Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva esimese juuli. Teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Terviseametist lahkub ka teine tippjuht, erakorralise meditsiiniosakonna juhataja Martin Kadai, sest tunneb kaasvastutust seoses ameti juhi lahkumisega. Probleemseks kujunes Kadai hinnangul infovahetus valitsusega. Seal ei ole infot vahetatud, mida see olukord tähendab, kuidas keegi sellest olukorrast on aru saanud ja mis on siis kõige õigem selles olukorras teha? Tänasest tohivad ööklubid uuesti ukse taga avada. Klubi juhtide arvates on avakülastajate arvu piirang liiga karm ning hajuvuse tagamist tantsuplatsil ei pea nad võimalikuks. Venemaal toimub täna referendum põhiseaduse muudatuste kohta. Hääletamas käidi ka Tallinnas ja Narvas. Mõni Imre vilist produsse kõdur üpris, kui trassi ei miinimum Venemaal toimuvad. Üleüldse ma kardan, et praegune hääletamine on selleni ka tsiviilprotsessi lõpp ja antidemokraatliku riigiõõne. Eesti keskkonnaühenduste koda leiab, et silda mandri ja Muhumaa vahel ei tasu isegi kaaluda. Hiiumaal asuvas Reigi pastoraadi salgas täna viiele suvele plaanitud näituste sari Reigi pastoraadi ajalugu. On niivõrd pikk ja värvikas, et seda niimoodi ühte aastasse või teise aastasse toppida oleks täiesti ebaõiglane. Meeste jalgpalli Eesti meistrivõistlustel kohtuvad täna õhtul tiitlipretendendid Tallinna Levadia ja Nõmme Kalju. Alates tänasest pääseb staadionile ka publik. Ilm on öösel vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma ja sooja on öösel 10 kuni 17 kraadi. Homme on pilves selgimistega ilm, hooti sajab vihma, kohati on äikest. Sooja on homme 17 kuni 23, kraadik. Terviseametist lahkub teinegi tippjuht, erakorralise meditsiiniosakonna juhataja Martin Kadai Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Juuni keskpaigas selgus, et usaldamatuse tõttu Ta lahkub juuli algusest ametis. Terviseametit kolm aastat juhtinud Merike Jürilo sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et tema oleks soovinud Martin Kadai jäämist ametisse. Samas toetas kiik Jürile lahkumist. Kevadise koroonakriisi ajal Jürile kõrval terviseameti tööd juhtinud Martin Kadai tõdeb, et tunneb kaasvastutust Dust, kuid probleemseks on kujunenud infovahetus ja teineteise mõistmine valitsuse esindajatega. Tal ei ole infot vahetatud, mida see olukord tähendab, kuidas keegi sellest olukorrast on aru saanud ja mis on siis kõige õigem selles olukorras teha et siin on nagu olnud põrkamist selles osas just et terviseameti loosung on olnud väga selgelt saamine. Et see viirus väga suure tõenäosusega jääbki Hinglasse, see on pikaajaline lugu, tuleb tegeleda sellega kompleksselt ja tasakaalukalt. Ja meie loosung on olnud ka see, et väikse riigina piiratud ressursside tingimustes tuleb tegeleda sellega, mis on kõige efektiivsem ja mis annab kõige rohkem tulemust. Martin Kadai hinnangul sai Eesti tervishoiusüsteem viiruse esimese lainega hakkama, riigi valmisolek pole aga paranenud. Kogu riik ei olnud selliseks kriisiks valmis ja tõenäoliselt ei ole riik sellisteks kriisideks ka tulevikus valmis. Kriisivalmidust on vaja eesti riigis süsteemselt üle, vaadata ta seda kriisivalmidust ja vastutust on vaja viia laiapindse maks, kui see täna on üks asutus, ei saa vastutada kogu riigi isikukaitsevahendite olemasolu või nende toimepidevuse eest. Kriisi korral. Terviseameti peadirektori kohusetäitjaks määratud nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Marianne Härma ütles, et tema eesmärk on hoida terviseameti stabiilsust uue juhi selgumiseni. Kuidas lahendada usaldamatuse kriis