Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku tänase esmaspäevase päeva sündmused stuudios on Uku Toom. Ja Euroopa Liidu riigid ei ole praeguseks omavahel kokku leppinud, millistele kolmandatele riikidele ülehomme piirid avatakse. Selle otsuse vastuvõtmine on osutunud oodatust keerukamaks ja aeganõudvamaks ja, ja ma arvan, see põhjus on ka selles, et neid kriteeriume, mida täita, on siis Euroopa Liidu välisriikide palju rohkem kui sisestel ja nagu alati, detailid on keerulised. Politsei alustas Estonia teatris toimunu uurimiseks menetlust. Prantsuse kohus mõistis endise peaministri korruptsioonikahtlusega süüdi. Suurem osa vabakutselisi loomeinimestele mõeldud miljonitest on veel alles ajate, taotlusi jääb üha vähemaks. Euroopa komisjon tegi balti riikide osas Astravetsi tuumajaamaga ja järjekordse kompromissettepaneku. Euroopa komisjon pakub siin nüüd lahendust, kus balti riikide energiaministrit rõhutaksilt kõigi balti riikide läheduses olevat tuumaelektrijaamade vajadust vastata kõrgematele tuumaohutusnõuetele. Taaralinlased tähistasid täna Tartu linna päeva ja seal sündis ka uus Eesti rekord köiel kõndimises. Aga Konstantin Pätsi mälestusmärgi konkursi võitja töö, riigipea kujutab endast justkui maa seest välja kasvavad pead. Tema oli ju tegelikult maamets, kujutage ette, selline päts päts ka nimena, et ta nüüd on kasvanud maast välja. Eesti meeste võrkpallikoondis kogunes uue prantslasest peatreeneri all esimest korda treeningule ja ilm läheb jahedamaks. Homme on sajune ja tuuline, sooja öösel 14 kuni 19, päeval 13 kuni 21 kraadi. Alustame sellest, et nädalavahetusel tuli teade, et Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, kust ja kuhu saab alates esimesest juulist reisida väljaspool Euroopa liitu. See teade on osutunud ennatlikuks. Mall Mälberg uuris välisministeeriumi asekantsleri Märt Volmeri käest, kuidas lood tegelikult on. Kokkulepped tegelikult veel ei ole ja läbirääkimised jätkuvad. Esialgne nimekiri, kus oli eri andmetel 14 kuni 19 riiki tuli avalikuks poliitikaajakirja kaudu. Kas võib öelda, et tegemist oli lekkega või vastab see nimekiri ikkagi enam-vähem tegelikkusele, kui ametlik teade tuleb? Eks ta ikkagi ka minu vaates on plekke ja kuna lõplikku otsust veel ei ole, diplomaadid Brüsselis on kogu nädalavahetuse töötanud ja jätkavad seda täna, siis ametlik nimekiri tekib ikkagi siis, kui see otseseks kord nüüd vastan. Võetud. Aga esimene juuli on juba ülehomme ja lisaks peavad veel liikmesmaad oma jah-sõna ütlema, aega eriti pole. Jah, selle otsuse vastuvõtmine on osutunud oodatust keerukamaks ja aeganõudvamaks ja, ja ma arvan, see põhjus on ka selles, et neid kriteeriume, mida täita, on siis Euroopa Liidu välisriikides palju rohkem kui sisestel ja nagu alati, detailid on keerulised. Igal Euroopa liidu liikmesriigil endal on õigus otsustada, keda ta oma riiki lubab, aga Brüssel loodab ikka, et kõik lepitakse kokku ja kõik tehakse ühiselt. Kas praegu on põhjust sellist üksmeelt eeldada? Noh, see oleks, et Euroopa liidule võimalus näidata, et see ühtsus, meie nimega legendaarne võime kompromisse leida täiesti võimatutes olukordades, et see on alles, ütleme, siin täna toimuvad need arutelud ja võib-olla isegi veel homme, aga esimeseks juuliks on meil ikkagi nimekiri olemas. Lisaks koostatakse praegu loendit erialadest ja põhjustest, mille alusel saaksid Euroopa liitu siseneda teiste maade kodanikud. Lisaks veel sellele ametlikule nimekirjale ja selle kohaselt ei kehtiks sisenemispiirang hädavajalikke töid tegevatele inimestele, nagu näiteks hooldajad või hooajatöölised