Te kuulete Vikerraadiost kirjutamata memuaare. Selles saates räägivad mälestusi eesti mehed, kellele teine maailmasõda ei lõppenud kojutulekuga vaid keda viidi sõjavangina kaugele Ta või kaugele põhja ehitama kommunismi sikurid Udris käsutati tapivagunist välja see Keeša linnas Ida-Karjalas. Karjala põlisasukaile olnuks koht sege kui, kui järve ääres. Kuid tolleks ajaks oli sealmail juba venelasi rohkem kui karjalasi valgevenelasi rohkem kui soomlasi. 40 inimest pandi vagunisse ja sõitsime siis. Seegeesa linnani Seegeesas laaditi meid, ma kõigepealt hakkas ülelugemine seal kiirsacise külmetada, selle mul ei olnud sokke, ka kingad olid väikesed ja õudselt külmetasin. Siis viidi meid kolonnist läbi, keeda lemma. Sealane, need kohalikud elanikud pildusid meid kividega ja lumetükkidega öösiti vrakk lääde, fašiste tähendab neetud fašistid. Ja lõpuks saime siis sina oma laagrisse, aga laadal oli selline, ta oli vis nähtavasti ehitatud, alles jääda Borakidel, joonud ahju sees ei olnud uksi ees, ei olnud aknaid ees. Ja esimene töö siis magasime põrandal. Külg külje kõrvale soojem oleks. Ja järgmise päeva osa inimesi aeti juba tööle. Osa inimesi jäi siis teine aknaid, kliendid, lehmalaudadega ahjusid nõndanimetatud PUR suikaid üles panema ja uksi ette panema. Muidugi primitiivsed uksed. Nii seisnes selles, et pidine palke tassima. Suures last ja andma nii, et kanali äärde ja viskamine kanalise, mis läheb, lähevad paberikombinaadi puru sisse. See oli kaunis raske töö. Ei olnud ju enam eriti söönud ka ja ja kaks meest võtsid esialgu Leosa, tõstsid õla peale ja kaks mees pärast teise otsa ja niimoodi me siis lasime, tead, pikad palgid, pikad pargid ja igasuguseid oli nelja-viie-kuue meetrised ja niimoodi kuude tassitud. Tassisime vett ja tähendab, seal oli kanal, mis läks tähendab sinna paberikombinaadi purusesse. Need palgid sattusid sinna purutisse, kus purustati paberimassi tootmiseks. Kuidas üks tööpäev välja nägi, laagris, ütleme hommikust alates nii. Hunnikus alades. Süüa ei olnud mitte midagi, sellepärast et hommikul sellepärast, et toit anti õhtul 300 grammi leiba ja ja üks poliidid supilöri. Nii et hommikul läksid tühja kõhuga tööle. Kõigepealt algas tööpäev, sellega ained aeti väravasse, kust tehti loendus. Sööki ei olnudki ette nähtud, hommikul ei olnud mingisuguseid. Kõik see toit oli 300 grammi leiba ja pool liitrit suppi. Oli loendus, oli loendus. Kui jõudsime siis selle laaduse läbi teha, siis hakkasime marssima oma töökoha poole kaugele. No see oli umbes poolteist või kaks kilomeetrit, niikuinii ei võtnud palju aega, see võtab palju aega, siis hakkad palgitassimine jälle nii. Niimoodi see töö loomulikult koormas väga ära, kui pikk tööpäev oli? Tööpäev oli ikka nii, et pimedas igatahes tulime tagasi juba, kui tagasi tulite. Laagris oli arvatavasti jälle loendus. Kõigepealt oli jah, loendus seal praga, kui andmeid kokku koguneti sealjuures töökohal, see oli siis teine teine raadio seal. Ja siis, kui jõudsime väravasse juurde, siis oli kolmas loidust, kolmas loendus ja saatis ja, ja kõige hullem oli see, et kunagi nendel ei klappinud. Mitu korda loeti üle, see võttis väga palju aega, olid neil mõned nimekirjad ka, loeti nime järgi öelda Räis naati käituda, käidi, käidi mööda rivi, tähendab Jaloodi arvu, tähendab nimekirja ei olnud mingisugust ja niimoodi, no siis jõudsime, ütleme tagasi läksime oma Barakidesse siis ootasime, millal saame selle oma 300 leiba ja selle supi kätte, kasse toodi baraki ja seal köögi juures toodi, tähendab, ühe nõuga tähendab, ja siis see jagati seal barakis välja. Ja leiva jagamine käis niimoodi, tähendab, et jagaja oli, oli, oli seljaga, tähendab inimese poole hüüdis nimesid ja, ja siis pani käe samaaegselt sellele leivakannika peale kõik tahtsid, saadan seda nurka tagasi nagu suure paistis olematut pätsi otsa ja niimoodi. Nonii, saime selle ilusti ära söödud ja sellest muidugi kõht täis ei saanud. Osa inimesi tahtsid ennast petta täis kõhuga sellel mool, et valasid tegelikult leivapudi ja valasin vett juurde ja hakkasid seda sööma. Et kõhu täistunne oleks. See muidugi tekitas hiljem paistetust, nad läksid paiste ja huvitav oli