Tere õhtust, Eesti, tere õhtust, Tallinn. Hädaolukord on mõnusalt tuule sisse võtnud, siia raadiosse tulles, mul oli nii hea meel vaadata, kuidas terve Kadriorg kõik kohvikud, restoranid, kõik on rahvast täis, inimesed istuvad hea tujuga, keegi ei kanna maski, mitte keegi ei pea kinnimeetrist, kaks mõõdulinti kaasas sai trüginud inimeste laudade vahel ei hakanud mõõtma, ma ei tahtnud tahtnud inimeste head meeleolu rikkuda. Loodame, et need võib-olla viimased päevad, viimased nädalad, kus inimesed saavad nautida sellist mõnusat normaalse tsiviliseeritud elu sees kohal ka põllumajandushooaeg ja kõik need inimesed, keda me näeme praegu siin laudade taga istumas ja. Appers pritsi joomas on juba nädal hiljem kummikud jalas, istutavad maasikataimi, panevad kartuleid täpselt, ei saagi arupark külva istutama, praegu korjama. Jäänud segaseks minu arust on varsti käes nagu maasikatega kloppimise ajaga millegipärast mõnes kohas need alles istutatakse. Ja milleks need istutada, kui on teada, et keegi neid korjata nagunii ei suuda, sest ukrainlasi sisse ei saadeta ja ja ma arvan, et mina küll, kui mulle tullakse ukse taha, nii nagu vanasti tuli sõjakomissariaat näiteks ma ütlen, mina pole mina, küsitakse Andrus Kivirähk on kodus. Ei. Kes teie olete, remontisin, et ma kannan pisikese musti riideid, annan remondimehe mõõdu välja küll, lihtsalt kui lihtsam on sinu nii-öelda plaan küll, ausalt öeldes. Vahet pole, kui nad ei saa kivise nagu küüditamise ajal, kõnelise Kivirähk, Nad võtavad remondimehe. Maasikaid korjavad ust lahti teha ei tohi mingil juhul ja üldiselt minu sissejuhatuse oligi mõeldud sellises tuju tõstmas natuke humoristliku võtmes, sest tegelikult ma olen nii väsinud sellest vajadusest pidevalt kaasa mõelda EKRE ministritega. Terve see aasta on käinud, see värk, nüüd me siis mõtleme terve Eesti rahvas, kes võiks teha kodus remonti, puhata Ta, teha meeldivaid huvitavaid töid. Suhelda sõpradega või üldse mitte suhelda, käia kas auto kontserditel või mitte käia auto kontserdite valikute maailm on tohutult suur, esmaspäeval avatakse esimesel juunil avatakse juba kinod ja me oleme kõik sunnitud istuma nagu mingisugused Nõmmid ja arutlema põllumajanduse teemadel. Mind nii tohutult häirib jälle sulase loll mardisündroom, tagasi tuleb, üks loll ütleb midagi ja terve ühiskond peab sellega tegelema. Mulle meeldis selline normaalne ühiskond, põllumehed tegelevad põllumajandusasjadega, tööstuse mehed tegelevad tööstuse asjadega. Meie tegelema, oma asjadega, tegelema, kõigega tegeleda kõigega ei ole valitsusel ja valitsus ja poliitikud ei sega inimesi. Praeguseks on saabunud selline olukord, kus mitte keegi ei saa tegeleda oma asjadega, vähemalt südamerahus. Sest kogu aeg tuleb tegeleda. Just nimelt, Andrus, sa pead töötama välja skeem, mida sa teed, kui nad ilmuvad ukse taha, see on tõsi küll, jah, selles mõttes, et vanasti kõik tegelesid oma asjadega ja valitsus hoidis eemale oma näpud, jäi seganud inimesi praegu nakatunud segama ja see on väga halb ja siis tulebki nagu hakata välja mõtlema mingeid variante, et kuidas mööda hiilida valitsuse korraldustest ja et noh, ma tean näiteks, et mitmetes kohtades on ka väljamõeldud selline trikk, et kell 10 õhtul, kui kõrtsis veel tahaks võtta veel paar napsi ja 10 õhtul tuleks nagu alkoholi müük lõpetada ja kõrts sulgeda, siis tõmmatakse kardinad, keeratakse uks. Igaks juhuks küsitakse kõigi kohalviibijate käest, et ega keegi ei ole sind miilitsat, politseist ütleme kas, mis muidugi alati on kõik teame näiteks Heinz valgu teiste mälestustes, et kuku klubis, alati oli julgeolekumilles, alati oli, aga ta oli oma inimene, randar hiir oli, tema. Tahtis. Karl Martin Sinijärvevanaisa, Erni hiir oli vanaisa Karl Martin Sinijärve nali, kaks hiirenimelist vanaisaga. Huvid. Hiired paljunevad kui palju. Kes seal täpselt aru saab, kes vanaisa ühesõnaga pesa. Ta oli ühesõnaga. Ühesõnaga oli üks mees, eks tal oli palju imesid. Ka julgeolekutöötajatel oli palju varjunimega laadneri klubis ja ja ta tahtis napsi võtta, näitlejannad tantsida ja, ja kõiki elumõnusid nautida ja siis seetõttu ta ei sekkunud ja ma arvan, et praegu kõrtsud on ka, kindlasti on mõni politsei tööd ja on mõni Mupast annabki sekused, võtan hea meelega, pidutsevad kella 12-ni kella kaheni, isegi õnneks esimesest juunist juba esmaspäevast võibki kõrtsid olla lahti nii kaua kui kui, kui võimalik ja selle eest, kelle, keda peame tänama Jüri ratast Access võimaldab meile ja alles täna ma lugesin rõõmusõnumit, et Jüri Ratas lubab Teatris võib-olla üle 50 inimese, see on nii armas. See on, süda täitus, vahel on ju niimoodi, et ärkad üles ja mõtled, et kelle, keda küll tuleks tänada kõige selle kauniduse eest, kas voodi kõrval ühte vaipakest, kuhu põlvitud, et iga hommiku Jüri ratast panen, tead, kustpoolt on? Ei tea alati põhja poole. Hea, et sa mainisid, et nüüd nüüd mul asi, tead, ma olen hommikul ärgates ma kusagil hüüan, tere maailm, keda ma peaksin tänama ja mul ei ole selget vastust, ma ei peaks enam väga ilus ilm. Tänu kellele Jüri Ratasele, Jüri Ratasele koroonast kurnatud inimsugu saaks natuke nautida päikest ja ta andis selleks loa. Issand, kui armas on, on tore, et meil on selline pea. Andrus, tegelikult on ju veel toredaid asju tänavatele, et ma ei oska öelda, kas sina, kas sina oled märganud sellist fenomeni tasapisi, kas sa tahad rääkida sel teemal? Naisterahvaste seelikud hakkavad lühemaks minema, sellest me võime ka rääkida, aga ma tahtsin ühte põnevat aspekti sinu tähelepanu alla lükata, et kas sa oled märganud pärast neid kahte nii-öelda eriolukorra praegu, kus me tänavatel