Aastal 2002 vabariigi presidendilt kotkaristi saanute hulgast leiame neli meest, kes on kuulunud pataljon Narva ridadesse. Need on Eerik Heine, Kaljo Jakobson, Lembit Jõemägi ja Edgar Reimann. Me sõime ühte leiba, astusime ühte jalga ühe vile peale, ärkasime hommikul üles sama vilega, läksime õhtul magama. Laulsime ühiseid eesti laule, jagasime kuumas ja kuivas ukrainas stepis suutäit, vett, kui seda juhtus kellelgi olema. Võitlesime ühise Aadee eest, võitlesime üheskoos totaalse režiimi vastu. Nii kirjutab Narva pataljoni relvavendadest Edgar Reiman, viienda klassi kotkaristi kavaler. Kotkaristi neljas klass annetati tänavu Lembit Jõemäele. Lembit Jõemägi. Minu sõjame. Tee algas 1942. aastal. Ma läksin esimese ešeloniga, kuuendal oktoobril saabusime debiikasse heidelaagrisse väljaõppelaager väljaõppelaager ja algul olin mina. Pani ja siis, kui hiljem meil ümber moodustati, uue aasta algul siis rasket kompanii, mis oli miinipildujaid rasked kuulipildujad saadeti iga kompanii sai ühe raske rühma kutsuti neljandaks rühmaks ja meid paigutati tee kolmanda kompanii juure. Ja nagu meie pataljon oli väega Lasketulemused kas nii kuulipildujaga või tankitõrjekahuriga võistlev jalaväe saatekahuriga miinipildujate kõigil oli, alati olid sakslased, meie õpetajad olid üllatunud selle üle, kui hästi me toime tulime, tegite pataljon Narva esimese lahingu juba kaasa ja mina tegin põhikoosseisu meest põhikoosseisu mees ja räägime natuke sellest ajast ka. Missugune see. See olemine ja elusal õli. See on issimi all ja issimi all oli, see oli, ilmad olid väga kuumad, jääks, meil oli esimene hommiku, kui turmtuli algas, see oli ju uudis meile. Kõiksugust, kaliiblitest tulistati meile tund või kaks ja siis tuli, mina olin raskekuulipilduja peal ja meil oli teine raskekuuli, nii et me saime Flankivad tuld anda, et oma jalaväeüksustele, no me olime ka muidugi ainult vähekese tagapool. Kaitsekraavis. Ja algul me nägime, et põõsalt hakkasin liikuma, muidugi need olid venelased, katsetasid väikse ürituse kese löödi kohe tagasi. Muidugi tangid tulid 20 või midagi, umbes 20 tanki ümber tuli ja need lasti üle kaitsekraavide minna aja üle esimese kaitseliini ja siis meie pakki või tankitõrje kahurimehed võtsid need oma arvele. Muidugi seal oli ka mehi, kes käisid magnetmiinidega, elasin, ma tean ise ühe mehe, kes lasi umbes kaks või kolm tanki, aga siis õnnetuseks Stahli Se viimaselt langil. Tal oli komme koputada tankiluugile ja et see avatakse, aga. Vist oli liiga hiljaks jäänud ja nii et ta lõhkesise koos tankiga. Nii et niisugused me need mehedeid. Ma ei tea, ma olen ise mõtelnud nüüdsel ajal, aga tol ajal me ei mõtelnud üldse surma üle. Ei lähe noored mehed, meil oli kohustus, oli, meil teame, võitlesime bolševismi vastu ja see oli ainult meie üks müüritus, et et kas me ise sureme, selle üle me üldse ei mõtelnud. Hiljemalt oli muidugi paljud, kui täienduse inimesed tulid, siis nad küsisid, et kas ma tohin oodata, kui kahurituli lõpeb. Ma siis lähen laskemoona tooma, aga meil ei olnud seda võimalust, kui laskemoon oli otseses. Me pidime kohe saama ja käsk tuli kohe täita. Niisamuti oli issimi lahingus maamäele. Ma ei mäleta täpselt ise, kui palju, aga ma tean, paljud kuulipilduja lasid 15000 lasku välja. See oli normaalne. Siis teine rünnak oli enamlaste või punaarmee poolt olid nemad tulid püsti marssides, sest nad olid. Oma vodkaga joodetud, nii et nad olid vähe purjus. Muidugi hurraa, ja, ja politrukid olid neil, kui nad tagasi pöördusid, nad said igal juhul surm trükkidelt selja tagaselja taga, hea politrukid olid seal adraga, Kasnaga, Nonii ka või, või püstolkuulipildujaga või igal juhul neil ei olnud võimalust tagasi pöörata. Tulite püstijalu, püstijalu, tulid ja püstijalu tulid kogu aeg marsid, marsid ja langesid sinna. Sammas. Oleme