Üks Eestit korduvalt külastanud välismaalane on süüdistanud eestlasi sõjakuritegudes nõudnud Eesti kodanike vastutusele võtmist, süüdimõistmist ja karistamist. Nende süü olevat tõendatud NKVD uurimismaterjalides. Eestis ei ole raske leida inimesi, kes on omal nahal kogenud tõendite hankimise menetlust Nõukogude uurimisorganites. Nüüd võib neid kohata repressiooniohvrite arstiabikeskuses, kus seda teemat arendab doktor Heino noor algavas saates välja pekstud tunnistused. Ja nii ta on. Ma võin seda kinnitada kõigi nende andmete põhjal, mis on pärit minu enda vangipõlvest, kes ma olin psühholoogiliselt töödeldud, mind on küll minu uurimise ajal ma olen endine poliitvang, stalinismi, poliitvang ja onutega surmalaagris ja olnud ka ülekuulamisel siis minu minule ei ole väga palju saanud füüsilist peksu ega sedalaadi piinamist Sedalaadi töötluse mõjustusvahendeid, nagu neid nimetati finiitseks ka paljude teiste, aga kõige rohkem muidugi psühholoogilise mõjustamise või ülekuulamisvõi piinamise, psühholoogilise piinamise võtteid. Näiteks seisnes selles, et mind pandi 10-ks päevaks surmamõistetute kambrisse Sverdlovski sisevanglas kust hommikuti nagu laulus koidu eel õieti lohistati välja karjuvaid vange ja kus oli üldse kuulda sageli vahel ka grammofoniplaadilt, aga vahel ka ilmselt lavastatud niukseid piinamise karjeid ja vot need olid psühholoogilisi piinu seotud. Peale selle on mul omaenda kogemus ka veel. Vangilaagris töötasin ma peale kolme aastast vasekaevanduses kuni 700 meetrit maa all töötamise tööd olen töötanud ligi viis aastat laagriarstina laagri arsti rollis. See sai võimalikuks seetõttu, et mul oli toimikuseks sanitari struktorite kursustel õpetamises, trahv ka. Ja siis ma sattusin vigastusega sinna niinimetatud santsiastisena laagri niisugusesse, noh, improviseeritud haiglasse, kes oli vasekaevanduse juures. Seal minust sai tohter, kuna mulle vabakäigu ja siis ka teised arstid ka seal olnud ka ikka või tee koosseisus töötanud arstid vangla ja laagriarstid tõid mulle meditsiiniõpikud ja kirjandust ja minust saigi sel kombel nagu muuseas mitmeski teisest Eestimaamehest sai laagri laagriaastaste lasti rollide arsti ülesandes isegi nii kaugele, et mul oli Anti mulle pärast isiklik konvoi. Mitte küll minust ei saanud kunagi vabakäigu vange, see ei olnud selle paragrahv 58 järelenähtudega võimalik, aga nii ma küll. Ja seetõttu ma arvan, et Holland mul on õigust ja põhjust ja võimalust tõepoolest rääkida sellest, mil moel ja miks toimusid niisugused ülekuulamised ja mil moel üldse see see süüdistus siis nagu nagu konstrueeriti ja koostati mille tagajärjeks olid siis massilised süüdimõistmisel mitmesuguste kuritegude eest Nõukogude riigivastaste kuritegude eest. Olete näinud süsteemi kulisside tagant, kulisside tagalahes, omal nahal ja tagant vaadates ja ka lõppeks ka ikkagi arstina neid nähes praegugi nende tagajärgi nähes. Ja need hinnates. Üks esimesi aga võib olla ka päris esimene, kes julges sellest raadiosaates rääkida. Oli mees Siberi eesti külast kunagi tõsimeelne, kommunistlik noor ja kolhoosi esimees Karl Bello. Tema mälestusi võis kuulda samas saatesarjas pea päevapealt 15 aastat tagasi oktoobris 1987. Olgu ühe ajakoordinaadi lisatud, et solfiniitseni Gulagi arhipelaagist sai eestikeelsena lugejale kättesaadavaks 1990. Nojaa, saabuskis see kurikuulus päev meil on ment, siis kutsuti välja, aga sealq kutsutakse niimoodi välja, et et see ukse seda nimetatakse vene keeles jokk auk. Tõstab selle pleki eest ära ja küsib tähe peale. Nabucco põe. No siis peavad kõik, kes kelle perekonnanimed algavad, p-tähega peavad ütlema nimi, perekonnanimi, eesnimi ja siis nii kaua ta kuule, kuule, kui ta kuuleb õiget nime, maitsesin Bello Karn, Taneli poeg vägagi, kes jäi veidigi siis mind üles ja seal on kambrit jälgivad töötajad, väikesed kambrid, noor võrdlemise, noor minuvanune, tähendab see juurdleja vaid kuidas neid