Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Head kuulajad taas on teie kõrvus ja meeltes ja südametes. Kunstiministeerium on rõõm olla tagasi raadiomajas ja kuna see hooaeg on olnud nagu ta on olnud, millest me hakkame kohe rääkima siis tegemist ongi juba äkitselt kätte jõudnud hooaja viimase saatega. Ja minuga koos olen Maarika Mürk on Tartu stuudios Indrek Grigor, tere, indrek kere. Ja lisaks on veel Tartusse Peeter Talvistu tervist ja Tallinnas Andres trosak, tere. Ja kutsusime endale külalisi selle mõttega, et sellest kokkuvõtvas saatest teha siis väikene pilguheit möödunud kuudele toimunule. Räägime teadagi millest ja võib-olla hakkamegi siinkohal peale, et seoses nüüd selle viimase Katarlismiga, mis meie ühiskonda ja globaalselt ühiskonda raputanud, mul on väga pateetiliselt, alguses ma vaatan, ilmselt on sellest elevuse, sest et ma olen tagasi päris stuudios siis küsiksin teie käest, et kunstimaailma reaktsioonid siis pandeemiale ja kogu sellele elu seisatamisele, mis nüüd vaikselt jälle avanema hakkab, millised algatused või kommentaarid teile siin ja mujal silma jäidet, mis teie tähelepanu köitis selle raames? Ma ei tea, ma läheks kohe sinna märtsi keskpaika tagasi. Minu minu lemmik kommentaar oli, oli healt läti kolleegilt valdselt Mihkelsonilt, kes naljalt nagu ühtegi vaba päeva oma kodumaali veedavaid vaid otsib kindlasti mingi võimaluse, kuidas üle piiri pääseda. Ja noh, loomulikult, et niipea kui, kui kuulutati välja eriolukord, oli ta kohe väga kahtlane subjekt, sest ta oli noh, ikka väga palju viibinud välismaal. Ja siis tal oli selline suurepärane Facebooki postitus, kus ta avaldas oma solidaarsust kõigi nende suhtes, keda süüdistatud viiruse kandmises või, või noh, süüdistatud kahtlustatud viiruse kandmises, ütleme niimoodi. Et ma ka kohe neid eriolukorra väljakuulutamisega sattusin samasse olukorda, sest olin just paar päeva enne saabunud Lätist. Et müüakse alguse paanika oli natuke noh, kuivõrd ka mul läks natuke aega, enne kui ma suutsin olukorda niimoodi tõsisemalt võtma hakata, siis siis alustuseks tundsin ka mina ennast nagu te ennekõike nagu represseeritute Kuidas teistel läks? Ma ei tea, mina arvasin, et me jõuame selleni, et meil pidi toimuma on ju 13. pidi toimuma kunstioksjon, mis nüüd toimub 29. ehk siis reedel või raadioeetri kaheksandas ära toimunud. Et siis me tegelikult esimest korda rääkisime sellest, et võib-olla oksjon jääb ära kusagil kaks nädalat varem, aga siis ei võetud seda nagu veel väga tõsiselt. Ja, ja noh, meil oligi sisuliselt 12. õhtu oli siis, kui Mailis Reps oli telekas ja rääkis sellest, et kohe kuulutatakse välja eriolukord, oli mõne nagu noh, nii ääre peal selles, et, et kas me jätame ära või mitte. Siis nagu hommikuks oli õhtuks juba selge, et seda ei tule. Ma arvan, et meile mõjus see võib-olla isegi nagu joone alla tõmbamine. Mõjus oli, oligi nagu täiesti konkreetselt, et seal joon, et sa, maja läheb kinni, sa pead kõigile ütlema ära, et midagi ei toimu ja nii edasi, et selles suhtes see algus oli, oli nagu meile just nagu niisugune väga täpselt määratletud. Ja mina ise mäletan ka, et see oli seotud maja sulgemisega ka minu puhul siis Eesti kunstiakadeemia sulgemisega. Malin jah, et sa jälgid neid uudiseid, aga see on üsna abstraktne, kuidagi nagu toimub midagi, aga täpselt ei saa veel aru. Aga ma mäletan ka, et 12, märts siis läksin tööle ja siis minu kolleegid pakkisid asju juba jooma oma pabereid ja, ja kaustikuid sorteerides ütlesid, et homsest Eka läheb kaugtööle ja päevapealt peab juhtuma siis enam-vähem see digipööre, millest on 10 aastat hariduses unustatud ja näed imede ime, see juhtuski ära põhimõtteliselt. Mõnes osas seda saab paremini teha, mõnes muidugi ei saanud, aga jah, et see, et nüüd kõik on maja, läheb lukku, siia enam ei saa, haarake oma potililled, kaustad ja pastakad, et see päris märgiline ja siis tuli juba eriolukord ja siis oli selge, et okei, nii ongi. Sellest kriisist jäävad meelde võib-olla kaks sellist meemi või või loosungit või juhtmõtet, mis mingil hetkel hakkasid korduma inimestest inimesele, nad ootasid nagu