Selgi jalgu, muusikat, aiakardinate pragudest, köögilaua tagant ja põlve pealt. Tere kuulama salvestus Tartu folgiklubist. Helirežissöör Sulev Salm oli külas Rae tuhansul Võrumaal, et võta üles Lauri Sommeri jutte ja laule. Vestlust juhtis oma kodust Tartus Ants Johanson. Tere õhtu, sest Tartust üle interneti sinna räästo Hansule oleks hea meel, kui alguseks laulaksid kellele sulle meeldib laulda lindudele või, või kallimale või. Ma laulaksin või mängin ühe lookesi, mille nimi on kevadõhtu, mida ma olen mõnikord siin kevadel õue peal mänginud lindudele. Nüüd on siis võimalus mängida seda nendele inimestele kuskil kaugel, kes peavad kodus olema 31-le inimesele hetkel, mis minu jaoks on juba väga suur publik. Midagi sellist. Sa oled arstide laps ja kus see muusika siis? Mul oli onu, kes oli helilooja Uno Soomere, ta on kirjutanud natuke klassikalist muusikat. Kuigi seda ma kuulsin alles pärast tema surma. Aga isa käis mul ka muusikakoolis, ta mängis viiulit päris kenasti ja mängis Beethovenit väiksena klaveri peale selliseid muusika. Ja vanemana kui hakkas huvitama seesama talu siin ja see huvitas lapsest peale, aga, aga kui sai, hakkasin laulma setu laule Liinatsurade kooris siis laulsin vana seal ette, sealt midagi ja vanaisale tulid meelde siuksed sõnad, mida ma ei olegi leidnud kusagilt nendest ühesõnaga detaili Setumaalt siia tulnud ja tal oli kaasas midagi mõned laulud, mis ei olnud setu laulud. Aga ta teadis ka nende tuntud lugude sõnu ja et see muusika ju igalühel vist tuleb mingite erielementidena, et mingis vanuses sa tahad kuulata sellist teismelise poppi mingis vanuses, leiad äkki, et klassikaline muusika on väga hea ja ja neid kihte siiamaani käib üleval alla tuleb juurde. Sa ju oled ka pungi perioodi läbi teinud. Jah, et siin on, mul õnnestus just mängida, Ma tegin vinüülisaadetes, mängisin ühte oma pungi, bändi pöörleri Klens oli Viljandis niisugune bänd ja siis nende esimest sessiooni, mis oli jõudnud vinüülile, mis ilmus 95 aastal Inglismaal vist see oli balti pungi kogumik, mis olid totaalne juhus, et mingi Viljandi tants sinna sattus. See minu muusikamaitse ei olnud päris sama kui selle, selle bändi nii-öelda see ametlik liin. Et ma kirjutasin ka siis lugusid, aga neid ei läinud väga, väga nagu loosi. Ja vungi periood oli võib-olla juba enne ma tulin sõjaväest juba tagasi ja siis Viljandisse ootasin nagu järgmiste aastate sisse astuda kuhugi tulin sügisel tagasi, kui koolid juba käisid ja ja siis sai mängitud igasugustes bändides, akustilistest ka sealhulgas. Aga no see pungi periood, kus keegi alustab, ta on mingisuguse kihina all ja ma olen nüüdki Liisi ojamaa suri ära sügisel, siis ma olen teinud tema sõnadele lugusid, mida ma olen proovinud teha üht sellise tunnetusega, nagu oleks 91 aasta umbes. Et kõik asjad sulavad kokku, et kui ma kuulsin esimest korda pilli räägi, siis ma sain aru, et folkija punksavad niimoodi kokku leppida, et selline üks, üks mees, kes on ennem mänginud pungi, bändis saab mängida üsna südamlikke lugusid, aga siukse mingisuguse teise energiaga. Kes on Vilbrähi kuulnud, seal on niisugune, ta mängib elektrikitarri, aga see noh, niisugune üks mees elektrikitarriga muu, kui ta bändiga on. Et see oli väga suur inspiratsioon ja pärast tulid juba igasuguseid Suzanne Vega dressi, Chapmani, et kogu see laulukirjutajate armee, kes seal 80.-te lõpus oli aktiivne võin mängida siis loo, mille nimi on tänavalatern, et tänavalaternad on kirjutatud Valner Valme luuletuse peale. Ja Valner Valme on praegu tolle aja Viljandi kõige vahvam punkar praegu ERR-i kultuuriportaali pea. Muusikat ta ei ole, võib-olla edasi teenindage tema, ta kogub plaate ja ta kirjutab muusikast ja kommenteerib seda jooksvalt. Ja ma kirjutasin selle loo tükk aega hiljem. Miks sa juba edulood? Pille juurikaistungil külmkapp, sind ootas siine veri. Apaatia jaa, jauremas Mark. Silmaarst meeles on kolmas. Ja viimane jänese tab nõelutud kulla veri peatab kohvi ja küpsisepaak. Tulime, eks kolada jäänu teemani, ta otsib riide Rapaatiasse, lauk. Padja käes, kostronoomale madal. Sõnadest alles jäid kööginoad, mis asja, ära minust ta avad. Perversne. Saatke Inga, süttimasin kaebussi. Aitavale. Seal olid seal laua peal sella tüdruk, kes mu plaadi peal mängib mõnes loos. Kui saabub uus maailm, kus on jälle päris kontserdid, siis ma saan teha tšello, sest see oleks minu unistuste saundi. Et akustiline kitarri, tšello. Kas sa oled mingit pilliga õppinud? Ma olen iseõppija täielik, et ma, ma olen ainuke õpetaja mul muusikas, kes on olnud, oli