Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi lõppvooru jõudnud kuue teose hulgast valiti võitjaks Toivo Tammiku ja Vergo Verniku teose riigipea arhitektuuriajaloolane ja Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ütles võidutöö kohta, et kunsti seisukohalt pole tegemist saavutusega. See võidutöö on ilmselt selline kompromiss, mis rahuldab paljude erinevate huvigruppide vajadusi. Ma olen kaotanud lootuse, et ajaloolispoliitiline monument võiks Eestis Eesti kunsti ja arhitektuuri seitsme penikoorma sammudega edasi viia. Seda siin ei ole. Aga ütleme ka nii, et piinlik selle monumendi pärast ei ole, et ajab asja ära. Eesti kunstiakadeemia professor ja žüriisse kuulunud Krista Kodres ütles võidutööd kommenteerides, et valik on alati zürii nägu. On absoluutselt selge, et see valik ei saa kõigile meeldida, see kunagi ei meeldi üks asi absoluutselt kõigile kogu ühiskonnas, aga samas on võib-olla väga tore, kui ta tekitab ka mingit diskussiooni. Muu Pätsi ajalooline roll on ju ka väga ambivalentne isenesest, et ühel hetkel on ta siis plusspoolel, teisel hetkel paljude jaoks ikkagi niisugune negatiivne kangelane. Nii et ma arvan, et see küllaltki, ma ütleksin, paljude silmis võib-olla imelik lahendus. Äkki ongi väga hea lahendus? Kunstiteadlane Anders Härm ütles, et meie ühiskond vajab debatti selle kohta, milline peaks olema üldse avaliku ruumi kunsti ja kunstiteos. Tegelikult seoses protsendi seadusega ja kõikide nii-öelda avalike monumentide rajamise kihuga, eks ole, mis meil ühiskonnas on ja noh, teistpidi ka kohustusega seoses protsendi seadusega, mis minu arvates on igati positiivne seadus. Tegelikult sisuline debatt selle üle, et milline see kunst peaks olema, mida seal tegema ja millised peaksid olema, võiksid olla siis need suurtes piirides, mis need kriteeriumid, millele see teos võiks vastata, kunstnikel oleks nii tegelikult lihtsam toimida.