Paar päeva tagasi teatati uudistes, et lahvatuse filmi nimed marmortahvlil on käinud vaatamas üle 75000 inimese. Tänaseks on lisandunud kindlasti tuhandeid vaatajaid. Saatesari kirjutamata memuaare leidis võimaluse jäädvustada õppursõdurite mälestusi siis, kui selleks oli veel aeg. Arnold Martins sünniaasta 1902. See oli niivõrd hääled sel momendil parati Kuperjanov vormeeris. Lae rakaltalk tuli siit aedu, meierei oli ehitusel, oli luure. See läks ilusti sealt läbi, kelle luure see oli, see punaste luure? No, ja kui nad sinna sinna lahtised jõgi siin jäid, siis nägin ma esimest kord surnud tapetud ja kas teie võtsite tulega vastu jää? Meie tantsime kirjeldatult? Ei. Kui, kui nemad hakkasid laskma põgenemise korral andkem külje pealt, meil ei keelatud üldse keegi ei tohtinud lata, ei teatega kiit. Siis võiksime meiega tulistada. Äge tuli olla ja oi, seal oli paar kuulipildujat ka, oli meestel Soloraa Kaur, sealt ei leitud nimad taganema ja siis hakkad 10 hirmsal vägedame kuni välja sinna. Ehk lähete kuskile talle hõbeplaat ja pataljon meile on tagavara küll kohtasid, mis lähevad valvata ja tagavara on niisama tähti käikel kui öelda Lynni, kas need olid Kuperjanovi sõnad? Olid koppel kääre või sõnad, kui lapsed te siis olite kui 16 pulaatoni 16 ja pool ja nii et ja teised poisid 16 käega telkimine aastaselt, et selle ümber nad olid. Vabadussõjaõppursõdur Paul borre, sünniaasta 1901. Mina läksin peredesse, pataljoni olin poolest saadik sõja poolest saadik meremees kes oli meredessantpataljoni ülem. Esimene ülem oli, kui me, kui me olime seal lõunarindel siis oli verre väelane leitnant Kask, Peeter Kask. Pitka tuli siis korra meile sinna dessantpataljoni ja teatas, et meredessantpataljon saadetakse lõunarindele meredessantpataljon ja igast laevast teatud arv mehi. Lembitu pealt võeti ahtri 120 millimeetrine suurtükiasetati sadamatele spetsiaalselt ehitatud platvormile. Lembit oli suurtükilaev suurte küla, vot seal siis lõunarindel seadis, siis läks sõjaks juba siis, kui oli juba oli meredessantpataljon oli juba see formeeriti niimoodi, et oli esimene teine rood. Olid siis need noh, mobiliseeritud kolmas rood oli äranditult koolipoisid, vabatahtlikud koolipoisid, sealhulgas oli ka üks Soome nurmes. Ja ma ei tea, kas kaks või kolm. Läki, koolibuss. Kuusemeredessantpataljon siis suunati meid veidi Valka, meil oli siis meredes pataljon sõitsime siis Valgast, sõitsime rinde poole viienda soomusrongiga, viiendal soomusrongil oli siis ees oli 120 millimeetrit, Lembitu, suur tükk. No siis olid kuulipildujavagunid ja nii nagu tol ajal dessantvagunid ja nagu ta tol ajal oli, aga kusagil tee peal Võru kandis seal kusagil nägin mina niisugust lugu. Selle operatsiooni juht oli tol ajal kapten Pitka Admiral Pitka. Ühes jaamas olime, seal seisab meie soomusrong number kaks ja meie läksime peaaegu paralleelselt jäime teie teistele rööbastele seal oma viienda rongiga. Seal näeme siis kooliõpetaja pataljoni poissi, ajame juttu ja oleme ise seal siis trepi juures kohe iga hetk siis vagunisse minna, kui rong liikuma hakkab, siis nägin mina seal niisuks pilti. Platvorm, mille peal olid kaks soomusautod, üks oli tasuja tuleb neid maha laadida, seal siis ohvitserid ja raudteelased ja need arutavad, mismoodi seda maha