massiliseks. Et autor sust oligi nagu raske tuvastada, et kes esimesena ütles, aga mingil hetkel hakata hästi palju rääkima uuest normaalsusest. Vana normaalsus on selja taga, need on mingisugune uus reaalsus, kuhu siis planentaarselt Me peame sisenema globaalselt kõik. Ja teine suur meem oli see, et head kriisi ei tohi raisku lasta või midagi sellist, et kohe nagu niimoodi küüned hakkasid kõikidele enda poole kasvama ja ega kunstivaldkond siin mingiks erandiks ei olnud, et reageerida, et ju valdkonna siseselt eeskujulikult ja väga kiiresti ja, ja eks häda oligi tegelikult väga suur, sest esindades mingis mõttes siin saates kunstikriitikute tsunfti kvartaliajakirja kunst e peatoimetajana, mis kriitiku tööd sa teed, kui näitused on kinni. Et idees eriti midagi, et meenutused ilusaid toredaid aegu, kui sai veel näitustel käia ja küsida kunstniku käest, et aga mis sa tegelikult selle teosega mõtlesid ja noh, see kõik nagu oli nii tore jälge. Nii et mingis mõttes võib-olla sellest kriisist. Loodame, et see on siis nagu ongi kriis läbi, et ei tule mingisugust teist lainet sügisel. Aga mina sellest kriisist võtan kindlasti kaasa selle, kuidas nüüd öelda negatiivse kinnituse sellest, kuivõrd konservatiivne ikkagi kunstimaailm on. Et sisuliselt me oleme ikkagi publikuna väga harjunud, et saab käia näitustel ja vaadata kunsti ja ja noh, kui nagu ei saa, siis on ikka mõrumehel küll. Aga võib-olla üks selliseid esmaseid reaktsioone, mis kunstiväljal siin tuli, oli kokku pandud, erinevad asutuste algatuste kokku pandud kriisinõuandla, mis siis mille algatas kaasaegse kunsti Eesti keskus, kuhu tegid koostööd siis kaasaegse kunsti Eesti arenduskeskus, Airi Trisberg, Kunstnike liitministeerium kui ka esindajaid ja nii edasi, see tundus mulle päris hea ja kiire reaktsioon, kus siis sai jooksvalt vaadata kellel, et kus mingite toetusmeetmetega võiks olla võimalust abi küsida ja sellele järgnes ka Kegijaid, ehkki jällegi siis kaasaegse kunsti Eesti keskuse arenduskeskuse koroona ja kahjude küsitlused, ma tegin sica väikseid väljavõtteid sellest kokkuvõttes, mille nad avaldasid, et et peamiselt sai siis pihta, kus need kahjud tekkisid, olid siis teoste müükide ärajäämine toimumata näituste juba tehtud kulutused, mis siis ka läksid nii-öelda vasakule. Ja samamoodi siis ka sissetulekuna erinevad projektipõhised tööd nagu näitust, installeerimise, artiklite kirjutamised, fotograafia alased tellimustööd ja nii edasi ja sealt kahjude küsitluse kokkuvõttes tuli ka välja, et päris paljudel on ikkagi raskusi ka sellise esmatasandi kulude katmisega selles olukorras, et mainiti nii toitu kui üüri ja muidugi kunstnikuna puhul suur probleem on ka ateljee rendikatmine. Ja see kokkuvõte puudutas ka emotsionaalset kahju, et kõik need pikalt ettevalmistatud näitused, kauaoodatud residentuuri võimalused, kõik need planeeritud projektid, millest paljud on ka ju rahvusvahelised ja nii edasi ja see teadmatus, mis siis valitseb, et kuidas need uued tellimused ja koostööpakkumised edaspidi jooksma hakkavad. Ja just ka see tööruumid on kinni, materjale ei saa tellida ja nii edasi ja nii edasi. Ja see KEKi kaki küsitlus puudutas ka kunsti väljaorganisatsioone vist kokku vastas sellele küsitlusele üldse üle 250 isiku ja asutuse suurema proportsiooniga olid isikud, vabakutselised kunstnikud ja kunstitöötajad, aga jah, et organisatsioonide poolt, et kõige suurema kriisiga seonduvad kulud olid juba tehtud rektsioonikulud näitustele, mis siis, kas külmutusid ei saanudki toimuma ja enamus siis valis reaktsioonina ikkagi selle pikendamise ja, ja edasilükkamise, et selles mõttes on ka huvitav olukord, paljud näitused, mille jaoks tegelikult juba teosed loodud ja teksti kirjutatud, et need saavad juhtuma järgmise aasta näituseprogrammi esimeste näitustena. Aga jah, et, et võib-olla selline kaardistusi ja minu meelest päris usinalt tehtud tegelikult, et ja kuna mulle tundub, et see koroona mõju käib väga palju siin kahjude lugemise kaudu ühiskonnas ka laiemalt, et kes on kõige rohkem kaotanud midagi, et siin on ka kunsti veel võib-olla natuke eripärases olukorras, et