märgata suuremat tugevad mehed pidanud nii kaua vastu, kui need kõhnad ja väikesed pead. Samuti olid vastuvõtlikud haigustele sakslased rohkem kui eestlased. Ühesõnaga, mida rohkem seda tööl sai käidud, seda nõrgemaks jäime, jagasid haigused levima, hakkas tekkima kõhutüüfus, verine kõhutõbi, kollatõbi, isegi kanapimedus. Niimoodi. Ja nimed jäid nari peale. Ei jõudnud enam üleski tõusta kuid siis tehti niimoodi, et poolakad Nendel andiga jääb pikad kaikad kätte ja need peaksid need haiged ja jõuetud sealt narilt välja. Värava juurde saaks ta tööle saada, osa kukkus maha siis, kui läksime tööle ja sinna nad jäidki. Tagasi tulles. Ja siis seal siis veel lisatööd, see oli veel lisatöö ja ja siis minul oli ka õnn või õnnetus paar korda neid tassida ja siis ma nägin, kuhu need pandi, kõigepealt. Nad kisti paljaks, kõik riided seljast maha ja visati, nad voldivad külmunud laibad veale, visati vee pealt ühte palak barakki ja ma nägin oma silmaga, et need emad olnud juba üsna suured ja kõrged ja siis nendel neid jäi juba nii palju, et juhtkond siis otsustas, et neid maha matta. Ja siis lubati nendele, kes on vabatahtlikult lähevad neid matma koolides jälle seda suppi. Nii et ma läksin ka kaks korda, aga pärast ma tundsin, et sõidad ära. Ühesõnaga, me laadisime neid kolks ja kolks viskas vere peale need need kangeks külmunud laibad ja viisi me ise olime hobu sees, viisime laagri taha ja seal kästi meelehaud kaevata. Muidugi maa oli külmunud, jõudu kangegi võivad tõsta ja kraapisin selle lume ära ja võib-olla natuke seda mulda. Pealt ära nii palju kui jõudsime, matsime nad sinna lume alla ja ette öeldes, kevadel, kui hakkas lumi sulama, siis sealtpoolt, kui tuul oli, tuli hirmsat laibalehka. Nii et sõrmaid oli siis laagri taga lume all. Nonii enne kui järgmine jutustest sõjavangi jõuab kommunismiehitustandrile avame korraks ene ja loeme, et nõukogude korra ajal on Karjalas ehitatud palju ning rajatud uusi linnu nagu Belomorsk korsk, segeesa. Ja ja venelast alguses rääkis sõbralikult sõda, Pedja, lähete koju ja jutul lõpp, eks ole, hea koju viidud meid, midagi, meid vigi sinna. Karjala-Soome ja Medvedjev, korsk niisugune kohtun kargumegi, seal löödi metsa tööle ja sealt sellesse sõjavangid seal muide Eestis valjuli, aga oli ka sakesi, aga mina ei öelnud juba siis ma hakkasin, et sakslane. Ma mõtlesin, et ma võib-olla kuidagi pinge, ehk saavad sakslast ennem lahti kui eestlased. Esimese sakslasena. Sest dokumendi mingeid ei olnud mul võimalik seal niimoodi mängida, kus ma tahtsin perfektne ja kuna nemad Yasse, nemad sõidavad, ikka vahel ei võta. Ja oli niisugune juhus olles seal kargu mäe vangilaagris, meie käisime metsatööl ja meid valvasid vene naised. Relvastatud valve oli ja langetasin metsa, aga rongid juba käisid. Sõitsid Leningradi veerand sealt põhjast on seal hanges vist kui ma ei eksi, kus raudtee tuleb? Urmas, vabas ja Murmanski, vot nii rongid käisid seal. Me olime, mets oli sealsamas raudtee ääres ja sageli vaatasime, no näed, läheb eželoni söega, eks ole, ja ja aga midagi ei osanud mõelda, üks päev tööl olles. Veneid karjub siias, sudis ehiti ja viskas püssi mulle ma mõtlesin, et mis nüüd lahti ja ma sain aru, avatsin jaapani vint ja vene padrun tuli sinna sisse löönud, aga ei saa edasi ega tagasi, see on üpris lähedane, see kurat kaliiber seal juuksekarva vahe, eks ole, jah. Neil lasen, arvutasid, sa lased, kui sul on jaapani vintsi vene padrunid, olen seal täiest jõust vastu kuradi tüve muidugi läinud selle kuuli rauda, eks ole. Lasin paugu välja ja rääkisin siis sakslastele ja kõigile, kes olid, et ega nad meid lasta ei saa tama jama ajama panna, siis tuleb natuke ette valmistada. Siis paar päeva kogusime natukene leiba, eks ole, ja ja siis passi segamise ajal noh, umbes mis need rongid tulla, seal käis regulaarselt, et kaubarongid käisid ja vot ma ei mäleta, kas kolm või neli päeva hiljem otsin, paneme ajama ja rong tuli aegamööda lõka-lõka seest, raudtee oli alles ikka veel taastatud ja sõitis tasakesi, jooksis massiliselt sinna rongi peale mehi. Vot stovistrile ju, mida sa lased, eks ole hea, hüppasin peale ja mina hüppasin peale. Ja me sõitsime soli Sõe