nimetada. Ülekuulaja pani mind istuma, pakkus isegi mulle suitsu ja ma ütlesin, mina ei suitseta ja istub laua peal ja kirjutas, ta kirjutas, ma ei tea, üks poolteist tundi kirjutas, ma ise, mõtlesin, mis asja ta kirjutab, mitte midagi ei küsinud idast. No tal on kõik teada, kes ma olen ja ja kirjutab, kirjutas kõik valmis, siis tõusis üles, andis mulle sellega kätteritest, lugege läbi ja kirjutage alla. Täpselt nagu ma ütlesin, varemed tuhatšovski protsessil olid küsimused ja vastused ja nii oli minu süüdistuse aktil ka kirjutavad küsimused ja vastused juba kõik valmis kirjutatud. Ja nagu mina oleks ise vastanud, saad aru. Kuna ta minu käest üldse pole küsinudki ja kuidas ma saan ütelda, et ma olen suure kulaku poeg, esimene küsimus. Ma ehmusin ära Mis küsimused seal veel olid? Teine küsimus oli siis niimoodi, et et keda te värbasid kontrrevolutsiooni, organisatsiooni, oma venna, noorema ja maisi, siis mõtlesin, et kas tõesti Aleksander on arreteeritud Rudolf, küll siis oli kirjutatud, et täites esimehe kohuseid kolhoosis viisil seafarmi haigused, summa katk, katk ja ja lelle detu, hukkus terve kari jäi ainult 10 pead. Teil sead kõik elus kõige, polegi seda haigust meil kunagi olnud. Ja 15 loomakarilooma olen ratistitanud, selle löögikarvad ühtetaks. Need olid siis kõige raskemad kolm, neli süüdistada, ülejäänud olid need väiksemad, et mis, missuguse ülesandeid ma jagasin, kes sind Tarbas ja kes mind värbas. Ja nende värbas, tähendab olen vastanud ning värbas sellesse konstruktsiooni organisatsiooni pikalt august. Jah, kes oli päev enne mind arreteeritud? Ja seal oli veel niimoodi kirjutatud, et ma hulka aega ei nõustunud astuda sellesse organisatsiooni, kuid pikapeale ikkagi nõustusin oli niimoodi kirjutanud. Oligi kõik, ma lugesin kaks korda läbi, mul jäi pääse algusest kuni lõpuni. Tuleb sisse, nii kergelt käib mööda kambrit sisestas omale kohale. Siis tal oli raske, ma tean, et tal oli rask. Kuidas neid maraagaaenn, kui mõni võib-olla kirjutab väga kergelt alla, aga mõne vastu tuleb kasutusele võtta füüsilist jõudu ja nii edasi, aga pole nii kerget füüsilist jõudu kasutada ilmsüüta inimese vastu. Et tegemist on ikka tugevamisega ja nooria, tugevam. Ja siis ütleb patissali. Kas kirjutasid alla mats, et kuidas te võite niimoodi küsida mu käest, et siin on puhas vale algusest kuni lõpuni. Siin pole ühtegi rida õiget. Ta naeratas. Ja me teame, et sa milleski süüdi ei ole. Teame aga see materjal, mis on teile esitatud alla kirjutades te peate alla kirjutama. Et esitada valitsusele missugusele valitsus, sõlmiladia ja ja teooriate alles noor, te hoidke oma tervist. Niikuinii me sunnime teid alla kirjutama. Ei kirjuta alla, ma ei saagi, ma mõtlesin, kui mind ma kirjutan, selle süüdistad mind lastakse kohe maha niiskuses süüdistuse eest. Siis läks ta väljas, uurija majailiks. Tuleb kohe sisse ja sõdur ka puurkülje peal. Relvaga istus jälle laua taha, teine vaatas aknast välja. Eks minutit küll. Lasitskenet, kas te keldrite alla jäi, jäi kirjutada, siis hüppas üles, hakkas kisama, tahtis ennast närvi ajada, muidu ta kuidagimoodi ei saa muidu asja edasi viia. Ta peab füüsilist jõudu kasutama ja siis äkki tuleb oma laua tagant välja, keeras seal pabereid, mis tal oli. Rulli niimoodi isle rulliga, lõi mind loega, see löök ei olnud nii valus ja ei olnud kah ja kirjutad alla, ei kirjuta. Ümber pöördväljasõit. Ma pöörasin ümber nagu ümber keeras, nii saapahoobid mulle vastu tagumikku kõigest jõust, niipalju kui oma haarasin siis kinni, kas ma siis ei tohi kaitsta ennast ahnii, vat seda oligi talle tarvis, et vastu panna ja hakata vastu juurdlejale. Ja löödi nende välja ja siis seal seal oli, tähendab, niisugune koridori teine koridor pandi koridori peal ja vot siis ma sain aru, mis see tähendab Stelke. Ja seina vastu. Üks 25 sentimeetrit ja pead sirgelt seisma, saiti hoiatati härra liigutada sai doi, nägu seina poole nagu seina pool liigutada