek, Urmas Sisaski, Veljo Tormis kavas siis Salzburgi, Edinburgh festivalid ja BBC proms. Edinburghi festivalilgi harukordne Eesti kava ika Paul Hillier juhatusel. Selter festivalil kõlab hiljeriga sama uhke kava Veljo Tormise laulu Silla Jaani lauludega raamituna kreek pärl Sibeliuse ja Sisask vahel, mida kevadel mitmel pool esitati. Kuna Veljo Tormis on festivali helilooja, siis laulab teda enne seitsmendal juulil ka ETV tütarlastekoor Aarne Saluveri käe all. Samas ka Arvo Pärt. Sündmuse pealkiri on Eesti ja Veljo Tormis. Tšiltenhani festival on oma 70 üritusega tänavugi väga esinduslik. Festivali juht on kutsunud Tormise publiku ka kontserdieelsesse vestlusse. Arvo Pärdilt, keda filharmoonia kammerkoor laulab, tsenter lähemis 10. juulil. Vaheldumisi väga vana muusikaga on oodata veel üht uut hobust. Passa kalja, uus versioon ühele ja kahele viiulile, vibrafonile ja keelpilliorkestrile. Esiettekande teeb 30. juunil Riias Kremerata Baltica solistideks Gidon Kremer ja Alina Ibragimov. 13. juulil dirigeerib Monte Carlo filharmoonia orkestrit printsi palees Neeme Järvi, Ravelli Rahmaninovi Stravinski kavas tuleb solistiks Boriss Berezovski. Tuleva neljapäev laval laulab tormis staablinis Rahvusgaleriis juba teist korda sel kuul. Iiri rahvuslik kammerkoor Kaspars Putnins on võtnud oma kavasse tornikell minu külas kolm osa Läti Purdoon lauludest. Erkki-Sven Tüüri ettekande teist nii palju, et Ta sümfoonia number viis tuleb juulis esiettekandele ka Riias. Läti rahvuslik sümfooniaorkester mängib seda Andris Vaismelise juhatusel ning ta kuulsal festivalil Šveitsis. Esitab kame ratas Šveits samuti juulist Tüüri konfessiooni rajaja jäljed ning insulade serta. Ja veel mujalt Brüsselist. Kuninganna Elizabethi konkursil lauljatele võitis Ungari tenor sabols Prikner. Teine oli prantsuse metsa Isabeldrovee ja kolmas Poolamets opernadeta kraabias. Laureaatide kontserdid toimuvad daami ooperi orkestri saatel 25. ja 26. juunil Antartanis ja klientis. Seal esinevad ka ülejäänud finalistid Gruusiast, Valgevenest ja Poolast. Ameerika sopran René Fleming, kes äsja vääris Polar Music Price'i, on olnud triumfi reaalselt menukas Viini riigiooperis Richard Straussi kapritsius. Noore Philips Jordaania dirigeerimisel seitsmendal juunil esietendus just täna on viimane sel hooajal. Lavastuse tegi Marko Artur Omarelli. Tänaseks uudised kõik vaid meenutus, kui uhkelt taas maailmas meid esindamas Eesti muusikud ja mis veel neil suvel ees ootamas. Heligaja. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk ja Hedvig Lätt. Saate seadsid kokku operaator Helle baasia. Toimetaja Kersti Inno. Heligaja on klassikaraadio eetris taas alates 23.-st augustist. Muusikaelu sündmusi vahendama aga hommikuprogrammi ja järjehoidja intervjuudes. Et jaanipäeva ja võidupüha ning kaunisti muusikaelamustest tulvil suve teile kõigile sülgaja.