ešelon. Me sõitsime kusagile Leningradi alla välja, ma ei tea, mis koht see oli, igatahes nälg oli suur ja, ja juba tükk aega sõitnud ja ma otsustasin minna seal peatas ešelon, õhtul oli, et ma käin kusagil, hangin pärast seal leiva midagi süüa saada ja läksin siis jaama. Mitmete pagunirodu talt ronisin läbi ja sain, tulin perrooni, leia, vaatan, kurat, istub naine, venelanna oli niisugune paberikoti leivad sees. Ma kardan sigu siia selle koti peale, kohe. Ei mõelnud enam midagi. See pani karjuva muidugi Carool, eks ole. Must täitsa saksa mundris räbalas, eks ole, hea nagu neeger. Jaa, söetolmune seal. Ja ma sain sealt paar pätsi ja ronisin, pani jooksu. Ma jäin kurat. Printsi pidi ühe kuradi aasalt vaguni all kinni, et nad said mu kätte. Ei tõmmanud puruks, oli siis kirjades kindel joig kerede, aga siis nad alguses andsidki reblassid, hakkas naerma, kui nad vaatasid mind ja pakkusid mulle ikka mahorka, küsis, mis rahvusest ma mõtlesin teie sitaga masi, spinhollenderma hollandlane. Et seda ikka ei oska haiga tõlkidega tuua. Ma võin teid lollitada küll, eks ole, tuliseid mitmesuguseid juudid ja ja püüdsid muga rääkida makeup rahulikult õlgu, rääkisin inglise keelt vastu neile, nii palju, kui ma oskasin, eks ole, ja ja et ma ei saa midagi aru. Ja niimoodi mind hoiti seal. Niisugune komandör oli muide mis selle koha nimi sensitiivne paganas Soome poolt tulles mammet rebanime, hoiti seal mind kinni tükk aega ja, ja ei olnudki väga viga. Ja siis lõpuks tüütas ära, mõtlesin, et ma olen ikkagi ütlesin, et ma olen eestlane, haudsel. Mõtlesin, et ega seda tõlki ka ei ole, aga kõik üle minema Eestist sinna. See oli minu suur viga. Et ma üldse tegin. Ja siis läkski lahti, siis anti kohtu kätte. Tribunal mõistis 10 aastat ärajooksmise eest, eks ole, ma ei tea, kas teil on siis näidatud päevad, kirjutad alla ja näidata kahe käe sõrmed jajaa, et ja laskis siis või see mis seal käis, eks ole. Mässasin nahvusele löödi kartseri ja sellega oli kuusk oli toimunud, eks ole. Ja siis sõnnid 10 aastat ja siis, aga ma sain siiski lahti ennem. Ma ei saanud olla, sest vana Stalin suri ja see on eesti tuli ära ja siis ma sain lahti ja ma sain ikkagi Saksamaale minna uuesti sakslast siis paraja koha peal ja see ikkagi ära minna siis ei olnud enam sipelgas, ei olnud enam mu niimoodi, hoopis teine Berg oli mu nimi ja väga levinud ja sedaviisi, miks ma seal ütlesin, jääb väga hästi meelde. Aga oma eesnime maitse küll alles leo ja, ja mul oli, mul oli, kui ma olin neid muide eestlase nimel, ma ei olnud ka mitte sipelgad ja siis oli mõni pärnpuu. Ja sest ma julgenud ikkagi öelda. Ma kartsin, kui saavad omaksed kätte, et need kukuvad siin pinnimisel, aga nad niikuinii läksid Siberisse. Kui hakata järele mõtlema, tuleb vahel meelde sellest asju. Siin käisid minul, Ameerika on niisugune asutus, kes otsib taga kaduma läinud ameeriklasi ja vangilaagris kohtusime meiega muid ameeriklasi. Mina kohtasin kahte kohe täitsa ajastud on oma töö teinud, ei oska nime enam hülgas, need, võisid olla lendurid. Teate, mis huvitav saatus oli? Ameerika kommunistide arvates ei olnud hehe, need olid sarnased, nii mitte. Tulid Ameerikast, noorsõduritena, okupatsioonivägedesse Berliini ja seal hulkudes ringide tsoonis, nad rabati kinni ja tihti neist spioonid. Kaks aastat olid, olid meelaks, aga küll oli meie laagris üks, üks araablane, kes oli suur kommunist, jala tuli mekas, töö siiani nõukogude liidus ei pidulema, teine paradiis. Muidugi ta sai 20 aastat, mis sai sunnitööd. Ja siis ma kohtasin ühte sõnast hindut ka meie ühest küljest vangilaagris, ühe ratsapoeg oli ta veel piss kusagil Inglismaal ja hiljem tuli sõjaaeg oli selles vastupanuliikumisest, mis oli, mida kandi korraldas ja ka tema oli kommunistlike vaadetega, siis tuli Venemaale ja õppima ja õppima ja sinna pandi kinni hoopis need sõnast mehi, ma olen küll kond aia, siis kohtasin küll ühte väga huvitav rooli. Nüüd tuleb mul hästi meelde. See oli üks sarnane Eesti piirivalvur, kes langes 39-l aastal Peipsi järv 38 Peipsi järvel. Vangi võeti venelaste poolt ja mina ei tea, ei oska demodaal imelikult seda seletada, meel kogunesime, õhtuti laulsime ja ükskord tuleb meie juurde üks mees ja istub sinna meie juurde, vildid jalas ja puhtalt riides ja ja kuulab ja lauge veel. No tuli välja, et eestlane. Aga me ei teadnud, et nõks eestlane veel laagris ja siis me küsisime, kust mees oled tootja paha on juba 38.