nägime väga vähe inimesi, neid nägime, olid meie omade Eesti inimesed lõpuks ometi tänavatele ilmunud ka esimesed välismaalased, tead, kui tore see on, ma käin, jalutasin täna vanalinnas. Siis ma nägin seal, ma nägin seal võib-olla hiinlasi, võib-olla jaapanlasi, Korealis ma ei oska öelda inimese Aasiast. Ma nägin rootslasi. Ma nägin, nägin, kuulsin saksa keelt nägin. Ühesõnaga, ma nägin igasuguseid inimesi ja veel suurem rõõm, et mõtlesin, nagu vene aeg on, kas sinus ei, tärka, tappis kahtlus, kas ei olnud, kui sa kuuled välismaakeelde, siis käsi haarab telefoni järele telgi 101, üks kaks mõtled, et see on nagu välismaalane, Eestisse saabujatele. Lennukid ju ei käi, piirid on kinni, mõttes on nagu vene aeg, mul tuli meelde, kus ainsad neegrid, kes Tallinnas olid, olid kalakooli neegrid ja ainsad välismaalased, keda sa nägid, liikusid Viru hotelli ümbruses kas pargis ja müüsid seal praegustele võimsatele eesti magnaatidele, oligarhide teksapükse ja kilekoti, millal need siis hiljem edasi viisid, tead, kui tore on tagasi, on välismaalased? Ma arvan, et praegu nad äratavad veel tähelepanu, ise ma nägin Otepääle Andrus paar nädalat kahte purjus soomlast. Katsusin nii teha, kui purjus soomlane oli, nagu, ütleme, vanal ajal oli seal tänaval. Pööran talle tähelepanu või? Pigem mõtlesin, et noh, jälle purjus soomlane, tead. Ma kuulsin nende kisendamist kaugelt, teiselt poolt kogukonna ala, soomekeelset laulujoru ka sina nüüd Hei ja läksin ja kaks soomlast nagu vanal heal ajal. Suurepärane, kaks asja. Ühelt poolt on see muidugi ohtlik, sest kuidas nad sisse pingerdanud, et mina kujutan ette, et võib-olla nad pole ära läinudki, et nad on kogu selle kaks kuud, mis oli see karantiini ajal, et nad olid kuskil peidus, nagu prussakas suudab teeselda surnut kaks kuud olla kuskil praos ja nüüd, kui päike on välja tulnud, karantiin, Need on siis need välismaalased tulevad välja nägusid. Näiteks hiljaaegu just läksin Raekoja platsi jões raekoja kohvikus istudes kuulge inglise keelt kõnelevaid härrasmehi, kes nägid välja umbes nagu briti poissmehed, rääkisid kõva häälega lärmaside, mõtlesin, et kust nad siia saidki, kõik piirid on kinni, kui lennukid ei lenda, rongid ei sõida, et nad on järelikult ilmselt nad jäid siis märtsis siia. Nad tulid keskööl, lõbumajja lõbumajad suleti 14. märtsil. Sinna sisse, ma arvan, et lõbumajad tegelikult. Aga sa oled Andrus, ainult sellised korraldused, sulgeme lõbumajavalitsus, midagi säärast pole öelnud. Lõbumajad võisid tripi, baarid ja ööklubid, suled, lõbumajad võisid töötada nagu malet samal põhimõttel nagu juuksurisalongile, Don tuulutatav Roo vastastikune kokku. Korraga on ruumis üks teenindaja klient ja ukse taga pole saba. Ja see peas maskide pidev desopesuvedelik. Oluline ongi see mart peas peavad olema maskid. Et ega lõbumajas ja see maski näkku ei ole see kõige olulisem. Tihtipeale see ongi võib-olla hea, üks ühte ja teine teist ainult silm, mis silmad, silmad on enamasti kauni, tead, aga kui sa rääkisid ka ülejäänud keha sealgi nakkust ei tule maskist, siis mul ikkagi eriolukorra sümboliks ikkagi jääb see maskiga, kaotad Jüri Ratase nägu, kust kile alt see oli nagu kasvuhoone tomatid, kasvu, kasvuhoone kile alt tuli podinal mingit juttu veergu ja siiski maski kohalt piinlasid kaks piinatud põlevat tulist silma vaatasid meid hella pilguga. Noh, arvestades seda, mida ma nüüd lugesin ekspressist Jüri Ratase elukohta, kus ta elas üksinduses mingis munga kongis kaks kuud ja käis aeg-ajalt aknast oma last vaatamas, kes teda nähes alati kisendama pistist akna maitsmismeel, mis on ka loomulik maskis mees, ongi hirmuäratav, siis siis see aasta Jüri Ratase elus kindlasti ongi tähelepanuväärne, aga kui veel välismaalaste juurde tulla, siis jah, et neid tõesti vahepeal ei olnud ja, ja see, kui sa ütled, et on tore neid uuesti näha, nagu rändlinnud, tulevad rändlinnud isegi tulevad nagu periooditi igal aastal, aga onu tõesti mingid väljasurnud liigid, mida ammu näinud ja näiteks euroopa naarits. Ja siis vaikselt hakatakse neid taastama, et juba Hiiumaale lastakse euroopanaari, seda praegu ütleme Otepääle kaks soomlastega laastud, need olid kuskil kasvatatud kasvuhoones või puuris ja siis ta viidi lasti otepää. Et noh, selles mõttes Tallinnasse veel ei juletud lastest, Tallinnas on väga palju autosid ja ohte, aga Otepää olnud juba enam-vähem tulevad toime. Kas teil õlut müüakse, muidugi see viina ja siis nad saavad juua midagi süüa maitsvat. Ja oli ta Verisoost samasoolise sõnal muidugi, muidu ta võiks lapsi. Roomlaste sugu tõuseks veel, aga, aga samas, kui nad on samast soost, ega see ei takista nende produktiivsed tegevust ja samas lusti on isegi lahkelt nad toovad nagu seda raha siis otepää, otepää, Võrtsudele, soomlase ülesanne ongi nii-öelda nagu noh, nagu ütleme, loomal toota sõnnikut. Sõnniku pealt hakkab kasvama Eesti majanduse ja selles mõttes olidki Otepääle toodud kaks täisjõust isast soomlast, nagu ma saan aru, kes söövad-joovad kõvasti situvad palju. Ma tahan öelda muidugi kulda sõltuma, mitte Soome marku, vaid meil on ühine raha euro, aga seda paiskavad otepää. Sellistesse veenides ütles, see on jälle käima ja ma loodan, et see on kõikides Eesti väikelinnades ja Tallinnas on see isegi Tallinn mis tundus alati olevat ju nii rahvarohke. Nõnda. Ja see on, ma poleks kunagi uskunud, et nii südame teeb soojaks, kui sa kuuled itaalia keelt, saksa keelt, rootsi keel, soome keelt, aga nad leiavad üles oma vanad pesad, võtavad Raekoja plats Tallinnas näiteks, et seal olen harjunud istuma, nad kohe lähevad jälle sinna ja oh, oh imet, kõike saab poole