poliitikutega? Võib-olla saame juhi vahetusega ka muuta seda dialoogi, võib-olla me näeme asju teise nurga alt, et kõik on võimalik, oleme lootusrikkad, kindlasti on ministeeriumi poolt koostöövalmidus olemas. Kas olete saanud ka niimoodi olukorda hinnata, et võite nüüd öelda, et kui sügisel võib see teine laine tulla, siis Eesti tervishoiusüsteem peab ka selle vastu? Selleks oleme ettevalmistusi teinud juba kriisi haripunktis, siis kindlasti on terviseamet võimekam. Kindlasti on õppetund ega tervishoiutöötajatel haiglates. Põhiline, et kõik omavahel suhtleksid oleksid teadlikud, mis meil on olukord, ma usun küll, et väga ei maksa muretseda. Tänasest tohivad taas uksed avada ööklubid ja muud meelelahutusasutused. Kuidas plaanivad ööklubid tantsupõrandal täita hajutamisnõuet, seda uuris Ode, Maria Punamäe. Ehkki ööklubid võivad alates tänasest taas uksed avada, kehtivad neile terviseameti peaspetsialisti Hanna sepa sõnul mitmed piirangud. Teenuse osutaja peab siis tagama, et oleks tagatud klientide hajutatus ning sealjuures siis jälgib ka seda, et ruumide oleksid ruumid. Oleksid täidetud tõde 50 protsenti maksimummahust aga samal ajal siis ei tohiks olla ruumides rohkem kui 100 inimest korraga. Tartu ööklubi Suttersi tänasele peole on lubanud minna 300 sotsiaalmeedia kasutajad. Enamik neist seega sisse ei pääse. Klubi juhataja Märt Mägi ütleb, et keeruline on just tantsijate hajutamine. Sadanemist sisse last on tehtav muidugi eks see annab muidugi oma niukse põntsu ettevõttele koha peal, nii-öelda, kuidas inimesed sees nüüd hajutatult olla, teineteisest eemale nii-öelda hoida see nii realistlik ei ole, aga kuna meil on piisavalt suured ruumid ja 100 inimese kohta on väga suured ruumid, ütleme, et siis siis need inimesed hajuvad iseenesest. Reedel ukse tabava klubiva Banki juhataja Berta Mürk ei mõista samuti hajutamise nõuet. Kuna näiteks Emajõe ääres on inimesed õhtuti tihedalt üksteise kõrval, siis ma arvan, et te olete Üle-Eestilises linnapildis täna näinud, siis inimeste hajutamine ei ole mitte kellelegi välja tulnud. Eks me anname endast kõik nii desainetega kui ka sellega kindlasti. Tiitseid rõhutavad seda. Me kontrollime inimeste arvu, aga et ma läheks nüüd kahe inimese vahele, kes lõbusalt juttu räägivad või tantsivad, siis see pole kahjuks minu võimelised. Kõik ERR-iga rääkinud klubi juhid tõdevad, et inimeste arvu piirang võiks pigem tuleneda klubi pindalast. Praegu tehakse ebaõiglaselt liiga just suurematele klubidele, räägib klubi maasika kommunikatsiooni- ja personalijuht Kristel Kadaja. Kui meil on tsirka 1000 ruutmeetrit pinda, mida kasutada ööklubi klubi toimetamiseks siis me suudaks sellise mõistliku hajutatuse tagada kuskil 400-le, võib-olla 500-le inimesele. Tegelikult on meie hinnangul see piirang 100 inimest klubidele ikkagi ebaõiglane ja see tekitab sellist ebavõrdset konkurentsi, kuna, kuna see annab võimaluse, ütleme, väiksema ruumi, aga ööklubidele opereerida nõnda, et nende kulud ja tulud on ikkagi oluliselt paremas balansis tänu sellele, et neil on ruum väiksem. Ja veel kord Hanna Sepp terviseametist kui nüüd rikkumisi tuvastatakse, siis kõigepealt püütakse leida lahendus, nende kokkulepped, kuidas siis teenust ohutumalt osutada. Aga kui on näha, et teenuse osutaja siiski neid ettekirjutusi ja soovituse järgi siis tõesti on ka trahvid määratud. Välissõnumeid vahendab nüüd Erle Loonurm. USA president Donald Trump teatas, et riik sõlmis kokkuleppe, et ostab endale pea kogu maailmavaru ravimit remdesivir. Ravim sai heakskiidu Ameerika Ühendriikide ametiasutustelt koroonaviiruse raviks ning kohalikud