Kuna lõppeval nädalal on tehtud sageli politseist, laenaksime saate algusloo mai kriki raamatust Eesti poliitiline politsei. Juhtus see 1939. aastal võidupüha tähistamisel Märjamaa alevikus, kus keegi Tallinnast pärit maalripoiss hakanud rahva seast hüüdma halvustavaid märkusi. Et mis see vabadussõda muud oli kui üks kometi mäng. Üks kohalik, ise vabadussõja läbi teinud mees küsis maalripoisilt, kui vana ta oli. Vabadussõja ajal maalripoiss vastased, seitsmeaastane. Seepeale astunud kohalik mees konstaabli juurde ja küsinud, kui suurelt teda karistatakse. Kui ta seda maalripoissi lööd. Kuulnud, et teo eest võib saada seitse päeva aresti läinud vabadussõjast osa võtnud maalripoisi juurde ja löönud teda näkku. Kohtuasja järgnenud mehel jäi arestikamber nägemata. Kas kujutaksime ette selle põlvkonna meeste kohtumist tänaste tegelastega, kes kavandavad Trallitamisi? Aga seda põlvkonda enam ei ole. Kuuleme käesolevas saates Kolme eestiaegse politseiametniku mälestusi ja kõigepealt saab sõna mees, kes tuli politseisse otse vabadussõjast Ants Rästas rääkimise aegu. Üheksakümneaastane. Kuskil ametisse minna ja, ja jäin peatuma politseiameti peale. Vaesin palve Virumaa politseiülemale. Sekretär võttis minu käest selle avalduse vastu ja Läks ülema juuraja kutsutakse mind. Selle ülema kabinetiülem oli härra aaren. Virumaa endine kaitseliidu ülem ja pärastine politseile. Ja istub seal üks rõugearmiline politseimundris härra ja selle härral on minu avaldus käes, küsib minu käest, et kas ise kirjutasite selle avalduse, mõtlesin dise ja A Short, tubli poiss, siis. Kas sa oled nõus tulema jõhvi? Ma võtan sind omale kordnikuks. Aga ma pean ikka vanematele ka ütlema, et ma niisuguse ilusa ametlemale olen saanud ja nojah, mine käi ära ja, ja tule siis kohe tagasi. Tulen raudteejaama ja nii ma sõitsingi jõhvi jõhvis viis mind ühte, suur suur hoone, ma vaatan seal politseinikud reas kolm-neli meest ja ütleb niised. Vanemkordnik jälle, vot ma tõin sulle täienduse. Pange see mees mundrisse. Hakkas mulle otsima siis need riided, püksid olid natuke lühikesed, olid küll, aga ta ütles sellest asjast, me saame üle. Mul on sind keedrid. Aga need ei olnud keeled, aga need olid mingisugused säärekaitsed, nisukesed panises, minul mundris ilusti seal tipp-topp ja lähen sinna kantseleisse. Siis härra Raukas, jaoskonna ülem. Nüüd puhake välja ennast, Källo näitab teile koha, kus te hakkate elama. Vaatame, kus te hakkate söömas käima, siis hakkame pärast rääkima, mis teist üldse edasi saab. Järgmisel päeval tutvusin siis aleviga ja siis kordnikud viiksid mind igale poole, nemad näitasid minule postide asukohti, selle teadlased, mina hakkan ka nendega seal posti peal olema. Aga mind pandi hoopis kantseleisse. Seda vaatas nagu käekiri, käekiri meeldis väga ja ega seal kedagi ei ole, viga ka ei olnud. Pani minu abis. Lokuta oli rajooni ülem, kes korraldas nende Nanseni passi, meeste asju, kodakondsuseta isikute, jah, asja ja need olid venelased, enamus venelased, kõik endised põhja-lääne- armeelased, Azini töötasin seal ja korraga. Kas te ei taha minna Kohtla-Järvele kortnikuks? Et seal on väga tore rajooni ülem? Ainukene viga, mis tal on, et ta võtab napsi, ärge temast eeskuju võtke. Ja läksin siis Kohtla-Järvel, läksin sinna, korralikult, esinesin sutud kordnik. Rahvatants on ilmuti käsutusse. Ahaa. Hea küll, nüüd hakkame vaatama kosmodeid, siis paigutan siin, et ma paigutandid Pavandu kõrtsi. Seal on värskelt remonditud, kaks tuba on seal, jaa. Jaa, võti seal olla. Mõtlesin aluskotiga saan kuidagimoodi koos selle asjas pöördugu minu abikaasa poole, küll tema annab sulle tekipadjad ja aluskotid. Siis