võtta, sealt platvormi pealt abinõusid ei ole. Ja arutavad ja tuleb kapin pita sealt. Miks soomusauto veel maha laadimata. Ohvitser, kes seal oli, räägib sellest raskusest, et ei ole mingisuguse niisuguse abinõu, see veel pikka niisukene mees, täis energiad. Röögatas korrad, kui tunni aja pärast automaad ei ole, lasen koera vaja, vaha. Ega ta ise nii tige mees ei olnud, aga ta oskas tigedad häält teha. No kuidas see kõik juhtus, seda ma ei tea, aga umbes tunni aja pärast oli soomusauto maas, sealjuures maas oli ikka palgid, lauad ja veel mingisugused asjad. Kuidas siis kohe korraga saad? Vot me said, aitab üks hea kõva sõja. No siis sõitsime sinna edasi. Enam neid kohti ma ei mäleta. Pronksseisatas dessant, kõmandati maha Antiga ööle, tükk leiba ja tükk keedetud loomaliha. Võtsin ja panin kotti seljakotti. Pitka binokkel käes ja vaatab kaugusse. Annad pataljoniülemale korraldus. See omakorda teeb roodudele omad korraldusi, annab suunad kätte ja hakkame liikuma. Kuhu kohta külanimedega, neid ma üldse ei mäleta enam. Meil oli loodusviis või kuus kergeid kuulipildujaid. Mina olin siis kuulipildur. Lähme siis nii-ütelda hanereas, nagu tol ajal nimetati, meil oskussõnu veel ei olnud. Ja lähme ühed vaatad vasakule, teised paremini laskevalmis relvad on käes. Ja liigume läbi metsades teed. Võsad mets. Üks Blood on paremal, teine vasakul. Meie oleme siis keskelt, liigume natuke tagapool, pataljoniülema pataljoniülem oli Peeter Kask. Liigume. Liigume metsast välja. Lai lage välihiis, taamalt mets, paremal mets, lagendiku keskel küngas, üksikute põõsastega niukene pikem küngas, siis olime ja rodoülem oli alamkapten Hammer. See teeb korralduse jooksta künkale jaokaupa ühed ühe kuulipildujaga ja künkalt tulistada vastavat ja kui järgmine hakkab jooksma, jõuab künkale, siis eelmine läheb, jookseb juba metsanii kogu aeg sealt künkalt on siis venelase peale tuli. Mina jooksin kolmandas järjekorras ja iga kord, kui kaotasime tulisema, kas ka vene Patarei küngas tulistama. Esimesed kogu pakud kukkusid võrdlemisi kaugele, et iga järgmine kogupauk ikka lähemale lähemale. Kui mina juba jõudsin sinna, siis šrapnelligranaatide killud need õige õige lähedalt vuhises mööda. Kui järgmine jõudis minuni, siis võtsime Alarisin kuulipilduja ja oma meestega jooksin jälle metsa ja nii edasi, kuni terve see rood Saisena metsa varju. Siis hakkas üks kiire edasitung, et taheti vallutada vastase patarei, kuid see jõudis eest ära. Meeste meele oli, oli väga tugev ja sõjakas. Ja siis otsustati veel enne pimeda tulekut vallutada ees veedalt laga, kaugel veel üks küla ees jälle lagendikud. Ja selleks määrati siis esimene ja teine rood, kuna kolmas jätti siis võsa varju varuks. Kahe roodu parema tiivale oli vaja lisakuulipildujad ja küsiti meie loodust, vabatahtlikku kuulipildurite parema tiiva kaitseks paremal pool oli, taamal oli jälle mets, kes läksid alev. See oli gümnaasiumis ja mina troodud Aadee ennast rünnakule ahelikku ja läks siis pealetungiks lahti. Sellel lagendiku keskel enne metsa on jälle üks niisugune liivane seljandik lumega kaetud muidugi. Ja üksikud noored männid ja põõsad. Ahelik ründab meie aleviga, siis paremalt tiivalt tulistame ja tulistame. Vastane tulistab ka kõvasti, vasta. Kuulid kukuvad ainult