sa keha ei tohi teise kohta astuda, ei tohiks sisse saata. Seisan tunni, seisin ära, mõtlesin kõik, mis rääkis vana bolševike seal kambris, et tal on vist õige küll jah, et kirjuta alla. Ära lase ennast peksa, hoia oma tervist. Asin jälle, mõtled, kuidas kui ma alla kirjutan, siis ma olen kadunud hing. See kaks mõtted jooksis mu mõtetes ja, ja kuidagi ma ei leia rida teha. Ja ma ei tea, mul kella ei olnud, kas ma olin seal kaks tundi seis juba Kabul, kehaliikmed, nii väsisid kõik ära. Et inimene tahab liigutada lõigutamist, et ma ei tea, kuidas ma nii astusin kõrvale. Sama jumal, kui tulid hoovid tagant. Tulid ka sellest kadeenides teised teksti mind nii ära, et ma kukkusin põrandale ja meelemärkuseta. Nii kõvasti löödi ja siis vileähvardused. Saaks siis aru tähendab midagi? Muidugi seal olid vanad partisanid ja vanad bolševikud, saab vanad revolutsionäärid ja kõik. Ja siis. Ma ei tea, hakkasin nutma, hakkasin nutma, ei tea kusse tulimat sokk niiskale, ta näeb, et ma nutan, mul pisarad jooksevad, nii hirmu, ei tea kust vesi tuli. Ma ise imestan praeguste mainest, kust see tuleb. Ja see juba nägi, et ma olen nii sokiolukorras pani kõik need paberid muudkui Kehrasse oma, kirjutasin alla keerase kirkaid, pisarad langesid selle valeaktile isegi tindiga kirjutatud triaat, mõned läksid laiguliseks. Ja ja ei tea, mis ta veel mulle seal topis ja ma kirjutasin kõik alla. Nüüd taustaks võib-olla nii palju, et see hiiglaslik niisugune tunnistuste väljapressimise ja väljapeksmises sõna tõsises mõttes ka kaudses mõttes psühholoogilise töötluse psühholoogilise Väljapeksmise meetodite algasid juba 37.-st aastast ja selle taustaks tuleb veel öelda, et 40. aastal kehtestati Eestis võid, lubas tollel ajal siis juba Nõukogude Liidu, mille koosseisu me olime, olime võetud, kuulutatud ja annekteeritud ja okupeeritud. Aga meie, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi palvel lubas NSV Liidu ülemnõukogu presiidium kehtestada meil Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi kaasa arvatud ka selle kurikuulsaks saanud paragrahvi 58., aga mis käsitles niinimetatud kontrrevolutsioonilisi riiklikke kuritegusid kõigi oma 14 punktiga 78 alates siis kodumaa reetmises niinimetatud lõpetades. Teadaolevast riigivastasusest mitte teada andmises ka terrorist niinimetatud terrorist, kaasa arvatud ka kuulumisest Nõukogude liidu vastasesse siis või nõukogudevastasesse kontrrevolutsioonilise organisatsiooni agitatsioon ja nii edasi, nii edasi kõigi nende 14 punktiga oleks viiks pikale, need kõik tsiteerides oleks omaette analüüsi ja saate. Võib-olla küsimus, muuseas seda analüüse siiamaani ka õiguslikust seisukohast pole kahjuks. Aga igatahes selle musta kasti avamine, mis kõik toimus tol ajal Eestis 50 aastat kestnud nõukoguliku terrori töötluse ajupesu hirmutamise ja nende võtete avamine on siiamaani veel väga suures osas mustas kastis ja, ja ka siiani ei ole veel tegelikult veel mitte analüüsitud ja hinnatud seda mida on neli aastat kestnud Saka saksa okupatsiooni vältel väga põhjalikult uuritud, hinnatud ja analüüsitud ja ka paika pandud. Nii et tundub, et seda kõike oleks väga vaja teha. Lubage siinjuures kasutada veel võimalust nüüd selle tausta, selle tunnistuste, selle iseenda nõukogudevastaseks kuulutamise ja ka võib-olla teisi oletatavaid väidetavaid mõttekaaslasi või mõtte, sõna või teokaaslasi väljaandmise või reetmise põhjuseks sai. Niisiis peale selle niinimetatud kriminaalkoodeksi või Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi kehtis veel tol ajal ka vene ei saa seda nimetada, õigus mõistmiseks isegi mitte kohtumõistmiseks võitu, et kohtupidamine sageli muuseas ilma kohtuta surmamõistmiseks massiliseks surumiseks see ju tegelikult toimis juba juba Venemaal. Või siis niinimetatud nõukogude liidus kehtis juba või toimus juba pikk juba algusest peale seitsmeteistkümnest aastast 20.