läksin toppisin talli juures, seal oli suur tall, oli kaevandushobused. Toppisin, alustati heinateol, viisin seljas Venemaa sinna. Vabandage kõrtsi, natuke maad oli, seadsin ennast seal sisse ja läks edasi. Päeval käisin, tegin kirja töötaval. Politsei kohuseks oli registreerida töölised, kes töölt läksid ja töölt tulid, suur paks raamat oli seal. Ja läks, läks, läks, aeg läks mööda, läks juba paar aastat mööda. Olin kordnik, aga siis tuli mulle rõõmusõnum. Ma olen ülendatud ja töö eest vanemaks kordnikuks. Kas see tähendas palgatõusu palgatõusu ja, ja siis? Jälle vanem kordnikuna, sain selle paelaga peale siia vaguni peale. Läks jälle tükk aega mööda kutsutakse mind jõhvi ja komissar ütleb. Tead rästas, et ma tahan sulle ühe raske ülesande anda. Kas sa pead vastu? Ma teen sinust rajoon, ülema ajutise kohusetäitja HKT. Et kas sa oled sellega nõus võtma seda rasket ülesannet oma peale. Mõtlesin nüüd ära ja Oskar olema, et ma ütlesin, et see on niisugune küsimus, mis mulle esitati, et ma pean selle üle tõsiselt mõtlema ja mina andsin oma nõusoleku. Kohtla-Järve oli tollal väike asula ja seal oli mõnisada mõnisada töölist olija, ainult uut vabrikut ehitati, tähendab sinna õlivabrikut. Siis mulle anti juba abilised. Politseikooli kõrgema klassi Õpilasi anti minu käe alla, siis mul hakkasid kõrvad liikuma. Kõrge ülemus. Tuleb korraldus, Koht likvideeritakse ja teid viiakse üle Narva esimese jaoskonna koosseisu. Siselt komissari kõva komisjon, merssolid, jaoskonnakomisjon ja prefekt oli kard endine paavian. No ja siis viidi mind sinna esimesse jaoskonda jälle kantseleisse. Teine oli rohkem kirjatöökogu aeg ja mul oli, vedas kohe, tähendab nii, et ma seda väliteenistust ei, ei pidanud üldse kordnikumal kumindia Narva viide, siis ma seisin, postis, seisin ma ei tea, kas nädal aega jaanilinnas postikordnik, kas politseil Narvas oli palju tööd? Rahulik oli, see asi? Ei olnud suuri vargusi, ei olnud ja ei olnud tapmisega röömisega vägistamisega, hirmsaid asju ei olnud üldse. Kuigi sõda oli selja taga, jah, jah, aga ei olnud. Ja siis need põhjalane armeenlased olid juba laiali valgunud mööda riiki mis need tegid pahandust ennem. Ja siis oli, oli rahu majas, aga siiski huvitav, juhtumine oli mul Narvas. Mul siis naise meeldiva mulje oli abikaasa vedada ja läksime lihavete ööse kirikusse, nii kui see komme on venelastel. Ja korraga näen üks tagaotsitav varas kirikus, palvetab seal. Ja tead, mul viskas nagu külma vett kohe ülekehad, mis ma nüüd teen, teda otsitakse paganat taga tükk aega juba kriminaalpolitsei jõua, paneb autasu välja, kestada kinni, võtab, lasknud, valevuntsid kasvanud, aga ma tundsin, et siider Foli, kui kindel siid Arv kohe kindel. Läksin ja siis natuke maad abikaasaga sealt edasi ära tähendab seda, et rahvahulgast ukse poole ütlen, et ma pean ühe mehe kinni võtma, tule mulle appi. Äkitselt läksin tagant, võtsin rulli käest kinni ja Družisse Tiber. Lähme kirikus kiriku sees. Aga temagi tüdruktoctoi. Võtsin ilusti ja viisin välja, tähendab ja siis oligi suurel tänaval oli kirid ja seal oligi see postikordnik olija. Aga mul oli vile oli taskus, andsin vilet ja see jooksis kohe sinna. Mul juured, et näed, sain siider kätte, kuradi. Nojah, siis võtsime endal käe alt kinni kahekesi ja viisime ära jaoskonda. Politseile oli relva kasutamise õigus, vajadusel oli küll. Aga seda kasutati tagasihoidlikult, ma ütlen siis, kui enam midagi muud ei aidanud, siis võib-olla kasutati. Kas teil on olnud vajadus relva välja võtta? Ei ole, politseitöö ei ole, ei ole pikkade aastate jooksul jah, aga kumminuia külla kumminuia kumminuiaga on küll tultööd teha. Ja siis Narva siis ma olin