asutustel loomulikult omatulu, piletimüük ja ka ürituste näiteks ruumide väljarentimine, kõik sellised koostööasjad ja nii edasi. Aga käed vahepeal tundus, et et ongi selline kõige kõvemini karjumise võistluse, kes jõuab hüüda kõige valjemini, kes on kõige rohkem kahju kannatanud. Aga ma ei tea, kuidas teile tundub, kuidas Eestisse kunsti valdkond võrreldes teistega, kuidas tema hääl kõlas? No ma tegelikult oluline trend. Ütleme, et kui jälgida ka välismeediat sellel ajal, siis noh, need kriisid on muidugi erinevalt erinevates riikides eri faasides, aga aga ega noh, mingil hetkel tundus, et vahet ei ole, kas sa teed inglisekeelse saksakeelsega eestikeelse online-väljaande lahti, seal on enamasti nii-öelda selle loo sektor või kreveti ris sektor tõstis väga suurt kisa üle kogu maailma. Et selles mõttes oli see eaki kakekima juba neid akronüüm id unustasin ära ka nende kunstikeskuste ühispöördumised algasid Eestis tõesti eeskujulikult vara, sest ma mäletan ka, see vist oligi niimoodi, et minister enam-vähem õhtul televiisoris rääkis ja järgmisel hommikul oli juba juba meilikastis mingisugune kiri, et nüüd tuleb mingi number välja mõelda, mida esitada ministeeriumile. Et selles mõttes globaalses maailmas on ka inimeste mõtted globaalsed ja eks siis kõik nagu reageerisidki väga kiiresti, et et hakkasid kulusid kas provisoorselt kokku lööma. Aga jällegi ma ütlen, et viies seda juttu nagu nii-öelda meeldib viie asja filosoofilisel tasandil, et minu meelest on järjekordadesse hea näide sellest, kuidas või negatiivne kinnitus, kuidas me oleme ikkagi kunstivaatamisega juba nagu sajandeid niivõrd harjunud, et me võtame kõiki selliseid kriisiolukordi nagu ajutistena ja ma ei oskagi neid tegelikult kuidagi teistmoodi vaadelda, et loomulik on see, et kui kunstiasutuse juhataja saab teada, et nüüd ta kuu või kaks peab hoidma oma uksed kinni, siis on jama, eks ole, piletid jäävad müümata, et inimesi ei saa, siis seda ei saa teha oma tööd. Sest kunstis asutuse mõte on ju näidata kunsti ja selle numbri ta lööb kokku, aga kui mõelda, et mis saab siis, kui näiteks noh, kunstiasutus, mingisugune vana Euroopa muuseum paneb uksed kinni aastaks ajaks, mis ta siis, mis temast siis saaks, ta muutub lihtsalt laoks või hoidlaks. Mis siis saab lohutada ennast mingisuguste veebituuride korraldamisega, et et, et see õppetund kindlasti sellest koroonakriisist on olnud. Et see art would kunstimaailm on hästi konservatiivne, tegelikult ei, kunstnikud, kes, kes seda kunsti toodavad, mida, mida näidatakse, ega ka näitus, mis, mille tööks on seda kunstiühiskonnale laiemalt vahendanud, et tegelikult ei ole harjunud mistahes selliste nagu raputustega. Selliseid asju võetakse ikkagi väga valuliselt, et ütleme, kui keskmine Eesti leibkond, noh ütleme kuu aega, keegi seal raha ei teeni, nii palju vast ikka on pangaarve peale, et päris nälga ei jää, aga, aga just see pikem pikem ajavahemik. Et veel kord ma ei tahaks kurje välja kutsuda, aga ma loodan, et nagu see kaks kuud jääbki enam-vähem kaheks kuuks. No mina arvan samas, et siiski see kriis oli suhteliselt lühike, kuigi noh, ma arvan, et meie siin kõik ümber selle virtuaalse laua olime suhteliselt hästi kindlustatud selleks selles suhtes, et me võib-olla ei oskagi Mostamegi seda teada, milline oli, oli see mõju kunstnike jaoks läbi selle, mida me oleme nagu kuulnud näiteks Edela Raadiku käest või midagi sellist, et mulle väga meeldis see, kui muusikute puhul Kulkas jagati raha väga suurtele nimedele siis kui need, kes on nii-öelda bändide taustajõud, kõik need trummarid, passistid ja nii edasi, kui nemad ütlesid, et kuulge, et et võib-olla tegelikult oleks pidanud seda raha jagama just neile, kes tõepoolest kannatavad, et ütleme Trad, Attacki liikmetel eeldatavasti ei lähe nii halvasti. Aga aga ma arvan, et, et see kaks kuud oli siiski selles suhtes suhteliselt lühike, et ta väga jaganud veel midagi mõjutama, et meie ju oleme juba lahti, et võrreldes näiteks Mumaga Ameerikas, mis eeldatavasti tehakse kuskil augustis lahti alles ja, ja ma arvan, et meil hakkas see mõju alles näha olema järgmisel aastal