hinnaga. Muidugi, kaua-kaua see pidu ei kesta, kui need palju hakkab sinna tulema, et siis need kõrtsmiku saavad aru, et pole nagu mõtet müüa Aperaldus pritsi viie või kuue euroga, kui sa võid küsida 12. Ja, ja siis on jälle need hinnad tagasi ja siis need õnnetud eestlased, kes on lolli peaga läinud sinna raekoja platsi kõrtsi ära ütle, nojah, need on mõelnud, et võtame poole hinnaga, et siis korraga ei ole, teil on poole hinnaga korraga tellinud, tellinud ja siis on järsku. Eestlastele on omad kõrtsid, kus nad käivad kas või siinsamas Kadriorus. Et ma teel kodunt raadiomajja tähendab, kui ma oleks nõrgema iseloomuga Andrus kolmandaks, nõrgema karakteriga sa oledki nõrgevam, siis oleks olnud ime, et ma üldse siia jõudsin, sest ma oleks võinud jääda istuma ja jooma Faehlmanni kohvikusse, ma oleks võinud jääda restorani olen kuulnud asjakohased andmed, et tegelikult meil on saade hakkab kell kaheksa, aga sa hakkad 12-l päeval tulema hakkan küll, jah, jah, tegelikult kulubki väga palju igas kohvikus ei jäta, et selles mõttes midagi, noh, täitsa normaalne loomulikult. Aga mul on nii suur ja nii tugev töömoraal eetika välja, nii et me peame saadet tegema ja kusjuures Andrusega, mis saadeti te ju ise endale, meil on tore kohtuda sinuga küll, aga toredad on need hetked, kus me tuleme kohale, näed meie saadet mitte lihtsalt nii-öelda hina ginaarselt pole vaja autos kuulata, tuututada signaali. Päriselt olemas inimesed, kellele teeb meie olemasolu nii tohutult rõõmu, nüüd algab meie tooteesitluse, laseme ennem vahepeal muusikat ja kahtlaseks, võtame omaette niisuguse vahejaama. Meil esineb Nobeli preemia laureaat, kirjanduspreemia laureaat, kes sai pühapäeval 79 aastaseks. Arvake, kes on? Muusikaline külaline Meil on siis täna otse Koroona küüsis koroonaga võitlust Ameerika Ühendriike, aga kuna on Ameerikaga, siiski liiklus ei käi, sest ta ei ole ka otse. Ütleme nii, et ta on nagu autokontserditüüpi kontsert optilanil täna ta esineb meie stuudios heliplaadi pealt ja meie saame siis ruumis meil soomi. Tõnisson 79 aastane Bob Dylan, kes on sünnipäevast toibunud ja juba valmistub järgmise tunni pärast siia juba nii-öelda võtab peale. Andrus on meie saate armastatud, see on nagu reklaamiklubisid, armastatud, seal esitleti. Ma ei mäleta, mida meiega esitleme, meie esitleme kingitusi ja kingitused, ütle kohe täna ma hakkasid neli, 12 kingitus linn. Et no kes meid on meeles pidanud, no kõigepealt muidugi meie vanad sõbrad. Kui onu Kalev tuleb tänada, siis on meie vana sõber, mis ta Orkla marmelaad Aimite karamell ära Melle, mis ma ütlen, marme laadata sadamale. Marmelaad karamell, karamell ja teist ei ole kunagi saatnud ehteid karamelli aga seekord saatseefiri. Ära jäänud, alati üllatunud, mida tuleb. Ja siis on meil muidugi siin veel igasuguseid jooke ja sööke. Aga mis meid eriti nagu üllatab ja rõõmustada, rõõmustab, eriti hea on kõikvõimalikud parfüümid, kehakreemid ja vedelikud. Millega sa pead võidab kõigepealt R-i on ka toodud hästi ilusa kirja saatnud kaubamaja ilumaailm pangapõhjust saata, sest ma käin sealt iga päev läbi, mina käisin ka tänasel mina käisin ka täna ostsin sealt täna endale deodorandid, mina, mina uurisin ühte lõhna ja mõtlesin, et teadus on alati keeruline protsess, ei ole väga palju lõhnu, mulle tohutult meeldivad lõhnad, lõhnu tunnen, tunnen lõhnu ja maitset, tähendab, et sa ei ole koroona. Ja mul on see asi, et alati ma vaatad mingisugust lõhnama, käin seal seal vaatamas nuusutamis, sest ma tegelikult ju tean, et mul on neid erinevaid lõhnu kodus niikuinii väga palju, et mul no ütleme, et kui nüüd küsida, et Mart, kas sul on vaja veel ühte odekolonni, siis loomulikult ratsionaalne vastus on, et ei ole, nad meeldivad mulle ja siis mul on selline taktika, et ma käin neid vaatamas nuusutamas, võitlen endaga, mõtlen, et kui mul see homme veel soov alles on, et ma tahan, siis ma ostan, siis ma, mõnikord ma täna sinna ei läheb. Ma lähen näiteks homme jälle vaatamisistuma, lähendada eri kehaosi eri parfiimidega kõik ühe ja sama, nii diskreetselt küsimused, et meil ei ole siin mingisugune Urmas oti saade. Oli väga ebadelikaatseid, küsimusi küll lollaka hirnumistega. Ja veel paljude palka saavad palka saada, kas sa lased lõhnaga püksi, vat? Selliseid küsimusi mina selles saates kuulata ei soovi, temaga ei vasta neile küsimustele. Aga kuidas sina oma kehaosi Võiad? Palju sa palka saad? Ma saan siis ma saan pool Eesti alampalka. Koroonaviiruse ajal kärbiti kõvasti, valitsus peatas pensionimaksed ja ma ei taha seal juttu kuulata, mul oleks küll, vajas surfar raha, võiks saada. Nojah, hea küll, aga selles mõttes me saime jah, kõvasti erinevaid tänane kaubamaja ilumaailma saime, saime Velkusse yks karp veel seda, et kaubamaja mitte ainult saatnud meile parfüümi Biden saatnud kirja ja toonid. Mul oli nüüd ka sulle soovitavad lambipirni vahetamisel kanda Marati kaubamaja koostöös valminud kaubamaja 60. Aastal juubelikollektsiooni särki, mida ma kindlasti ka teen ja muidugi loomulikult seal lambipirni vahetada. Omaette teema, sest need lambipirnid niukseid tänapäeval enam ei ole, et sa lähed, keerad vana pirni välja, ikka niukse on ka, tead, seal on, nad on küll mingisugused lambid seal midagi keerama, mina ei saa sellega üldse hakkama. Mul abikaasa keerat abikaasaga Järva, siis seal särgiga abikaasale. Aga sa ei saa siis ise siis ma ei saa, et nad on topitud kuhugi mingitesse shoklitesse, sa ei saa neid sealt kätte, kruvikeerajaga lõhkuda ei tohi, võiksid kanda seda särki siis sel ajal kui abikaasa keerama. No näiteks sa paned selle särgi selga ja nendesse lõhnastad ennast ja