-st. Kõik need organid vahetasid oma nimetasid ka GPU, NKVD, Emmbeedeeemmgeevee, KGB ja nii edasi, vot need olid need niinimetatud revolutsiooni rüütlid segistid või nagu nad iseennast nimetasid, eriti uurijad. Me oleme inimhingede insenerid, kes, kes kõik üksipulgi seda tehnoloogiat, seda kõike teavad ja selle kõige üheks niisuguseks taustdokumendiks või instrumendiks õieti oli siis niinimetatud Võšinski. 37.-te kaheksandate aastate Nõukogude Liidu peaprokurör, muide edasine Nõukogude Liidu esindaja roos ja ka julgeolekunõukogu liige üks viies Nõukogude Liidu riigist et kehtestas või kuulutas välja niisuguse doktriini, mille kohaselt poliitilistes asjades arreteeritava puhul kehtis süüdioleku presumptsioon mitte süütuse presumptsioon. Ja see muidugi kehtis ka kriminaalasjas. Aga muide, kõik see oli kriminaalkoodeks ja kõik need poliitvangid selles asjas süüdistatavad olid ju kõik kriminaliseeritud minul. Ettevaatust minuga, ma olen paberitega kriminaalkurjategija muide. Nii et nii on see trakteering seda NKVD vaatevinklist, seda NKVD vaatevinklist ja muide ka ju homosovjetlikud hullutatud lollitatud nõukogude rahva paljude vaatevinklist olime kas siis Brocklejate fašiste või kriminaalkurjategijad ohtlik element, see oli isegi paragrahv vabal ajal, kes sotsianna past nine, eleven seal kar kodeeritud, nii. No ma ei tahaks kõrvale kalduda neid mälestusi ja kõik on võib-olla liiga palju seal Tull praegu, mul on raske endaga praegu toime tulla, et koonduda, nüüd tähendab süüdioleku resolutsioon, kusjuures süüdistatav pidigi ise tõestama. Ta pole süüdi taga, riistoniverbiootne öeldakse, tõesta ja tõepoolest ta pikapeale hakkasid ise tundma, et sa oledki süüdi. Sa oledki Nõukogude vaenlane ja ega siis me ei olnud nõukogude võimu tulised pooldajad, kes me olime arreteeritud. Nii et, aga ma pidin seda kuidagi tõestama, et ma pole süüdi ja see oli ju võimatu. Nii et see süüdioleku presumptsioon oli üks, teine väga oluline selles Fažinski jurisdoktriinis, mis akendati, mida CK ja NKVD rakendasid oli see peamine süütõend oli süüdistatav enda ülestunnistus süüdistatava endale tunnistus, nagu see kehtis. Ja see tähendas seda, et muid süütõendeid kas oli või ei olnud või olnud vaja, aga kui süüdistatav iseennast tunnistas süüdi ühes Nõukogude-vastases hoiakus või väites mõtlemises või teos siis sellest oli küllalt ja veel üks instrument ja see oli nimelt see, et ega ega siis kohtuotsuse langetamiseks või süüdimõistmiseks ei olnud üldjuhul ja väga sageli tuhandete sadade tuhandete juhtumite puhul üldse vaja mingisugust kohut isegi mitte tribunali, vaid nimetatud erinõupidamise, mitte otsust, vaid määrust. See oli vene keeles postanavliini Sobuvassovicianya. Tähendab, kas seda kohut üldse kuskil oli seda NKVD, seda troika nagu venelased nimetavad 303 isikut seal olema kolleegium esitajate nimekiri allakirjutamiseks allakirjutamiseks seal jah, ja see ta oli kuskil eemal ja kas nad üldse oli see kohtualune või see süüdistatav surmamõistev olnud iialgi näinud mingisugust kohut, vaid see oli kõik tagaselja massiliselt sadade tuhandete ja sadade ja sadade tuhandete niinimetatud asjade puhul, mis võisid ulatuda ka mitmekümne inimeseni ja, ja ilma igasuguste tunnistajate. Peaasi oli süüdistatava enda ülestunnistus ja süüdioleku presumptsioon. Ja nüüd me võib-olla varsti jõuamegi selleni, mis kombel siis need süüdistatavad puhtsüdamlikult ülestunnistused aset leidis. Jätkame Eesti politseiametniku Paul Sammeti mälestustega korrelniki laagrist aastast 1942. Tuli välja, et mind süüdistatakse uuesti. Et ma olevat laagris kuulunud mingisugusesse põrandaalusesse salaorganisatsiooni, mille eesmärk on olnud tekitada laagris ülestõus. Ja siis ahelreaktsioonina järgmistesse laagripunktides edasi minna, igale poole vangid vabastada ja lõppkokkuvõttes sakslaste poole üle minna. Sõjaaeg, see tähendab see, et, et see on surmanuhtlusega karistatav asi. Ja seetõttu on küll vastu, et midagi