ka natukene aega mõned kuud siis kutsub härra prefekt mind oma juure, ütlevad, rästas, et ma lugesin sinu teenistuskäiku. Et sa oled kõva poiss olnud, aga mina saadan sinu nüüd niisugusse kohta, kus sa ei tea aimatagi. Ma saadan su Venemaale. Et ma tean seda ka, et sa vene keelt valdad sõnaga kirjas ja lähed Skarjääkina valda, aga teeks jälle ajutine kohusetäitja. Aga ma saadan su sinna allkonstaablina. Seal ei ele ameti kõrgend jälle ja kolmas pael peale. Seal mina olin üheksa kuud. Aga ennem kui sinna mina läksin, seal oli üks dekrodeeritud rajooni ülem all konstaabliks üks Schibalumaksiin, see kutsub mind oma juured, ikka süda. Et sa tead, et, et seal on puhta kommunistid, et sa oled Skarjäätina valda ja ütleme nii, et kui sa tahad rahva poolehoidu võita, siis tead, ma soovitan. Esimene asi oli, katsu, katsu vana muttidega väga sõber olla. Siis tassivad sulle võid ja kala ja kõiksugu asja. Ja olen sellega väga sõber ja teadmisveel nine tingimata pühapäeva hommiku kirikusse paneks kroonini küünal. Kui sa selle kroonise küünla oled ära panud, siis oled sina tehtud mees. Siis papp, jumal hoolitseb selle eest, et sul kõik oleksid, mis sul vaja on. Vaat mis ütles mulle see vaktsiin hall soliianuks ja nii ma seda asja tegin. Muidugi ma olin luteriusuline ega mina risti ette lüüa, aga võtsin selle suurele kroonile küünal või kõige kõige suurem küünal, kallimad ei olnudki. Aga ma sain 90 krooni kuus ja krooni vana juba ära, tead. Ja abielumees ka veel väljaminek ja, aga siiski ma sain seal kõvat palka, tähendab, ma sain sõidurahad, sain seal päeva raada, sain ja ma mul tulid ligi 200 krooni, tuli kuupalk. Panite kroonise küünlapühaku pildi ette ja, ja panin, aga järgmisel pühapäeval, kui ma läksin, siis ma panin iva 50 kopkari. 50 sendise 50 sellise. Aga ihul rahva poolehoidjale võideldud ja peale seda, kui ma üheksa kuud olin seal ära olnud. Te, kujutage ette, kirikukoor papiga eesotsas tuli mind laevale saatma. Kujutage ette, ja see oligi prefektil otsekohe teada, et vot niisugune austusavaldus tehti sinu mehele. Kuidas Narva-tagune vene elanikkond suhtus iseseisvas Eesti vabariiki tol ajal nad olid venelased. Me olime Venemaast lahku löönud, jah, seda küll, aga ma pean seda teile ütlema. Et lojaalselt. Meie seadus, ainukene asi, mis oli, oli suur viletsus, oli koolilastega nendel ei olnud sissetulekud neutrafanni seal 10 senti päeva puudumise eest või 20 senti ja vot selle koolist puudumise eest ja koolist puudumised. Ja teate, ma ütlen teile nüüd, kui need nõudelõhed tulid seal Ma ei taha ennast kiita, aga tõesti maa mõne, kes ma teadsin, täitsa vaen on, maksin kinni omast taskust, kas oli seal siis mõnikümmend senti. Aga et sellest paberist lahti ainult saada. Aga need Skarjäätina rahvas elasid päris kenasti, sellepärast mehed käisid suuremalt osalt ehitustööl siin suurel maal. Ja siis Osajale püüdis kala. Või seal, mina õppisin sööma praetud noort lutsu. Kas te teate seal Abydiniini? See on nii hea suupiste, et paremat ära otsi enam saite hästi rahvaga läbi, väga hästi, ma olin vallavanema juures, olin korteris, mulle anti seal omaette tuba. No mul oli ju vintpüssi oli toas, mul ei olnud tulnud seda Tuski, et seda võiksid, võidakse ära varastada või, või midagi. Ja siis väga hea läbisaamine oli, peab oskama inimestega läbi saada, see on inimestega läbisaamine on kunst. Ma räägin nüüd seda, kuidas konstaabliks sain. Peale selle, kui ma Narva tulin 31. aastal siis ma olin jälle Aagaadee. Ja ühel ilusal päeval kutsub prefekt mind oma juure vaatab mulle silma ja ütleb, et aitab sellest IKT-st. Ma tahan, et sinust saab konstaabel Mulla agasid huuled värisema, poed ja