selline mees nagu Deiw Kettlvel oli vana muusik, Tartus oli ülikooli juures ja, ja temaga me tegime barokkooperi Polli siis ja ta õpetas mulle natukene inglise rahvalaule, et see oli naljakal kombel see rahvalaulupisik ei tulnud mitte kolledžist, kuigi mul oli seal kõik asjad meeldisid, kui ma õppisin seal raamatukogunduse natuke. Aga ta tuli praktilisena, tuli ta nagu Saseksi rahvalaulude kaudu Inglismaalt, nii imelik kui see ka ei ole. Ast Struensee chissi Žige emmerinud. Me ei saa, nõue, ei from them või olgu. Aasta uue Estvoo doo lätlebla, ei andeidž, aas tööriistu. Pad ei könn, käed nõu ei fuajees Otsa spaa on dipliv. Prins Oya. Them. Meremeeste laulud huvitasid mind sellepärast, et mu vanaisa Robert Sommer oli laevakapten ja ta sõitis kogu maailma läbi. Ja ta on tähtis praegusest tänase seisuga ka sellepärast, et ta tõi mulle selle indiaani noatuppe. Mis on siis selle raamatu kaanel, mille ma, mis ilmus just see noatupp oli nii-öelda seeme, et täna võiks olla raamat, ta tõi selle sealt Ameerikast sadamalinnast umbes 1928 või või 32 või kusagil sealkandis. Ja see on siiamaani mu toa seinale seal sees on suled. Ja ta nagu sümboliseerib mingisuguste lapsepõlve mälestuste edasikestmist või midagi sellist. Kas aga vanaisaga koos seto laule laulsid? Mul on üks lindistus, kus me laulame jah, koos vanaisaga midagi sihuke tohutu halb, et noh, nii ma ei olnud see hetk veel nii hea oleks osanud killed talle juurde laulda, aga, aga see jäid maha mingisuguseid lindistused, jah, mida ma olen ühe laulu, Me laulsime Liinatsuradega ka see oli väikses Rakvere linnas, see oli ainuke, mis ma seal Liinatsurade siidi peal eest võtsin. Ja see oli ainuke eestikeelne laul seal, aga pärast tuli sellesama viis välja Siberi setudest, nii et see teda on olnud mitmes versioonis nagu rahvalaule tihti. Aga vot see jah, vanaisa häälepaelad olid, ta oli üle 90, kui ta mulle neid asju laulis või umbes 90, et tal ei olnud enam need häälepaelad, mis, mis etu laulu jaoks vaja on, siuksed. See see toon on ise nii huvitav ja mis on selles laulus, mis ei meenuta üldse seda, mida sa kuuled raadiost, et see, et kui sa oled, kuulan popmuusikat, siis on tegelikult päris suur hüpe hakata laulma setu laulu, aga Kristiina Ehin kunagi väga huvitavalt, nagu märkis märgiski minu muusika kohta, et tema meelest ma ei tee pungil ja setu laulul nagu vahet, et see on sama hääle tekitamine. Päriselt ei ole, aga võib-olla pungiga on jah, mingid puutepunktid sellel setu laulud olemas. Mis laul see vanaisa salvestusel sul oli? Kas mingi vaeslapse laul vist vä? Igal juhul, see on tema teene. Mul on siin majas üldse kõigi inimeste ikoonid, kes on siin kunagi elanud. Vanaisa ikoon on ka tema, ta nimi oli Teodor või Fjodor või Öödor, nagu Setumaal öeldi. Ja iga jumala õhtuma joon pihlaka viina natuke tema terviseks, et see, et see maja siin on olemas ja see koht, ilma milleta ma ei kujutaks oma elu kuidagi ette. Kas sa palun, siis laulaksid seda vanaisa laulu ise neid oli terve hulk seda, mida te koos laulsite. Kuule ütle null, keel maa ja see siin on ja kes peremees siin maa ja viis teemaliimi. Edu vilgas kambris. Aga härra härra sooline vekslit võltsinud ja Mareda kees väikseid seinu. Noore neil ju ääres ja Kjees tapnud, röövinud. Oled õppinud Viljandis raamatu kogundust Tartu Ülikoolis keelt ja kirjandust. Kuidas sul tekkis säärane huvi keele ja kirjanduse vastu? Tegelikult peres nagu isale mulle ilukirjandus ei tall lugenud küll asju, aga talle ei öelnud see midagi, et tema maailmavaade võib olla. Ühesõnaga see ilukirjanduslik asi, võib-olla ema luges noorena luuletusi, võib-olla sealt on see natuke pärit. Aga ikkagi ma arvan, nende asjade juurde jõutakse oma pead, et Ta ei, ei ole olnud sellist mingisugust juhti või, või kuidagi see. Ta on su stiihiliselt ja ma ei kujutanud oma tulevikku ette. Kuigi mul kusagil oli mingisugune. Ma ei mäleta, kas on alles, aga mul oli mingisugune koolikirjand, ma pakun, see võis olla umbes viies klass, kus ma tegelikult ütlesin, et ma ühesõnaga seal oma praeguse olemisema ma tookord nagu ma kuidagi tajusin, et see on selline, et ma elan mingites stipendiumitest, olen vabakutseline. Et kuidas poiss võiks 85 26 aastaselt teada, ma ei teadnudki seda, see oli selline võib-olla kujutlus. Ja ma ei tea, kas siis, kui kujutlus on kirja pandud, kas ta hakkab elama. Et kirjutades on vahel see lauldega ka, et sa võid laulda endale tulevikku, seda on kunagisi meelika. Hainsalu rääkis sedasama asja, et see on niimoodi ja mõnikord täitub see asi. Aga alati ka mitte