niisugust ma ei tia, ürts tulnud ja, aga siis visatakse mulle ette, siis skeem ütleb, et kuidas nii vaates paberi peal pühitseda skeemi, näed, siin on rõngad kõikjal, igas rõngas on inimese nimi sees, näed, sinu nimi on siin. Kas ladina või slaavi tähtedega? Ei, see oli slaavi tähtedega. Nii palju ma juba teadsin, oma nime oskasin kirjutada vene keeles. Vii ja, aga huvitav on see, et, et see terve see leht otsis teid rõngaid täis ja kõik Kornelised tuli Ühigolmelisest ühid, kusjuures keegi ei tea mitte kedagi muud, kui ainult 30 lüli teab ainult oma ülemust ja need jäävad jälle oma ülemusi, nii et ühesõnaga Kolspiratsioon, kõrgeklassiline. Ja mina ütlen, et mitte midagi niisugust olnud ei ole iial sellest asjast mina mitte midagi ei tea. Ja siis visatakse mulle ette illuste rahulikult üks masinal kirjutatud ülekuulamisprotokolli ärakiri vene keeles, aga mille vahele ridade vahele oli kirjutatud siis eesti keeles pliiatsiga tõlgi. Ja ma loen selle tõlke pealt, et keegi, kes enne mind ärav toodi sealt esimesena, nii üksikult on andnud seletuste ema on ise rajanud salaorganisatsiooni ja mina olevat ka sellesse kuulunud. No midagi ei ole teha. Mina jään enda juurde kindlaks, et niisugust asja ei ole olnud, vähemalt mina ei tea üldse mitte midagi. Siin aastakümneid kestnud Venemaal siis 70 aastat vähemalt rohkem Eestis vähemalt 50 aastat kestnud sovjetliku vägivalla puhul oli taotleti väga seda, et näiliselt toimus kõik seal kriminaal kurjategijad ja nad pidid ise omasi omaks võtma ja vot selles seisneski see väljapeksmine. Ja nüüd ma kui arst ja ise selle kõik läbi teinud, tahaksin siiski ütelda, et see ei olnud kaugeltki alati mitte füüsiline peks ega, ega väljapeksmine. Ja muidugi oli ka füüsilisi. Me peamegi jaotama seda kõike julma režiimi meetodid, viise, süüdistamise viise. Peame seda ma siiski kõigepealt kehalisi piinanguid, piinamisi selleks võisid olla sisuliseks pilt, näiteks sellest illustreerib niisugune ülesriputamine käsipidi ja all siis ka suguvõsade elektriline alasti kistud või alaste ennast ise sunnitud võtma, suguvõsade mõjustab elektrivooluga võib higistamisega, see oli muuseas mõnede uurijate kõik need vahendid muidugi see oli tema repertuaar, selle inimhingeinsenerirepertuaar, kuidas tema siis midagi seal välja pressida suvatses voioskas ja nimelt võis olla ka siis puhtu eksimine, enamasti peksti jalataldade pihta kus ei pruukinud ja eriti palju jalgega, mis tekkis väga suuri valusid. Rääkimata sõrmede, sahtli vahel piksid pigistamist söömisega, primitiivsemate Kalämmatamine, pealesurumine, kägistamine, lärmatamine, jao pärast hingata andmine ja siis kilda. Kes veel, mis sa tegid võtta omaks, ei võta. Tarbiinlast kambrisse tagasi, need on kõik üsna palju kirjeldatud. Võib-olla mõtled, aga olgu nad siinjuures siiski nimetatud, just need kehalised, kehalised piinamise viisid. Põletamine, suitsuotsa põletamine vastu käte käe rannet. Uurija poolt kaob farmakoloogilisi muidugi vene Vene nisugune piinamiste Arsenal ei olnud nii rafineeritud. Aga viimasel ajal küll, eks ole, kuuekümnendatel aastatel 70, no näiteks akadeemik Sahharov oli ka ju farmakoloogiliselt töödeldud, tähendab teadusviia, selle astmeni, kus ta kõik võis omaks võtta, tal oli üsna üks käik. Tekitada nihukest, vabandage mind vene välsest pohhismilisukest tekitada sellist ükskõiksust, seksuaalne vägivald või motivatsioon, jäsemete piinamine, no üks niisuguseid viise, kus oli siis kombineeritud psüühilised ja füüsilised viisid, oli niinimetatud Captiorca. See vene keel, muuseas, vene sõnastikus, ma otsisin eile Vene sõnastikus, seda sõna ei olegi Segaptiorca üldse on seal väga kitsas pugevik ruum Captiorca, mida võidi ka valmiks panipaigana elada, kasutada, aga näiteks Tallinna patareis ja mujal Venemaa vigases vanglas oli vähemalt näiteks Sverdlovski eri vanglas, kus minul oli võimalus. Ma olen muuseas seitse kuud olnud Slovski eri vanglas, eri