uuringud näitavad, et sellega on haigusest taastumine kiirem. USA terviseameti teatel sõlmis trump kokkuleppe 500000 ravimidoosi ostmiseks. USA president Donald Trump kiitis heaks plaani, mille järgi viiakse Saksamaabaasidest ära 9500 USA sõjaväelast, teatas Pentagon. Selle otsusega väheneb USA alaliste sõjaväelaste arv Saksamaal 34000-lt 500-lt 25-le 1000-le. BBC Pentagoni pressiesindaja ei täpsustanud, millal USA sõjaväelased Saksamaalt lahkuvad või kuhu nad ümber paigutatakse. Eelmisel nädalal ütles trump aga, et osa sõjaväelastest viiakse. Poola trump on varem süüdistanud Saksamaad selles, et viimane ei panusta NATOsse piisavalt. USA samm istuli esmalt avalikuks juuni alguses on tekitanud nii Saksamaal kui ka teistes Natoliitlastes muret Venemaa võimaliku ohu kasvu pärast. Euroopa Liit peab valmistuma võimaluseks, et läbirääkimised Ühendkuningriigiga Brexiti-järgsete suhete üle võivad nurjuda, ütles Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Ühendkuningriik lahkub Euroopa liidust 31. jaanuaril, kuid aasta lõpuni kestab üleminekuperiood, et pooled saaks pidada kõnelusi uue kaubanduslepingu üle. Kui leppeni ei jõuta, hakkavad kahepoolses kaubanduses kehtima maailma kaubandusorganisatsiooni reeglid, mis näevad de kõrgeid, tolle ja muid piiranguid. Briti peaminister Boris Johnson ütles, et kui ühist pinda läbirääkimistel ei leita, lepib riik leppeta lahkumisega. Hongkongis peeti kinni vähemalt 30 inimest, kes protestisid eile Hiinas vastu võetud erihalduspiirkonna seaduse vastu. Politsei kasutas protestijate vastu pipragaasi, samal ajal kui meeleavaldajad tähistasid rongkäiguga 23 aasta möödumist Hongkongi saamisest Hiina erihalduspiirkonnaks. Hongkongi politsei teatas täna, et pidas kinni mehe, kes kandis Hongkongi iseseisvust nõudvat lippu. Hiina kommunistliku partei kontrollitava meedia teatel tahetakse seadusega kriminaliseerida Hiina keskvalitsuse vastu astumine. Terrorismi ja kokkumäng välisjõududega. Lääneriigid on väljendanud muret Hongkongi väljendusvabaduse pärast. Seaduse jõustumise järel. Venemaal toimub täna referendum põhiseaduse muudatuste kohta. Esimest korda vene valimiste ajaloos said valijad hääletada nädala jooksul enne ametlikku hääletamispäeva. Põhiseadusesse viidaks sisse traditsioonilised väärtused, jumala mainimine riigi kohustuse tõsta regulaarselt pensione ja keelata Venemaa territooriumi võõrandamine. Vene kodanikud hääletasid täna ka välismaal, sealhulgas Eestis. Suursaatkonnas Tallinnas hääletas eelhääletamise käigus umbes kaks ja pool 1000 valijat, jätkab Anton Aleksejev. Täna hääletati Vene saatkonnas 200 erinevas kohas laiali ja pikal tänaval. Teoreetiliselt annab see kuude tungetule kodanikule võimaluse hääletada kaks korda, sest valijate nimekirju Venemaalt väljaspool ei kasutata. Kuid vene suursaatkonna minister-nõunik Sergei loobin ei ole sellega nõus. Sudki vramp kõhnashi kanissivusi laia tänava osas, ma arvan, sellist ohtu ei ole. Hääletamine toimub ju meie ühise valimiskomisjoni number 83 42 raames ja me loodame, topelthääletamist ei tule peale selle. Me hoiatame kodanikke administratiivvastutuse eest, mille võib saada hääletamiskorrarikkumisest. Vaatamata halvale ilmale tuli täna valimisjaoskonda Vene suursaatkonnas isegi rohkem valijaid kui eelhääletamisele. Kaalukausil on ikkagi Venemaa tulevik. Pensionär Irina muudatusi toetab peed staabraski. Printsessi Emmliski. Ma lugesin muudatusi ja põhimõtteliselt olen nende kõigiga nõus, eriti nendega, mis teevad Venemaad tugevamaks. Näiteks muudatus abielu kohta. Kuid muudatused mitte ainult ei sätesta põhiseaduses abielu