-st aastast siin ja siis rääkis, kuidas ta seal järvel kinni võeti ja ta tihti ka spiooniks ja talle oli mõistetud 10 aastat, see oli juba läbi. Pikendati uuesti, nii et ta istus ja mina ei tea, mis sai. Kas ta jäi ellu või, või kuud. Ei, ma ei oskagi öelda. Virumaa põllumees Endel tiimus sai selga Soome armee vormi, oktoobris 1943 oli rindel raja Joel sõdis Viiburi lahel jõuaksel Soome vabaduse ja Eesti au eest, nagu kirjas Eesti Vabatahtlike lipule. Selle eest tuli nõukogude võimult priis Siberi-sõit. Enne enne suuremat peatust ei olnud, kui noosibirskil. Olime oktoobripühade aeg. Seitsmenda õhtu, saime Henno Lükati tupikusse, kolm päeva seisime tupikus ja siis üheksandal või 10. löödi vaguni uksed lahti. Sauna käisime saunas ära ja sealt läksime ruttu, kelle roose. 12. 13. olime juba käime roos. Aga seal oli Harry autos laagrist oli. 12 kilomeetrit ja mis minna veel ja see oli, selle peal oli 300 meetrit tõusu. Vaesed vangid saksa Volga, sakslased olid kliendid meile selle laagri ja selle raudtee liipripakku tulid lume peale pandud, et kevade, kui hakkas sulama, hakkas vajuma, üks pakk siiapoole, teine sinnapoole. Siis vaene kukkus ka. Nimetasin vedurit, pisikest vedurit Kukoskaks kaks platvormi kitse kitsarööpmelist platvormi taga, ühe peal oli siis leivakast. Teisipäev oli siis noh, kalakastid ja, ja suhkrukotid ja jahukotid ja. Märtsikuus hakkas juba sulama, seal rong läks kraavi, noh, kes aitabki. Vaesed vangid vaeva nõuavad, jalgu tagavad, nad ei käi seda Tierra aitamas. Ja siis? Asso jõulupühade aeg, jah, mõtlesime, et enne seda anti meile leiba. Ja, ja mõtlesime, leib lõppes ära ja üks nädala päevadeni jõulise jahu. 600 grammi leiva asemel saime 400 grammi jahu. Rukkijahu ja jaagu ta nagu keegi oleks poisid. Et jätke muist jahu järele, siis tegimegi nii, et et mine tea, võib-olla tulevad mustad jõulud ja lõppeski üks või kaks päevani jõululõpes jahu, kaotlejord, leivajahu ja venelased, kes kõik ära sõid. Need olidki naljas jõulupühade ajal. Aga meie jätsime iga päev ühe portsu, Iienne, olime viiekesi oli Campos Tartu postiga, jätsime ühekordse jahu järele ja meil oli ikka jõuluaeg. Tegime. Plekist pleki paksust plekist tehtud ahjud, neljakandilised ja telk oli nii suured 60 tšehhist järgi kell 65 meest jäi, see oli 62, ühekordne noriaga siis nii et komando peale, kui tuli vaja selga külge pöörata, siis komando peale kõik korraga veidi pööroni vajulidega pääst üles. Seal ahju peal küpsetasin voole grillijaga, venelast segasid jahu lumega ja said niisama, siis olid kõhud lahti ja keerulised ja iga päev suri mitu inimest. Teine eestlaste brigaadi brigadir olid punapunaarmee ohvitser, leitnant oli korpuse mees, aga tuli parašütistide aga siis edasi tulla. Tõesti Lorstisega tema juttu uskuda, karsti Pärnumaale teda halva, et hakkab tegutsema sakslaste tagalas. Aga tema andis üles, andis üles, ega ma küll ta haaranguligi geni võeti. Ja siis, kui venelased tulid sisse, anti talle uuesti 10 pluss viis tuli meiega tagasi ja tema oli siis üts brigadiir. Meie brigadir oli üks jõgi nimeline Läänemaa mees, jõgi oskas laest ka joonistada, joonist, riket meil ainult paika ja, ja meie mee parasellest kümmekond meest oli, aga sellest sellest sepp, sepp oli ta nimi leitnandi aukraadis sepabrigaadist jäänud rohkem järele kui tema üksinda. Kõik 64 meest pani magama ühe solvusid. Ja siis hakkas pärast, siis oli ise ka läbi ja siis hakkas ta ühikuks oli meil päänikuks ja hakkas varastama pakke. Siis sai peksa meelt ja üks kõlu võrrerid. Need kolm venda, kaks venda olid poksi möödunud, tema tundis kaasa tehnikatega, ta oli noormees. Ja seal oli nii hea nina. Otsis ahjud läbi ja sai, sai ahjust kingi kätte, jälle tartu poistel Tartumaal on ühtemoodi, et kevadel, kui tapeti ükskõik mis loom, kõik suitsitati ära. Ja sealt tuli suitsurea iga korraseme jõe kaks kord süüa jälle varastati ära, päeval läheksid Barack jäia ja kurat