nii, nagu laulik tahab ja kirjutamisega on sama, et sa ei saa. Kui sa hakkad seda, kui sa muudad selle maagiaks, siis siis kaob selle asja mingi tasand, kaob, kirjutamine ideaalis on müstiline tegevus või selline või kui sa kirjutad kellestki. No mul on siin majas hulk pilte inimestest, Viktor Tsoi pilt ja siin on ka Püha Viktori ikoon, kes oli ka sõjamees. Viktor Tsoi oli omamoodi vaimne sõdalane. Ja siis on siin toas Juhan Jaik Georg draakvl. Et kui ma olen tegelenud nende inimestega, siis ma olen kuidagi proovinud nende maailma sisse minna, sa süütad küünla selle inimese pildi ees või? Kuna Juhan Jaik oli siinsamas orgus sündinud, siis mul oli tema maailma minna siis see palju lihtsam, sest ta tema ühes novellis on sedasama talu siin mainitud prohvet haamriga mainitud räästu Tamme, kes oli siis üle-eelmine peremees siin talus tema nagu teadis seda ümberkaudset tassi ja mina olen samamoodi. Mul on siin ümberkaudu olnud mitmeid väga häid siukseid memmesid, kes jutustasid suurepäraselt mingeid asju. Võiksid rääkida väga huvitava loo sellest, kuidas lehm kaotsi läks, et see on üks rahvarahvaliku jutustamise suuri võlusid. Ja tegin ühe raamatu, kus olidki osad sellised isegi perepärimust, üks vanaisa jutt läks sinna ja ja mõnede muude siinsete jutustajate motiivid ka ja mõnikord ka mõni lindistus jutu aluseks, mida sai pärast edasi arendada, et et see on võib-olla see kirjanduse ja folkloori selline kokkupuutumine. Ja kõige geniaalsema selles vallas oligi Juhan Jaik, kes, kelle stiil on, ongi seesama suuline toimetamata sõnavool, mis, mis tekkis siis, kui olid videvikupidamise inimesed rääkisid midagi ja ja selle jutu juurde käis ka omamoodi näitlejameisterlikkus, et see oli, see oli teine, kui pärast teatrilaval seda esitati. Talupoja näitlemine oli ilmselt vähe muu, seal mängiti võib-olla tooniga ja mingite selliste vaadati kuulajate reaktsioone, võib-olla rohkem, aga aga see, mida Juhan Jaik näitas, see oli nagu väga-väga võimas ja, ja kui ta kirjeldab neid maastikke siin, kus on mingisugused tondid või valges riides olendid, sellised asjad, siis, siis see on ikkagi tajutav siin Võrumaal, siiamaani. Need on aeg-ajalt on nagu olnud sellised inimesed, kes viivad sind jälle ühe jupikese teed edasi. Tartumaailmast näiteks Uku Masingu ja Artur Alliksaar on sellised, kes siiamaani toidavad mõne asjaga. Sa ei ole seega tahtnud kellekski muuks saada taksojuhiks või kosmonaudiks. Aa, ei, ma tahtsin saada arheoloogiks ja ma olengi natuke arheoloogiks saanud. Minu arheoloogi karjääri tipp oli umbes teises klassis, kui ma leidsin ohvrikivi seal Viljandi jämejala vahel. Ja sellest ei olnud tookord midagi teada, seda käisid siis vaatamas arheoloogid veel Vello Lõugas juhendamisel ja sinna pandi see kivisilt muinsuskaitsesilt ja ja ma käin siiamaani seal vahel, ta on praegu keset rapsipõldu, aga vahel pääseb sinna Digija. Need nii-öelda muistsed ajad on, on väga tähtsad olnud ja seesama indiaaniraamat on ka seesama. See on, ütleme arheoloogia pluss kirjandus siis veidikene või meelses arheoloogia või kuidas seda kutsutakse, ma ei teagi, aga aga on väga tore elada sisse mingite mingisuguste veidike teistmoodi reaalsustajuga. Kas autorite või rahvastikuhõimude maailma, see vabastab inimest tema enda, mina koormast. Mina olen seda nii tajunud. Kas sinu meelest ilma talupojakultuuri elamata saab rahvalaule päriselt laulda? No linnas ju kogunesse setu koor 20 aasta eest Liinat jura, et ta tõi, nagu see laul tõi nagu maale lähemale, võib öelda, aga nüüd ma näen, et see asi põhineb loomulikult talutöödel ja selle päeva rütmil, mis olid inimest seal siin vanasti ja ja rahvalaul on igal pool erinev, et mul see, kui ma olin noorem, siis oli minu ideaalse, mitte ideaal, aga mind huvitas see Tallinna vanaisamaailm, kes oli laevakapten ja üldse noh, temast tõid siukseid värvikad, ilusad albumid, kus soid tohutu kummalised postkaardid, mis olid saadetud Aafrikast ja igalt poolt ja nõukogude ajal mõjus see eriti eriti kummaliselt, aga ja tema laulis ka natukene, aga tal on kõik laulud olid nagu ühe ühe viisiga, võiks öelda, või selline talupojakultuur, noh nagu ma siin ise elan talus, siis ma sellepärast ei muutu päris talupojaks, ma üritan siin seda ja teist teha, aga ikkagi see linnainimese taak, kes ei ole ideaalne talupojakultuur, on see, kui inimesed suudavad oma kätega teha enamik, enamik operatsioone, enamik asju, enamik tööriist ja kõik see, et kuidagi mina, ma õpin seda väga aeglaselt siin. Aga ma tunnen, et sellega on laulud seotud kindlasti jah. Ja, ja