kui liidu mehe ja naise vahel, vaid ka lubavad president Vladimir Putinil kandideerida presidendiks veel kaks korda ja sellega valitseda Venemaad 2036. aastani. Muide paljud näiteks Kalina panka sellega nõus ja ülitamiseni Puttides tallid. Džäss on jokk, handi juba 68 aastat vana, paju ei jää 100 aastani, ma arvan. Aga praegu teda on vaja. Tema ametiajal toimusid Venemaal mingid positiivsed muutused. Ma arvan, et ta peab ka edaspidi valitsema, kuni ei tule talle mingi teine mantlipärija. Kuid on ka Eestis elavad Vene kodanikud, kes ei ole sellega nõus, näiteks paaril, kes tulid Tallinnasse elama Peterburist viis aastat tagasi mõni Imre vilist produsse kadu repress kui trossi mulle ei meeldinud Venemaal toimuvad protsessid üleüldse ma kardan, et praegune hääletamine on selleni katiivsed, protsessi lõpp ja antidemokraatliku riigi loomine. Sellepärast ma hääletangi muidugi nende antidemokraatlikke põhiseadusemuudatuste vastu. Vene Föderatsiooni Narva peakonsulaadis oli keskpäevaks hääletanud umbes 500 inimest. Jüri Nikolajev käis konsulaadi ukse taga valijaid küsitlemas. Enam kui 200-st Venemaa põhiseadusemuudatusettepanekust meenuseid poolt hääletanutele eeskätt lapsi ja abielu väärtustavad ettepanekud Ema uni hääletasin laste poolt, et neil oleks ema ja isa stabiilne tööeluase haridus ja arstiabi heegel Kanyešnautšinna privileegi kipil lapsed saavad palju privileege ning see, et abielu on mehe ja naise vahel siin pole midagi arutada. Peaks ka Eestis nii tegema, et lillad kõrvale tõrjuda, sest perekond on ema, isa ja laps põhiseadusemuudatus, mis annab Vladimir Putinile võimalused taas presidendiks saada ja Venemaad kuni 2036. aastani valitseda inimestes küsimusi ei tekita. Äkki lihtne on muidugi suurepärane, las ta jääb eluks ajaks seepärast, et ta on hea, kõik näevad temas konkurenti ja tahavad tast lahti saada, aga meie ei taha. Kogu läänemaailm kardab teda, Venemaa oli veel 20 aastat tagasi puruvaene, nüüd on relvajõud ja kõik olemas jäätšidesto tännev riimi, nii et ma arvan, et käesoleval ajal pole inimest, kes teda asendada võiks. Nii et las ta veel olla. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Eesti keskkonnaühenduste koja arvates on Saaremaa silla võimalik keskkonnamõju juba hinnatud ning sild püsiühenduseks ei sobi. Kaili maltsa lugu. Ülemöödunud nädalal otsustas valitsus, et meil on tarvis uurida, kas ja kuidas saaks rajada Muhu ja mandri vahele püsiühenduse. Riigi eriplaneering peaks andma vastuse, kas arukam on ehitada sild või kaevata tunnel. 10 Eesti keskkonnaühendust juhtisid oma hiljutises pöördumises tähelepanu, et erinevaid sillavõimalusi on varemgi kaalutud. Keskkonnakaitsjate hinnangul leiti iga kord, et silla rajamine pole mõistlik. Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke sõnul mõjuks sild looduskeskkonnale halvasti. Kõige kriitilisem on kaks valdkonda ekson, linnud eriti rändveelinnud, keda seal rändeperioodidel kevadel 1,5 miljonit lindu ja sügisel läbi rändab, et ehk see on rändeteel ees. Teine on väljasuremisohus lausa olev hülgeliik viigerhüljes, kes poegib Liivi lahes ja suve veedab Hiiumaa, Vormsi ja mandri kus need loomad peavad sealt kaks korda aastas läbi liikuma ja seda, kas nad tahavad silla olemasolul läbi liikuda. Et peame eeldama, et seal võib-olla neile takistus, mida nad ei taha läbida. Volke sõnul võiks nõus olla tunneliga, aga kõige mõistlikumaks peab Volke senise praamiliikluse keskkonnasäästlikumaks muutmist. Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Hedi Klaassen. Sõnalised parimat lahendust alles otsitakse keskkonna ühendustelt oodatakse ettepanekuid. Riigi eriplaneeringu algatamise järgselt selgitatakse välja kavandatava püsiühenduse asukohavalikuks vajalikud keskkonna ja muude uuringute vajadus, kustutakse nende lähteülesanded ja tehakse uued uuringud. Püsiühenduse koha valikuks tarvilike uuringute tegemine võib aega võtta neli kuni kuus aastat, selle kogumaksumuseks on arvestatud tsirka viis kuni kaheksa miljonit eurot. Veljo Volke. Edasi aitaks muidugi suure väina uuringutesse raha paigutada, aga need tulemused ettevaatavalt ei pruugi ja tõenäoliselt ei anna erinevat tulemust nendest uuringutest, mis 10 aastat tagasi tehti. Umbes kolmveerand tundi tagasi avati Rakveres etenduskunstide festival Baltoscandal. Selle suve esimesel suuremal kultuurifestivalil esietendub üheksa lavastust, mis kevadise koroonaaja tõttu edasi lükati. Rene Kundla küsis festivali kunstiliselt juhilt Priit Raualt, kui keeruline oli programmi kokku panna. Oli küll keeruline, et mis seal salata, ütleme niimoodi, aga noh, toimima hakkasid need asjad, mis tegelikult võib-olla iga ürituse puhul on kõige tähtsamad nagu usaldus, kannatlikkus ja nii edasi, sest et see, mis praegu publiku ette tuleb, on festivali teine programm, esimene programm, mis oli koos, jätsin kohe ära. See, et me ei kaotanud lootust, toimis ja festival toimub. Kas oli kogu selle protsessi jooksul ka mõtteid, et jätame selleaastane rahva mitu korda mitu korda kahe vahepeal olid noh, niisuguseid momente, mis võib-olla isegi ei olnud otseselt koroonaga seotud kus tekkis mõte, et ei tea, kas toimub aga noh, niimoodi päris tõsiselt ikka, et nüüd kindlalt ei toimu ja keegi peab kellegi ära, äkki ma seda ei olnud, et selles mõttes on vägev meeskond superkunstnikud, kes usaldavad, sest et noh, me ju keegi enne ei ole selles situatsioonis olnud. Ehk siis, et kõik tuli ise välja mõelda ja ka väga palju vist ei ole ka selles isolatsioonis olnud. Et noh, suur enamus on esietendused, ehk siis kunstnik veel päris täpselt ei tea, mida ta tahab ja mida ta tegema hakkab sellel ajal, kui meie juba noh, palusime neil öelda midagi, missugust saali ja nii edasi vaja, nii et selles mõttes on see niisugune koostöö, usalduse festival ja seetõttu ikka väga-väga vägev. Pärast mitmeaastast pausi ootab Hiiumaal ajalooline Reigi pastoraadi külla kunstihuvilisi. Täna pärastlõunal avati seal näitus, mis toob kokku esimese maailmasõjaeelse ajaloo ja kaasaegse kunstinäituse kontseptsiooni autor ja kujundaja Maret kukkur rääkis Juhan hektarile, mida näha saab. Selle näituse kontseptsioon on tegelikult seotud sellega, et meil on viis aastat järjest näitust ja see on hästi tore, sellepärast et esiteks saab nagu pikalt plaani pidada. Teiseks see põhjus, miks me selle näitused oleme jaganud viieks nagu blokiks, on see, et Reigi pastoraadi ajalugu on niivõrd, et pikk ja värvikas. Et seda niimoodi ühte aastasse või teise aastasse toppida oleks täiesti ebaõiglane. Ja sellepärast me ka vaatasime nii-öelda aga mingisuguseid tähtpäevi, et näiteks järgmine aasta on Hiiumaa rootslaste väljasaatmise aastapäev, sel aastal tundus, et 1910 2020 et siin võib nagu mingi seos olla ja see tuli nagu külalistest, ehk siis vanasti olid pastoraadi ikkagi sellised avatud majad kus käis palju ringi liikuvaid inimesi ööbimas, aga ka külas, aga ka ammutati informatsiooni, rääkimata, et nad on mõjutanud ju kohalikku elu väga tugevalt. Nii et see aasta me oleme siis keskendunud nii kunsti mõttes külalistele kui ka siis ajaloo mõttes külalistele, mis seal siis veel plaanis on? Seal on plaanis veel käsitleda meie siis Eesti esimest klaasitööstust siis meil oli üks tsükkel baltisakslastega. Ja siis meil oli ka ikkagi juba 20.