kahurid, miinipildujad, kuulipildujad ja kõik võtsid osa aktiivselt, muidugi siis nad katsusid. Järgmine rünnak oli tankidega ja jala vägistes tankide peal. Siis muidugi keerasime torud ringe, niitsime kestankide pealismõnedel. Õnnestus, nad jäid muidugi sinna. Me ei tea, aga vangi võtsime ka omajagu inimesi, kes üle jäid, tõstsid käed üles ja alatuid, Staling puutja, oina kabuutia, nii palju olnud Oskem muidugi nemad olid kartlikud, et et mis meie nendega teeme. Aga meil ei on, mis mina leidsin, mis neil oli, ainult mahorkad olid ühe ühes taskus ja teises oli võib-olla odrateri või midagi, nii et neil on nad väga kehvalt ja paljud oli noored, kes olid, mida punaarmee oli tagasi vallutanud ja sundinud need noored võitlema, nii et neil ei olnud mingisugust naljaõpet väljaõpet mingisugust. See möll kestis vist kolm päeva, kolm päeva ja sai selle jooksul silma kinni lasta. Pisut magada ja võib-olla vähe saiaga. Ööse päeval oli väga kuum ja öösel läheb aga viluks seal selle pärast nagu päike langeb, nii läheb ka kohe pimedaks ja on palju vilunum, nii et meil tuli telgiriie ümber hoida, mitte väriseda. Öelge, mis tunne on, kui te olite esimest korda seal lahingus, kui olid tuleristide tankid, tulevad otse peale või tulevad üle, mis enesetunne on? Enesetunne oli? Rahu Loldav, üldse keegi maine näinud, et oleks paanik või närviline või öeldi algul tangitud Allase üle minna ja sellega oli, kes olid vanemad sõjamehed seal olnud meie hulgas. Ja üks teine asi, meie pataljon ei olnud täies tugevuses, sest umbes veerand või nii oli ju puhkusel. Eestis järgmised suurimad lahingud olid juba Hagnid, seal atlence algus, mina sain 18. sain haavata. Millest käsignaadist, kuidas see juhtus, see juhtus nii, et punaarmee punaarmeelane või viskas käsigranaate ja need olid munad, käsigranaadid ja sa nägid õhtul pimedal ööl, sa nägid, et sinine lint käis, välk käis ringi, kukkus maha, siis oli, mina viskasin tagasi. Aga kolmandal või neljandal mul, kui ma viskasin tagasi see lõhkesenemini, et see venelane oli kavalam olnud ja hiljem visanud, sellepärast meie alavilikult lugesime kuni peaaegu viieni. Away neljani ja siis viskasime, aga tema oli ka vist kauem hoida siis lakeseni, et, et ma sain käest ja siis sain siit läbi killus läbi viis minul selle grupi veregruppi märgiviis ära, nii et mul ei olnud vaja lõigata ega midagi ja siis killud läksidki põlve. Aga te jõudsite oma käest siiski tagasi visata ja ka see kuma kuskil siis lõhkes, kohe lõhkes kohe mõne meetri kaugusel. No ma ei tea, kui kaugele läks, aga ma tundsin, et käsi läks. Tähendab, veresooned olid läbi lõigatud ja nii, et siis pidi kiiresti abi andma või ma sain keegi. Mul sõber siin, mäletab Lembit tilt. Mäletab, et keegi sidus, aga ta ei mäleta, kes see oli. Ja see oli, ma tean, et küla meelime päevalillede hulgas ja küla oli meie taga ja vene tankid olid juba meid ümber piiranud, nii et oli ära lõigatud, niiet kohe ei saanud, abistamispunkti sain alles, võib-olla keskpäeval, 19. või nii, ma täpselt ei mäleta seda. Nii et, aga ma olin tegevuses, ma ei olnud. Reserv Vikingi reservrügement. Sealt ma sain kaks nädalat puhkust. Olin Eestis septembri lõpus ja oktoobri algul. Peale seda ma tulin tagasi Elvangeneesis, ma olin kolm päeva, olin Elvangenesi, oktoobri lõpus jõudsin. Olukord oli väga rahulik, sellepärast et ma mäletan paremat kätt, oli mis kutsuti. Saar Robinson, kus olid meie mehed peal ja siis meie oleme niimoodi poolsaare nurkas, seal oli üks teine ja see oli väga rahulik oli, meil oli punkt Karja, suuremalt valveteenistus ja poisid mängisid kahtekümmend ühte voodi ja mõned võitsid suured summad ja kaotasid jälle ja siis oli omajagu, saime Margedendrid ja joodi ja nii et meil oli rahulik, elu oli, kuni siis õhudessant veeti meile tagalasse. Aga õieti meie kompanii tagalat