hoiad ja, ja puterdab alg default ülalt. Minema jälle selliseks, Urmas Otilikult labaseks. Ole noorte pärale. Ära hoia tabuteema, see ei ole tabuteemad, noored, lihtsalt tänapäeva noored lihtsalt saavad aru, et on, on mingid teemad, millest ei ole mõtet lihtsalt plärada, sest need teemad on igavad juhtimisel Urmas Oti lik lameskandaalile orienteeritus sense madalale tsensatsioonile madalale uudishimule orienteeritud televisioon. Tänapäeva noored tahavad vestelda vaimsetele huvitavatel teemadel, näiteks kapitalismi lõpust. Aga enne, kui me läheme veel kapitalismi teema teemaga edasi, ma lihtsalt võtsin välja ühe mudeli, mille kohta ma ei oskagi öelda, mis asi see täpselt on, et aga tuleb välja, et see on sidruni humalalimonaad, seda sa oled. Armas. Näed, Houssow, limonaad, toodang, limonaadimaja ja siis saatis meile väga ilu selline kompanii, kelle veebiaadress on Al-luure, Piuti. Luure biootjee on saatnud meile. Mingeid juukse ja keha ja detoxi ja ma ei tea, mis need ongi müreemi ERR-i kuld, mida, mida, mida tõid kolm kuningat Jeesusele täpselt samamoodi täiesti platsil on, siin on nii naistele kui ka meestele ERR-i uus kandis on ühesõnaga, ja siis on meile saatnud ka selline. Ma ei tea, kas sinu tuttava, minu tuttava juhine austa, kelle nimel hull siil. Kes on öelnud, et Pac-Man tänuksi rin töötajatele ennast unustada panuse eest viimase aasta jooksul, et meil on olnud vähemalt mingit põhjust naerda. Vaat selliseid kirju Jüri Ratas ei saa kunagi. Ehkki, ehkki muidugi eksitav, sest et tegelikult Jüri Ratas vaadates on ka tihti põhjust naerda. On ka teistmoodi ja talle talle talle jah, siukseid siukseid asju ei saadeta. Ja vot see on täna viimane saade muidugi, nii et eks see ongi väga viisakas emade meid saata ja suvele, sest ega me ei tea, mispärast suve saab tsunami või tuleb ta purgaa või kujul tule taifuuni võitlejad tavalise Eesti oktoobri või novembrikuise nohune ja kui tuleb nohu ja kui tuleb aevastus, võib-olla isegi põnel köha, siis loomulikult me läheme kõikjale, karantiini saame valitsusel tõesti palju raha istumisel. Neli kuud ma saingi nohudega, ilm läks kuidagi suviseks, ma käisin särgi väel ja, ja mulle enne saatesse tulemustele ilge nohu. Et võib-olla peaksid testimine või tegema ei viitsi minna. Pingeid tõesti selline. Et ma arvan, et ma kõnnin, levitan seda levitada laata, vaatame, mis saab, see oleks tegelikult ju omamoodi ka noh, sümboolne, et kui see koroonapauk algas sellise võrkpallimatšiga Saaremaal, siis ta lõppeks viimane koroonapesa läksid nimelt rahva omakaitse, kes siis 11 nakatab ja siis pärast köhida läkastab, kes me oleme kolm kuud või kauem vastu pidanud ja nüüd viimasel hetkel siis meil murrab maha see need kingitused ja see toredas. Vaat see on just nimelt see, miks, miks on jõuda minu jaoks oluline kõikides nendest restoranidest mööda tuues raadio tulles ja raadiomaja viiendale korrusele kohtuda, sinuga panna raadio tööle, panna laulma Bob Dylan, teha rahva omakaitse kojuga, jõuad pärast saadet tavaliselt kolmest restoranis me siin on nüüd juba kinni. Ei no ei ole. No praegu võib-olla 10-st pannakse kinni, et sa jõuad ikka kell üheksa lõpeb saade, sa jõuad järgmisse nädalasse, järgmine nädal ei ole saadetena, siis saab terve päeva. Tere päevast kohvika, siis sul pole põhjust kodunt välja tulla, mingit õigustust. Sa oled kodus istuda ja oled üldse Otepääle vaatama neid kahte soomlast, kes Kadriorg on elus võib-olla ta juurde, võib-olla ta on juurde tulnud jah, et nad kuulama siis Nobeli preemia laureaadi laule ja. Tegelikult on ju põnev rääkida inimeste ja mitte ainult inimeste, vaid ka loomade lugusid ja siis pühapäeval kui pidas oma sünnipäev Seitsme üheksandat Bob Dylan Ameerika Ühendriikides, siis juba kaks päeva oli Moskva loomaaias surnud kuulus alligaator nimega Saturn. Teda hüvitega Hitleri krokodilli jah, et On teadmata päris täpselt, kui vana ta oli, kui ta hinge heitis, aga ilmselt 83 84 surid jah, reedel 22. ja teda hüüdma uur lugesin selle kohta, see on väga oma elulugu, see oli väga kummaline ja häda, tema noorus oli väga kummaline. Terve tema elu oli väga põnev. Lähemale jõudes siis kuidagi toimus rahunemine nendega seal Moskva loomaaias enam väga palju seiklusi olnud, toodi kõigepealt ta sündis või koorus munast Mississippis Mississippi osariigis mudases jõekäärus ja toodi 36. aastal. Mis siis tuli Berliini olümpiamängude aasta olümpiamängudeks toodi oma aeda kus ta siis elas õnnelikult kuni 45. aastani vallaiise pommitama. See lubadus oli veelgi põnevam jah, et teda käis Hitler vaatamas ja, ja levis jutt, et ta Hitleri lemmik elukas seal loomaaias. Koer blondi armukade olla 43. aastal jah, juhtus see. Berliini loomaaed langes pommirünnaku alla ja see akvaarium, kus elasid alligaatorid, krokodillid ja muud elukad sai pommitabamuse ja see on selline tume periood. Saturni oli seal alligaatori nimi elus, et enamus allisaatoreid, krokodill said surma selle plahvatuse tagajärjel. Aga Saturn läks uitama, vahemik vahemik 43. aasta kuskilt sügistalvest kuni neljani viienda aasta suveni on teadmata, kus Saturn käis, mida tegi. Minul tekib küsimus, keda ta sõi just, sest et ta nõukogude sõdurit leidsite, leidsid ta nelja viiendasse suveli, rõhutame Lil, tegelikult ikkagi umbes kolme meetri rikkur, õieti lihtsalt ta Briti sõdurid oleksid tahtnud seda oma tsooni tarvis, sest et no oli ilmne liigapalju, brittide langeks tema ohvriks, Nõukogude sõdurid võtsid hea meelega, nimetasite rõõmude tsooni Landsigisse Leipzigis ta pidi kuidagi jõudma Moskvas läbi sõjast laastatud maa õnneks ei pidanud, kusjuures Berliini loomaaias oli üle vist