küll, et mul nüüd haridus on selleks, et ma võiksin olla konstaabel, aga kuidas ma saan sinna? Ülikooliharidusega mehed võetakse politseikooli. Kui mina, see prefekt saatis mind politseikooli siis oli seal oli 40 meest, oli meid. Ja peaaegu pooled olid ülikoolimehed. Algunstaablidest oli peale minu oli veel üks Saaremaa mees kes oli kas tabanud selle Ellami, Kuulsa kommunisti või tulevahetuses temaga. Ta ta maha lasknud ei tea, aga siis kotkaristi valge rist oli, sel mehel, seda nägin, oli rinnas. Ja siis katsed. Nii kui keskkooli lõpetanud poistlejad teadma need asjad kõik. Ja aga siis tuli vana direktor ise eksamineerima. Kadunud mets, üks tore inimene, ta oli kapten, kapten, mets, politseikooli ülem. Ja siis ta elab, viimane küsimus oli, tullakse metsseal on minu juurde, kus ma istusin, mott kargas püsti, tähendab, ja nüüd ma esitan sulle küsimuse. Kui sa selle küsimuse jaatavalt vastad, oled meie mees, kui sa ei vasta, siis asi on kahtlane, siis konkursi alusel. Vaekauss kaalub. Ma annan sulle vastamiseks kolm sekundit aega. Aga küsimust kuula nüüd hoolega. Aga minu mõtted olid ei tea, kus pagal ei olnud selle küsimuse juurde ja tema võtab siis oma taskukella kätte. Aeg varsti hakkab lugema. Ütle mulle nüüd otsekohe välja, kuidas on sinule sugulane? Sinu õemehe, äi üks, kaks, kolm. Ja ma ütlesin ära. Ütelge, teiega ei tule toime. Ma nagu ussist, kargasin püsti, et see on minu, ei saa. Aga seda ma ise ütelda, minu seest keegi ütles. Nii imelik, kui see ei ole. Ja olingi poissi kooli kursant valmis. Kaua politseikooli kursus kestis? Eel see oli midagi kaheksa kuud, sest ma kohale määramise sain Kuueteistkümnendal märtsil 32. aastal Väike-Maarja politseijaoskonda Vao teise rajooni konstaabliks. Peale kooli lõpetamist käisin kodus veel vanemaid vaatamas uue uue mundriga. Ja see imelik asi oli Rakvere turu peal. Täitsa uues mundris, särasin kohad, nagu te ütlesite, kuldnokkmüts. See oli kuldrandiga vormimütsi ja, ja oi-oi-oi-oi läigib, läigib tähendab turu peal tähendab, kadunud vanemad istusid müüsite oma need saadused ja siis kuulen seal kõrval vankri Paldis muttinud ulad. Suur härra lapsele Wonomäe Lässile suud. Eks ta ikka poeegolevist, kiitis. Ja ma panin kurje vahepeal, aga see ei ole ilus ja aga võmm ja kullad, jahu, teold ilusamad, nime ei olnud kuldnoka jälle paha nimi. Ei, ei tulnud mulle rästas on ka kuldnokk. Rästas, laulab, kuldnokk klapib. No ja, ja siis mina asusin siis seal tööle sellel kohal, mina olin 16.-st märtsist 32.-st aastast kuni esimese augustini 40. aastal. Punaarmee sissemarsil juunist 1940 saadeti kaitseliit laiali päevapealt. Peitusemäng Eesti politseiga kestis paar kuud. Uueks sisekaitse ülemaks määratud Haarald Haberman, kellele allutati politseikogu koosseis viimase meheni, kelle tegelik roll oli Eesti politsei likvideerimine oli isegi vaid statist Moskva mängudes. Tema memuaarid reedavad, et komparteiliikmedki ei teadnud saabuvast niinimetatud töörahvarevolutsioonist. Haarald Haabermann tagasi vaatamisi 1988. Lugege sellest, mis hakkab toimuma. 21. juunil ei teadnud ma otseselt midagi. Mulle tundub, et teadjate hulk oli üsna piiratud. Tolle päeva hommikul kella poole kaheksa ajal Brummiti ukse taga tulijaks Andrus Johani. Suur punane rosett rinnas. Sina sindrinahk, veel magad, läheme töölismajja. Kas tõesti pole veel välja kutsutud? Tartu töölismajja jõudes sain sündmuste käiguga kiiresti kurssi, parajasti peeti aru ettevõttete töölisesindajatega. Paul Keerdo oli hädas Peetsi vabriku töölisvanemaga. Räägi sina temaga sõnasta mulle. Peremees pani uksed lukku ega lase kedagi välja, kurtis töölisvanem. Viskasime nalja, et tore lugu küll, üks