Nii Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid kui ka Võrumaa arenduskeskuse kultuuri spetsialist Kristi valss ütlevad, et raamatukogude korraldusega seotud seadusemuudatused on iseenesest positiivne samm. Viimastest muudatustest on möödas ju pea 10 aastat. Samas on väljatöötamiskavatsusest mitmeid punkte, tähendab, mis häirekella nii luhalaiu kui ka valsi peas tööle panevad. Üks neist on mõtte nii raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamine kui ka rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemine üle anda. Eesti rahvusraamatukogule jätkab Veikko luhalaid. Rahvusraamatukogu on siiski eraldiseisev avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis Kultuuriministeeriumi alluvuses. Siin võib tekkida meie hinnangul siis liigne sekkumine kohaliku omavalitsuse autonoomiasse ja enesekorraldusõigusesse, et tegelikult Kultuuriministeeriumi hallatav asutus ei tohiks tegeleda konkreetselt omavalitsuse raamatukogu struktuuri, raha kasutamise juurde kontrolli juurde ei tohiks ulatuda sedasi, nüüd. Kristi valitsus lisab, et ka Võrumaa inimesed pigem seesugust muudatust ei toeta. Kuna ollakse arvamusel, et Rahvusraamatukogu ei, ei pruugi nii hästi teada rahvaraamatukogude vajadusi ja need otsused võivad minna hoopis teadusraamatukogude kasuks. Kartus on, et arendustegevuse toetus väheneb, see jõua enam meie raamatukogudeni. Lisaks tsentraliseerimise ele tekitab eriarvamusi näiteks ettepanekud selle kohta, et raamatukogud peaksid lahti olema kindlatel kellaaegadel ja 500 elanikuga teeninduspiirkonnas võiks tulevikus olla ainult üks rahvaraamatukogu. Valsi sõnul peaks muudatustele lähenema piirkonna eripärast tulenevalt. Pigem võiks raamatukogu asukoht sõltuda hoopis ajalises kaugusest või asustustihedusest ja kindlasti peaks mudel arvestama ka inimese tänapäeva liikumisharjumusi, näiteks et teatud päevad on raamatukogu avatud kui teatud tunnid nädalas. See annab ka võimaluse, näiteks, et üks inimene töötab ühes piirkonnas mitmes raamatukogus. Raamatukogu teenus on kõigile kättesaadav. Kellaajaliselt on arvestatud, kuidas inimesed liiguvad töölt koju. Koolipäevade lõpuajad. Ka luhalaid ütleb, et raamatukogu teeninduspiirkonna kujundamisel tuleb olla paindlik. Kuna Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm viibis puhkusel, polnud võimalik tema käest eeltoodud punktidele kommentaari saada. Varasemalt on aga talihärm Eesti rahvusringhäälingule öelnud, et maaraamatukogude kaotamise plaani ministeeriumil kindlasti ei ole ning Eesti rahvusraamatukokku peaks suhtuma kui koostööpartnerit, kellega koos pakutav teenus veel paremaks teha.