üle 16000 looma. Ellu jäi rajal ainult sõja lõpus on nüüd 96, sest Berliini kodanikud, sõitke neid juba piiramisrõngas rattaga Saturniga see Berliini kodanikes läks seda sööma. Reese õlise ära ja seal võis juhtuda ka selliseid asju nagu Kiplingi loos elevandipojast. Mõni Berliini kodanik läks uudishimulikult vahtima, aga krokodillid ninast kinni ja siis tekkis sihukse pikali näoga Berliini kodanik, kes sai endale londi. Minu minus tekitas suurt huvi, et sellest saaks omaette siukse õudusfilmi, kuidas aastatel 43 kuni 45, vähe sellest, et Saksamaa kannab kaotused idarindel külje, kus läänerindel siis sealt seestpoolt Berliini keskelt õõnestab seda. Saturn hiiglaslik alligaator, kes kahtlemata, Ma arvan, ikkagi oli liitlaste poolele, siis miks muidu ta kohe Venemaale läks. Esimesel võib-olla nägi Stirlitz proton siis võib-olla ka sellest, et ta üksi temaga kaasa tuli, üks tema sõber Berliini loomaaias üks tiigerpüüton, kes viidi ka Venemaal, aga Venemaal algas tema eluga väga huvitavalt, veidi Moskva loomaaeda. Ja see oli esimene alligaator, kes Moskva loomaaeda üldse saabus. Arvati, et sakslane püüti kinni. Toodi siin 3,5 meetri pikkune kollaste silmadega hästi suurte lõugadega, nagu täpselt nagu Hitler. Kumu levis. Viktor on käte sulga vaate Stalin koos poliitbürooga käis teda ka loomaaias vaatamas krokodilli levibki Stalini seal on näinud veel palju põnevat muid asju, sellepärast et Hitlerit ja Stalinit enda näinud. Ei. Alguses hüüti teda Adolf fiks, kui ta näeb, Moskva loomaaeda toodi aga siis noh, mõeldud just vangile, kellel frits, no ütleme nagu Katariina teisel ajal veeti puurisimelianbuga Choffi. Aga siis saadi aru, et ta on ikkagi hoopis ameeriklane, ta noppis, ta ei ole kuidagi seotud fašismi kuritegudega. Nafta, ameeriklanna, Dali Amazonases, Stahlis istuvad seal ja päris hea jah, et ameeriklane, ta ei puutu mitte kuidagi kuidagi fašisti fašistliku režiimi kuritegevusse ja talle pandi hoopis austani Saturn. Ja oli ka selline traditsioon, et Moskva loomaaeda peasekretärid alati külastasid, kui neil käisid väliskülalised ja muidu ka vabadel hetkedel need ei ole mitte ainult Hitlerit ja Stalinit. Rushovi Brežnevit, antropoloogid, Talle, Gorbatšov Gorbatšovi hiljemgi Jeltsinit teinud Putinit korraks Medvedjev pärast sedelile Putin tagasi. Jah, et ta on pika ja huvitava elu elanud, et kas ta oli siis nagu mingis mõttes sõjavang või, või oli ta just nimelt selline nagu noh, mingi Kim Philby või kes on teinud aastaid nõukogude luurega ja siis pöördub pärast sõja lõppu tagasi oma tõelisele kodumaale. See ei tea, et sellest see, et mitu aastat olete tegelikult kadunud ja ta ta põgenes nii-öelda vangistusest. See tegelikult teda hoiti ju ka Saksamaal vangis ja jah, ja siis pärast tavandi Venemaal vangi ja ta õnnetu saatusega ta on umbes nagu see Kimaal mees raudses maskis, et ta nii kaua aega vangis korraks ta pääses vabadusse, siis ta pandi uuesti vangi, aga tema elus siiski oli romanss ka, et nagu ma mainisin, Johnikes romantiline hetk oli ka tema mainisin, kes seda naine oli, siis seal on ka väga põnev lugu. Millegipärast ma tahaks taastada potsataja. Ma ei tea küll, miks ma ei tea, krokodillid tavaliselt elavad kasvatajad. Aga täna ei olnud krokodill, alligaator, hädaga alligaatorid elab, otsad ei ole üldse ei hooli neist. Tegelikult huvitav mõelda, et, et mida see, mida ütleme, mõtlesid nõukogude riigijuhid vaadetes alligaatorid lihtsalt aimatav, sest inimene suurt, metsikut ja väärikat elukat Panther mõtleb ikkagi ühte ja sedasama, et hea, et mind kätte ei saa, ma olen temast eemal, aga alligaatori mõtet, seda, seda staaride paraadi ta nüüd ilmselt viimane loom üldsegi Hitlerit on näinud neid inimesi, kes need veel on, aga loomadest konn, äärmisel juhul aga vaevalt et need kilpkonnadele sõda üle elasid Meistri supi, supi. Aga tema elus oli kah romantiline hetked, nagu ma mainisin, neid oli Dali esimene alligaator ka loomaaias ja nüüd väga kaua aega üldse polnudki sisangitidele, mõrsja toodi kuskilt kaugelt maalseks emane alliga. Aga kahjuks nende munad ei, ei läinud nii-öelda käima, et järgus on teil olnud ja tema proua, see proua Saturn suriga palju aastaid tagasi, aga vanamees elas vintsked, kuni siis nüüd tõesti 22. maine eraldi selles uudise loos ka toonitada, seda, et ta ei olnud koroonaohver, mis on jälle Andrus, tohutult meeldib võimalus siis kõik surmauudiseid, mis praegu ju liiguvad, räägivad sellest, et üks või teine sai koroona, suri Saturniga või siis endise Adolf seoses on nii mõnus rääkida sellisest puhtast leinast puhtalt lahkumisest lahkumisest kõrge elu ja tõttu ilma mingi koroona ja ta jõudis ära ära oodata siis sellise tähtpäeva nagu 75 aastat võidus. Et kui oleks koroonat ei oleks olnud, siis oleks osalenud üheksanda võiduparaadil. Ta oleks läinud tormanud roomandule punase riigi ees. Et et või ei ole siis tribüünil Putini kõrval näiteks. Suured kõrvadel ongi potsataja. Jah, et nad oleks saanud rääkida, Putin oskab ka saksa keelt ja nad oleks võinud kindlasti see krokodille ka vene keele ära õppinud. Nii pikalt ta suurema osa oma elust on veetnud tegelikult ikkagi Venemaal ja seal oli veel üks Vikipeedia artiklis, mida ma lugesin venekeelses Vikipeedia artiklis üks romantiline detail, et seda Saturni nähtud ühe korra ja tema Venemaal oleku ajal nutmas. Ja tema silmist voolasid pisarad siis kui oli 93. aastal, kui toimus vene Parlamendi tulistamine, tulistamine tankidega Jeltsini poolt, kui toimus see konflikt, siis loomaaiast mööda kimas tankikolonn ja siis Saturni silmadega pisarad ja loomaaia töötajad praktiliselt jagunesid kaheks fraktsioonis