sul on ju noh kui on kassi, mingi linakakk ja niisugune laul on olemas Lõuna-Eestis, et kui sa, kui sa oled ise põllul lina nagu kitkunud või noh, kogu see süsteem või sa oled, on neid kokku köitnud kogu selle pannud pärast linaleo tiiki, sa laulad seda loomulikult teistmoodi, sest sul on kogu see kogemus, mis on selle töö taustaks. Või näiteks noh, ma siin laulsin, kui vanaisa suri, ma laulsin talle setu surnuitku. See on ka failina olemas. Et ma panin nagu poo traditsioonilisi sõnu ja pool siis seda, mis ma laulsin otse vanaisale. Selle kogemus seal laulu taga, et sa võid, väga lihtne on noodid ära õppida, sõnad pähe lüüa. Aga see laul, kui ta on koolis õpitud, kui sa ehitad teda teise kursuse eksamil, siis ta ei ole loomulikult see, mis oli siis noh, selles päris asjas. Et see, see samm on see, mida ei saa õppida koolis, mida Lätis kunagi, seda ma ei tea, kas rääkis Lauri õunapuu või kes et väga paljud Läti igasuguste rahvalaulu lauluansamblite ini mehed läksidki tallu elama ja tihti see rahvamuusika ja selle tõttu soiku. Ma ei mäleta, kust see jutt tuli. Aga see tundub mulle tõepärane, et see, et kui sa jõuad selle algallika juurde, siis mõnikord sai, sai vaja enam selle lavalt näitamist või midagi sellist, et ma mängin ka kontserte pole mul päris ammu olnud mingisuguseid väga harva, nüüd oli ütsi otse kontsert, enne kui see karantiin tuli. Ei olnud aasta aega vici otsa laulnud koos see on selline Lõuna-Eesti laulukvartett. Aga, aga ma olen suur osa seda edevust, mulle piisab seda, kui ma saan õuel lindudele mängida siin kitarri, näiteks kevadel on see väga-väga ilus kogemus ja üldse inimesed, kes on kuskil omaette kell on mingi pill, siis siis väljas mängimine. Ja samamoodi rahvalaul, elasime igasugustel liiva, kallaste ja jõeorgude ja looduslikud kõlakojad olid, mis, mis selle heli nagu. Mis määrasid selle heli, kui ta tuleb läbi mikrofoni, see on juba hoopis teine asi. Aga ometi ei elaks sa oma praegust elu ilma mikrofonita. Mitte eriti, et loomulikult mikrofon on praegu vajalik, et see ise need, need on veidike erinevad emotsioonid, kui sa kui sa tead, et see salvestub kuhugi või kui sa, kui sa laulad niimoodi mõtlemata millelegi, et see mõtlemata millelegi, see laul viib veidi teise kohta lihtsalt. Aga need parimad artistid loomulikult koondavad ennast nii palju mikrofoni ees, et et see jääb sinna. Noh, kas indiaani luuleraamatut tõlkides tellisin ühe seminoolide laulu lauluplaadi vaharulli õnnistused? Juba kogu see vaharulli meedium ise annab sinna juurde midagi, seal on ikkagi kuulda veidikene, kuidas see asi pöörleb ja kuidas mingisugused defektid on vahel väga huvitavat, samamoodi ka Eesti rahvalauludes on mõnikord need vaharullid, vaharullid, efektid hakkavad meenutama mingit eksperimentaalset elektroonikat, nii et see on ju päris vana see mikrofon vahel juba juba üle 100 aasta. Tulen tagasi korraks selle itku juurde, mida sa vanaisale ärasaatmisel laulsid. Ka see lähedasele hetkede on olnud lubatud. Traditsiooniliselt tegid seda ju oskaja Didgejad, spetsiaalsed nutunaised. Jah, aga seda enam ei ole, kahjuks see kultuur on ära kadunud. Ma võin isegi seda itkusin taustaks natuke korra panna mõne noh, niimoodi jutu taustaks, et et minu jaoks oli see kõige suurem, kõige Äravivam laulu kogemus, ütleme niimoodi, et ma laulsin kahes kohas seda, et ma laulsin ärasaatmisel, kirst hakkas kodust minema ja siis kääpal oli teine pool, see oli niisugune pikk. See oli nagu stiilinäide veidike ja kui ma olin selle ära laulnud, siis ma läksin kirstu juurde matuseautosse. Ma olin nii mujal nii-öelda nii-öelda peaaegu koos vanaisa hingega või kuidas seda öelda, see oli ärasaatmine siiski, sa paned ise ka midagi endast panti seal ja, või annad midagi, et temal oleks parem minna, vähemalt nii tundub inimestele, kes laulab. Ja ma enam ei saanud aru, kuna tuli kalmistule ära käänata ja matuseauto, mis kunagi ei tagurda pidi nagu tagurdama, et sinna jõuda, sellised kummalised, üldse laulmisega ju kaaslased, mingisuguseid muid muid nähtusi inimestes ja ideaalis laul muudab midagi maailmas mingit struktuuri või sellist. Kui on haiguste hädaaeg, siis siis inimesed laulavad kusagil hulgana ja loodavad, et see aitab kuidagi. Sul on toanurgas ka harmoonium. Harmoonium tekkis niimoodi, et ta oli müügil ühes võru Šveitsi vanakraami poes ja nüüd on ta siin ja ta ta on muidugi maale sobib selline pill väga hästi. Võib-olla siis mängin midagi seal peal väheke vä? Miski müksu seina, see sega jääda mul tuttu võib-olla tapsiivsel pildike, kes, kes