kohtadena künkast. Pots, pots otsivad Mullex kuulipilduja lakkas töötamast. Külmunud kätega, teen kuulipilduja lahti. Puhastan, liiv oli sattunud siis seal on küll lumi, aga ka liivane, tähendab, oli seal liiva sisse satud, puhastan siis kuulipilduja ja panen uuesti kokku ja tulisson jälle. Vaatan ringi, ahelik oli kõik tagasi tõmmanud, alev tulistamise hoos ja minagi kuulipilduja korrastamises ei pannud üldse tähelegi, detahelikku tagasi tõmmanud korraldus ka ei olnud. Vahed olid liiga suured. Ja ma vaatan tagasi, ütle hõikan alevile, laseme jalga. Et meie omad juba ammu taga. Tõusime üles küürus jooksis küll siis vingusid kuunid, aga pihta ei saanud. Alev oli väikses saabastes, mull olid säärikud jalas ja kumbagi säädikus veel üks kased padrunitega. Nii et minu jooksmine oli aeglasem vaatamata, et suur pakane on, aga kui Omari juurde said, olin liigini. Siis seal tuli kaaslane Boriss Kustas Don tuli mu juurde ja ütles, et ja nemad arvasid, et et ma olen sinna. Alev oli juba kohale jõudnud ja et mina olen tihti väljale jäänud. Kui ma jootsin, siis mõtlesin, et annaks jumal, et pääseks sõita ka mitte venelaste kätte vangi langeda. Räägiti niisugust juttu, et kui nad koolipoisse kätte saama, siis piinavat surnuks löövad Tähkidega läbi. Vabadussõjaõppursõdur Aleksander Pettai sünniaasta 1902. Mul vend oli punaste käes olnud juba kahel korral jad peksa saanud punaste käest ja ja aga siiski nii imedel kuidagi mu Mareyenburgis vaja. Aluksnest oli nad vabaks saanud nelja-viie käiste. Ja 23. aprillil. Ma sain teada, et Valgas on üks väeosa, Eesti väeosa, läksin Valka ja eneseEesti vabadussõja laseks üle. Pooleaastane ja mis väeosas oli? See oli kolmanda polgu sidekomando juht, ole vastu, võttis mind polgu adjutant, leitnant Charles. Nojaa jaa. Vahepeal käisin nagu talgukäsk, käsk jalana, näiteks sõduritele kas või toiduaineid viima, kes olid Side komandust, pool oli liini paali, söö roodudelt, saadeti ikka vahepeal käisin liinis, vahetasin küüdimehega, vahetasin lagunenud, vaidluses rikki läinud, püssid ära ja saapad isegi meestel ja vahetati ümber. Ja mina esialgu siis olin Chani üks ja keegi rist Johansoni nimeline vanem mees, tooga kahe köster Šeš ja küüdimees muidugi kolmas. Nii käisime siis liinil. Aga see. Lähenes ja juunikuu 23. juuni võidupäev, mis meil hiljem kujunes. Ja siis oli Rootsi jõudnud meie rood, ma kuulusin siis 11. roodu alla roodu ülemaks koma ei, valesti jälle ei mäleta, oli leitnant Eisen. Kõik käis kunsti lühem vend oli tooli poole roodu ülem. Meie olime roodu peastaabiga, olime reželovi kõrts, seal Riia Pihkva tee ääres suur pikk kõrts. Ja säält läks Šeš perperti kollaarne tee kohe skooljeni külla ja seal oli teine pool roodu. Eestlasi Eesti läks Varstu, aga vist esialgu sündis väikene taganemine, vist oli nii, et lätlased Lätti mingi pataljon või prood või oli kaheksanda ja kolmanda polgu vahel, nii on mul meelde jäänud. Ei pruugi olla täpne. Oli sealt ära põgenenud vahepeal ja Eesti väeosad nii kaheksas pataljon Koviga, kolmanda polgu udu osa pidid ka taganema. Sündis. Kubesheoloogilist Rodel poisini on 10 kilomeetrit, sündis nii üheksa või kaheksa või 10 kilomeetrit, nii taganemine. Laste eest vahelt ära põgenemine või ega lätlased väga usutavad sõbraste Shole. Ja meie