see ei häirinud. See oli rohkem pataljoni staap ja siis neljanda kompanii. Nii et meil oli rahulik elu, kuni hakkas. Ja peale uut aastat. Meie muidugi andsime jõulud, seks, andsime oma valangu tervitused punaarmeele ja nemad andsid esimesel jaanuaril 27. jaanuaril, meie langesime. Et koti muidugi seda sakslased kutsuvad Sercassigottik seda. Me olime Sercassist eemal, nii et peaks kutsuma seda korsruuni kotiks, nagu venelased ja läänemaailm 100 kutsub sellepärast et seal oli lennuväli, mis hoiti peaaegu viimase lõpuni, viidi haavatuid välja. Kellelegi andmeil öeldakse, et 4000 viidi välja, mõned ütlevad üle 2000, nii et selle üle ei tea täpseid andmeid. Ja varustus toodi sellega meile sisse, aga koti oli algul umbes nii riigi Belgia suurune, aga see vähenes ja vähenes. Ja siis muidugi me olime pataljon oli oli koik väikses kotis ja siis oli meie see õppepataljon, mida juhtis ülem leitnant lihtneed, olid see 500 500 mees täiendust. Ja muidugi kotist välja murdmine toimub Kaheksateistkümnendal veebruaril, kus oli ka pataljon, Narva oli üks esimesi üksusi läbimurde miteet. Paljud ütlevad, tema oli see üks ja ainus üksus, kes läbi murdis, ei vasta tõele, sellepärast et see oli ühine operatsioon ja Narva oli ka, oli, selles, võttis osa. Ja jõe äärde jõudes muidugi seal lagendikul me leidsime, et meie abistavad väed, osad lääne pool ei olnud jõudnud selle sihile, mis nad olid kavatsenud. Siis oli meil, kui me jõudsime lagendikule, nägime korraga kuus vene tankimis, avasid tule. Nii palju inimesi sai muidugi surma ja mina isiklikult näinud, aga vene tankid sõitsid üle meie haavatute ja nii et seal oli kole kole pilt olnud. Ja siis mina jõudsin jõe äärde ja kindral kylle, kes oli ka diviisi Viking diviisi ülem. Tema oli seal ja organiseeris üle ujumisei olnud väga lai, mina võin ütelda, võib-olla 10 meetrit, 12, kõige rohkem aga oli kiire vooluga. Ja tol päeval oli oli ka oma 10 12 kraadi külma. Nii et igaüks läks isemoodi. Minul oli vateeritud jope ja püksid ja veel säärikud olid jalas, mina hüppasin nendega vette ja mul oli see massin, püstol oli kaelas ja kolm neli granaati oli ümber vööja. Vedasin kõik need üle ja siis, kui sügavtooli Ma ei, ma katsun, ujusid, ujusin üle ja sellepärast, kui nad saatsid. Ühe roomike veoki sisse, see kadus meil silme alt ära, nii et ta pidi ikke sügavam olema. Ja siis üle jõe ujudes oli mõned põõsad olid ja mina võtsin selles kinni, aga oli väga libe, järsk, palun coli. Ja igal juhul mina sain sellest kinni ja siis keegi hakkas mu jalast kinni, oli üks sakslane ja ma võtsin tal tutist kinni, aitasin teda, siis tuli teine ja kolmas ja. Ma hakkasin juba ära väsima ja üks jalg hakkas juba külmetama, sellepärast et püksid olid kõik märjad igal juhul ja siis marssisime edasi. Esimesed külad olid kõik tulvil rahvast ja nii et mina vähemalt käin, läksin oma 12 või 15 kilomeetrit, enne kui Sämbu, kui maja seest oli, pidid, ei olnud külmetama, väljaspoolt oli köik krõbe. Kõik olid jäätunud, aga tuli edasi liikuda. Ja muidugi algul Need säärikutega, kes loss, loss, aga siis kuidagimoodi ühes kohas, mul oli vist võimalus neid välja vett välja kallata, aga oli väga raske jälle saabast jalga saada on igal juhul. Ja siis ma ei mäleta enam täpset kohta, kus aga kui oli Narva pataljon oli kokku kogunud siis mulle anti käsk, et mind, mina olen pataljoni esindaja ja lään riigiministri doktor Kööbelsi juurevisiidile. Nii et see käsk tuli tele-Ukrainasse, siis see käsk tuli ukrainas minu pataljoniülema andis mulle. Mansteini peakorteri ja seal saime uue riietuse, muidugi Neile Essessi riietust ei olnud, pintsak neil oli, aga püksid olid mul nüüd mingisugust tumerohelised ja siis ma sain aafrika koori SS-i mütsi, sain seal roomeli korpusena rea Rummale korpuse mütsi, aga seal oli ainult seal, ei olnud ESSi ees, ainult oli see. Tähendab see saksa kull oli seal külje peal ja sealt siis meid viidi lennukiga viidi Berliini. Me saabusime, mina olen Ulmanise, olen 24. veebruaril 1944 ja Berliini Me saabusime. 