selles suhtes, et esiteks noh, nagu nagu sai mainitud, siis uusi produktsioone selles mõttes et täiesti uued näitused, mis ei ole juba nagu valmis mõeldud, et neid, neid saab vähem mingil määral meil on kohe lõppemas, on järgmise aasta konkurss Tartu kunstimajas ja meil juba suures saalis on, on seoses kõigi ümbertegemiste ja muude asjadega, meil on ikkagi päris vähe auke alles ja üldse programmis, et selles suhtes võtab päris palju ära. Aga teistpidi on, ma arvan, väga oluline teema on siiski see, et sellel eelarve aastal on, ma arvan, kõik enam-vähem OK. Aga järgmine aasta, kui just selle koroonaga kaasnenud majandussurutise mõjud hakkavad, hakkavad ilmnema eelarvetesse, siis tulla see tõsisem pauk. Kuigi mulle mulle tundub siiski, et Eesti vähemalt praegusel hetkel on on majanduse surutisest suutnud üpris okeilt välja tulla. Aga ma ei tea ma lisaks siia sketilise noodi, et ma küll ei juhi ühtegi suurt kunstiasutust, aga ma lihtsalt ajakirjanikuna nagu mõtlen, mõtlen kaasa, et, et näiteks, mis sa teed siis, kui sa oled suure-Euroopa muuseumi juhataja ja sa tead, et ei tule enam see aasta, need turistid, kes iga aasta sinu linna külastavad, et sa lihtsalt vaatad eelarves suurt miinust, eks ole. Ja meile, et meil Eestis ei ole nagu tegelikult selles osas, et me ei, meil ei ole mitte ühtegi produktsiooni Eestis eeldatavasti kunstiväljal, mis oleks võrreldav rahwally näitusega võiva Nickiga. Kui meil oli siin paar aastat tagasi koonused et mitmest maailmamuuseumist inimesed teoseid kohale toonud ja, ja ka turiste käis igalt poolt, et selles mõttes kindlasti üks, üks suur kirves või noh, ühe sellise piltliku kirvega kindlasti riputada siis järgnevatel kuudel või siis ka järgneval eelarve aastal nendele rahvusvahelistele projektidele, mida lihtsalt noh, on niivõrd ebakindel korraldada ja lihtsalt lihtsam on, ütleme, ära jätta see rahvus on projekt, kui, kui hakata siin pead valutama, et. Ma vaatasin ka aitajanalüütiku artikli põhjal statistikat, et Unesco ja ICOM ehk siis rahvusvaheline muuseumite ühing on korraldanud äsja uuringu, et maailmas on 95000 muuseumit, millest siis 90 protsenti sulgesid oma uksed, nii et selle kriise ja 13 protsenti ei pruugi siis oma uksi enam peale seda pandeemiale puga avada. Aga samas oli huvitav, et see uuring tõi ka välja, et et muuseum on maailmas juurde tulnud alates 2012.-st aastast 60 protsenti tee, nii et samas siin ka kõik need märksõnad, aeglustumine, vähendamine ja nii edasi ja nii edasi, et et eks, eks me vaatame, mis sellest saab, aga minu meelest Eestis oli üks väga positiivne samm, oli see näitusemajade uksed lubati lahti teha samal ajal kui kaubanduskeskustes võiks öelda, et see minu arust väga märgiline samm, et tõesti, et kui vaba aega võib veeta hängides kaubanduskeskustes küla järgides loomulikult kõiki uue normaalsuse viisakusreegleid, et miks siis mitte nagu võimaldada inimestel hängida ka tõuke kultuursemast keskkonnas ja saada vaimutoitu, et minu meelest see oli üks positiivsemaid asju, mis ka tuli kuidagi väga äkki, aga aga tore, tuli võib-olla mingid asjad, mis mulle veel silma jäid sellest ajast nendest reaktsioonidest, et juba mainitud kaasaegse kunsti Eesti keskuse uudiskiri, kes siis ka portreteeris paluses kunstnikel pidada päevikut, oli ka üks episood kuraator koroona ajal, mille sisustas Indrek. Aga ma arvan, et sellest Ede Raadiku üsna südantlõhestav olukorra kirjeldus ei kuidagi jäi ka sotsiaalmeedias päris palju kajama, aga millele võib-olla kui ta sellist tõi välja, et tal on kunstnikuna taga ühe näitusega midagi ei juhtu temaga siis selles mõttes me kohe saime uudised, ta valiti New Yorki residentuuri, nii et ikkagi head asjad võivad ka tabada. Ja mulle meeldis veel Lemmiku Kasela algatatud kodu-videode sari, kunst, millega tasub elada, kus siis ma saan aru, et inimesi käivitas selle puhul üksteise täägimine, et seda teatepulka nagu anti edasi ja sellised väikesed kaheminutilised videod, kus inimesed näitavad, mis seal seinal ripub. Minu meelest oli päris tore vaadata, mis siis jah, millest siis inimesed valisid, rääkida tegelikult, mis seal seinal