mees paneb mitu meest luku taha, et kas nad siis ei oska enda asemel peremeest luku taha panna. Rongkäik hakkas liikuma, raekoja platsile juurde tulid politseinikud, küsisid viisakalt, kas me ei vaja nende abi. Tänasime viisakalt ja soovitasime neil eemale hoida. Ent leidub sellest laevast teisigi mälestusi. Tartu kriminaalpolitseiametnik Endel redel oli samuti toibunud tunnistaja. Tartusse riigipööramine kulges selliselt, et Tulti, kes need tegelased olid, öeldi, et ametiühingutest igale pooleasutustesse ja ettevõtluse tööstustesse, et kõik miitingule ja kes miitingule ei lähe. Et meil on võim selja taga ja Tartus peeti miitinguid, meil oli ka komissar, ütles, et lõpetame kõik töö ära ja, ja kõik miitingule kõndisime ka raekoja ette, vaatasime sealt Rüütli tänava nurga pealt, et seda asja päält ja teisel pool selle, mis küüni tänavas oli. Ja selle nurga peal, seal oli siis selles raekoja platsil oli üks veomasin ja seal oli siis need miitingu läbi viia. Need olid kõigest üks vast üks kuus-seitse inimest seal neid, kes tegelast oli. Kas need olid teile tuttavad näod? Ei olnud ma neid kaugelt nägin ma nagu niite, poliitikategelasi neid põranda lõksusid ei tundnud, nii et, et need olid ja täitsa võõrad näod olid ja siis punaarmee tankid ja need seisid sisse Kivisilla juures seal nii söögiturud ja siis selle Raatuse platsi nurga pääl ja Barclay platsi juures olid ka tankid ja siis raatse taga olid tankid. Ja siis peeti kõnesid. Kas kõnemeeste jutt teieni? Siis kostis küll, aga ei ole täpselt meeles, aga nii, et üldsee mulje jäi, et kõik nagu ülistasid seda suurt riigipööret või nõukogude võimu ja kõik rääkisid seda asja, nüüd tuleb see paradiis ja tead, läksid siis töölised veel, et, et kõik rongi käigus miitingule Tähtvere sinna bar. Ja siis sõitsid kaaned vene tanketid sõitsid ees ja taga ja nii mindi sinna. Kas teie jalutasitega ema teel? Ei ma sinna jalutanud olnud, sellepärast et nii nagu kõik kõigest sellest olid nagu nördinud, seal ei olnud midagi. Sellepärast et see oli nagu üldiselt teada, meie juba kui teatati, et Nõukogude väed sisse tulevad siis oli. Nii nagu igalühel teada, nüüd on sisseelamise elul lõpp. 21. olid need miitingut peetud, siis õhtul läksite koju või jäite valvekorda. Ei, me läksime, valve, valve ametnik jäime, iga kord oli üks amet oli või õieti kaks olid valves ja siis teised läksid kõik koju ja see oli midagi. Ja siis hiljem, kui see nõukogude võim nüüd tuli, siis hakati vallandama neid, neid ametnike, need mind vabastati esimesel septembril 40. Et te saite siis juunikuu viimase nädala juuli-augusti veel tööl tööl käia? Tööl käia, see oli nii, et meil oli igalühel tuli kuu jooksul oli komissar jaganud vastavalt meilid osakondadele need paberid kätte ja siis nende vanade paberite põhjal töötasid nüüd lõpetasid ära, kuulasid inimesi üle ja ja siis toimikud, mis olid käes. Tavaliselt oli meil kuu jooksul läks nii umbes igal mehel umbes 100 paberid, 100 toimikud oli, mis tuli siis osa olid need, mis läbikäijad teistest kriminaalpolitsei test oli siia saadetud inimeste ülekuulamiseks ja, ja omad juurdlused, nii et need olid siis lõpetasime neid ja ja siis nii läks nagunii edasi. Hiljem vahetati siis komissar välja ja siis tulid uued komissarid. Kes oli komissar ja kes tuli tema asemele? Meil oli komissariks, oli ennem üks õigusteadlane Aadu tillissa endise nimega tillison oli, see oli komissariks ja abi komistuses oli Johan Adams ka jurist ja siis pärast tuli üks nõukogude Alt määratlik nõimani nimeline ja, ja siis need ube ametnikud, kes olid, need olid ka niisugused, mõned olid nii kahtlase minevikuga üks, kes minu käest toimikut üle, et isa