sidemees olin võib-olla natukene rohkem aru kui tavaline rindemees. Ja. Nii siis kuni 23. juunini tolmustu pea lahing Landeswehri, kes meid oli siis alla heitma, see Landes veer koosnes omaaegsete balti mõisnike poegadest kuskil Kuramaal või kus nad väeosa oli moodustatud. Landes versus hakkas. Meie Eesti meeste tugeval Pääle survel hakkas taganema ja tolmusüst taganeme nii sealt Veežeoloogil kõrtsi juurest kuni Riia lähedale. May, kas mitte ei olnud Nestor rooni poisi mõisa Reia lähedale? Me tahtsime. Ühe tõelise poisiga tahtsime Riiga minna, aga lasta Riiga, et inglased ei luba vaiba reega igatahes ei saanud minna, kuigi seal riiale ei ole, ma ei tea, 20 kilomeetrit ei ole vahet. 25. augustil šai polgu ülem. Kapten kruus, Shay menu vanematelt kirja. Et vot poiss on ju vabatahtlikult läinud ja ilma vanemate nõusolekuta mul vend oli õpetaja. Kirja panda, käitud asja. Ja nõuavad nüüd melu kui alaealise Koju laskmist. Aga polgu ülem tol korral vist juba kolonel või või vähemalt kapten Kruus kutsus minu enese juurde, andis mulle sism kodu, rahvakirja, too kiri oli mu venna käekirjaga kirjutatud henna, kirjutad ja ütles, et et homme tuled ja vastab, mis vanematele vastata. Nii et ta ei mõistnud otsekohe kohut ei sinna ega tänna. Mina homme läksin. Järgmisel päeval tähendab, läksin ja sisse kostmult mõistus, vaid tarkus tuli, ütlesin, et olen nõus kodu minema, kui mind pannakse kooli. Kruus ütles, et vaat on mõistlik. Kortsus. Vabadussõjaõppursõdur Ants Vihmand sünniaasta 1901. Enni käis kindral Põder meid õige sageli, niipalju kui tema Viljandis käis rivistati meid ülesse, see reivi miinik, see oli silmapilgu töö, tema tuli, anti muidugi valvekäik. Ta käis aegamööda ja vahtis igal sõlmist sisse, silmist nii sisse, pahasti Halkule Challitab, aga ei. Tema uuris korraldust. Ja viimane poiss oli üxeedor sirkel. Tema boss oli Reiman. Aga reetseerimine, püksikülgi kinnitusrihm oli laes natuke kõrgemad. Tema ei saanudki rihmal hoida püssituli neli. Sealjuures peatas ta köige kõige kauemini. Ta kunagi ei ütelda, kui ta viimast korda käis, siis ütles, et kuule, et me moodustame kolmanda roodu ka veel ja et kuule, sündme, liimisin ülesse, poiss ei tahtnud, keegi ei olnud nõus ka tema äraviimisega. Tema ei hakanud vaidlema, ütles no vaadake, Taylor, lahik silma ees. Tema ei suuda selle poisiga minna. Kuhu sa lähed selle poisiga, ta on nii palju sinust tekkinud, aga kolmas, Roo tuleb nüüd selline. Kui häda viimane on, siis pead sa, siis võid sa minna. Eks kohe, ja samal päeval viidi, oli kolmas kolmas rood, moodustati ka. Hoia neid riigi siis kolmanda diviisi kiirreageerimise lüüsi keemia nüüdne nimetus kiirreageerimisväeosa siis nimetati käsunduse osa või kus ta oli, ta oli kogu aeg kolmandal viisil läheduses ja kui oli seal läbi murda siis oleks meid paisatud sinna läbimurre auku. Esimese suutäie Võnnu all, kui see Läti Läti polkus seal puruks löödi, Andres Veermuuseumis sealt läbi. Proženna paisati teisi väeosi ka, aga meie olime kõige lihtsam ja kõige Kirmile saadaval distele öösel ja tuli käsk koguneda kiiresti, käige varustusega koolimajja. Käsk sai täidetud, täpselt. Viimane kõks, õigel ajal koguneti. Siis rong tuli võhma jaamast, sealt Põltsamaapoisi poolt ka tõrvast olid ka tõrva keskkoolist ja läks