kuule, mu mõtteid ja jutukelm oma käinud on või ei ole, sest aeglus ei ruttu see tiksumine kastule Soiver nüüd saatvat mu naeru ja nuttu. Minagi olen kord kadunud meesjaamu mälestus vajunu tõttu siis ikka taadiks seal seinas sesse inseinariini ruttu kell maha käinud on või ei ole, sest ainult ruttu see tiksumine kastule sõime saatvat muna, elu ja nuttu. Oled ju ka laulusõnu kirjutanud? Ma olen kirjutanud laulusõnu tegelikult umbes ainult viiele kuuele laulule. Alati võtan meelsamini mõne autori, tavaliselt vähetuntud autori, kelle, kelle maailma, kes tihti ütleb ära juba selle, mis ma tahan öelda, et, et neid neid oma sõnadele laule. Mul on hästi vähe, jah. Ja ma ei oska neid ka tihti enam mängida. Mul on see, et kuna mul ei ole kontserti, siis mul lähevad näiteks meelest ära, et mul oli lugu küll süda teab, mida on. Tegi ansambel Tuulemaa näiteks või, ja nüüd pärast tegi Mandra Lake seda ja ma ise seda enam mängida ei oska, sest see võib olla ka see mina on juba kadunud. Aga ma praegu ise tunnen, et tegelikult tahaks teha niimoodi laule, et sa alguses on sul tekst ja sa ei võtagi ühtegi pilli kätte. Meloodia tuleb enne. Sul on õige mitu luulekogu laulusõnad ja luule ei ole sinu jaoks seotud. Mul on kuus luulekogu praegu ilmunud, jah, ja seal on mõned asjad, mida ma olen laulnud on seal sees küll, aga, aga üldiselt ma olen rohkem vabavärsi või sihukeste vabavärsis on täiesti omad rütmid, et see, see rütmika võib-olla eesti luules on üksikuid geniaalseid luuletajaid, kes, keda see riim ei ole ära tapnud, seda sõnumit, kellel on jäänud see, mida ta on tahtnud öelda samaks sest muidu seal on ju see, et, et tuleb see ema, tema isa visa. Sa ei saa midagi öelda, sa oled juba seriimi, rong viib sind lõpp-peatusse ja avastad, et sa oled kõik silbid täitnud veatult. Aga kui sa alguses mõtlesin midagi öelda, siis see on ütlemata jäänud, et väga tihti ma näen riimluule puhul seda. Sa koostasid mõni aeg tagasi Juhani jälgi kogumiku. Kas su enda proosaloomingus on Jaik su mõjutaja olnud näiteks stiili mõttes? Nojah, ikka üks kihvt, ma olen väga suur jaapani proosafänn, näiteks et see jaapanlane, nii mõnedki proosa, istid lähenevad seal nagu luuletaja proosal selles mõttes, et sest nagu see peenus ulatub iga lauseni iga lõigu, nii et kuidagi üldse maailm on niisugused, natuke Senilik maailmataju on, on, on, kas Jonaariga vaata, on selline, mida on eesti keeles ka palju olemas. Et ma ei tunne, et mul on, ollakse proosas mingit ühte õpetajat kunagi olnud, et see, kes mul Eestist on meeldinud, need on kadunud Nikolai batuurina on kindlasti üks, kes on, kes on mingi teie lahti teinud. Uku Masing kirjutas proosat, siis tal oli ka mingi oma stiil. Richard Roht neid on, see oleks omaette nii-öelda omaette pikk jutt, et mis, mis proosas meeldinud, et mõnikord võib-olla mõni autor, kes on avaldanud ühe obs kuulse juttu ja kui sa ometi leiad ja elad selles, siis, siis ta on sind mõjutanud. Kuigi see ei pruugi kuskil näha olla, et tihti sa ikkagi teema annab sulle ette selle stiili, millest sa kirjutad, et, et kui ma siin aasta eest kirjutasin näiteks pärlipüüdmisest siin pärlijões. Et siis selle jaoks ei olnud midagi ette ette määratud ja see on alati kõige mõnusam olukord, kui sa, kui sa pead ise looma natukene mingisuguse looma õhustikku või looma kirjelduse mingist asjast, mida ei ole veel korralikud, kirjeldatud. Kas see vabakutselise elu sind anno Domini 2020 rahuldab? Annuse Lada kutselise värk on, ma olen praegu olnud, ma ei tea, 15 aastat Kulka stipendiaate punase aastane stipendium mis seal väike, aga ta on, ikkagi toetab. Ja need kulud ausalt öelda, praeguse see uue olukorraga inimese kulud vähenevad minul küll vähemalt, et ma näiteks enam välismaalt pole plaate ostnud paar kuud ja kulud on tegelikult see, et kui laps kasvab, siis on lapse peale need kulud, et muidu ei ole ju muidu see maal elamine. Kuna mul on praegu nagu siin on, et ma ei maksa kütet, kuna ma kütan ise ahju. Mul ei ole veearvet, sest ma toon kaevust selle veed väga palju. Elektriarve on kuus eurot kuus, et see nagu väga palju minimeerib kulusid Maal elamine kogu see kogu see kirjutamine, mis on kirjaniku ajakirjaniku vahe, on see, et kirjanikud, kuid keskenduda mingisugusele väiksele tekstile, ajakirjanik peab selle 12 tunni või 20 minuti pärast juba ära saatma, et üldse loomingu nagu loomingul on mõte, siis kui inimene on pühendunud sellele, et see inimesel võib annet ka olla, aga kui ta ei pane neid päevi sinna sinna alla, kui ei kannata selle oma kunsti nimel siis, siis tavaliselt