tuli välja, et seesama pärnik varastus. No ja nii ja siis, 48. aasta augustis 10 aasta mehed, viit voodi, kõik sorterotioodil, Krasnojarski, Krasnojarski olime kolm nädalat. Adjest Koplis detaili võtsid riidest lahti, jätsid riided sinna alasti, läksid teise koplis jalatsite riidest läbi ja siis lasti uuesti riidesse panna. Seal varastati Mulbadincodero ja pehme nahaga ja sõna sisse ma panin veel 25 rubla raha, võtsin voodrilaagi. Panin sissepoole voodrio ja välismaa vahel või 20 rubla. Varastati ära, arvati, eestlased olid laagris. Huvitav, et keegi ei taha tulla, appi, sulle ma ütlesin, et ma ei taha muud midagi. Pidage, ma leidsin üles mehe kirjaalne saapad olid. Et pidage silmas kuu paraadi, vääri vaadeku, ära tuleb, et kuhu ta läheb, et ma olen lihtsalt vahil, Veltri tuleb, tuleb ütleb joosta. Kolm päeva sedasi, härra, viimati sain ühe mehe, kes hakkas mu kampa. Ja siis leidsime üles. Tuli välja ja ütles, et ta seal seisab ja see vertidele originaal läksin tema juurde ja tule siia minu käest, kas on sinu ja on, et mul on raha. Et seda kindlasti enam sees ei ole, aga ma näitan, kus mu rahaolija õis lahti ja ütlesin, et võta saapad jalast ära. Ei vaata, need on tema saapad, tegi totaka ühelt poolt, aga teiselt poolt ja need on tema saapad, siis lõi pikali maha, pani jalaga veel paar täitis, hakkas nutma sitsi, siis võttis jalast ära. Ma ütlesin, aitasin seal, näed, siin oli raha, aga raha on ära võetud. Siis sai seda juba inkad kätt ja mõtlesin, et no nüüd mul on naasnud Naaks voorus ka blatnoi poolt. Õnneks kolm päeva olime ja pandi meid Parsabele kõigi noriskijonit, blatnoi sõitsin oma. Veel üks kinnitus, et õnn ei ole defineeritav nagu kuulsime õnnena näida kas või juhus orjalaagrit vahetada samas kui pelk Norilski nime mainimine tõi teisele külmavärinad. Enne järgmist jutust, et oleks kohane korrata saarte pealkirja sõjavangina Venemaal kommunismi ehitamas. Vargutaarse jõudsime sinna, Orgultaalse jõudsime, siis oli just suur talv, oli, päike enam ei paistnud, igavene öö oli nii, et kui sealt vagunist maha hüppasin, siis oli nii nõrk, et sadasin sinna lume sisse ja aga siis neti Vannad ja need Bridurkid, kes seal barakis olid, nii et tassisid siis sinna sinna varju alla. No siis anti juba seda kalasuppi ja kibetoki aega, seal toorest vett ei saanud toorest vett, kui läksid kuskilt võtma, siis said peksta. No ja siis hakkas see laagrielu seal tööd ma ei teinud, komissija tuleb, laseb püksid maakomisjon, neli, viis arsti katsub sul persed katsusid ikke mitte ei vaadanud, katsusid su perset, vaatasid yhest ka? Ei kõlba luu ja nahk, luu ja nahk, kõik küljed olid niisama neist kordist sinised ja ma kaalusin kuskil 52 kilo. Ükskord see protseduur tee ja siis niimoodi ma seal elasin ja siis pärast talvel viidi sinna roomikmasinad, need sõjamasinad pandi auto peale siis sealt Vorgut aasta kuskilt ma olin selles kapit alla ja laagris oli Narudnikud ja kapitaalmajad ja kuna neid nimetati ja siis läksin sinna mööda jääd bet soolased, harujõgesid aust suud ja siis seal oli üks suurlaager, seal oli 10 või üksteistkümmend parata, see oli, need olid kõik täis neid kaksikolid, invaliidid, ülejäänud olid siis need kosumised ja siis esimene korpus oli siis nende Volna jommida ja sõjaväe jaoks siis elasin seal kuskil 12. jaanuaril, ma seda tean täpselt, et saunapäev oli siis päike oli juba natukene, natukene oli näha, venelastel oli hea meel, kui patroblayetzi seal sooviti õnne ja nüüd läheb valgeks. See oli nagu su glasnik, aga siis hakkas ruttu minema ka, nii, et juuli juuli keskel juba siis looja enam läinud. Aga Eestisse siis pandi juba tüvele, seal, seal oli niisugune sovhooset oma lennuväli oli ja loomad olid seal ja siis läksime heina tegema ja mina olin nii viletsat igati vikatibrigaad ei kõlvanud. Siis olin reha brigaadis riisumas. Nojah, ja siis, ega ma seal kaua ei olnud ju, 46. aasta sügis tuli kätte ja hakati rääkima ikat, saate vabaks ja anti toidukaardid ja raha ei olnud ju. Siis müüsin kõik oma, nii et kompotid ja väga ja kala oli kurrat, rasvane kala ja kõik paremad palad, müüsin nendele Vornajommidele ja siis sain omal selle leiva osta, sain mõne kopika