nagu alati. Venelased jagunevad kahest fraktsioonist hakkavad omavahel kirglikult teed juues ja Miina vähemlasega, teised suitsetavad sigarette suitsetades vaidlema köökides. Ühed ütlesid, et ta nuttis sellepärast, et et et see vibratsioon, mida tankid tekitasid, oli talle ebameeldiv. Aga teine romantikud, need olid nii-öelda praktikud, romantikute teoorelised, ta nuttis sellepärast, et see kahuri Kõnile tankide mürin meenutas talle Berliini langemist neljal viienda aasta kevadel. Tal tuli lapsepõlv meelde ja tal tuli meelde see iiliti kaks aastat vabadust, kui ta võis süüa keda tahes. Et jah ja huvitavat andis end jah, ikkagi vangi, tegelikult, et ju siis nagu liitlastele briti meediale antidele, et ta ei soovinud Vene Nõukogude Liidust võib elada, soovis saada vabasse maailma Ameerikasse tagasi, tõenäoliselt Ameerika sõda, kus ta sündinud oli, jah, loomulikult, aga nii tavaline asi, nelja viiendal aastal later näiteks intervjueeriti ju palju eesti sõdureid. Brittidega vanglale anti kõik nõukogude liidule krokodille otseselt ei olnud Nõukogude Liidu kodanikud, ta ei olnud ju tõstnud ka relvana sakslasi kogu aeg, me ei tea, keda ta seal mingil hetkel sõi, aga tõenäoliselt küll jah, et isegi sakslased ja ma pakuks isegi gestaapo lasi. Ja essestlaste pahasid pahasid, ta sai sealt ikka kaduma, läks väga palju neid eriti ma arvan, oleks taht ära syya kööringit, kes on hästi paks ja oleks kohe mitmeks kuuks jälle omaette nagu filmi või loo teema, pilliin selles Saturni eluroos, kuidas ta haagib ennast Göringi sappa. Göring läheb igale poole, ta noh, ta laadi on õnn, et ta nüüd meeter maad eemale ta Göring ei tea, tal käib sealt turniire Saturni käidelmite sabas muidugi vaid ta käib, torustikus passib maa all. Göring kõnnib mööda Tratuaariaga seal all torus samal ajal sahinat Saturn ja siis on need kaaned, kust nagu aeg-ajalt ta paneb hea välja, Göring ennast ära läinud, vaatab järgmisest jälle Göring lahkem, mõnikord küll segadust selle peale ta ei jaksa tõstlast Göring kaalub 200 kilo satturrisegaalusega 200 kilo, noh. Aga ta oli musklis rasvas talle lihtsalt pikk saba. Jah, see oli väga huvitav lugu ja tõesti väga tähelepanu väärne isik on surnud, võib-olla üldse üks tähelepanuväärsemaid loomi, tänapäeva maailm kindlasti tõesti tõesti iniminimestega suhelnud ja käinud, et just nimelt läbi kaks siukest totalitaarsed süsteem elanud, mõlemas, proovinud mõlemad järgi ja näinud ära ikkagi vabaduse ja räägi ära fašismi kokkukukkumise kommunismi kokkukukkumisel. Et jah, selles mõttes ei tee, mistahes tehakse, ma arvan, et äkki seda stoppis. Et ka järeltulevad põlved, armastatud armastav loom, nagu ta pole nagu mõtet. Teine võimalus on panna ta Lenini mausoleumi Lenini kõrvale inimesi, et noh, see ongi topis. See ei ole ka üldse halb mõte, sest et, et see on ainult poliittehnoloogiline küsima, kus vene inimesed saaks nii-öelda ümber häälestuda. Sa oled käinud, käiksid praegu Lenini mausoleumis, mis häirib paljusid vene poliitikuid erinevatel põhjustel, panna sinna krokodilli kodu ja inimestele lihtsalt rääkida lugu lähedasega ja nad käivad ikka, sest tegelikult kõik tahavad just Saturni topist näha, loomulikult tahavad, aga võib ka öelda, Lenin on staturni kõhus. Kaks ühes. Et sa saad vaadat, kuidas Lenin krokodilli sisse sai, saab? Sinu meelest, vaat see vat selliseid lugusid. Et, et räägitakse igasuguseid lugusid, nüüd, kui sa need 202 kuud aega lugusid lõputult kedrata, kuuldud kõiki lugusid, Saturni lugu, see on üks toredamaid asju üldse, mis on kuulda jah, Hitleri krokodill, jah, jalas Hitleri krokodilli auks laulab meile Nobeli preemia laureaat, nüüd. Mart vartib, andis korraldusi siin vahepeal Kedas kuidas ta paariga koju saama, sest tõesti tahaks paarsada kilo on seda kraami. Et ma hoiatan koduseid, et ei ole mõtet koeraga mulle vastu tulla, et ma saabun veoautoga ja sõidan otse treppi ja see on sama tugevad mehed tulevad ja tõstavad selle kraavi. Laadung nagu toodi Turn, ei Venemaa Laitsegist Venemaale, nii on meil vaja jõuda selle, aga täitsa tore koorem, tore, koorega ja see teeb ainult rõõmu, selle, ta ei ole nagu krokodill, ta ei hammusta. Ära räägi teile mul seoses selle krokodilli muidugi meenus üks teine lugu, mida võiks ka nagu natukene võib-olla valgustada, sest me läheme suvepuhkusele ja inimestele on vaja anda näpunäiteid, kuidas suve veeta. Et tahaks soovitada raamatut Aviaatorit, mis mulle ka selle Prokodelliga natuke meenus või kuidagi tekkisid mingid paralleelid, siis seal on ka tegemist mehega, kes on sündinud aastal 1900 ja siis ta kuskil 30.-te aastate algul külmutatakse ja siis äratatakse ellu aastal 1999, nii et põhimõtteliselt sama vanamees umbes nagu see Turn krokodill. Dylan ei jaga midagi sellist teha, et see on hästi tore, hästi tore raamat ja ma soovitan, soovitan soojalt lugeda, ma seda autoreid ei suudagi praegu? Modo mingi jah, ühesõnaga verele ranna jääb. Me ei jätkaviaator meelde, jah, et kaanepilt ei ole just kõige kaunim, aga raamat ise on tore, et seal on väga palju huvitavaid tegelasi. Näiteks on üks, kes mulle jättis sügava mulje, oli üks vorstivabrikut, et iga iga päev varastas tehasest vorsti ja ta oli erakordselt kavale. Ta ei pannud seda kuskile põuega ega kuskile kaabu sisse, vaid tal oli seotud ümber vöö, sihuke nöör, mille otsa selle vorsti riputas. Nii et kui teda siis nagu pääslas kobati, siis jäi alati mulje, et seal noku, mis tal püksis. Siis ta pääses niimoodi välja ja, ja siis ta õhtu veetis siis seda vorsti, süüa seda kõik ülejäänud majanaabrid ja korterinaabrid istusid ja vaatasid, kuidas ta püksist vorstiväljavõttega