-sse sajandisse jõudev Aino Kallase viibimine pastoraadist. Siin 2013 kuni 2015 oli ka pastoraadist, näitasid, et miks vahepeal siis selline viieaastane paus sisse tuli ja mis te siin siis? Ütleme nii, et kui me esimest korda tulime pastoraadi näitust tegema, siis oli see selline ahhaa-efekt, oo, mingi maja seisab tühjana, päris sümpaatne, kõik ruumid olid kola täis, see tundus, et ah, sa polegi nagu oluline, aga siis kolme aasta jooksul ikkagi selgus, et tahta nagu näitusi teha, tahaks nagu ruumiga ka tegelema ja majaga üldisemalt siis läks natuke aega, et raha leida ja siis me oleme saanud nüüd need augud kõik kinni, katusekivid on ära parandatud ja korsten delt ei lange alla kellegile pähe. Tsemenditükke. Ilmast räägib lähemalt sünoptik Tuuli juurdo. Madalrõhkkonna lõunaservas püsib eeloleval ööl ilm vahelduva pilvisusega ning mitmel pool sajab hoovihma. Puhub edelatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 10 kuni 14, rannikul kuni 17 kraadi. Ka homme jätkub sarnane olukord tänasega. Hooti sajab vihma ning võib olla äikest. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval 17 kuni 23 kraadi. Tänastest spordiuudistest annab need ülevaate Johannes vedru. Meeste jalgpalli Eesti meistrivõistlustel jätkub 10. voor. Alates tänasest on staadionile taas lubatud tulla ka publikul. Tingimus on aga see, et kokku võib staadionil viibida maksimaalselt 1000 inimest. Nende inimeste hulka loetakse ka võistkonnad ja mängukorraldusega seotud personal. Kell 19. Null null lähevad paides vastamisi kohalik linnameeskond ning Tartu Tammeka. Samal ajal algab mäng Kuressaare ja Viljandi tuleviku vahel. Vooru keskne vastasseis algab kell 19 30 lilleküla staadionil, kus Tallinna FCI Levadia võõrustab Nõmme kaljut. Belgias Antwerpeni leiavad 24.-st 26. septembrini aset kolm korda kolm korvpalli Euroopa meistrivõistlused. Seejuures peetakse nii meeste kui naiste finaalturniir. Eesti on esindatud nii meeskonna kui naiskonnaga. Kummalegi finaalturniirile tagasid pääsu 12 koondist. Turniirile jõudmise aluseks oli rahvusvahelise alaliidu ehk tiba kolm korda kolm korvpalliriikide edetabel. Kolm korda kolm korvpalli maailmameistrivõistlustel on Eesti meeskonda osalenud viiel ja naiskond kahel korral. Euroopa meistrivõistlustele on mehed pääsenud seni vaid korra. Naised teevad Belgias aga EM-debüüdi. Hiiumaa spordikeskuse rajamine on jõudnud ehitusfaasi, sest hanke võitnud ehitajaga sõlmiti leping. Ehitus peaks lõppema aasta pärast. Küsimus on aga selles, kas spordikeskuse saab kohe terviklikult valmis ehitada või on töö vaja jagada kaheks etapiks. Esimeses etapis valmivad pallimängude saal, kergejõustiku ja rühmatreeningute osad, jõusaal ning noortekeskus. Teise etapi kuulub kolme väljakuga tennisehalli rajamine. Otsus, kuidas keskus ehitada, lähtub majanduslikest võimalustest ning praeguses seisus teeb selle Hiiumaa vallavalitsus. Hiiumaa vallavalitsuse arenguosakonna juhataja Monica Pihlak. Teada oli, et esimese etapi rahastuse tänu riigi abile me saame tehtud, ise omalt poolt laenu võttes, aga teise etapi ehitus ei olnud algusest peale kindel, täna on võimalused ikkagi sealpool, et tundub, et ka see saaks olla võimalik ikkagi riigi poolt, siis on nüüd eraldatud nii-öelda selle koroona käigus majanduse elavdamiseks 1,2 miljonit ja kui nüüd Hiiumaa tervikuna otsustab selle kõik spordikeskusesse investeerida, siis on see võimalik. Aitäh sporditoimetusele selline sai kolmapäeva esimese juuli Päevakaja saate pani kokku toimetaja Kadri Põlendik, aitäh kuulamast. Meeldivat õhtut.