ripub, samalaadne algatus oli Liliani abil Instagramis, kus ta tutvustas kunsti, mis tal kodus on, millega liitus ka Merike Estna ja mulle meeldis ka EKA maalitudengid jällegi instagrami põhiselt. Iga päev oli üks maalitudeng, võttis selle konto enda hallata, jagas siis nendes storides oma killukesi igapäevast, et see oli ka tore vaatamine, mina puutun nende tudengitega kokku teiste ainete raames, siis oli lahendada piiluda nende stuudiotesse. Aga mis teil veel, siit lähihäält jäi silma? Noh, et kui me nüüd rääkisime sellest, kuidas noh, nagu sellest keerulisest osast kõigest ja sellest karmist algusest ja sellest ehmatusest aga võib-olla natukene nagu haarates kinni Andrease lootusest, et noh, et äkki see kaks kuud nagu noh, keegi ikkagi nagu kaheks kuuks ja edaspidine ilmselt tegelema tagajärgedega, aga, aga ikkagi, et, et kuivõrd me seda saadet kuidas siis öelda, ma saan aru, et ERM minu meelest ka juba või ei olnud, ta oli see rahvusraamatukogu ehk keegi korjas oli üleskutse saata neile Neile linke sellisele veebisisule, mis kajastab noh, nagu koroona aega, ühesõnaga rahvakultuuriuurijad on, on nagu pärandikogujad on juba nagu aktiviseerunud, et on vaja sellest sellest perioodist ikkagi midagi nagu noh, et on vaja tekitada nagu siis, kui kogum, et kui me nüüd oma saadet vaatama, et me salvestame seda saadet just sellise ülemineku hetkel justkui, et, et galeriid ja muuseumid jälle lahti ja et on vähemalt lootus, et äkki hakkab vaikselt nagu varasem olukord taastuma. Et ma tahaks nagu öelda, mu oma naha peal juba tunnen. Andres ütles, et noh, et millest sa ikka kirjutad, kui näitused on kinni, et siis on ka tõsi, aga samas mulle jälle endale kogu selle karantiini vältel olles selle jooksul Kaur Andresele helistanud, et kuule, ma tahan sulle nüüd kangesti raamatu ülevaadet kirjutada. Ja, ja, ja olles ka saanud nagu pakub isegi raadiot. Kuule muidugi meil on sisu vaja, tee ainult ja Ma lihtsalt olin kuidagi sellest kogu sellest. Ühesõnaga, ma ei teinud kõike seda sellepärast, et ma olin nagu halvatud sellest kummalisest eriolukorrast ära, aga nüüd ma tunnen selle eriolukorrast välja tulemist olnud ilusaid siukseid, 10 12 tunnised tööpäevad vihaselt kaks nädalat, siis pärast EDT lin rääkides just lastest ja just eile pidin tagasi ühe pakkumise siin kirjutada juuli alguses avaneva näitusele palju tekste, et kuule, et esinejad, juuni, juuli on nii tihedad, et noh, mitte kuidagi ei mängi välja. Ja pidin ära ütlema ka ühele ekalt tulnud pakkumisele. Ma kardan, et ma ei jõua nagu muu töö kõrvalt küll sügisel nii palju Tallinna ja Tartu vahet sõitma. Et, et ühelt poolt noh, minu jaoks on õhus tunda kogu aeg sellist. Et kõik nüüd läheb, need inimesed nagu usuvad, et see noh, olukord on nagu, nagu normaliseeruma. Aga, aga, aga see oleks ka juba noh, võib-olla me peaks tegema natuke siukse. Mõtlesin, nagu aasta lõpus nagu tulevasel aastal ettevaatamise ennustuste noh, nagu voored tagantjärgi on piinlik, mida kõike valesti öeldud, aga aga et kui nüüd rääkida nendest veebi tehtud lahendustest, siis noh, olid siuksed selgelt koroonasituatsioon fotomuuseumil. Ma ei tea, kas oli väga hea selline kunstnike omavaheline dialoog, kus nad teineteisele saatsid, saatsid pilte tasub minna fotomuuseumi kodulehe pealt järgi vaadata, seal oli täiesti uhke autorkond. Hästi huvitav projekt, olime selgelt nagu selline noh, nagu karantiinisituatsioonist tingitud efekt ja karantiini lõppemise puhul. Peeter Talvistu, Tartu Kunstimaja samas ajas kärvelt näituse, mis oli ka noh, nagu sisuliselt karantiinitingimustes kureeritud, et, et karantiini ajal Facebookis leitud kunstiteosed. Aga, aga selle karantiini ajal kunstnikud, kunstiinstitutsioonid üritasid kõike meeleheitlikult olla noh, nagu pildil või toimus selline võistlus, milles ka Tartu kunstimuuseum loomulikult osales kunstimaja publitseeris agarasti oma oma arhiivi ja kunstihoone tegi omale eriti uhke veebituuri. Ja sellega seoses on, on ikka olnud ka nagu seda küsimust, et noh, et mis siis nüüd juhtub, et, et kui Andresel on korduvalt öelnud, et, et noh, et kunst mingis mõttes on väga