lõikas seda noaga ja see on päris õudne vaatepilt, kui nüüd mõtlema hakata, kui sa nagu, ütleme, kui sa seda konteksti ei tea, kui sa ei pea, siis lihtsalt üks mees vorsti võtab viina. Jah, aga kui sa arvad oma püksist välja ja lõigun sööb seda, siis on see väga kummaline materjali. Nojah, ta võttis selle muidugi vist juba varem välja võtta, ei tulnud päris kööki ja hakkad seal urgitsema välja. Ebamugav oli kõndida, mis sa arvad, Andrus või mis arvad, Andrus, kas nüüd selle valitsuse ajal, näiteks, kui peaks tekkima mingi probleem korteritega ja et kas pisaratest hakatakse ka elanikkonda tihedam, aga näiteks võib juhtuda näiteks ütles, et Jüri Ratas või EKRE ütleb, et näiteks mul või sul on liiga palju elamispinda, me paneme sulle ühe, ühed elanikud veel ühte tuppa ei saanud vastu pidevalt, kui nüüd ikkagi tuleb see laviinina või tsunamile või orkaan tagasi koroonaviirus, siis küsimus on ikkagi seletades ära elanikkonda hajutada, näiteks teie olete kolmekesi, et üks teist peab välja kolima? No mis teha? Kaks pluss kaks või siis on kuidagi niimoodi, et noh, mitu tuba, et siis tuleb lihtsalt hoida vahemaad, et osad inimesed ühes toas osad on teised ja tubade vahel seisab mupo töötaja jälgib, et käiks läbi omavahel, aga ma tahan tegelikult seoses korraga välja ka seda, et väga kummalisi loodusteadusi me rääkisime siin, eks Saturnist väga loodusteaduslikke aspekte pakub koroona, et suure hämmastuse üllatusega lugesin ma vabameelsest Hollandist sõnumit, et seal on registrit juba teine koroona ülekandumine naaritsat inimesele. Et Holland on see riik teadupärast, kus on võib-olla samasoolised abielluda, kus ilm voorus ja noh, ütleme Soodoma ja Gomorra jaurami, papp, see kõik on nii-öelda igapäevane norm. Et kas üldse sind jõutud nagunii kaugele naaritsatega ja siis sealtkaudu siis nakatutakse, ma ei tea, päris naarits, naaritsa, nahkne krae, naarits või krae. Surnud juba kaks, kaks olla kasvatatakse kodudes küll, hollandlaste on juba saanud naaritsat. Selles mõttes. Andrus, see ei olegi nagu vot see ongi selle koroona puhul see probleem, et näiteks ütleme, et mitte, et mul on tuberkuloos, see on selline auväärne luuletete haigus. Mul on vähk, siis sa oled kohe hoobilt selliseid nagu väljavalitud seltskonnas koroona see on selline räpane mustadest kätest, pesemata kätest, näo katsumisest, muude kehaosade katsumisest, treppi, käsipuude, käperdamiselise trollitorude. Velganaarid soomusloomad kurat, need mingid rohutirtsud naarits, naaritsarikka, inimese loom, naaritsanahka väga kallis, ainult rikastavad naaritsat nakkust lubada endale vaesed saavad rottidel, et see on nii. No ütleme, et see on sellest sellest haigusest nii keeruline, sellist nagu suurt lugu välja kiskuda, sest et oran, kust ta selle sai? Paaritselt, kui koroonaohvrid hakkasid tulema sihuke algul ju öelda, et nad on just nimelt, et nad on, inimesed on langenud või kuidagi hukkunud, koroonasse ära tunned ja kas nende puusärgile ei pandud ka eesti lipp, pandi lipu? Aupauke Johannes Tralla isegi lõppe lõpetanud nende nimetasin hukkunuteks vaid räägitakse millegi surnutest, mis on muidugi tohutult ülekohtule nende inimeste vastu, kes surevad praegu tulevikus nad Jelena hukkunud, nad ei saa enam postuumselt riigi kangelase ravimi kahjuks ei saa, jah, aga nojah, nii ta on, et aga naarits tegelikult naaritsat haigust saada, minu arust on siis ka auväärne, et kuninglik loom oled sa näinud naaritsat, see on üks ebameeldiv elukas, seda, aga tema nahk on väga hinnaline. Kuninglik Hermeliin, miks sa ei kanna naaritsat? Sest maale roheline? Ma ei taha kanda looma lahkuma. Ma kannan ainult sünteetikat, minu ma põhidele jutuks tuli, vaata kui huvitav on see, et et ideed ja mõtted võivad olla sageli õhus ja jõuda nagu erineval kujul erinevatesse peadesse, et mina täna jalutasin jälle mööda linna. Ja see on küll sa mainisid jah, et kevad on ja inimesed on naised muutunud kaunimaks ja nii edasi, see ei võta seda. Tõnis Erilaiu, ma tahan rääkida hoopis ööd temaga kirjutama. Ma rääkisin, mõtisklesin naaritsest, läksin linnadele, nägin, et, et seoses päikesesaabumise soojusega on eestlased heitnud seljast riided ja ma nägin, kui paljudel eestlastel on siiski tätoveeringud erinevatel kehaosadel. Suvel tuleb see välja jah, et on see halb, on see hea, ma ei hakka võtma seisukohta, et, et eks, eks ilumeeled on erinevad inimestel ja maitse kõik, kõik see väga personaalne. Mõtlesin tulevikus nii, näiteks nagu naaritsanahku kantakse kaelas, eks ole, daamid kannavad ja Hermeliin, ütlesin Milseteistele eestlaste nahad, kui nad kuhugi välja panna, et nad on tätoveering, tähendab eelkõige inimesed alati koonduslaagrites nüliti, seda kirjutatud kõikides raamatutes, mis on kirjutatud siis fašistlikest koonduslaagritest, natureeritud inimesed, lüliti ja nende ilusat tätoveeringut, need kulusid, erandiks lambivarjude ja polsterdatud toolide ja muu säärase valmimisel. Noh, ega see muidugi ei olnud, ei tähendanud nüüd teatoveerimata inimesed ellu jäid, aga nad lihtsalt tapeti. Rahaga ei nülitud. Tätoveeritud inimene, jah, ta läks nagu kasutusse, et selles mõttes, et kunsti ei lastud raisku minna ja see on tänapäeval. Et kui lammutatakse mõni maja, kus on näiteks heinamaal, miks sinul ühtegi tätoveeringut ei ole, ei ole mind alasti näinud, olen? Ammu pole. Mul on ikka igasuguseid imelikke asju, ma olen teinud endale väikeseid, väikesed, väikesed, vaiksed nagu kärbse moodi. Nagu pagaks, sipelgad nagu tuleks ühest kohast välja, lähevad selles mõttes hästi hea intervjueeritav, et ütleme, kui sa küsisid normaalse inimese käest selliseid küsimusi, et mida sa teed, levikuga me endale või palju sa palka saad, mis tätoveerimisel tavaline inimene lööb nagu nagu raamatuga pähe või viskab vett. Akva käsib kajastama just see on väga haruldane variant. Ei, küsitakse, tuleb vastata. Siis ega siis ei saa ju jätta, või on jah, ikka on neid tätoveeringuid siginenud omajagu kõle, aga tegelikult nii. Kallis sõber, armsad raadiokuulajad. Meil on veel aega, on Me oleme läbinud. Me oleme läbinud väga pika, teeme lõpetamine, 24. hooaja deme, alustame sügisel 20 viiendat. Meil on väga palju plaane selle 25.