mõne kopika raha. Palka ei saanud ega midagi tööle pandi pärast tuli lõppresultaat, et ma jään veel 30 rubla, jäin veel võlga. Kellele reidile riigina Nõukogude nõukogude liidule. Nojah, ja siis ühel ilusal päeval Läksime sinna viidi autodega sinna võrgut aasta tagasi ja siis sinna Captiorkasse ja siis anti uued riided, kinnas, sorka nagu venelastel on niisugune kõrgega aega ja uus puhvaika ja sitsipüksid ja kombineeritud Bualbrincenti pool nahas, niisugused kodincadja täitorn ja mul oli taitornis, oli see lilla, lilla suur viisnurk oli jees ja täitorni teate väga hästi. Lilla viisnurk oli ees ja siis pandi meid mundrisse ja nüüd Tamoi anti viie kuue päeva toit ka, anti siis antigi üht ja teist ja kui juba venelased olid seal teine pool aeda, jumal süülitasid peale, fašistid lasevad ära ja meie ausad vargad ja ausad blatnoi peame siin olema ja see oli tore vaadata, siis. Muidugi võiks lõigata neist blatnoi karmanud, neist ei hakka rääkima, siis rattad juba veeresid poistel nii ja tuju siis juba vaguni uks oli lahti. Venelased olid veel oma vagunis aga enam ei uidanud püssidega ringi, aga üles neid vagunid enam v ja Kolgitud muidu alati kontrolliti järel sure nuiadega haamritega taoti vagunid ära, et puuhaamrite ja puuhaamriga kolkimine käis, oli süstemaatiline Kasmani laudel lahja, katusel ronisti ja. Nojah, ja siis selle hea meelega sõime need toidu ühe päevaga ära. Oh kurat, et 94, viis päevad, mis oleme nälgas, aga läks palju aega, läks, palju oli seisakuid. Nälg tuli kätte. Kirovis seisime mõni, mõni kolm-neli päeva, siis oli mul niisugune häda, et nälg oli suur, kapuvaikali terve ja püksid olid terved ja no viisnurka, seda nad ei taanda. Üks õline mees oli, kas ta oli siis mõni Katzygaar või igatahes paraparavossi pealda olijat, vahetame ringi, mõtlesin, vahetame, andis need oma õlised kaltsud mulle ma haisesid nagu peldik. Oma riided andsin ära, aga siis ta andis ikke leib, andis ja andis stacansi, andis seda tubakat ja raha. No aga tuba, kes sai ikka ühte, tähista leiba-saia, siis niimoodi pigistasin ära. Jõudsime Leningradi juba. Siis olime ka nälgas juba kõvastava, siis kapsapõld oli kuskil enne seda jäime seisma, ma ei tea, mis liini peale nad seal vahetasid seda rongi ja aga siis kapten või ešeloni juht oli, see? Ei peade. Tehke nüüd seda Sapsa rappija, läksime kapsasse ja nii ütlekski kohe ja nii ütleski kohe ja ütlesi kohe ja kapsasse. Aga seal valvurid või ma ei tea, kas oli või keegi kisa-kära oli, mis meil sest oli igatahes relvastatud valvet seal põllu peal küll ei olnud ja siis närisime seda kapsast ja jõudsime siis Narva. Noh siis muidugi meeleolu oli väga hea ja ja siis vahepeal tuli veel niisugune tore asi, mida võib meenutada, et niisugune noh, nagu me rääkisime, et kobrulehejutt, et niisugune suust suhu hakkas käima niisugune jutt, et 22 23 24 ja need on 25 ja et need Noh, mobiliseeritud ja need lähevad tööpaiku ja ka vanemad mehed, et nii, et nii et saavad koju ja nõnda edasi ja ja siis meie hulgas, ma tean, kindlasti Uulsetektijannad vanemast, ega seal mingisugust dokumente ei olnud, ise, mis ütles, et sa ütlesid, pärast oli niisugune kurioosum, väljad, vanemad läksid kohe Narvas koju ja meid löödi kurat ülebat. Nojah, ja siis Narvas viidi metsa, kiviname vahtkond, kuremäe, kloostri ALS, hakkasime metsa lõikama ja dieet tegema ja algus normega midagi olnud, olime nende vangiriietega ja aga siis 46. aasta jõuluenne jõulusiis, tulid need siis saime mundrid, siis oli ka tõesti esimene kord oli ka, kus need suured punaarmee-värk anti siis olid kõik olid tuttuued. Kõik, mis anti oma vanad kaltsud, pandi sinna sauna taha virna ja seersant pani tule otsa. Mõnel oli veel ja kampsun ja kahju oli küll, aga siis meil elab täis, ei olnud. Kahju, oli külla, kõik, põletasid kuradid ära, siis pandi normi toad juba kirved ja saedjasse oli normi. Suvel kuus tihupaari peale, talvel kaheksa tihu, kui oli hea mets, ei olnud viga, elasime ära. Aga kui metsaga Agame varrastasin hirmsast kurrat, saagisin palgile rattaid maha ja puuriidad, lasime hommiku pimedast murrust, ladusime uuesti üles ja ei see venelane, see kurat see disaatnik või ei tema jõunud kõiki