nagu konservatiivne. Et kas sellel noh, kas selle karantiini tagajärjel noh, midagi juhtub, sest ma pean möönma, et mulle väga paljud nendest veebi Tourudest tundusid pigem nagu noh, ühesõnaga mul tekkis isegi sihuke kummastuse efekt, et, et sellises tavapärases olukorras ei oleks raha noh, oldud nõus välja käima, et teha sellist kallist veebituuri, aga noh, nüüd on nagu kriis, maja on kinni ja noh, midagi peaks nagu tegema ja siis on vaja kuradi veri ninast väljas pingutada, et saaks ikka nagu, nagu niti asja. Samas noh, need, kellel nii palju ei olnud võimalus pingutada näetegi lihtsalt sihukse veebi tuurimis mõjus natuke sellise noh et niisugune turundus võiks ju nagunii olla. Et kuidas teil on mulla tegelikult tundub, et, et noh, need pidurid on väga hea, selline dokumentatsioon, mul kindlasti kunstikriitikuna tagantjärgi nende üle väga hea meel. Aga hästi ei taha uskuda, et see nüüd mingisuguseid tegeliku muutuse toob sellesse, kuidas me noh, näituseid teeme lihtsalt ka selle baasil, kuidas hetkel nagu tööpakkumised tulevad, mis kõik lähtuvalt sellest, et olukord ei ole muutunud. Viietuaali kolinud näitasid, et nende nagu kolme sorti kuidagi, et üks oli näitusevaadete fotode jagamine tegelikult ju kõik näitused pildistatakse professionaalselt üles, aga nüüd need kuidagi jagati rohkem, mis on minu meelest rõõm ja tõesti, see Tartu Kunstimaja algatus jagada oma arhiive oli väga värskendav ja tore. Nostalgiline kohtumine paljusid näitas, et ma ei olnud näinud ja siis on need videosse räägitud tuurid, mida tegid suured muuseumid ja siis on juba ambitsioonikamad virtuaallahendused, mida tegija nimetatud kunstihoone, kellel see minu teada oli ikkagi juba varem kavas, aga nüüd sa tehti lihtsalt kiirustades tõmmati vaata nii-öelda otsad kokku ja sõlmiti kokku, et lansseerida ja samamoodi Remniku Kasela galeriis on üsna ambitsioonikas virtuaalnäituse lahendus. Aga jah, et mulle tundub, et et nende kunstihoone ja tehnikalahenduste põhjal, et väga huvitav oli, ma muidugi eksisin seal kogu aeg kuhugi ära ja, ja võib-olla kunstihoone puhul mulle torkas silma, et näiteks tänu sellele kaamera tööle sa vaatad seda näitas ka kohtades, kus sa seda muidu ei vaata, et näiteks praegu Mihkel Ilusa, Paul Kuimeti näitusel lõputa lugu, et sa saad vaadata ruumi ka selle nii-öelda kuradi ratta alt, et kuidagi kuhu sa tegelikult näitusesaalis ronima ei hakka. Ja aga jah, et minu meelest kunstihoone lahenduse puhul oli, oli huvitav see filmimise aspekt, et ma kuulasin ka nende esitlus, kuidas Elen Lotman rääkis täiesti teistsugusest lähenemisest endale kui, kui visuaalse pildi tekitajale või filmi filmimise poolest vastutajale, et kuidas tuleb võimalikult vähem midagi isikupärast juurde lisada või püüda võimalikult vähe mingit isikupärast nurka leida, vaid vastupidi kuidagi võimalikult vähe ennast sinna sisse panna. Aga jah, et mul on tunne, et see kunstihoone lahendus vajab minul kindlasti harjutamist, ma hakkasin liiga palju närviliselt ringi klõpsama ja, ja siis klõpsasin seal meeleheitlikult, kuni ma hakkasin aru saama, mis see süsteem on. Minu arust ternikova Kasela lahendus oli päris hea, lihtne, aga neil on ka üks ruum tegelikult ainult et mitte ei ole terve korrus, mille vahel navigeerida. Vahepeal mind viskas ka või kuidagi ma jõudsin hoopis sinna maja ette, millest ma ei saanud aru, kuidas see juhtus. Ja naljakas oli ka see, et sai uurida radiaatoreid torusid, mis tundus nagu selline sürrealistlik lisandus näitusele. Aga jah, et ma mõtlesin ka selle puhul, et ma olen väga tänulik, ma loodan, et need platvormid nüüd on kuidagi käima jooksutatud, et sinna uue sisu tootmine ei ole väga kallis ja keeruline. Aga mul on ka tunne, et nad töötavad väga hästi professionaalile, kellel on juba palju eelteadmiseid, kes nagu suudavad kuidagi selle näituse või selle virtuaallahenduse niuksed, tunnetuslikud, augud ise täita oma eelnevate koge musta ja teadmistega, nende töödega puhul või teemade puhul või midagi sellist, aga ma ei kujuta ette, kuidas need päris inimesele, kes igapäevaselt kunsti sees ei ole, mis elamuse tema sellest saab. Aga üldiselt see samm on jälle see digipööre, millest räägitakse, et see juhtus jälle kuskil rõõmustavat lühikese ajaga. Edasi, ma loodan, saab ainult paremaks minna. Nojah, mida need siin lisaks kommenteerida, kui need beebituurid tulid? Kui ma õieti mäletan, siis suurema ja nagu esimesena sai hästi palju tähelepanu sai kumu kunstimuuseumi veebituur, mille onu Hallas sisuliselt filmiti üles sõnu Allase giidituuri. Sest kinni minema seal ei parajasti kumu lõppenud poolaasta üks vaieldamatult suurprojekte siis Eesti ja Soome naiskunstnike näitus kuni 50.