Kui keeruline oli seekord kunstilise juhina seda Baltoscandali kokku panna? Jah, oli küll keeruline, et mis seal salata, ütleme niimoodi, aga toimima hakkasid need asjad, mis tegelikult võib-olla iga ürituse puhul on kõige tähtsamad nagu usaldus, kannatlikkus ja nii edasi, sest et praegu publiku ette tuleb, on festivali teine programm, esimene programm, mis oli koos, jätsin kohe ära ja nüüd siis see on teine vahepeal olnud vähemalt paar korda hetk, et võib-olla tuleb ka see teine ära jätta ja nii edasi, aga noh, ütleme niimoodi, et see, et me ei kaotanud lootust, toimis ja festival toimub, kästi kas oli kogu selle protsessi jooksul ka mõtteid, et jätame sel aastal rahva mitu korda mitu korda kohe-kohe päris alguses ja nagu ma ütlesin, et ka vahepeal olid, oli niisugusi niisugusi momente, et mis võib-olla isegi ei olnud otseselt koroonaga seotud koroonaviirusega, kus tekkis mõte, et ei tea, kas kas toimub, aga, aga noh, niimoodi päris tõsiselt ikka ei olnud, nii et päris päris nii, et nüüd kindlalt ei toimu ja keegi peab kellelegi ära. Äkki ma seda ei olnud, et selles mõttes on vägev meeskond superkunstnikud, kes usaldavad, sest et noh, me ju keegi ennem ei ole selles situatsioonis olnud, ehk siis et kõik tuli ise välja mõelda, kuidas teha, miks teha ja nii edasi ja ka väga palju vist ei ole ka selles situatsioonis olnud. Et noh, suur enamus või 90 protsenti vahet ei ole, mitu protsenti, aga suur enamus on esietendused, ehk siis et ka kunstnik veel päris täpselt ei tea, mida ta tahab. Ja mida ta tegema hakkab sellel ajal, kui meie juba noh, palusime neil öelda midagi, missugust saali ja nii edasi vaja. Nii et selles mõttes on see niisugune koostöö, usalduse festival ja seetõttu ikka väga-väga vägev.