26. Ma arvan, et talle 26. veebruaril siis meid majutati maa enam hotelli nime, igal juhul oli raistagi läheduses. Meid majutati ja siis oli väga mugav oli üle hulga aja, et said valge linade vahel magada. Rahulik Kund. Muidugi. Ma arvan, et keegi meist ei teadnud, mis rahulik uni on, aga me katsusime seda paremaks teha. Siis hommikul oli meil muidugi sõjaväekorra järgi. Kell seitse oli äratus ja siis kell kaheksa leib rüüste kui hommikusöök ja ja peale seda oli meile tulid igaühel oli noor daam, toodi ja siis käisime nendega, käisime linnas kas Newsi ruumis või ajaloolise kohti vaatamas ja siis läksime restorani, siis läksime le kinosse ja siis teisel päeval, kui me seal olin, siis oli meil vastuvõtt doktor Kööbelsi juures. Te räägite meie ja meil teid oli rohkem siis kes olid teised. Meil oli kuus, oli diviisi Vikingi juurest iga rügement ja saatis oma esindaja, mina olin pataljon Narva esindaja ja siis oli balloonide esindaja, sellepärast foloonide brigaad tuli meile toetuseks, kui ääre enne koti sattusime. Siis ja teised olid Wehrmachti üksustes, sellepärast meil oli ju kuus ja pool diviisi oli kokku oli ring. Paljud diviisid olid ainult riismed järgi jäänud. Nii meid oli 32 ja siis muidugi Kööveltsi juures oli ka lõu lõunasöök ja siis saabus ka füürer Adolf Hitler ja siis oli Göring ja emm ja kaldurnbunne ja teised Riventraap vea muidugi Kööbelsi ise oma puujalaga ja ja teisi, nii nagu nad kutsuti fassaanideks, eks ole, kuldfaasanit nea kuld aeglaselt ja siis oli meil enne lõunat olime, olime 32, olime kõik rivistatud ja siis meil tuli ennast tutvustada ja muidugi eitas, eile oli väga hea meel, et eestlane, no ta muidugi teadis, tema oli informeeritud, et eestlane on sealhulgas. Et väga hea meel, et eestlased ja kui tublid me oleme, Narva pataljon oli ju enne. Selle Veermahti kommünikees oli tihti mainitud, nii et tema ütles, et oleme tublid võitlejad bolševismi vastu ja ta loodab, soovib meile on meie alati võitleksime koos saksa kammeraadidega bolševismi vastu, teised olid kõik rivis. Näiteks kõigepealt, kes olid ESSi vormis Medaleid vasakule esimeseks ja Veermahti tähendab 26 olid siis teises järjekorras. Muidugi oli seal kohalik Wehrmachti D ülem, siis oli Himmleri adjutant ja mõned teised Essessi ooberfüüreid ja, ja kindralid ja kes nad kõik olid, mina täpselt nende nimesi ei mäleta. Täna. Ja siis muidugi peale Hitleri tuli kohe Himmler ja muidugi õnnitles kõiki oma SS mehi suure saavutuse eest. Teie ei andnud allaaiale tungisite punases massis läbi, tegite rõnga lahti ja nii et teistel oli võimalus ka sealt pääseda. Muidugi kaotusest, igaüks mõni ütleb, et 56-st 1000-st tuli 35000 välja, mõni ütleb, et oli 40000, nii et täpset arvu kunagi ei tea. Ja siis Hitler ja aarilikus väga rõõmsas tujus või panide seda omale. Mina seda ei tea, aga ta oli väga, naeratas ja rääkis kõigiga ja surus kätt ja ja temani oma harilikus. Ainult see Raudrist, mis tal on ja see oli seal kõik, nii et. Ja siis tulid muidugi teised kõik peale Himmleri. Kõik need teised riigitegelased, kes olid ja muidugi Kööveltsi, oli see, kes tutvustas igaühte, temal oli nimikiri ja tema siis lonkas oma puujalaga ringi ja tema oli see propagandaminister, nii et temal tuli see otsus teha, sellega sai ta ju propagandat teha, seal ei, rähistagis oli teisel korrusel. Suur saal oli seal, ei, köik toitudega vahuveinidega kange jookidega likööridega, siis olid. Tüdrukud, kes tantsisid, esinesid ja joogid olid mõeldud teile. Aga kas nende nemad jõid rohkem, kui meie jäin? Ma tean, mõned kuldsed mehed olid laua all seal kui kuldfaasanit ja sellepärast Ma ei