oli endine, mitmekordselt registreeritud taskuvaras jänes käsult, sul. Ja siis üks neist oli üks endine Eesti konstaabel, kes oli ikka politseikooli lõpetanud keskkooli lõpetanud mees kommertsgümnaasiumi Tartus ja ja siis oli maal kuskil olnud konstaabliks ja seal oli siis riigi raha kõrvalt antud konstaablite oli Vannas miski väikese nagu kohtukristalli kohustes kanderahade sisse kasseerimine ja oli kõrvaldan ta selle eest istus kinni ja 40. aastal siis ta sai kohe lahti kui poliitikategelane ja siis oli seepärast ülevõtja üks neist, aga sinna tuli teisi ka, no neid enam neid uusi ei mäleta. Kas sel ajavahemikul, millal Teie veel töötasite, kriminaalpolitseis on siis juuni lõpust kuni esimese septembrini hakkas juba ka inimesi kaduma? Jah, oli kuulda tartust, et kadusid ja kadusid nii kaitseliidu tegelasi, neid hakkas kaduma ja siis teisi ka. Ja siis neid vene rahvusest ärimehi ja neid hakkas kaduma siit Tartust ärimees Kitaijev ja viidi ära ja ei tea miks just venelasi. Need olid vist osa olid, need olid säält revolutsiooni alt siia Eestisse tulnud ja osali need, kes olid Nanseni passi omanikud, siin aga kodakondsuseta kodakondsust ja isik, need vahistati kõik esimeses järjekorras, see läks, nagu see Vene võim siin hakkas, hakati neid kohe ära viima. Tartusse järgi taiefiloli suur koloniaalkauplus oli Rüütli tänava ja siis seal Jakobi tänava nurga peal. See toimus vaikselt ja vaikselt, see oli nii, et keeb, õhusid, vahistas seal ja veeti kõik Tallinnasse keskvangimajja kokku. Need, need mehed ei läinud kriminaalpolitseimaja kaudu, vaid ei, need kadusid, need kadusid ja selle GPU kaudu kohe. Kas siis ilmus ka juba GPU, kohe õieti tuli NKVD vist dollari või NKVD ja kas siis ilmus Tartusse ka juba NKVD juunis-juulis või ega ei mäleta, millal see võis olla? Kuupäeva täpselt ei mäleta, aga Tartus oli selle NKVD ülem. Selle endise Tartu suurkaupmehel Mart Jänes selles majas praeguses Vanemuise tänavas. Afanasjev oli Venemaalt tulnud, see oli Venemaamees, jah, venelane oli. Kas te seda meest oma silmaga olete näinud? Jah, seda oli mul nii juhuslikult oli näha sellepärast et nadolid olite korrali pummeldama Tartus ja siis oli kaduma ja järgmisel päeval ei olnud teda tööle ilmunud ja siis tuli Tartu kriminaalpolitseisse see GPU ülema asetäitja üks polkovnik ja ütles, et nende ülemus on kadunud ja kui üles ei leita, siis kuulutatakse Tartus sõjaseisukorda välja. No ja siis terve see kriminaalpolitsei ametkond, see Dilys oli siis veel komissar ja see organiseeris siis selle Afanasjevi otsimist. Ja kas teiega sellest osavõtjate, jah, no mina võtsin sellest osa ja ja käisime siis seda tema maja vaatamas seal, kus ta elasid, jänes, maja, mingisuguseid sissemurdmisega neid jälgi seal ei leidnud, kõik olid Altkeldrikorrusel, niikaua kui pööningul kõik aknad olid terved, juuksed olid ja, ja midagi seal märke ei olnud. Ja siis hakkasime kõrvalt restoran seedeni seda läbi vaatama. Ja siis ühest toast nii teisel korrusel. Avasin ukse ja vaatasin, et seal oli pikk laud, oli selles kabinetis oli ja ja siis seal olid sissid, igasugused napsupudelid laua peal ja toidukraami ja üks mees nii särgi vahel. Jooksis edasi-tagasi lühikene mees laua taga, vaatas otsima, arvasin kohe, et see on nüüd see ülemus ongi Afanasjev. Nuia panin ukse tagant kinni ja see komissartilisse tuligi parajasti sele GPU ülema ase, täitsa polkovniku ka. Ja siis ütlesin sellele tilis sooled, siin on kabinetis eksinskile tegelane ja siis aga tilis oligi juba näinud kuidagi tutvustatud selle Afanasjevile ja see tegi ukse lahti ja ja ütles siis, mina seltsinud selja tagaaias, ütles sellele asetäitjale, et võtke oma