põllumajanduses. Kui kaugel selle dokumendiga praegu ollakse? Seal väga suuri probleeme liikmesriikidel ei ole, iga liikmesriik võib neid reegleid ise natukene rangemaks teha, neid ei tohi teha lõdvemaks. Küll aga võivad liikmesriigid vajadusel kehtestada erinevaid täiendavaid piiranguid. Et näiteks, et kui meil väga vajaliku eksperti vaja näiteks riigist, kus on väga kõrge viirusetase, siis me saame selle siiski võimaldada. Aga näiteks Ukraina põllutöölised Ukrainat nende esialgselt lubatud riikide nimekirjas ei ole. Ukraina puhul jah, kahjuks see nakkuskordaja on kanud tõusma, aga ütleme, neid hädavajalikke töölisi on seal siiski võimalik tuua, mis tähendabki seda, et, et Eesti vabariigi valitsus saab oma otsusega seda võimaldada, see kõik on midagi, mida valitsus nüüd teisel juulil loodetavasti arutab. Brent pere jätkab välisuudist. Prantsuse kohus mõistis libatöökohtades skandaaliga seoses ekspeaminister Francois Fillonile ja tema abikaasale Peneloppele vanglakaristuse. Bioonile mõisteti viie aasta pikkune vanglakaristus, millest kolm tuleb kanda tingimisi. Abikaasale mõisteti kolme aasta pikkune tingimisi vangistus, vahendas BBC. Mõlemale määrati ka 375000 euro suurune rahatrahv. Naine mõisteti ka süüdi riigi raha omastamise ja varjamise kaasosaluses. François ph joon on olnud poliitikas aastakümneid. Pärast parlamendisaadiku, senaatori ja mitmeministrina töötamist oli ta 2007. kuni 2012. aastal toonase presidendi Nicolas Sarkozy ajal. Prantsusmaa peaminister. Afganistani lõunaosas sai täna Turu rünnakus surma vähemalt 23 tsiviilisikut, teatasid ametnikud Helmandi provintsis. Angiini piirkonnas asuvat turgu rünnati autopommi ja nelja raketiga, teatasid kuberneri kantselei afganistani relvajõud eraldi avaldustes. Raketid tabasid turgu kella üheksa paiku hommikul, seejärel juhiti ka autopomm, ütles kuberneri kantselei, süüdistades toimunus islamiliikumise Taleban. Lisaks 23-le surnule sai haavata vähemalt 15 inimest. Taleban eitas vastutust rünnaku eest veeretades süü afganistani armeele, kes olevat rakette tulistanud. USA, Mississippi osariik muudab lippu vana Ameerika riikide konföderatsiooni Peemaldatakse osariigilipunurgast. Uuendus sai ülekaaluka heakskiidu nii esindajatekojas kui senatis. Ameerika riikide konföderatsiooni lahingulippu peetakse rassismi orjanduse sümboliks. Mississippi oli viimane osariik, mille lipul see tunnusmärk veel säilinud oli. George loobus sellest 2003. aastal. Prantsusmaa kohalike valimiste teises voorus saatis edu rohelist parteid, mis võtab esialgsete tulemuste kohaselt võimu sellistes linnades nagu Marsseys, Trasburli, Joonia, Purdo. Roheliste edu Prantsusmaal peetakse nende eelmise aasta Euroopa Parlamendi valimistel saavutatud edu järel kajaks. Valimistulemus on pettumus, oleks president Emmanuel Macroni tsentristlikule parteile, mis lootis kindlustada oma positsiooni 2022. aasta presidendivalimistel. Leedu president Gitanas Nauseda pöördus Euroopa komisjoni juhi Ursula von der Laieni poole palvega vahendada Baltikumi riikide vahel kokkuleppe saavutamist Valgevene Astravetsi tuumajaama boikottimiseks. Leedu on juba kuid lootnud saada Eestilt ja Lätilt kinnitust, et need ei hakkaks ostma Astravetsi tuumajaama elektrit, kui jaam sel aastal käivitatakse. Kumbki riik ei ole jaatavat vastust andnud. Astravetsi elekter pääseks Balti turule Läti kaudu, mis ostab Vene elektri tootmispiirkonnast elektrit. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütles, et Euroopa komisjon tegi Balti riikidele seoses Astravetsi tuumajaamaga ja järjekorras teise kompromissettepaneku. Sellele oodatakse nüüd leedu vastust. No hetkel ei ole veel teada, missuguse seisukoha Leedu selle uue kompromiss tekstile kujundab, see on alles paar tundi liikmesriikide või siis Leedu, Läti ja Eesti käes olnud, nii et eks lähi lähiaeg annab arutust, kas kas nüüd uus Euroopa Komisjoni kompromiss võiks seda kujunenud olukorda lahendada, veeta? Mis lühidalt see kompromiss oleks siis Euroopa poolt siia balti riikidele Euroopa komisjon pakub siin need lahendust, kus balti riikide energiaministrit rõhutaksid kõigi balti riikide läheduses olevat tuumaelektrijaamade siis vajadust vastata kõrgematele tuumaohutusnõuetele ja siis toob siis nii-öelda sisse Euroopa Komisjoni sellise institutsiooni, kes tuumaküsimustega tegeleb, kui, siis sellise sõltumatu hindaja, kes, kes siis oskab öelda, kas, kas need balti riikide läheduses asuvat kolmandate riikide tuumaelektrijaamad, et kas nad on ohutud või mitte, siis annab ka suunised, juhul kui kui need kolmandate riikide tuumaelektrijaamad loetakse ohtlikeks, nad ei täida-Euroopa kõrgemaid ootusi või nõudeid, et noh, siis on võimalik nende jaamade suhtes rakendada erinevaid meetmeid. Et see on see Euroopa Komisjoni selline kompromisstekst, mis, mis esmapilgul tundub ka Eestile tegelikult sümpaatne. Laupäeval teatas EKRE esimees Mart Helme, et on olnud juba kaheksa aastat sellel postil ja nüüd on anda aeg erakonnale uus hoog ja suurendada dünaamikat poliitikast ega erakonna tööst eemale jääda ei plaani, aga erakonna esimeheks ta ei kandideeri, pigem aseesimeheks. Arvestades, et EKRE on seadnud eesmärgiks tõusta järgmistel valimistel ministri erakonnaks, on vaja teha selline samm pigem varem kui hiljem, leidis politoloog Martin Mölder vikerraadio saates. Uudis pluss. Anna erakonnale piisavalt aega uue juhiga kõigepealt ette valmistuda järgmise aasta valimisteks, kus on siis presidendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimised ning seejärel siis riigikogu valimisteks või tahetakse saada lähedalegi sellele, et püüda peaministri tooli siis erakonnal on väga-väga palju selleks teha, et nad peavad oma toetust suurendama vähemalt 10 protsendi võrra. Viimased poolteist aastat seal olnud vägagi stabiilne, ta on olnud palju, palju stabiilsem, kui näiteks Erakonna võidab või Reformierakonna toetus, mis ikkagi on mõlemad natuke kõikunud või lainetanud ja EKRE toetuse. Nõrgad kohad on neil madal toetus naiste hulgas, neid on väga madal toetus nooremate valijate hulgas ja neil on väga madal toetus kõrgharidusega valijate hulgas. Et need on sellised kolm valijate gruppi, kellele ma arvan, et EKRE peab väga palju tähelepanu pöörama. Kui see toetus nagu võrdsustub siis EKRE üldine toetus olekski umbes kuskil seal 25 protsendi kandis mis võib-olla juba piisav, et tulla valimistel siis teisele kohale, mis siis on see miinimumtase selleks et erakond võiks olla peaministri erakond? Selgus Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitja Rahvusooper Estonia taha uuele turule püstitatakse töö pealkirjaga riigipea Margitta. Otsmaa jätkab. Žürii esimehe Rein Veidemanni sõnul eeldas otsuseni jõudmine põhjalikke arutelusid. Mälestusmärk peab andma linnale midagi juurde, olema maamärki ja visuaalselt äratuntav. Tugevas vihmasajus kuulutas Veideman välja ka võidutöö autorid. Niisiis, esimene koht on varjunime all. Riigipea ja autorid on Toivo Tammik ja Bergo Vernik. Võidutöö riigipea on sõna otseses mõttes Konstantin Pätsi üle elusuuruses kivist peamist toetub kivist alusele. Töö üks autoreid Toivo Tammik. Vaat see on ikkagi Eesti sümbol, et, et selles mõttes ei ole siin