tea, palju nad jõid agana, nad jäid liiga palju muidu Nadeks laua alla. Mina ei olnud suur joomamees praegust, ma ei kasuta tilkagi, aga tol ajal ma ikka võtsin mõned napsud, aga et ma kunagi, et ma ennast täis oleks joonud, seda ei olnud juhtunud. Ühtlesime, saime kuus mees said, olid juba järgmisel päeval või oli see kaks päeva hiljem, saime Heinrich Himmleri käest, ESSi mehed said kuldtaskukella nimeline oli seal kraveeritud ja nimi oli taha kraveeritud ja kuupäev, seitsmeteistkümnes veebruar 1944. Sercassi. Kes seal nii oli, see ja minu nimi oli pea kassikesel Lembit Jõemägi ja siis kuupäev oli all ja see oli taskukell, tema ütles, et see oli väejuhatuse poolt. Kuna minul juba esimese klassi raudrist oli, siis väejuhatuse poolt oli nii-ütelda eraldi auhind või midagi nisukest, aga aga Wehrmachti mehe peale ma ei näinud, et keda midagi nihukest anti, eks ole. Ja kus see kell praegu see kell 1900 45. aastal. Maikuus kui me vangi langenud, siis me langesime kolmanda Ameerika armeele vangi, aga kuna see oli inglise soon, siis anti meid üle inglastele umbes mai lõpul. Ja enne, kui meid rongil Ellaadeeti UK Leisse viidi, siis oli seal, eks, inglise kaasand, seersant, seersant ja, ja tema oli sotti sotti, Skatsk, mitte black what's. See on šoti reglement ja siis enne komeeti Allaadeti muidugi otsiti kõik läbi ja võeti see ära ja võeti see ära ja muidugi relvad olime enne saanud ja ja siis ta leidis, et mul oli kuldkell ja tahtis ära võtta, aga mina hästi ei tahtnud anda ja siis ta tõstis kepi. Aga mina võtsin selle kepi ja lõin põlve peal puruks, siis ta võttis revolvri ja siis tema Dani juhtus tulema ja siis tema kapten pani peatuse, aga ta ikkagi võttis selle kella hiljem minut ära. Tähendab, kapten lõi siis eal revolvri kõrvale ja lõi kõrvale revolvri püstol, mis olla tul ja temal oli see püstol ja kapten lõi püstoli kõrvale. Kell vahetus siiski omanik ikka ja kell on läinud ja nii, et mul ei olnud midagi. Kahju küll, aga ei olnud, et enam näidata, et mul oli tõendus, et ma sain kella, küll ta tiksub kusagil Šotimaal ja võib-olla või võib-olla tema oliga inglane, kes oli sotirügemendis maal, seda ei tea. Ja peale seda, kui pataljon tuli 23. märtsil tuli Tallinna, siis ma läksin. Nende, mul oli pallige ligemale kolm nädalat, kus olnud ligemale kaks nädalat, ütleme aga ma sain siis veel kolm nädalat ja siis muidugi pataljoniga marss, olime Vabaduse väljakul ja marssisime seal mustapeade klubisse ja oli pidulik vastuvõtt doktor mäe ja kindralinspektor soorlaial, Lindsmann ja Litzmann. Ja letsmann ja siis oli muidugi see SD juht oli Sandberget saanud Berger ja nii et ma kõiki ei mäleta, nii et. Ja siis peale seda sai ja kõik said jälle kolm nädalat puhkust ja ja hiljem kohtusime kõik Kehras peale õppusi, kui me õpetasime, no noored täiendused kell sai. Me õpetasime need välja. Siis ju läksime Kulgul sininõmmele algul ja siis seal kulguusis läksime auveresse, kus oli meil suur lahing. Seal hoidsime oma rinnet ja sealt taganesid, kui tõmmati tagasi seal sinimägedel. Kas te tegite nimelt kaasa ja mina tegin sinimäed kaasa ja Te olete olnud Chercassi rindel ja, ja sinimägedes, kui neid võrrelda. Sinimägedele hullem, kõige hullem. Issi oli muidugi esimene ristimine ja see oli küllaltki paha. Aga sinimägedel, kui sul langeb 80000 mürsku, langeb sulle ühe tunni jooksul, see on ju õudne suits tol. Sa ei saa hingata, aga me jäime ellu. Selles paljud kangelased olid ainult maetud kas lastekodu või 60 9,9 mäenõlva. Kulle seal nad on, võib-olla puhkavad praegust. Tartlane Eerik Heine kuulus 1940. aastal koolinoorte vastupanuliikumisse. Vangistati NKVD poolt, vabastati järgmisel kevadel ümber asujana Saksamaale, kuhu pääsesid tema vanemad. Teenis pataljonis ostland. Eesti julgeolekupolitseis, kuulas üle Neeme Roosi ja Eesti leegionis. Eesti