meeles pidada ja puuduga ainuld. Ja kuhu sa, mets läks, see mets läks vagunitega, läks, ma arvan, läks Novosibirskisse. Tähendab, see on niimoodi, et Sillamäe oli seitsmes olised moi kombinaat. Novosibirskis oli üks osakond ja siin Eestis oli ja see oli aatomi. Sillamäel löökesin neli aastat ja kaheksa kuud, 50. aasta septembris sain lahti. Nii et ma olen seal seda ainult, et seal maal seda mustakivi sadama kaevanud ei ole. Zavoodis olen sees käinud erilubadega, katus tõrvamas ja niisuguste Sornaja Rabotto vaguni laadisin Peeerrgaa pagus, kaija raskus, K-komando ja Sillamäel elasin ja esimesed paar aastat oli raske elada. Palka ei makstud, toit oli vilets toit, noh nüüd ma veel vahemärkusena arvan, et see stalini norme ei olnudki nii närune. Aga sead, sõjavägi, need ohvitserid, nende naised-lapsed, need ei käinudki mujal kurrat, kui meie seda loovaja taga söömas. Sibulad, paremad palad, need söödi kõik ära. Meil jäi kapsad ja see soolatursk. Ma olin seitsmendas pataljonis, Litvinenko oli pataljoni komandör ja seal oli niisugune juhus. Ka üks major Kask oli samboliit, oli ta kurat oskas eesti keelt, küll aga ta eesti keelt sõnagi rääkinud. Aga siis, kui oli see tantsuõhtu, oli seal Plazzatkal ja Narvas oli nii palju naisi. Noored need Me nimetasime tumbotškad. Nii palju oli noori naisi, nad olid nii meestenäljas, nad tulid jala, see 25 kilo medid Sillamäele, sinna tantsuõhtule. Mina tantsumees ei olnud, aga sealt käisin vaatamas ka. Nojah, ja siis major sättis ennast siia-sinna ja kuulas, mis, mis räägitakse. No ega me siis nii lollid kai Oldeti hakkasime otse kiruma, väiksime, kirusime külla. Nojah, ja seal on niisugune nali, et meie, poisid, meie poisid ei olnud niiskus, sulid, aga lätlased on, me olime ju Baltikum. Ma vahest olin ühes jaos, olin lätlaste leedulastega, ühtegi eestlast ei olnud, rääkisime käte-jalgadega ja vene keelt ja, aga mõistsime, 11, ütlevad küll siin ma olen kulu kuulnud, et et need leedulased on igavesed kuradid, mina ei laida olid mõistvad inimesed ja saivad pakki kodund, neil olid palju rikkamad vanemad, minu ema oli, oli kehva kehva kolhoosnikul, isa oli surnud, tema ei saanud midagi saata. Tõi oma, tõi sulle näpuga tubakad ja andis sulle, tähendab küüslaugu küüne ja. Ja hakkasid ütlema, et eestlased niisugused sulid ei olnud, aga lätlased ja mõtte lõpetamata. Mõte oli selles, et, et need tõmbasid neid vene naisi, Altkaupa oli niisugune, tähendab siis juba räägiti, et saame lahti ja me ise uskusime ka, et ega me siis ega enam maha iki lastanu. Et kui mingisugune kohus tuleb, et kui ma nüüd on ju seal võrgutaasia kuulati üle ju küll püstolilaual ja ähvardati, et ega nad nüüd midagi Ekkeid ja naised olid niimoodi, et tule tule minu juurde elama, eks ole. Üks Kuusad riigi puhkus, ühe kuu annan mina puhkust, kroom säärikud, ostan, tead nii, et saad diagonaal, Calified, ostan ja tule Narva korteri saame ja hakkame laama lätlastele. Kellaga tol ajal olid need väiksed tobedad olid, see oli käekell või käekell, see oli nii naistel kui meestel, see oli esimene kell, mida mina nägida, see maksis 500 rubla, esimene venekeelne venerell. Me tegelemine. Nii et teised üldpärast siis lätlased olid nii maiad Nende naiste peale naised käisid ja käivad raha ja nad olid kangrud ja teenisid hästi ja aga muidu see samboliit ja see oli poliitülema abi. Te, teate küll seda pataljoniülema abi poliitalal samboliit politrukk, kes enam ei olnud ju. Aga see samboliit oli seal hästi päri. Koordinud kioskid on Rossija Krasnaja ja lähtesinna ja ja võite siia silla peale ka jääda ja kõik ja puha ja kõik, meie anname ja nõnda edasi ja siis ükskord, kui jõudis demorisatsioon kätte, siis lätlased valetasid korrad sõitsid ära ja naised tulid sinna Vaivara jaama tulid pataljoni, kurat sealt soodi rohkast. Aga mis sellest ei mina niisugust asja niisuguste asjadega ei seganud. Siis veeretasime tasapisi edasi, nagu ja soldatid üle käib ja kaua te seal olite Sillamäel ja neli aastat ja kaheksa kuud. 50. aasta septembrini saite koju ja no aga keegi pidi tööd edasi tegema. Keegi pidi ideede edasi tegema, tähendab, ma olin 25., sain koju siis 20 607. olid veel ühe aasta. Aga