see see tulemus jääb nagu jääb loomingu stimuleerimiseks, kuidas seda kutsuda, ma ei teagi. Vabakutseline linnas olla tähendab omada rohkem vajalikke kontakte selles skulptuuris, et kui, kui ma tulin siia, siis ma sellega mõistsin ennast mingis mõttes eksiili ja ma olengi natuke nagu eksiilis, et varem siseeksiilse termin oli, oli kuuekümnendatel mõne kirjanike kohta ja mõnes mõttes ma praegu tunnen, et ma olen ka siin kultuuris eksiilis. Aga see on jälle vabadus luua mingisugust oma taevast ja uut maad. Sinu näoraamatus, nagu meil kõigil on, on mitmeid fotosid, kas pildiga seal või, või ka illustratsiooniga raamatus saab midagi kiiremini öeldud, kui kirjutades. Ma kirjutan, ka, mul on, mul on praegu juturaamatu juturaamatu käsikiri on peaaegu valmis ja Toomas kuusinkte linoollõikeid selle peale, et Toomas kuusinguga mul on olnud eru parim koostöö, et nii nii tundliku kunstniku kes oskas minu maailma laiendada ja samas samas ise panna juurde sinna õigesse kohta midagi, et see, see oli Lugusid lõunast oli see raamat, mida me koos tegime ja ja nagu praegu ta vaikselt teeb nende uute juttude juttude pilte ja me alati tohutu palju töötame just nimelt visuaalse detailiga, et kui on et kui on mingist hoonest jutt näiteks seal, siis, siis me tihti ma olengi leidnud mingisuguseid vana puitpitsi, näiteid või, või siukseid, et sa lähed võimalikult täpseks sellega. Et ideaalis see mina näen niimoodi, et proosaraamatud võiksid olla illustreeritud. Ja siis ja see pilt annab just mingi tasandi, mida sõna ei saa tabada. Jaigile oli unistuste koostöö Eduard Wiiralt, Juhan Jaik, et see sellist paari nagu ei tule võib-olla enam Eesti kultuuriruumis ma ise nagu millegipärast raamatute puhul fännin seda, seda vana, et ma Eesti kirjanduse puhul, et eesti raamatu insolatsiooni kõrgaeg minu jaoks oli kahekümnendad, kolmekümnendad, et mul on pool riiulit siin või isegi rohkem neid. Et mõned asjad ma olen ostnud piltide pärast rohkemgi kui sisu pärast. Kas su äsja ilmunud indiaani luulekogu on rohkem luule või on rohkem laulukogu? See indiaaniraamat on, seal on päris palju peetud silmas seda, et oleks lauldav ka, aga, aga kui on algtekst juba selline mõnikord sa keskendud sõnumi peale, see need on, nad on lõpmata erineva poeetikaga seal, ma ei tea, palju sa jõudsid seda vaadata. Ja seal on ka paar muinasjutu tõlgitud ja siis on seal, et mõnede antoloogiate koostajad võtsid nii, et Inglise keeles näiteks nei mingi vent. Et see ei ole kellelegi nimede panemine, see ei ole otseselt ju luule, aga samas nendes nimedes on väga tugev luulelaeng. Ja muidugi loitsu teema on, on nii eesti rahvaluules kui kui indiaanlastel vägaväga tugeva, siis seal on ka üks haiguse loits näiteks sees ja armastuse loits ja et see on tohutu hulk inimkogemust, mida praegune luule ei kata. Ja seda antoloogiat tõlkides otsisin tihtipeale seda neid asju, mis praeguses mosaiigis on puudu mis indiaanikultuuris olid loomulikud ja olemas, andsid inimestele jõudu. Ja võib-olla nagu jah, et sa lisad sellele olemasolevale mudelile veel mingeid jooni, et üks mõte seda asja tõlkida oli just selline. Ja tuli leiutada jälle mingeid eri stiile, mida ei ole täpselt sellisena eesti luules olemas. Ja esimene inimene, kes selle indiaani luuleraamatu sai, oli Anne Maasik ja saatsin talle juba kunagi selle failina ka. Et ma mõtlesin vaat et kui et Anne Maasik on minu jaoks nagu eesti indiaanlane. Ja kui temalt midagi meeldiks, siis ma oleksin väga õnnelik, et sellise sellise mõttega ma selli talle kinkisin ja üldse laulikutel ehk on seal midagi leida ja sealt kellel viisid peas nagu veerevad, mõnikord. Et olen seda raamatut jõudnud vaid põgusalt sirvida, uurin, kas seal on enam folkloori või nii-öelda kunstluulet. Seal on täitsa mõlemat, et apteegi puhul on see kindlasti kunstluule, et seal see apteegi, noh nende kirjakunstraamatute kujundamine ja kõik see oli, oli sellisel tasemel, kui Kolumbus sinna jõudis. Natuke hävitas kõik selle muidugi. Või pärssis vähemalt seda meeletult, aga samasse innuiidi kütt kindlasti ei mõelnud, et ma teen kunstluulet, et ma tahaksin Nobeli saada selle eest või mingid luuleauhindu. Et seal on, seal on kõik sees erinevad täiesti jah, seal on ju tihti laulja nimi juures, aga, aga selle laulja selja taga võib olla ju 100 põlvkonda. Et kunagi seda me ei saa päris kindel kunagi olla, kui meil on ainult üks vaharulli lindistus millestki, et kaua see olnud on, aga aga see isikliku laulutasand on, on omaette tasandit, santsistents, moor, kes kogus Indiaani laule. Tema meelest tema