diviisis määrati pärast ohvitseride kooli Riipalu rügementi. Langes Tartu kaitselahingutes vangi, põgenes vangilaagrist, tabati, põgenes uuesti. Metsavennana võttis ette hulljulge retke Venemaale esinedes vale nime all ballettmeistrina tegelikult eesmärgil tuua Eestisse tagasi küüditatud tuttavaid. Uskumatu lugu, kui seda ei kinnitaks ka endised metsavennad, Edgar ranniste ja endeluude küll. Et Eerik Heine läks tõepoolest sellele retkele salataskutes kaasas suurem rubla summa ja vanu kuldrahasid. Moskvas sahin spekulantide kokku, kes muretsesid mulle 500 rubla pile. D Novosibirskis. Ja siis mul oli seal paar päeva veel aega ja ma läksin linna vaatama ja ma sattusin Is Kremli juurde, nii kumas sellele kremli liginesin, siis tuli selline tunne, et need miljonid, kes püüdsid Moskvat vallutada, kremlist valutada. Need vaatavad mu selja tagant ja naeravad, naeratavad nii-öelda heakskiitvad kohe kananahk ihule, et ja siis ma läksin edasi ka ei, panin käega kohe kremli seina peal, et vaat, siin on nüüd üks vana sõdur, relvastatud, kes praegu veel edasi sõdib selle selle režiimiga ja imelik, aga praegu ma ootan, siis tulebki praegu. Rongis oli niisugune asi, et hoiatati juba ette, tee peal on igasugused röövlid, panded püüavad, reisijate summad on värki kätte saada ja ma nägin oma silmaga seal, kus oli niuke mäekallakul, toll, mõlemal pool seal, mõnel pool olid need sellid ja pildusid pootshaaki akendes läbi, tähendab nendesse kohvritesse ükskord oli seal ühe naisele rindu, kohese poodsa ja me sõdisime, meie olime nagu üks pere, seal tee mobiliseeritud olime ühisrindes nende, nende bandiitide vastu seal teeröövlitele R. Ja need rääkisid koguni nii, et need käivad veoautosid röövimas, need on vedrud jalgade all. Ja hüppad kohe nii nagu kängurud hüppavad vedrude peal ja veoautode peale ja siis nii-öelda teevad tühjaks igasuguseid. No lõpuks jõudsime sinna ja seal ma läksin taevani rataslaev Objade jõustuda. Sõitsin mööda nii nagu vanasti Volga laevnike elu tähendab, tuleb meelde. Ja joodi ja väärmõtlen, nii et tont ja all. Seal algas harujõgi ja seal läksin siis edasi Kalbaševas. Ja üks väike linnake, kus esimesi eestlasi kiidud, seal nägin niukseid pilte, mõtlesin ma kuni elu lõpuni, ma püüan venelasi nii kahjustada kui vähegi võimalik, sest kuidas nad meie inimesi on kogenud suurem osa surnud nälga, seal elasid Muldonnides. Sügisel olid korjanud leivaaseainet toomingamarju ja olid maandanud selle selle liha marjad ümbert ära ja selle kivim seal sees suurune hoid seda jahvatavad leivaks ja et ellu jääda ja ja seal kogu aeg ikka see reziim tähendab poliitiline režiim, vaenas kogu aeg. Ja sealt ma läksin siis edasi v autoga, kus tütarlaps oligi, kellel jällegi mõne võitjaid läksin, jõudsin sinna ka, aga seal oli nii, et ta oli nii võlts, moraalselt hirmutatud. Et sa seal mine, jumala pärast seda, kui need siin siin, kus ta oli ühes kolhoosis, kui need saavad teada, siis olen minul minul sõitev kohe laagrisse ja nutnud olid kaks väikest last seal ka kaasas, et ma ütlesin, et seekord ma tulin sind ära viima. Ei, ta ei julgegi asjade pärast tulla. No ja siis ma hakkasin minema, kais võeti mind kraest kinni, seal kohalik komandant, see viis mind enda juurde ja et mis asi see keelatutsioon, kuidas seal isi ja üldse julgesid tulla ja nii edasi. Ja pani mind kohe puuri, arreteeritud halvas kohas kukkusin kinni ja ütlesin talle kohe, et kuule, et asi on nii, et ma kahetsen, et ma tulin siia, aga kui sa mind nüüd lahti, siis ma annan sulle kõik raha, mis ma ka. Kui palju sul on? Oli mul juba nii kindel tunne, et no nüüd nüüd saan siit minema ma seda, mis siin kehanber, seda raha üldse nimetati. Mulloy taskutes umbes 1000 rubla. Ladusin selle selle laua peale ja luges, ülejad. Barna, lase jalga. Ja siis ma tulin sealt, tulin siis