-te aastate naiskunstnikud. Noh, et siis nagu näitusele väärikalt punkt panna, aga kuna see reageerimise aeg oli tõesti KuMul päris eeskujulikult kiireist, nad said ka päris palju kontakte. Ta ei mäletanud neid numbreid täpselt. Eesti Kunstimuuseum pärast kriisi lasi välja ka üks sellise toreda pressiteate, kus kõik need numbrid on kirjas, aga aga noh, ilmselt seal mingi umbes selline mäng oli, et kuna oldi juba harjunud 1000 elama nii-öelda nende kinniste ustega näitusesaalidega maailmas. Ja kui kuna kumu käis siis välja, et nüüd tuleb see giidituur otse online'is, siis nad said tõesti väga palju kontakte. Noh, seal võib arvata, et võib-olla 40 50000 inimest. Noh, see võib muidugi vaielda, et mis see kontakt on, eks ole, et minu, minu teada loetakse seda niimoodi, et noh, et kui sa oled minut aega seal veebituuril olnud, siis sa oled juba osaleja, see klikk läheb nagu kirja. Et mis, noh jällegi irooniliselt võib mõelda, et kui tuur kestab näiteks pool tundi või 40 minutit sissemisse minut, ütleb et keegi kuulas minut aega. Aga ütleme noh, see number oli ikkagi muljetavaldav, mis kumu kunstimuuseumis, laiema veepidurile. Aga pärast seda tuurima juhtusin kuulama ka vist vikerraadiost, kui ma ei eksi, ühte intervjuud, mille Kadi Polli kumu direktriss andis, seal ta ütles ka, et selle tuuri oli siis tootnud reklaamibüroo Division ja intervjuust olles nagu numbritest ei räägitud, aga ma kohe hakkasin mõtlema, division minu meelest üks vanimaid tegijaid reklaamibüroode turul ja ega see odav lõbu ei saanud olla. Samamoodi et ka New York Timesis kiiretud Tallinna kunstihoone, noh, täiesti uued veebilahendused. Kui, kui nendel teemadel on ajakirjanduses juttu olnud, siis mulle meenub ka siin Eesti Päevalehes Indrek Tark tegi intervjuu siin Preimaniga, seal oli lõpus selline fakti kast, kus oli siis umbmääraselt öeldud, et noh, et et see ei ole odav lõbu, et see on noh, neli viis tuuri korraldada ikkagi mitukümmend 1000 eurot, eks ole. Et võib-olla me peame nagu tuleviku ennustamist alustama sellest, et kellel on lubatud unistada ja kes peab oma mobiiltelefoniga oma sõpra või sõbrannat edaspidi näitusesaalis filmima sellepärast et et eks nad päris odavad lahendused need ka ei ole. Ma tahaks vastu vaielda selles suhtes, et esiteks mandaat, et ma ei mäleta, kuskohast see fakt välja tuli, aga sisuliselt need asjad absoluutselt toiminud. Google'is tõusis otsing, virtuaalnäitust otsing tõusis mingiks kolmeks päevaks, tõusis päevakorda ja siis ta kadus koheselt ära, et selles suhteliselt tegelikult inimesi väga seal mingisugune näituste vaatamine võrreldes kõige muu meelelahutus tusega ei töötanud, sellepärast et tegelikult ju kõik nad on võrdselt positsioonile, et kui, kui meil ei ole eriolukorda, siis näitus on siiski võrreldes elektroonilise või telemeelelahutusega mingil määral teises situatsioonis. Aga nagu Mulle just silma see, et enamus neid tuure oli tehtud minevikku opositsioonilt, nagu nad tegelesid sellega, et nad Nad teevad seda, mida tehakse muuseumites, mitte ei teinud seda, mida tehakse Youtube'is või mida tehakse Instagramis, et selles suhtes, et et ma arvan, et inimesed, et kui sa oleksid võtnud mingisuguse suunamudija, kes igapäevaselt Youtube'i videosid ei oleksid küsinud tema käest, kuidas, kuidas toota siukest lühikest viieminutilist sutsakas, et mitte seda mingisugust tohutu pikka tuuri, sest tegelikult oleks inimestele võib-olla Tigmad rohkem peale läinud. Ja, ja kui ma vaatasin, mulle, jäid vähemalt silma välismaa muuseumide puhul, mulle jäi ka silma