maksis rohkem neil laulikutele, kellel oli oma isiklikku laulu ka laulda, et arvasid, see kiht on nagu ka väga ürgne kiht. Aga seal on tõesti 40 hõimu või isegi üle 40 hõimu, neil on kõigil natuke erinev muster, kuidas need laulud on nagu kokku pandud? Mõned on nagu refräänide fännid, mõned ei ole. Ja üldse üks eri eriluule, võimalused aga aga mõne koha peal ma üritasin üht jah, seda laulu asja nagu alles jätta ja, ja leidsin mõnikord segi värsist eesti regivärsis tõlkevasteid või selliseid väljendeid, mis sobisid täiesti sellega, mida indiaanlane oli proovinud öelda, seal. Ja lisaks on selle asja vahele muidugi veel olnud. Igalühel igal tõlkijal on natuke oma eriideoloogia, olen proovinud sellest mööda saada. Ma olen proovinud ka inglise keelest mööda saada, tõlkides olen proovinud leida selliseid Eesti idioome, ühesõnaga sinna vastuseks. Ja raamatusse on võetud ka paar võltsingut, kus on näha see, kuidas valge inimene on juba oma käega kujundanud seda, seda õilsa metslase loomingut, nagu romantismi terminiga öelda. Sa oled kunagi öelnud, et eestlaste indiaanlastest lugupidamine on väikeste rahvaste kokku hoidmine see on kindlasti seda. Aga kas pole see kaal, mingite laulude äratundmine? Indiaani laulud, eesti ja soome regivärss, saamide joig ja nii edasi? Jah isegi ainult, ainult on olemas mõned laulud, kus on täitsa regivärsirütm olemas, et see on veider niisugune ja noh, Long Fellogestigi Hayavata laulu võttise kale vaja meetrumi sealt minu jaoks on see nagu endeline, minu jaoks ongi see ini kultuur nagu Uku Masing seda nimetas, et tohutud hulgad suguharusid kelle inimese nimes oli see nagu ainuon samamoodi algonkini keeles on siini ja noh, seda on tohutul hulgal väga erikantide rahvastel on, on see iniminimese termin, seal on ini sees ja neil on ka mingid muud sarnasused. Et on, on mingisuguses keraamika sarnasused, isegi hambaehituses on nüüd välja tulnud, on mingisugused. Et need on väga vanad ja samamoodi muinasjutumotiivid, selle väljakaevamine vajaks muidugi terve instituudi tööd ja, ja on ka erinevusi, aga lihtsalt, et mingisugune Masingu jutu järgi oli mingi kultuur kond kus olid siis Siber, laste, tema jutuvärgiga tiibetlaste, palun, eestlaste esivanemad, indiaanlased ka muidugi ja ka soomeugrilased. Et see oli üks kultuur, kond, kes siis läks laiali vähemalt 5000 aastat tagasi, et väga üksikuid jooni on nagu nagu säilinud näiteks nagu ainukeeles Ankotan on ka kodu või koda või koht. Lõunaeesti keeles on kodus. Et see selle vahel on tuhanded aastad, aga ka mingi seifid, sellised killukesed kuskilt on leitavad. Natuke otsisin ma neid ka selle indiaani luule tõlkimise juures. Samamoodi võiksid sa ju teha ka oma rahvalaulukogumikku oma isikliku valiku. Mina vaatan alt üles, rahvalaulude puhul eesti rahvalaulude puhul Lõuna-Eesti laulude puhul Urmas kallale, kellel on selline pea nüüd ütelda, need ka laulab ja ta on, ta on nii palju neid variante kõiki ja Põhja-Eesti puhul on Lauri õunapuu, et need on inimesed, kes, kes tegelevad sellega täiskohaga, et ma nagu mulle sellise veerand kohaga töö sellise asja puhul ei meeldi. Mis mulle, mida mina armastan. Kuid kui mõnikord näiteks on ilmselt mõningaid selline meeleolu, et sa võtad selle setukesed, lauldi köite ja sa lähed sinna sisse ja, ja võid mingeid oma viisa laulda, selle vaadata, kuidas laulud tehtud, milline poeetika oli, nagu see kunstluule väga harva võib-olla on jõudnud nii sellise selliste finessides nagu regilaulus olid olemas sellise poeetilise maailma nägemiseni, selliseid pikad narratiivid, mis olid setu lauluemadele, et et ega seda, seda praegu nagu väga ei ole see sõna valdamine ise nii võimas, jah, seal seda võiks teha muidugi indiaanlane, mulle meeldiks, kui, sest on olemas mingi Youtube'i video, kus Lendav Kotkas oli vist selle mehe nimi, kes laulab eesti keeles mingit indiaaniviisi. Et see oli nagu väga innustav kuidagi. Et just see, mida, mida, mida see punane rass välja nopiks, sealt see oleks väga huvitav, aga tal peab olema, ilmselt peaks olema tõlk, sest rahvalaulus on nii palju neid hermeetilisi kujundeid mida võib-olla ka kõik folkloristid ei saa aru, et mis kogemust selle taga on või mida see täpselt mõeldud oli, see keel vahetub välja ikka üsna kiiresti ja ja kui inimene lihtsalt laulab midagi, ta kordab neid sõnumile sisu ta ei tea, siis on see jälle natukene selline kahtlane tegevus. Ma ei tunne, et mina oleks mingisugune eriline hääletoru selles suhtes, et siin tõstit, Urmas Urmas Kalla on inimene, kes tegeleb igapäevaselt murdega, kes on