tema puhul midagi häbeneda, et eelkõige mõtlesin ikkagi inimeste peale, kes on pätsiaegsed ja kas mõned on veel elus ja kellel niisugus kollektiivseks väljenduseks on Konstantin Päts ise oma mastaabilt oma asukohalt lahenduselt, kuidas ta on asukohta pandud nagu suur ilus mõmmi võib olla hirmutav ja võib-olla ka noh, nagu ülimalt selline ergutav ka lastele, nii et ma nagu selles mõttes väga ei kardaks lahendust. Rein Veidemann tõdes, et žüriis jagus vaidlemist selle üle, milline teose Pätsi rolli ja tähendust Eesti ühiskonna jaoks kõige paremini edasi annab. Päris üksmeelele ei jõutud, aga otsustavaks kaalukeeleks osutusid teose kunstiline väärtus ja mõjusus linnaruumis. Miks ei võiks olla selline monumentaalne nagu otsekui maast välja kasvav, sest samal ajal me võime öelda ka, et on nagu maha surutud, pagaksin tema Pätsi päritolu peale, tema oli ju tegelikult maamees. Kujutage, mõtlesin Päts-Päts ka nimena, et ta nüüd on kasvanud maast välja ja ta kasvab ja ta kasvab. Me teame paljude monumentide puhul mitte ainult see, et nad markeerivad seda tähendust, mis nendega on seotud nende isiku vaid koguvate tähendust juurde. Et just nimelt siin saab seal rõhuasetuse Eesti nii-öelda maa monumentaalsust, mille kehastus Konstantin Päts on. Hoolimata kriisist on suurem osa vabakutselistele mõeldud toetusrahast alles rahataotlusi läbi vaadates seisab aga kultuuriministeerium küsimuse ees, kes üldse on loovisik. Madis Hindre räägib sellest. Vabakutselise loovisiku loometoetus on miinimumpalga suurune abi inimesele, kes soovib kogu oma aja just loometööle pühendada. Aga kellele see ajutiselt leivaraha Aidu tänavu plaanis selleks kulutada 1,4 miljonit eurot, kuid koroonakriisi saabudes lubas valitsustoetusteks 4,2 miljonit eurot juurde. Ühtlasi muudeti seadust, et toetuse saajate ringi pisut laiendada. Eesti esitajate liidu tegevdirektor Urmas Ambur ütleb, et lisaraha läheb asja ette. Need esimesed nädalad või kuu oli ikkagi väga-väga palju taotlusi laekus ja noh, kui neid seadusemuudatusi tehtis, kultuuriministeerium hindas, et taotluste arv võib kasvada kümnekordseks ja noh, ütleme nii, et meie puhul näiteks nii on läinudki. Eelmisel aastal me vist eraldasime 26-le isikule seda vabakutselise loovisiku loometoetust ja nüüd on see number 200 Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre lisab, et kokku on tänavu loometoetuste antud umbes 400-le inimesele. Viie koma kuuest miljonist eurost peaks jaguma 1200 inimese jaoks kuueks kuuks antava toetuse maksavad välja loomeliidud. Enamasti peaks liidud ka ise hindama, kellel on õigus toetust saada, aga mitte sugugi. Kõik kultuuriinimesed pole loomeliitu astunud. Nende taotlused vaatab läbi kultuuriministeerium. Loob isik peab olema, loonud, teoseid avalikult esitanud ja see on nüüd tõesti teatud sellistes piiripealsetes rohtudes interpreteerimise küsimus, et mida me tänases kultuuriruumist teose loomise ajal silmas peame ja kes need teose loojad on? Näiteks kas aktiivne blogipidaja on loovisik või muusik, kelle teoseid leiab ainult SoundCloud'i veebikeskkonnas. Kõige teravamalt on see küsimus kerkinud seoses ühe diskoriga. Kultuuriministeerium lubas diskurile toetust. Eesti esitajate liit vaidleb sellele ägedalt vastu. Ta ei vasta seaduses toodud tunnustele, et samamoodi nagu me ei saa minna pensioniametisse küsima pensioni, kui meil ei ole, ei vasta mingitele kriteeriumitele, et samamoodi ei oleks tohtinud sellele diskorile samamoodi seda lamedat määrata. Urmas Ambur räägib, et kui loometoetus 15 aastat tagasi esimest korda tuli, oli see mõeldud traditsiooniliste