lennukiga tagasi, ta pani mind sinna, lähen lennukile. Metsavaht kahe tiivaga niisuke, tähendab sinna tagasi Clubaševasse. Sattusime tormi kätte, lennuk kõikus ja rappus seal vastamisi, siis ma istusin siin Yalex. Pakkusime. Ja karbašess ma rääkisin inimest, kes seal olid, et läksin küll, aga midagi mingeid tagajärgi. Et kuidas keegi soovib minuga kaasa tulla Eestisse. Et mul on võimalus teile kõigile piletid ja toitu osta nii kauaks, kui me sinna läheme ja. Seitse inimest tuli kaks last ja viis täiskasvanud meriraha ja seda tooli abil. Meie olidki riik ja Bravoreytak ja oli eestiaegne halastajaõde ja. No siis oligi. Läksime Novosibirskisse nendega laevaga. Ja seal ja eks Eestis spekulant tuli üks naine, Venemaa, eestlane, igavene. Aga see oli, veri on paksem kui vesi ja see ostis meile piletid, mulloined, kulult, rahasid ma olin ka kaasa võtnud, mida me nii-öelda elasime. Palju just Uudeküll, onu oli vabastaja Lembitu kapten Core ja see oli numismaatik ja seal oli igasugused kuldrahad ja plaatina, vana vene plaation rajal inglise oma. Ja siis vahetevahel nagu meil oli äärmine rahapuudus, siis tema abikaasa lubas meil kes oli veel elus, lubasime neid rahasid kasutada mullu ei, paar tükki kaasas. See oli nagu Magneet, selle eest saame kõigile kaheksale saime, saime piletid Moskvasse. Ja siis hakkasin reisima, kes ka neli päeva Moskvassi pidin vahele jääma, seal oli passikontroll, aga ma sain ja inimesed seal eemal, enne ilma, et nad oleks vaja lennanud. Ise hakkasin lolli mängima, need minu ümber seal, mis suh, naasin, räägid, jätsid uksed valveta, nii said minema ja ja siis oligi, et üle Leningradi ei saa nagu üle Riia sai sinna piletit, läksime rongiga sõitsime Riia Tallinna ja Valga jõudsime, siis oli üks mu elu ülevamaid hetki, kui. Kui üle Eesti piiri sõitsime, siis kõik need kallid inimesed. Mul endal oli ka vesi silmas, nutsid nii. Südantlõhestav oluliselt, et seal see oli midagi. No ja siis jõudsime oma baasiv nõo baas oli, oli, oli Tamsalus, seal oli nii-öelda terve selle väikese linnakese elanike seas, kes ma olin seal siis peatusime hetkeks ainult päevaks-paariks ja siin on üks, üks suurepärane tütarlaps. Seda hoidja nimi, roosa Olub, elab praegu tapana. Kes meid vastu võttis, seal tervet seltskonda ja üks tirts nad ja praegust nime ei teagi, kutsusime teadsiksiks tütarlaps seal ja ja seal oigas, niivõrd emotsionaalne oli see nii-öelda Eesti toitu ja küla päält või selle linnakese pääl sain uued riided, inimesed tõid nii ja, ja siis seal oli öeldud, et ärge kodukohtadesse minge. Kui te kodukohtadesse näetis kukute uuesti kinni ja täitsa algusesse tagasi, olid need 41. aasta küüditatud ja 41. kõrvitsa. See oli 48. aastal. Tantsimine on raha kokku nii palju, kui meil oli ja seal oli kaks väikest last või ka kaasühe loo ei pane peaaegu üleni paistes. See sai ka nii vanavanemate juurde, saad teistega ja mis vägipiltilus, väike tüdruk oli, see oli kõige vapram. Tõesti suurepärane, vaikiv absurd. Selle toi sinna minu juurde ühest hobisadamast tõi ta minu juurde jumalakeeli viise, tüdruk kodumaale sinna ja sinna siin ta sureb. Nii siin, kuhu ta oli vaja minna ja ja siis ma jätsin jumalaga ja seal oligi, ma ei öelnud neile, kes ma olen tegelikult ikka meister ja nii edasi ja ja kõige piinlikum juhtum, valusid vastsed, balletiõpetaja, tantsusamme ja nii edasi. Siis, kes ma olen, et ma ei ole see, keda ma ütlesin minu kodund metsas, metsa, oi taevane arm, siis oli kohe nii, et rooja see oli, see oli ajajärk. Üürik Heinet vääristati tänavu neljanda klassi kotkaristiga ja neljanda klassi kotkaristi kavaler on nüüd ka Kaljo Jakobson. Pataljoni veteranide ühenduse klubi Viking Narva kauaaegne esimees. Kõik mõte ja, ja nadolid ikka tegelikult kangelased läbi ja lõhki ja, ja elada tahtsime kõige, ega me ei arvanud, et me