käinud läbi peaaegu kogu selle materjali, ilmselt mis, mis on olemas muuseumis ja, ja me oleme mütsi otsaga tihti ka niimoodi laulnud, et. Ta oli üks kevadku surmast igasse proovi jälle mingisuguseid tundmatu viisi ja laulu. Ja see oli tohutu põnev, sest mis juhtus Liinatsuradega, mis on suurepärane setu koor? Juhtus see, kõik seto laulud olid ära lauldud ja siis jätkas lõputut kordamist samal tasemel ütleme niimoodi, aga, aga see kõik nagu. Ta muutus heal tasemel kordamiseks, aga, aga kui, kui on kusagilt ilmumas välja neid uusi viise või nagu mütsi otsaga oli see, et Andreas Kalkun leidis Helsingi ülikooli arhiivist, siis leidis veidi suhet setu laululindistused. See oli vist 1922 aasta. Seal oli kasvõi see Öeldi Joos, öeldi ta, lööva ta tuule vaevini joove äkki. Ta vee. EMI. Oli ju küüli? Lobja ju val maaelu ja loob ja. Ema ju müüma. Ja nii edasi, lihtsalt et see minul muutis täitsa arusaamist setu laulust, et on olemas sihuke võib-olla veidike keskaegse vanamuusika või, või noh, mingisuguse täitsa teise, teise feeling uga laul mis äkki ilmub nii pika aja tagant. Ja vot vot sellised nagu välgatuse hetked on minu meelest rahvalaulu puhust tähtsad. Mitte sa ei laula seda, et on, on oluline, et on mingid laulud, mida sa naudid ütleme, 14 aastasest kuni üheksakümneaastaseni aga vahepeal on vaja selliseid kaar lahendusi ja siukseid uut uut sädet sinna, et see, et see elav elavus sellest traditsioonist nagu püsiks. Et see ei oleks ainult natuke selline copy-past. Et, et kui, kui artist laulab, laulab, võtab, võtab neid samu laule, mida ta on koolis õppinud. Tal olid laulnud neid hästi väga heas sättungis. Aga seal on ikkagi nagu seesama selline see uute laulude pealetulek, et inimesed viitsivad pühenduda niimoodi, et leida üles mingisugune materjal, mida ei ole tehtud leida mingi asi, mis nende enda eluga väga hästi kokku kõlab. Et see on nagu selline unistuslik tee minu jaoks rahvalauluga tegelemise puhul. Ma võin ühe ühe jupikese veel laulda, et mis mis tuli mul, ma olen siin toitnud linde mitmeid aastaid ja nüüd jälle ja ma ei saa seda nii nagu ma sealt arvu juures sa pilduda seemneid, aga see laul on sihuke. Ja linnud vastavad tihti sel laulule, et see, see ei ole mul kuskilt õpitud ja ta ei, ta ei ole ka nagu minu laul, päris, ma ei tunne, et see, see on sündinud selles situatsioonis võib-olla nagu Sillana siis selle inimeste ja lindude maailma vahel. Väljas on juba peaaegu pime ja meie tänane aeg saab otsa. Olen hirmus tänulik selle üle maade ja mägede jutuajamise eest. Soovin sulle kannatlikku karantiini ning lõpetuseks palun vähemalt ühte laulu veel. Kui siin käis Juhan Jaik läbi, siis, siis ma kui ma tegin seda raamatut, siis ma tegingi ühe, ühe lauluga tema teksti peale, et see siin laulus on seesama pärlijõgi sees. Ainult pärlid on see On hoopis teine õhks liiva paluda ka ja kenamad on vaatepildid. Silmi säravat, pärlijõe veetuul õrnalt mängib Buy elatvadega. Eks reastiku? Pärlijõe kosk eidena, maga. Ta vesi langeb tammist, kohin aga. Ja mustajõkke jooksvad lahugi. Kuis rändel unistuste sääl novel? Ma pärlijõe kaldal oleks Passinnale, eks? Kaugel jõekäänud? Sealt leiaksin, kes nägu looja, ise sinna huuletaeva Elise. Sind ainust Pärnides. See maastik on liivapalu, on see, kui sõita. Ühesõnaga Sänna mõisa kohal on liivaku Palumägi ja sealt alla seesama pikk puuderida on ikka olemas, mis jäid, kirjutas selle luuletuse kahekümnendatel, aga aga seal pärlijaid aga on pikk-pikk puuderida ja ühesõnaga see maastik on ikka olemas, et, et praegu on inimene, kes praegu elab, saab sinna lisada ainult oma armastuse ja inimese, kelle peale ta mõtleb ja et see näitemäng nagu jätkub lihtsalt samal maastikul. Juba aastasadu on siin see kõik käinud ja osa seda maaelu on just see, et sa tunnetad seda maastikku kus mõnikord on vist olemas ka nende inimeste meeleolud ja soovid, kes on siin enne elanud. Kuulsite salvestist Tartu folgiklubist ülesvõte tehtud 26. märtsil 2020. Lauri Sommer viibis kodus Räs tuhansul. Heliülesvõtte tegi seal Sulev Salm ja oma kodust juhtis vestlust Ants Johanson. Ja kuulata on jäänud veel mõned lood, Lauri summerilt. Ma võin, kuna siin on Viktor Tsoi. Ühesõnaga, siin on tema pilt ja see pühak, et ma võin laulda ühe Tsoi looma, tegin ümber. Ma tegin selle nii ümber, et see nagu ta ei meenuta enam täpselt seda, et see on vähetuntud lugu, mida kino polegi lindistanud, et see jäi nagu demox. Loo nimi on Malus, et see on. Stors Nutši loss, kraaninadi Adma prossvee, baka või taju. Jumal. Aga ma mängin midagi harmoonium peale.