ülemus ja pani ukse kinni ja tulime ära, nii et sellega siis operatsioon lõppes. Punane terrordi aasta viis Venemaa varustele palju Eesti parimast politsei kaadrist. Eelmainitud politseikomissar Aadu tillis soo elupäevad lõppesid juba 1942 stuupino vangilaagris. Korrelniki laagripunktis olnud aga abikomissar Pauls ameti sõnul terve Tallinna kriminaalpolitsei koosseis. Ja siis ühel ilusal päeval Oli vist tuli augusti või septembri, isegi juba enne hommikust tööle minekut rivistasime üles laagri värava juurde. Mõtlesin minna ja tuli üks sõjaväevormis mees. Ja laskis siis läbi tõlgi meile ütelda. Tõlgiks oli meil üks omaaegne russi korvpallimäng ja ja ütles, et teid saadetakse tagasi Eestisse. Ja, ja siis lähete gruppide viisi kõik tegelikult varutusse kõik valeks. Kas te uskusite seda? Mina ei uskunud. Aga uskujaid oli palju. Igatahes see tekitas sellise ovotsiooni, et rahvas oli äärmiselt emotsionaalselt haaratud sellest kaasa ja aga Läks tõesti hõigati välja siis ka nimede järele, kes juba täna esimesed, kes tööl enam ei lähe, ettevõtjalt sõidavad ära. Ja nad sõitsidki ära, kes nende hulgas olid nende hulgas olid väga mitmesugune publik, oli see, seal oli siis siis ütleme nii juhtivaid töötajaid kui, kui ka päris tavalisi põllumehi ja kõiki, nii et ja sõitsin särav ja, ja ühel ilusal päeval tööle metsa tuli ka rong, järeletööd ja, ja viis ka siis selles grupis ka mind kaasa. Ja, ja nüüd kas öelda, et ka Eestisse eestifikovi ikka kõik lähete tagasi Eestisse? Teile ka? Jah, meil ka ütelnud ja, ja need, kes maha jäid, need palusid jälle oma oma omakseid jällegi uuesti tervitada, kui kohale jõuame ja kõik nii edasi. Ja sõitsime umbes üks, mitukümmend kilomeetrit maha. Istusime lahtistele platvormidele siia ja sõidame mööda just. Äsja ehitatud ajutisest laagripunktist ja vaatama, et meie eelmised grupid, mis pidid juba olema nüüd otsaga Eestis on seal ilusti rahulikult ja teevad seal seal seal tööd. See või siis vaikuse majja, sest keegi oskab nüüd seletada, mis edasi saab. Nii, aga neid viidi siis seda laagrijaoskonna keskpunkti nõndanimetatud fabritsme laagrisse. Ja, ja seal toimus siis meie ülekuulamine. Iga päev kuulati üle umbes viis või kuus inimest. Ja selleks viidi siis Need inimesed natukene üks kilomeeter maad eemal, seal oli metsasalus üks kahekorruseline hoone ja ja seal toimus siis nähtavasti oli ta seal mingisugune staap või mis ta oli ja, ja seal olime pikali õues maas, ükshaaval kutsuti ette meid. Ja, ja kui tuli, siis järjekord minul ette minna, siis. Esialgu formaalsed küsimused siis aga noh, nimi, nimi ja, ja isanimi ja, ja niisugused asjad, aga ta kõigis vene keeles ja mina vene keelt õppinud ei olnud. Ja siis niipalju, et ma juba numbrid ühest kuni 10-ni oskasin vene keeles juba rääkida. Ja kuidagi sünniaega siis ei oskanud ütelda 1910, vaid ütlesin, üks üheksa, üks null. Ja ta vaatas ja hakkas minuga rääkima sulaselges eesti keeles. Kirjutas midagi ja viskas paberi üle laua mulle ette, et kirjutage alla. Ma ütlesin, aga mis seal kirjas on, siis see kiri oli näha, et oli vene keeles kirjutatud. Ja luges mulle ette ühe lause, võtan õigeks, et tulen konto revolutsioonilisest tegevusest ja nõukogudevastasest inflatsioonist osavõtt nüüd otsestest ma alla ei kirjuta. Amix pärast, vaid seal, aga ma ei ole mitte midagi niisugust asja korda saatnud. Nii. See vihastas selle peale Võttis kaamera volvol laua peal võttis selle pihku ja plaksutas seda ja vaatas siis ikka kangesti terava pilguga mind, ma sain aru, et nüüd on psühholoogiline töötlemine nähtavasti. Aga kuna porilibesti tunnen, tegin, salv on tühi. Ja tükk aega siis niimoodi. Ja ütles, siis rääkige oma