eri töötles siseKondriks nimetatud nuutteline firma ja see oli siis üks umbes ühe ruutmeetrise põna põrandapinnaga umbes kolme, kahe kuni kolme meetri kõrgune, niisugune pime ruum, mis oli ka valgustatav kus siis sai ainult seista, istuda ei saanud ja kus võidi anda ventilatsiooniga tõmbetuultega või üldse lõpetada igasugune inspiratsioon, kus igasugune oma loomulike vajaduste õiendamine sai toimuda ainult sinnasamasse põrandasse tsement põrandasse nädalastavaid ära koristada ja seal seal seisid niikaua kui nii kaugesse märku andsid, koputasid uksele tsanit. Oled valmis välja tulema ja seda välja peksavad, tunnistas ülestunnistusest või teiste ülesandmist tegema. Ühesõnaga, et sa oled valmis uurija juurde. Viidama. Järgmine jutustaja Olaf Tamm, Mark oli Eesti kaitselahingute ajal pataljoni ülem, major kure adjutant. Tabati metsavennana detsembrist 1945. Tallinas viidi mind pagari keldrisse ja pandi seisu kappi. Ma ei mäleta enam, kui pikaks ajaks on, ma arvan, võib-olla 10 päeva. Olin raudus, käsi seal, ainult, kui väljakäiku viidi, siis tehti Ühe käe parema käe võeti raud ära seisud, kapp on väga kitsas. Seal magada ei saa peaaegu ainult kükitada. Kaua sa kükitab? Istepinki seal ei ole. Tuli põleb üleval laes väikene vaate auk, kust valvur vaatab iga viie minuti pärast sisse. Mis algasid, ülekuulamised? Ja need need kestsid, et õige kaua taheti teada saada, kus on metsavennad missugune organisatsioon meil on, noh, seda ei olnud, organisatsiooni ei olnud mingisugust. Jaa. Korraldati seda ülekuulamist peksuähvarduste ja meelitustega. See oli, see oli niimoodi öeldud ette, et öeldi, et nad tunnistasid kõik ilusti üles ja rääkige meile kõige ära, et siis me hoolitseme selle eest, et teil saab olema väiksem karistus. Või võib-olla üldse mitte karistus ja uurija seekord mitte enam Uuno Lahtvee üks Petrophy nimeline. See ei pruukinud mitte tema õige nimi olla. Sellest nendele KGB lastel või Emmweedee lastel olid ju varjunimed. Tõlgiks oli üks Tartu vene gümnaasiumi lõpetanud, tüdruk pandi mind istuma ülekuulaja kabinetti käed raudus. Ja see tüdruk istus seal tooli, vastas mul ja liputas seal oma jalgu ja kergitas oma seelikut kõrgemale ja ütles mulle, et ma tunnen teid, tema nimi, Orlova ja et ütles mulle, et ma tunnen teid, te käisite Treffneri gümnaasiumis ja ja mina käisin Vene gümnaasiumis ja mõtlesin seal muidugi nüüd gümnaasiumit on väga lähestikku, et te võiksite mind tänaval näha ja et seda jätma Treffneris käisin seda kuulnud ülekuulamise jooksul. Jaan omad tahaks teile kui tuttavale soovitada, rääkige uurijale kõik ära, te olete veel noormees ja siis ta tõmbas seal seelikud Velladke kõrgemale ja riputas oma jalga. Ja et teil on veel elu ees ja ja kui te räägite uurijale kõik ilusti ära, siis, siis ta hoolitseb selle eest, et teil saab olema väga väike karistus ja see, kui seda nimetada meelitamiseks või ajude pesemiseks muidugi. Aga mina olin juba jõudnud arvamisele sellele arvamisele, puutudes kokku teiste vanglakaaslastega. Arvatavasti mind kui relva SS-ohvitseri lastakse maha. Et ma ei leidnud mingit põhjust enam neile midagi rääkida, mida nemad tahtsid teada ja nii, nii see jäigi kuni kuni lõpuni üldse on mind üle kuulatud minu mälestus isegi 48 korda, aga mitte muidugi iga öö, vaid seal on pikad vahed olnud ja siis on jälle. Ja kohtusse läksime, ma ei mäleta, millal see esimene kohus oli, oli siis kinni, olid võetud ka majori abikaasa, tema õde ja veel teisi inimesi sangastest ja Valgamaalt minust sugulane, lelletütar. Ja nad kõik olid süüdi selles, et nad olid ühtepidi või teistpidi mind varjanud või, või olid teadlikult major kure kohalolekust näiteks tema abikaasa ei olnud läinud, Markur abikaasa ei läinud mitte. Kuskile vene komantantuurija ei andnud oma abikaasat üles ja õde ka mitte oma venda, nii et see oli suur süütegu. Ja nõnda esimene kohus läks aga lõhki. Mina kogu aeg raiusin seda asja, et mina olen