esimese hooga kuni Valgani ja säält tuli ümber istuda ja seal andis Isama sepp veel viimase juhise möllad. Et Koidu hüppate Mahad, et lahing võib käia, kui del teid pannakse maha kohe lahingu käiku lähete, ärge hoidke püssi nii säilas õlal kui surnu matmise puhul. Stagume nüüd pattekuvatuse, pidage meeles. Taguminüütab difikud, vaid hoidke tekk juba löögivalmis. EDU POLE tuligi nii et rood jäi ühe tonni võrra, jäi hiljaks. Vabadussõjaõppursõdur Theodor Andresson sünniaasta 1900. Pikksaare on kas kolmas või neljas jaama enne Valka. Ja seal oli niimoodi, et seal olid vastas Läti kütipolgud ja olid seal jaama väga hästi nii-öelda kindlustanud. Harilik nähe oli see, et vastane oli ala lõhkunud kõik viadukti, sillad ja raudteed need lahti keeratud soomusrongide edasi saab minna. Ja seal oligi nii, et rongilt antakse käsk, et enne tuleb jaamera võtta rongi ei saa sissesõit. No ja üks lätlane oli, meil võib, üks kohalik oli see, kes tundis seda olukorda, viis neid läbi metsa Pixori jama juurde alla. Ja seal Peksar jaama ees on jälle lage plats. Skaudid jaotati kahte ossa, üksuseks, esimene rühm on ka seal, olime vanema poolsoutide, teine oli vasakul pool raudtee ja lage plats. Ja nüüd me läheme sinna hommiku vara oli ööse poolpimedas läksi hommikul hakkas vähe koitma või nii hall. Ja oli niimoodi, et näha vaenlase lähedal üks üles või 150 200 meetrit seda vahet ainult oli sees, vedur tossas, nii käis edasi-tagasi ja üksikuid, sõdurid liikusid ka ja kuulipildujapesad olid muidugi saetud. Ja noh, Meil oli niisugune suur sõjamees nagu leitnant endka ärbert, ent ka siis tema organiseeris ja viis meid pealetungile tormijooksuga. Ise oli ees, hurraa, läksime, kõik, karjus Moraja, kõik lasime. Minul oli automaat vis või see Madsen ja see kõik sa käis üles-alla, nagu öeldakse. Ja Läksime Akkadi vastu laskma kõva asja ostma, me kõik vajaliku maha. See Matsonil on kassetid 25 on ka, sättis kõverad kuidagiviisi ja mina lasin seekord oma kassetid kõik tühjas, seal oli üks niisugune nahktaskukõver ja seal oli sees ja sealt nagu üks tühjaksaini veskisi raja panime teise ja läks kohe edasi ja eriti palju sai lastud rongi pihta. Ja rong hakkas tossu välja või nii-öelda auru välja ajama, kuidagi teisi liikuma. Ja läks, läks siiski jaamas vaatamata jäätmed kõvasti tulistasime, läks ära. Kas see oli tavaline rong, soomusrong oli harilik vedur ja seal seal paar vagunit, oli tal nende vagunite k, tuli välja pärast, et eelmisel päeval toodud sõjaväe käisin. No ja selle tormijooksuga vaatse aloni nüüd kuri-kuri karjas. Enamjagu läksid minema, aga näe neid, vao nimigi, üks üks jooksis kuulipilduja juure tagasi ja niitis, tead noh, tal oli jäätud. Oli Maksim raske raskekuulipede häälega ja no meie me paljud jooksis, köhin oli tühi, küün sinna küüni taha, aga need küüni seinad ei pidanud ja sealt küüni tagant sa sealt said, need neli meest said haavata ja üks nendest suri seal jaamas. No ja minu kõrval oli minu pinginaaberkütt ja nüüd, kui vaja oli edasi minna, tema käes oli mul tagavara Gazett. See tagavaraga set oli temal nii et teha seisid isi, lamas seal taga, niimoodi. Lähen edasi. Ei tulnud, ma lähen juurde, aatan. Siit on kuulsisse läinud silmalt siin altari sisse läinud momentaanselt, seal, mina võtsin siis selle