elulugu ära. Alati sellest peale, kui, kui te olete iseseisvalt tööle hakanud. No mis polnud nii väga rääkida, oli siis, aga tema sel ajal nagu ei tulnudki huvist asja vastu, mis ma rääkisin, ma ütlesin, et olen töötanud seal ja seal ja ja, ja kogu aeg oma vasakul käel olid mingisugused pabelsete, hunnitan ja kaustad midagi, otsis sealt vahelt, järsku võtab välja sealt väikesed, niisuguse väikese musta kaantega raamatu ja hakkab seda mehitsema ja. Siis ma sain aru, et ta tema käes olnud minu Eesti vabariigi isikutunnistust, mille ma panin tasku, kui mind ärad Hoodi ainukese isikut tõendava dokumendina. Ja, ja siis lõpuks, kui ta oli läbi lehitsenud selle siis ütleb, et selle peale, et aga selle mõtet õigeks, et olete Eesti sõjaväe, mõtlesin, võtan küll. Millalgi helistas ta vana protokolli lõhki, oli valmis teinud ja kirjutas uue. Ja, ja seal oli siis ainukene lause sees, et vot sellest aastast selle aasta Eesti sõjaväes teeninud kirjutate alla mõtlesin, kirjutan küll. Ja kui siis viskas mulle sülelaua ette ja hoidis esemel käe peal ka, et paberi libiseks ja ja pealegi rahulikult olla ja siis ma küsisin, ma omalt poolt võin ka küsimusi esitada uitul. Ja sellepärast ma küsin, et kas, aga nagu ma aru saan, on siin mingisugune juurdlus käimas ja ühesõnaga, mis osa on minul selles asjas, et mis, kes ma olen siis tunnistaja või või finialune või, või, või mis asjad oioi Ikazineerune, vastati. Ma ütlesin aga, millest minu sünniseisab. Ja siis ta andis sellise sellise seletuse. Nõukogude liidus välja antud seadused ei kehti mitte üksi Nõukogude Liidu territooriumil, vaid nad on välja antud kogu maailma töölisklassi kaitseks. Ja, ja Eesti sõjavägi oli valge sõjavägi, see oli loodud ainult selleks, et Nõukogude liidule kallale tungida. Ja sellega, et mina olen Eesti sõjaväes teeninud, olen mina rippunud sõna-sõnalt nüüd on neid Nõukogude Liidu seadusi eesti osas. Selle peale ma ütlesin talle rahulikult, et kas on üldse mõeldav, et ühe miljoniline rahvas tungib kallale 193 miljoniline sellele rahvale. Ja põhise peaks ka mingil tingimusel aset leidma siis on see see ühemiljonilise rahva otsene enesetapp. Ma vaatasin ta nägu ühel hetkel. See oli viha, kri mass, mis tal näkku tuli. Teda röögatas ainult mulle ühe sõna välja. Ja kuna ma istusin ukse kõrval taburetilt, mis oli raudklambritega pandud põranda külge kinni siis libisesid rahulikult koridori, kus oli valvesõduril c5 tuleb kohe välja testi juure, kes oli juba ülekuulamised lõpetanud. Kas ülekuulaja oli sõjaväeametnik, oli ta vormis, ta oli vormis, kuid Madunnustata. Aga Aucklandi tunnuseid tal peal ei olnud, aga sõjaolukord, mis oli, küll seal oli, see vormipluus oli seljas, oli suveaeg ja, ja rohkem ei tea, ta ei ütelnud kesta on või mitte midagi. Kas tal oli puhas eesti keel, täiesti puhas, eesti keel. Ma hindan, iseta võis olla umbes nihkes 33 34 aastane inimene nii välimuse järele, hiljem ta seda meest ei ole kohanud, ei ole kohanud kunagi, nii et ei tea tema nime ka sellepärast, et ei tohtinud nime küsida. Kuna need, kes olid ülekuulamisel käinud ja olid nime küsinud, olid peksa saanud lihtsalt selle peal. Ja kui me olime siis niimodi gruppide viisi kõik läbi käinud, siis viidi meid uuesti tagasi sinna kus olid ees juba eelmised grupid ja toodi jällegi uus grupp, pealegi ülekuulamisel. Ja kui kõik olid niimoodi läbi käinud sellest ülekuulamise protseduurist, siis ühel ilusal päeval pakiti meid uuesti rongi peale, viidi Corelli kuldse tagasi. Siis nüüd oli siis Eestis käidud, nüüd oli Eestis käidud ilusti, rahulikult ja, ja tegime siis tööd edasi metsalangetamisel kusjuures elule, kas sellisena, et algas suremise aeg?