sõjaväelane aktiivohvitser, saksa ohvitser. Ja ikka sellesama mõttega, võib-olla viie pannakse sõjavangilaagrisse. Kas te kasutasite oma õiget nime, aga muidugi ja sellesse on mingisuguste. Nad teadsid mu nime täpselt ja nad teadsid isegi, mitu kuldhammas mul suus oli. Jah, ja, ja siis muidugi ma ütlesin, ma olen eestlane. Rahvuselt aga Saksa kodanik, et koos selle ohvitseri litsentsi saamisega anti mulle ka kodakondsus. Ja muidugi võisid, võib-olla nad arvasid ka seda, et et kuna me meie perekond järel asumisega läks 41. aastal Saksamaal, et et võib-olla meil oli ka, aga nad naersid selle peale. Nad ütlesid, et Saksamaa on okupeeritud 99-ks aastaks Ameerika, inglise, prantsuse ja Nõukogude Liidu vägede poolt. Ja Te ei ela nii kaua. Vahepeal öeldi mulle, et teie kui teie ei räägi ja nii te surete Taimõri poolsaarel seal, kus jääkarud käivad viltides. Seal te surete. Ja, ja igasugusi niisugusi alguses kasutati näiteks seda, kas te teate, kus te olete? Ma ütlesin jäävangis, aga missuguse asutuses ma ütlesin, noh, see on see julgeolek või mis teil on. Aga teate, kuidas seda vanasti nimetati kee P Q. Niimoodi niisuguste nõksudega püüti nüüd hirmutada mind või mõjutada ja ja siis ma sain muidugi väga tihti, ma sain peksa nende ülekuulamiste ajal ja see oli vist kunagi veebruaris 46, kui uurija Petrov viis mindi ülesse Pagaris järgmise korra peale. Jakobsoni kabinetti. Iidel Jakobson jah-idel Jakobsoni kabineti, see kabinet oli vangide hulgas väga tuntud koht. Seal püüti murda su vastupanu ja seal oli ohvitseri Sid terve hulk nooremaid ja vanemaid ja nende pehmed nahktugitoolid nende nahktugitoolide vahelt seljatoe või külgtoe ja istme vahelt tõmmati välja nahaga ületõmmatud. Löödi sellega mind ja kui ma ikka midagi rääkinud, siis löödi mind põrandale maha, tõmmati mu käed ülepea ja rulliti ment ühte pärsia vaipa vaiba sisse, aga nii et minu jalad ja tagumik jäivate jäivad vaibast välja. Ja siis nad hakkasid nende nootidega mind lööma. Ja ma alguses mõtlesin, et ma ei karju. Aga kui need löögid tabasid ikka sedasama kohta siis oli ikka nii kohutavalt valus, et ma hakkasin karjuma, aga see karjumine? Ma karjusin selle pika vaiba sisse, summutati muuseas, raadio keerati kõvasti käima ja see toimus öösel, aga et noh, et need karjed mitte tänaval ei kostaks, pandi raadio käima. Ja siis vaati velvet pükste päev ja ma olen kuulnud, et siis sellisel juhul nende nuiadega löömisel ei, nahk ei lähe katki, kui püksid on veega üle valatud. Aga veega üle vaatud pükste peale löömine on palju valusam kui kuivade pükste peale seda ma võin kadele ütelda. Neete tambiti, mu jalad ja tagumik niivõrd läbi, et need olid üleni punased, sinised ja ja paistes, lohistati mind siis sealt, ma ei mäleta enam, kus kaotasin meelemärkuse, lohistati mind sealt siis kambrisse ja järgmisel päeval tuli hommikul sinna nõndanimetatud pagariingel üks naine naisarst ja käskis mul püksid maha lasta, kui ta nägi, mis oli juhtunud. Ta andis mulle kaks nädalate vabaks üle kuulamistest jaanaril lamamise õiguse ka veel. Ja need kaks nädalat mitte ei puudutatud ja siis kutsuti jälle ülekuulamisele ja ja ma ütlesin uurijale, et kui tema hakkas jälle küsima, mõtlesite peksite ju mind. Mina? Mina ei peksnud teid, muidugi ma ei saa seda öelda, et tema peksis. Selles ma ei näinud, kes peksis. Aga peksu oli kohutav. Aga väga olulised olid ju ka psühholoogilised hingelised, niisugused piirangud, mida samuti kasutati väga kestvalt. Nendel vene, nimetame neid niimoodi seal ätlikude või NKVD uurijatel oli aega nemad näiteks sõja tingimustes smash, sealsamas märts, Pyonam olin veel üsna ordu nimi, kõlav nimi antud selleks, et juba ette hirmutada kõiki, kõiki mitte ainult need süüdistada, vaid, vaid ka rahva seas oli see kogu. Et Smerschi käsi õtšenkoveedee käisin, pikk ulatub kõikjale niikuinii pääsu ei ole, juba ette oli niisugune. Kui sa sinna langesid, siis sa võisid kindel olla või