langeme surma saanud varasem elu pidasime plaane kui vaba aeguly. Minu meelest need vääriksid kõik eranditult ja meie iganädalane kokkutulek on, süütame ikka küünla nende mälestuseks, mõtleme neile ja ja tänu nendele on meie raamatudki saanud tekkida mälestuse koguda, mitte meie endi pärast siinolijate ja minu meelest on niimoodi, et meiegi ellu jäime me olemise Se viletsam kontingent saatus võtab välja ikka paremad. Tavaliselt nii rindel oli esimesed langenud, oled iga kõige paremad, meie läksime ju vabatahtlikena meiega koos läks see 11000 vabatahtlikku, kes oli kõigis nendes pataljonis rebase ja ja Bergmanni ja me olime kõik vabatahtlikud. Ja kui nood kaotused kõik kokku võtta, siis ma ei ütleks, et meie rohkem oleksime kaotanud. Ja ei meeldi mulle üliüline see, et nüüd, et Narva pataljon tõstetakse või me oleme ise seda tõstnud esile just tahtsime oma neid langenud mana leevena mehi austada, mälestada. Kõik olitsetamine vabatahtlikud eranditult. Millal algas isiklikult endal sõda ja millal see lõppes? Panime need kaks punkti maha. See oli Bergmani pataljon. Varem see oli 41. aasta juunikuus, kui sõda algas, siis oli minu klassijuhataja, kaitseliidu noorkotkaste ülem ja nemad läksid sohu või metsa. Kuueline grupp ja siis nad võtsid mind omale nagu virgats virgatsiks ja see amet mulle jäi sõja lõpuni ma jäingi virgatsiks ka Narva pataljonis ja hiljem meel. Nii, et hakkas siis Emajõe äärest esimesed paugud. Mürsud olid ema juures 41. aasta juulis ja lõpes. 51. aasta veebruaris. Pidin minema siis Sverdlovski oblasti asumisel, aga tulin kavalusega ja suuresti raudteelaste abiga jõudsin koju ja siia oma siis engine nõmm tagasi läinud. Jah, ja see aeg ühest punktist teise punktini on tegelikult väga pikad ja sisaldab väga palju väga palju läbielatut. Ja eks terve noorus ja õppimise aega kõik see ikkagi seitsmeteistkümnest kuni 27 aastane, see aeg on elust maha tõmmata. Ma küsiksin siiski veel kindlasti on meeles, kuidas, millal, võib-olla ka mille eest tuli nööpauku RK kaks. Ega ma seda ei teagi, mille eest, aga ma arvan siis ma olin juba haiglas. Press laolinnas sinna toodi seejärel. Eks ta ikka. Ma usun, et see võis Harkovi alune olla, kus ma juhtkonnaga kahurväelased ja meie pataljoniülem. Ja läksin nendele maastik autoveol näitama neid tulistus snaiperipunkte. Aga sõitsime linna serva välja, siis tõmmati tuli peale, mina jäin nagu märklauaks, selle olin väljaspool, rippusin ma ise arvan, et, et siis pataljonile mägedeks vapper mees saatis järele selle. Ega lahingutest meelsel. Tublid sõdisid kõik, aga tuli ütleme, kümmekond raudristi ja see pidi jagatame ära siis selle 500 meele. Nii et see oli loteriimäng ka siinmail ei ütle seda, kellel ei olnud seda Eegaa raudristi rinnased, see oli kehv mees, mitte soovi. Noh, aga tuli siiski ka esimese klassi raudrist No see oli jällegi, see oli kogemata 44. aasta kursantidega viidi meid miitovi juures Lätimaal Lätimaal ja niita või juures viidi rindele läbimurret likvideerima ja ja seal lagedal väljal lisanud Vene tankid sõitsid, kahelt poolt sõitsid ja kuna juhtus olema terve autokoorem tankirusikaid ja et seal teised mehed ei osanud neid kasutada, mina olin ainus mees, Jakobson kasutas mulinat ära ja, ja siis see oli mulle nagu, nagu teatrilaval anti mulle jälle üks tankirusikas, mina jälle siipisina lasin ja need kaks tanki oli seal nende ülemuste silmal ja ja sellepärast siis tuli see ilma mingisuguse vapruseta, see oli lihtsalt minu tolle hetke TÖÖ. Kui palju on aastal 2002 rivipataljon Narva mehi? 173, Eestis on 141. Nende hulgas on ka meie niinimetatud toetavaid noorliikmeid, keda me oleme oma lähikonnast sugulaste keskelt värvanud. Ja need tähelepanuväärne, et nii palju kui meil aastas manala teedel läheb umbes keskel viis-kuus meest, nii palju tuleb noori meile juurde.