kaunite kunstide toetamiseks. Maria-Kristiina Soomre. Mina Kultuuriministeeriumi kunstinõunik, kuna kindlasti ei ütle ühegi looma, lab puhul, mis on kunst ja mis ei ole, et see riik on jäänud meist aastakümnete taha. Tartlased tähistasid Tartu linna päeva suur kontsert ei olnud, aga elav muusika kõlas kogu päeva erinevates paikades. Ode Maria Punamäe annab ülevaate missis tartlastele. Meeldis, mis mitte. Olen Vanemuise teatri juures, kohvikus, kuna nagu traditsiooniks on saanud, pakub täna hommikul linnapea Urmas Klaas kõikidele soovijatele kohvi ja kooki, siis ma saan nende linna asjadega kurssi. Loed siit või sealt midagi, jääb ikka vahele. Siin loetakse kõik üles. Ja kõik on väga kena. Linnapea rääkis oma kõnes käimasolevatest, suurtest projektidest, aga ma lähen küsin tartlastest endilt, mis neile siin meeldib ja mis muret tekitab. Kuulge, Tartu on kõige Eesti, kõige nii looduse kui arengute, kui inimeste pooletult Tallinnaga ei tahaks võrrelda. Ainult, mis ei ole bussisõite, ei ole hea, see on ära nüüd rikutud, ta oli küll alguses hea, aga nüüd ei ole. Minule näiteks ei meeldi see südalinnast, et suured, et lillekastid jalgratastega sõitmine on natukene liig, et nad nagu ei vaata üldse ette. Mõnedes Tartu linnas nagu ehitatakse mingit hästi kiirelt uusehitis, mis ei lähe linnas aga üldse kokku nagu näiteks supilinnas, nüüd aga olen jõudnud Tartu Ülikooli peahoone ette, mille eest seisab täna linna klaverit ristitud ligi poolsada aastat vanad tiibklaver, pianisti Sten Heino, jätan siia praegu kuulama kogunenud mitukümmend tartlasest muidugi suurepäraselt, praegu kõlab selle pianisti esituses Beethoveni. Tartu juures meeldib ikka Tartu vaim, Tartu vaimsuse noori täis linn, linna klaverit mängivad täna veel ka teised pianistid erinevates südalinna paikades aga praegu Koolist mõnekümne meetri kaugusel raekoja platsil hoopis lõõtsamäng. Teate, mis päeva puhul see muusikasin kõlab täna? Ei oska öelda? Ei oska tõesti, pea jah, täna on Tartu linna päev õigus muidugi jaa. Märkmikutes veel kirjutatud Tartu linnapäevaga olete tartlased ja aga ma küsiks, et mis teeb Tartust pealinna? Mõnus loba, õhkkond, inimesed on rõõmsad, vabad. Ja Tartus jalutas ka täna köielkõndija Jaan Roose Paju tänava büroohoone katuselt tigutornini üle Emajõe veetud köis oli 60 meetri kõrgusel 300 meetrit pikk ja Kaili maltsa reportaaž koha pealt. Siis on siin büroohoone katusel, inimesed valmistuvad, pingutavad veel viimaseid trass ja nüüd räägib minuga Slak lainer Jaan Roose, kuidas tunnen? Tunnen väga Kilinas ses mõttes, et ma olen siin juba varahommikul teinud katse kõndimise ja väikse tõusuga tunnen hea pärast ja mulle meeldib see liin, see on hästi ilusa vaatega, et koju kahe tigutorni vahel ja ülimalt kõrge, kuidas ilmaga on, kes on sobiv ilm või liiga tuline praegu vähemalt siin katusel seistes tundub nagu mõnus tuule noh, kui nüüd natukene tuult see on, see on isegi sihuke jahutav. Viimased lihvid, viimased ettevalmistused, fotograhvitajad, pilt, Täht kahe hoone vahel 300 meetrit. Kas teie teadsite, et see toimub siin iluslikud? Teadsin küll, tulin sihilikult. Et kui ikkagi sellist meil väga põnev, tundub, et tal on kõik hästi, sest liigub taga sirgjooneliselt ja ei ole mingit loksumist ja hakkab juba vaikselt tigutorni poolega jõudma. Väike närv ka äkki kukub Emajõkke, seda otseselt mitte, aga ise küll ei julgeks seal üleval olla, isegi selle kinnitusega. Aplausi kuulda on, siis on noormees kohale jõudnud. Võimas, võimas, eriti et edasi ja tagasi ja mul tekkis nüüd koperdamisi momente, kus ma olin siin äärepealt kaotanud