pidid kindel olema, et seal niikuinii sind mõistetakse süüdi sind vangi võtmine, vangi langemine tähendasime ette ja pidi tähendama juba siidi õitsemist vees istutud. Aga psühholoogiline, mis on Arsenal? Oli kõigepealt muidugi jah, niisugune lootusetuse väljapääsmatus, see on niisugune saatuslikkuse või saatuselöögi tajumine, et sa niikuinii oled. Katsu, et kuidas seal kuidagi, kui sul õnnestub eluga siit pääseda, siis on isegi hästi. Nii, et see see pilise tähendama. Ja seal see arsenal oli alanduste tekitamine, jõuetustunde tekitamine, magamata ta päevade kaupa ööpäevade kaupa, kas seal Saloscaptiorkas või kambris või ühises suures kambris. Unetus, võimetuse sisendumine. Nii nagu näiteks vangilaagrisse siit, kes Eestist viidi näiteks 14. juulil nendele kohe seal öeldi, et Te olete siia tulnud mitte ellujäämiseks. Niikuinii võiks vastuda privilli Nasmertninašislannas mets, see käis nii vene keeles. Siis edasi teiste piirangute või teiste piirangute pealtnägemine. Sisenemine. Üks niisugune mõte oli, muuseas, kui toimus niinimetatud vastandamine või venepäraselt otsine statkal kahe süüdistatava mõtlesin, et siis üks mõte oli, see ei ole liialdus. Lasti relva ähvardusel peksu ähvardusel või kergema peksu meeritusel üks pandi põlvili, teine tema ette pysti põlvi suu lahti ja see teine süüdistatav, kes pidi tema vastu tunnistama, aga ei tunnistatud, pidi urineerimine kusema sellele teisele oma kaasistutavale suu. Mis tunne tekkis mul siis pidi tekkima sele, kes minule eks ole minuga suhu suhu rineeris, vaata umbes niisugused võtted. Sellepärast see oli igas mõttes vot niisugune niisugune alandamine on, niisugused asjad jätavad võib-olla inimhingejäävaks sügavamalt jäljed, niisugune piiritu alandamine, kui võib-olla mõni mõni mõni muhk või mõni peks mõni sisse löödud hammast millest saab hiljem üle, aga see jätab niisuguse hingetrauma üldse inimsuse suhtes. Mis ei möödu. Ja ma võtan natukene ette praegu, vaat sellepärast need, kes on läbi teinud niisuguse niisuguse põrgu ebainimlikud need kannatavad kõik enam või vähem ja nende lähedased nendest kuulnud ei saad olla terved, ei saagi olla vaimselt terved. Vaat see on see, mida nimetatakse ÜRO konventsioonis. Kahju, mitte niivõrd füüsiline niisugused psühholoogilise asiaatlikuma ütleksin niuksed, piinamise, piinamise mõtted, mis, mis muidugi võisid kesta väga pikalt. Kuna see oli süsteem, siis eesmärk oli laiem, mitte ühe üksiku süü ülestunnistuse saavutamine vaid eesmärk oli mõjutatud hulki ja see oli teada, eesmärk oli mõjutada hulk ja selle tohutu traumast aastakümneid kestnud trauma. Ju traumeerimise tagajärg oli nimelt ma juttude hulka, see ei olnud üldsegi mitte see ümberkasvatamine, nagu selle nende nimi oli selle kunagi ametlik nimel istoraviitilinatruda lage, tähendab töökasvatuslaagrid. See ümberkasvatamine ei olnud oluline, alunen oli mõjustamine, traumeerida hävitamine, hirmuvalitsused püsti hoidmine ja selle varem see asi püsiski. Ja kui enam ei olnud nende kõigi võtetega seda hirmuvalitsust maailmas ülal pidada, siis variseskise see, see kokku, see kurjuse impeerium varises kokku ilma ilma väga suurte muude niisuguste tava mõttes revolutsioonid, et klassikalist ja rääkimata, muidugi sellised, kogu see kogu see Vancond kõik need küüditatud ja ka otseselt vangid olid tohutu tööjõud, tohutu orjatööjõud, mille varal, mille varal seda sotsialismi ja kommunismi demagoogilised niinimetatud veidigi ehitatama. Aeg tõi muutusi ka vaadeldud valdkonnas. 60.-te algul asendas varem rakendatud Vene NFSV kriminaalkoodeksit Eesti NSV kriminaalkoodeks. Kontrrevolutsioonilised kuriteod asendasid riiklike kuritegude peatükiga mõiste, ent jäi samaks. Kai kuuldud hilisematel aastatel enam julmadest piinamistest. Kuid 35000 nime 35000 saatust sisaldav koguteos poliitilised arreteerimised Eestis katab aastaid 1940 kuni 1988. Ja püsima jääb küsimus julgeolekut toimikute usaldusväärsusest.