siis seda oli. Seda oli linn juba seal ju minu ehitatud ka, võin öelda, siis oli ta juba enam-vähem jutis ja siis oli, kus neid venelasi, kus neid kadakaid pannu algus, ma läksin sinna, maanteed ei olnud. Nojah, ja siis seda maanteed tegime ja, ja siis alguses olid Soome, Soomest tulid need Soome jortad. Nad saadikutel oli niisugune maja moodi, aga soldatid viletsamad vennad olid seal seal ümmargused ja sa hakati maju ehitama. Ega seal siis niimoodi olnud, et seal oli vangis isadel vangis oli mitu 1000 sõdurit, kolm pataljoni, kolmas, viies, seitsmes rahvast oli seal nagu venelane ütleb, tahku ja, ja pulse. Ei, kõik olid ehitus, et kõik meistrimehed, klubi ehitati kurrat krohviti ja mölterlati seal meeter oli vahet siis Prapoliks major oli, ta oli invaliid, Luukas, tema käis, autod ei olnud veel, käis Kalessiga, tal oli oma kutsar meie pataljonis kutsar ja sireemlil tuli sinna vaatsed kõver kurat kõverse seinad ja tõi selle selle Prapi sinna Prapoli sunnitööline parapitset, palsay stroika, meeter suu, taadude aedo fina, söölita seal, pärast ühes lõhuti jälle mahapäeval jälle ehitati ja kus selle segu ots, mis sinna mere ääre veeti. Talvel külm aeg, klubi Alcia Padro Bagraga pumpa või kuidas kelder nimetatakse, seal oli, kus need söögid ja paarid tulid ja krohvida vaja. Hommiku vangide kolonn tuleb naistega, Lonn, seal oli pooled olid eesti naised, seal oli Tallinnast ja Tartust ja seal oli neile neide lõdva püksikummiga naisi oli, kes olid jäänud kaupluses vahele ja pankades ja need olid seal. Need olid seal ja need olid seal tööl, kes on stukatuuri jääst, naise, kõik kõikkalistukatuurid, davai Whaadee Est, raju lähtestukatuurima, mina olin siis patsopnik. Seepärast ma võisin ju sellest tsoonist väljas käia. Naised kraavis loopisid ära, õhtu oli, kõik oli seal all, seal segu, ühes, seal, soldatid käisid ära, muidu kivistab kole kõvaste isa käterap, ärast pandike, teised naised, naised olid ka seal elu, kurat tahtsid seal naisterahvas algusel tahtsid ju vangidega seda tonksu teha. Aga siis need konvoi olid need mustad meie nimetuse mustad persed, kili mandaat on, need olid kurat nagu ussid, kui kätte saadi raissis paikadega viidi sinna Prühanoisse ja aga siis aivad ka. Eksiti kõvast pärast, siis oli nii palju valvati, piaaled naadi kokku enam ei saanud. Keda peksti meest või naist mõlemaid, ma arvan, et seal saidi mõlemaid ma seda muidugi ei tea, aga aga ma arvan, et mõlemad saavad see vast enne oli öeldud ju, et et niisugune asi ei tohi. Nojah, ja nii see sillamelu käima, nii ta ehitati. Kurat, ma seal seda tööd küll teinud. Vaat siis sain koju ja, aga mis siin kodugi paremad oli? Ahvad vahepeal oli veel niisugune asi hakkasse komsomoli jama. Ma käisin siis preili, politrukk ei olnud, aga siis nimetati neid propagandistid Narvast käisid lugemas ajalehti, noored leitnanti, sinise mütsi. Mehed. Ta loeb mulle ajalehte, tead grammatiliselt, eks ole, loe Poloomiku teatse veerand tundi. No jumal, ma ei saa ju mitte ühte sõnagi, ma, ma võin rääkida ainult laagrikeelt. Nojah, ja siis tulid poliitsuured, eksamid tulid kõik ja küsib minu käest ka, mõtlesin, jaane kraamat, meie sealolek. Jaanis. Ah soo ja küll, ja küll ma panen sulle troika ja paniga. Nojah, ja siis komsomol halli kõik komsomoli kaks korda käisin seal masseeris mind, esimene kord tuli kergelt ära, ütlesin, et ma olin Saksas ahela, seda räägi saksa seas, ma tean seda küll. Aga ta komsomoli Ma ütlesin, et mina ei hakka, anna mulle mõtlemisaega, saad mõtlemisaega. Läks paar nädalat mööda, kurat jälle uuest. Nii palju ma iseloom oli, ikka raiusin vastavat komsomoli, ma ei ole hakanud ega jaganud ka. Ela mema ja venelasel black läkooma. Ja. Kliendid tulid, punaväed hakkavad Soome ja ka nende loo oli, oli ta ka veel ja veel ja. Veel. Leiuga metsale silma ja ma läksin ikka epaks meid politrukk, et nüüd ei ole ja. Ega meil olid raudtee kõik. Ja. Kõik ta ei viitsi, võtsin ma. Koolis truck jalas, aga kohe ja peal. Ega läinud. Aga. Vait kui sukk ja pits. Paugu panin ma paugu pani ja kogupaugu raivetele korra. Ja ei taha, vaid ilma ja naha võtliga ja saatsime lantaalini läppar. Ja vadi ope ta o men seltsimeeste täide.