-ga seoses, võib-olla me jõuame ühe lühikese ravim, ei jõua veel jõuad, on väga vähe, et me peame netaanid kohe ära rääkima, selles mõttes, et jah, muidugi meil need plaanid olid veel suurejoonelisem, aga enne seda, kui saabusite tsunamide ja maavärinate tagasi, ärme ärme kohe eos alla anna, jääme ikkagi suurte plaanide ikka teeme selle autokontserdile. Meie sinuga oleme lauluväljakul, meid ümbritsevad tuhanded autod või? See on nagu mingi seal nagu mingi halb une. Mingit auto. Sa võid olla muretu meid, ei, mitte mõnikord näen unes seda, et ma olen sinuga raadios, me teeme saadetega meid kodudest, kuulavad autode robotid ja külmkappide pesumasinad. Näed, see on hästi õudne, õudne unenägu. Ma ärkan alati karjatuse. Käi ei, seda me ei tee. Me ei tee sellist asja, et kui me alustame sügisel oma 20 viiendat hooaega, mis on issand 25 aastat, see on terve ajastus, bow seal epohhi saanud veerandsajand. Veerand sajandit 25 aastat, et see on suur asi ja seda tuleb vääriliselt kahtlemata tähistada ja mõtteid on meil palju, oleme tähistanud oma kahekümnendat juubelit, tähistasime siis seal mere ääres, mis oli siis Padala rannaalale. Kultuurikatlapada oli vist selle nimi, seda vist enam ei ole, seda kohtus on hävitatud ja kaks korda varem siis kui meil oli 10 ja 15 aastat, siis me tähistasime Von Krahli teatris kus ka noh, sellist sisekujundus täna me ei ole nagu meie ajal. Et need peod on legendaarsed ja seal on esinenud kuulsamad Eesti ansamblid ja saanud seal au esineda seal. Ja, ja kahtlemata 25. juubelisünnipäev saab olema ka, ma usun ja ma arvan niimoodi, et et me alustame oma hooaega septembris peale, alustame kõigepealt nagu esimese esimene saadame kohe ideele Andrus Meidele pingene suvi, kus meil on palju koosolekuid, suvi, koosolekuid ja päris koorme saame, kui me arutleme, mida me teeme, keda me palume tulla muusikat tegema. Kuus, me teeme, me läheme tülli korduvalt igasuguste idi, meil kummalgi mingeid oma bändid, kes nagu pressivad end meile peale ja siis me oleme nagu sunnitud neid ära ütleme mõnda lugu Obama ja mina olen küll täiesti noh, meil tegelikult nagu aega ka on, et kuna niuke juubelist pikemalt, aga mina kindlasti loodan kuulda jälle näha oma lemmikansamblit Andruse jõuluvana. Ja mina esimene seal seekord sõnalise osaga, seekord stand-upis koos sinuga, ma kavatsen seda teha, aga kas ma võin laulda ka vahepeal unistustes, ma näen, et sa astud korraks selle stand-up'ist välja, sinu kaenlas siduv jõuluvana ilm, kahjuks õlu, vana läks rändava täpselt samaks, samamoodi nagu see alligaator 43. aastal, et ta elab praegu omi elusid ja võib-olla ta ilmub kunagi välja kahe ja poole meetri pikkuse ära söönud tohutu hulga inimesi seal kust, kuhu ta kaduma jäigi vabaneda. Seal ta kuskil Telliskivi kandis, need, et raadiokuulajad meie poolt on, siis meie ülesanne on suvel hästi palju teha, koosolekuid, ajurünnakuid, mõelda, välja, mõelda, välja, mõelda välja, kes, kes saavad minevad jah, kes meile külla tulla, esineda. Ja ajaliselt on selline, et esimest saadet septembris me teeme nii-öelda alles plaanid, Jubaszekitanud, kanname teile need plaanid ja siis juba teine saade septembri teine ei peaks toimuma siis juba otse otsesele otse lindistusena, seal ma ütlen teile kohe kuupäeva ka, et te võite selle panna kinni, et esimene saade ongi meil kohe esimesel septembril, teisipäeval. Et noh, siis me tulemegi koolist oleks, sellel on aabits käes ja siis me loomulikult räägime kooliuudisega, kaheksas september võiks olla siis või siis olla praeguste plaanide järgi see, kus te võite endale praegu punase ringi ümber tõmmata, kaheksandal septembril, et siis toimub? No ma ei tea, kas linnahallis nüüd võib-olla veel remonditud selleks hetkeks aga siis Alexela kontserdimajas või lauluväljakul või midagi säärast säärast, ma arvan, igal juhul ei mingit autot, kontserti autoga ei lasta, ei, ei mingit, et kaks korda kaks meetrit. Ei mingit vedelikku, ei mingeid vedelikke, on palju, aga nendega võib ka penseerida, saab jah, et väga tore oli ja kingitused kõik muu. See kõik tuleb uuel aastal, praegu siis katsugu suvi vastu pidada, ärge kui, kui teil tuleks ukse taha kutsuma maasikaid korjama, ärge minge, see ei ole teie töö. Te olete linnainimesed ja inimesed korjavad ise maasikaid ja ukrainlased korjavad maasikaid, elas Mart Helme korjab kabaasikaid koos pojaga, et seal on niisugune tore töölile tervele perele. Ja siis jaanitulp ehk ikka need, kes teavad ja peavad korjama maasikaid, korjavad kes tahavad ja teevad midagi muud, teevad midagi muud ja põhineb valitsusest, laseme ennast segada ja ärge valitsust kogu aeg kuulake, mõelge oma peaga. Hästi, kasulik on olnud, muide, ma pole juba mitu nädalat vaadanud ega kuulanud jutuse hoteidega aktuaalseid kaameraid. Rahulik, mina juba kuskil koroonakriisi alguses loobusin selle kuulama, sest et mitte teada seda, mis keelatud on ja seetõttu mulle tundunud, et kõik on kogu aeg lubatud ja näe, nüüd ongi lubatud ainult ära oodata. Aga tore oli, teiega seovad veeta ja kohtume siis sügisel, kallis sõbrad. Tšau. Ja need Mõtle.