kasseti ära ja ta jäi sinna ja läksime edasi. Läksime edasi, seal oli suur valveljasele vallitala oli üks huvitav asi, komissar, revolver käes, sedapidi käib, Orisi oli läbi lastud, käib niimoodi ta vaaris, taasta, ütles ta Vaares. Ta vaid omeraat. Jah. Ja üks mees skautidest läks tal sinna selja taha või sealt külje pealt leidja ta püssipäraga ütles vilet Umbreesobaga. Ja, ja see, see on mul nii täpselt meeles ja kandis mees muidugi sisse sinna jaamahoonesse revolvermütsid mehed ära ja taskust kaabi lõhe Pumasniku niisugune niisugust raha seal ei olnud, aga olid niuksed, kirjad sees, amet ametliku kirja, selles selgus, et pataljoni komandör ja nimi oli Aleksander Sergejevitš Aruvies. Säärase mu vil meeles, nimekaarti oli tal ka ja igatahes niuke kaitseliselt korralik korralik ohvitser oli, kas mehel oli eluvaim veel sees, meel enam elu ei olnud sees. Ja siis üks huvitav moment on veel seal üks teine haavatutest suid seal küüni taga said, Need kanti ka sisse ja sealt oli ka üks õpilane, mitte meie reaalkoristajaid, Viljandi kommertskoolist. Ja siis tema ka oli nii väga-väga kurb asi. Ta oli raskesti haavatud, ta oli siin küljest sisse läinud ja üks 10 jänni meetrit edasi oli sealt välja tulnud. Aga paistis, et kas ta siia oli maksa puutunud või kuidagiviisi mees jooksis verest tühjaks. Need soomusrongi ei saanud tulla ja soomusrongi peal olid need sanitarid. Ja enne kui nemad sinna jõudsid, oli ta surnud ja ta suri minu käe peale. Esiteks tundis, ütles, et et mul on külm, väga külm, jalad külmetavad, ma võtsin siis tal saapad jalast ära ja hõõrusin jalgu ja ja siis tundis ennast küll siis ma hõõrusin ta käse ja nagu, ja ta ütles siis, siis nii ta niiviisi, et ma ikka vist suren. Ja ma nägin siis esimest korda, kuidas inimene sureb. Ma hoidsin teda oma käe peal, tema olla, nii on. Siis nägin silmad, inimese silmad läksid teist värvi ja tuli või avas suukorrale, tuli Niukest valget vahtu. Sulges suu ja ja ma sulgesin tal silmad ja pärast ma teda enam viidi ära ja pärast nägime antide ma kirstupanemise juures. Ta oli skaut taolist skaut ja oli ka minu esimesest rühmast. See oli see esimene niisugune suurem otsene kokkupuutumise pärast sääst vabaduse ja seal on niisuguse asja. Ei tundu, et te olite siis koolipoiss, siis ma olin 18 olla. Eks seal vapustas noorele mehele Tagantjärele mõeldes ja tol korral ei mõtlen seda keegi seal, see on huvitav nüüd tagantjärgi mõelda vanemad inimesed, kes vanemad, vabatahtlikud ja kes seal olid need olid ju palju ettevaatlikumad ja, ja ja nii kuidagiviisi hirmul oma elu pärast. Aga minul vähemalt ei tulnud seda seda üldse meelde, ma olin väga kui öelda julge, ei kartnud surma, ei kartnud midagi. Ei, ei, ma ei, ma ei mõtle lihtsalt selle peale. See joon on mul ja. Järgmine lause on ühe nädalalehe kaasandes avaldatud filmi arvustusest. Kui marmortahvlis osutav õppursõdurite salgake edukat vastupanumaailmasõjakogemuste ja raudse distsipliiniga läti punaküttidele siis on see patriootiline pläma veel samalt autorilt. Õppursõdurid on legend, võib-olla neid pole kunagi olnud. Võib-olla polegi juhus, et see oletus ulatati trikki värskelt eesti lugejale seitsmendal novembril oktoobrirevolutsiooni aastapäeval. Novembri lõpupäevil saab vabadussõja algusest 84 aastat.