tasakaalu, ma suutsin lihtsalt ülikiiresti reageerida, päästa ennast, sest tuul mängis rolli kõvasti, keha oli füüsiliselt juba väsinud, lihased krampis, kas rahvamass on üllatav ja ma vaatasin, et rahvamassi ei olnud ainult turusilla peal, tuli ka ümberringi, et tigutorni juures ja nagu muruplatsidel. Tallinnas on vihmasadu järele jäänud ja 18 kraadi sooja Võrus kell 26, mis edasi saab sellest, selle näitel? Hoovihma ja äikesevöönd jõuab õhtuks Peipsi äärde ja hilisõhtuks Virumaale. Järgneval ööl saabub madalrõhulohule täiendus Poolast. Saabuv osatsüklon liigub koos tugeva vihmasaju ja äikesega üle Baltimaade Soome suunas. Tugev sadu ja äike jõuab öösel Liivi lahele ja varahommikuks Edela-Eestisse ning liigub esialgu põhja poole. Päeva peale laieneb aga ida poole. Öösel pilvisus tiheneb, öö hakul sajab Ida-Eestis tugevat vihma, on äikest ja rahet ning ägedaid tuuleiile. Hommikupoole ööd laieneb Liivil aed, Lääne-Eestisse uus, tugevate sadude ja äikesevöönd. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, Ida-Eestis kagutuul neli kuni üheksa, puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja on 14 kuni 19 kraadi. Homme hommikupoolik on pilves, sajab vihmasadu, on mitmel pool tugev, joon äikest. Pärastlõunal lääne poolt alates pilvisus hõreneb ja saju tõenäosus väheneb. Tuul pöördub kagust läänekaarde ja tugevneb järk-järgult kuue kuni 12, puhanguti kuni seitsmeteistkümne, rannikul kuni 20 meetrini sekundis, kusjuures Virumaa rannikul võivad päeval ulatuda tuuleiilid ajuti kuni 25 meetrini sekundis ja sooja on homme 16 kuni 21, sajupilvede all 13 kuni 15 kraadi. Ja spordiuudised Johannes vedru Tartus kogunes meeste võrkpalli Eesti rahvuskoondis täna hommikul alustati esimest laagrit prantslasest peatreeneri Cedric enaari käe all. Rahvusmeeskonda kuuluvad teiste hulgas ka Oliver Venno ja Keit Pupart, kes eelmisel suvel koondisse ei mahtunud. Vigastuse tõttu ei osale sel suvel koondise tegemistes diagonaalründajad Renee Teppan ja Hindrek Pulk. Perekondlikel põhjustel pole tänavu meeskonnas temporündajad. Ardo Kreek'i koondis harjutab Tartus esialgu kolm nädalat. Suve teises pooles keskendutakse sõprusmängudele. Praegu on teada, et meeskond kohtub Poola, Soome ja Lätiga. Pääse 2021. aasta Euroopa meistrivõistlustele on koondisel juba tagatud, sest Eesti on üks turniiri korraldajatest. Eesti koondise abitreener Oliver Lutsepp. No nii nagu peatreener teatas, siis Renee Teppani ist Ardo kreegist ja Hindrek pulgast tunneme puudust. Nendele on asendused kutsutud ja need, ütleme need asendused saavad võimaluse ennast näidata. Ja eks siis kreegi puhul pigem isiklikud põhjused, ma saan aru ja, ja teistel meestel siis see on seotud vigastused. Aga jah, et just need peatreener rõhutas siin ka enne meil omavahel koosolekutel, et serv, tema jaoks on väga tähtis element ja tänapäeva võrkpalli silma väga heas servita ei ole midagi teha. Et loodame, et siis tema on see, kes suudab Eesti koondise väga hästi servima panna. Selgus ka, kuidas ja millal saab tuleva aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri pääset püüda Eesti naiste võrkpallikoondis. Naiskond osaleb 16.-st 23. augustini Valgevenes toimuval EM-valikturniiril. Lisaks võõrustajatele mängitakse veel Šveitsi koondisega. Et pääseda Euroopa meistrivõistlustele, tuleb valikgrupis saavutada vähemalt teine koht. Eesti autospordi liidu üldkogu valib täna organisatsioonile uue juhatuse. Üldkogu koosolek algas kell 15. Teiste seas võtab koosolekust osa ka autoralli valitsev maailmameister Ott Tänak. Ja see oli siis tänane Päevakaja aitäh kuulamast.