see, et need sisu oli, oli toodetud siiski mingil määral professionaalsemalt kui eesti oma Parema, Montaažiga ja nii edasi. Ja, ja tulite toetud lühemalt, et mulle näiteks kumu tuuride puhul, okei, see, sa kõnnid kaameraga järgi. Aga nagu reaalselt noh, see, et kui sa käid kaameraga üle kunstiteoste pannid, siis, siis see ju ei anna meile midagi, et võib-olla oleks pidanud tootma seda hoopis kui lühikest dokumentaali. Võib-olla? Noh, et loomulikult Ta on vallas, võib seista saalis aga, ja rääkida, aga võib-olla tuleks seda vaadata. Ta pigem rohkem sihukese vaikse Youtube'i videona kui siis sellise loenguna nagu neid praegu serveeriti. Et ma arvan, et et see on see koht. Ja mulle tundub, et Eesti muuseumidel vähemalt on niikuinii see sotsiaalmeedia just eelkõige video nagu turundus või sisuloome, et see on, on suhteliselt nõrk veel praegusel hetkel Ja ma olen täiesti nõus nende kommentaaridega, et et ma arvan, see mõelda näituse virtuaalnäitusest või näituse kajastamisest virtuaalkeskkonnas kui lühikeses dokumentaalis ta minu arust päris hea märksõna, sest et seal saab ka neid katteplaane ja, ja kuidagi sõita erinevate vaadete vahel ja nii edasi. Et ka seoses sellega, et kuidas konkureerida siis selle ülejäänud sisuga, mida ülejäänud valdkonnad võib-olla on tootnud juba praeguseks hetkeks palju-palju aastaid, et oli kohtumine seoses EKA tööga aga ühe haridus tehnoloogiga, et et kui mul on edaspidi näiteks tuleb teine laine ja, ja üleüldse, kuidas viia näiteks kunstiajaloo loenguid siis nagu päriselt e-õppesse, sest et see, mida me tegime, see kevad ei olnud e-õppe, vaid lihtsalt mingi kriisiabi eest. Tema põhiline sõnum oli ka, et tehke 10 minutilisi loenguid, et keegi, et kõik teemad tuleks jagada nagu alateemadeks ja teha 10 minutilisi juppe ja siis selle peale minu kui juba ikkagi Tahrica vana õppejõu pea ikkagi juba plahvatas, et kui ma pean oma materjali ümber sorteerima mitte selliseks pooleteisttunniseks monoloogist, sellest siis liikuma nende kümneminutiliste klippide peale, et et see on hoopis teine mõtlemisviis ja ma ei ole päris kindel, kas ma tahan ka konkureerida Youtubeer itega selle sisuloome osas tegelikult või et aga noh, see on huvitav koht, et kuidas siis nagu see balanss leida nende Youtuberit ja influencer ite ja siis sellise nagu ma ei tea, võib-olla ka natuke juba nõudlikumale publikule info ja kunsti edastamisel. Vahel, või jah, kahtlemata mina mõtlesin ka selle peale, kui, kui see kriis Eestis algas ja hakkas nagu selline võidujooks Eesti kunstiasutustes, et kes, kuidas ennast veebiturunduse vallas suudab parun Münchauseni kombel nagu soost esimeses järjekorras välja tõmmata, siis ma mõtlesin ka selle peale, et kuivõrd on see üldse midagi minusugusele inimesele suunatud, et kuivõrd mul peaks üldse mingi arvamuse kujundama. Sest noh, tegelikult ma annan endale täiesti aru, et näiteks mingi suur muuseum või, või suurem rikkam galerii ei tee minusuguse profi jaoks oma veebiturundust, veebiturundust tehakse ikkagi nii-öelda nende filistiinide piltlikult öeldes filistiinide jaoks, keda siis üritatakse oma nii-öelda võrku tõmmata, et edaspidi siis ka noh, need uued inimesed, kes siis tänu veebiturundusele jälgijate hulka ka satuvad kunstiasutusele, et nad nad siis edaspidi ka nagu jälgiksid. Ja, ja ma mäletan ka see kumu kunstimuuseumi pressiteade, mida ma siin üritasin varem meelde tuletada, et, et seal oli ka minu meelest kusagil lõpus oli hüüad vastused stiilis sellises retoorika võtmes, et meie jälgijate arv kusagil seal Facebookis on tõusnud seal tuhandete võrra ja nii edasi ja nii edasi, ehk siis sisuliselt küsimus on selles, et, et sa võid sinna veebiturunduse, kes mis mis tahes lahenduse välja pakkuda. Kui need lahendused ei ole just nagu lollikindlad, umbes, et lihtsalt võtame foto j Peegi ja paneme sinna üles ja 10 aastat hiljem on see jutt peegaa seal üleval. Et siis on, tuleb ka paratamatult leppida sellega, et mis tahes uued lahendused mingil hetkel hakkavad nagu jalgu jääma tehnoloogia arengule juba viie aasta pärast. Noh, ma ei oleks sugugi nii kindel, kas kedagi enam huvitab mingisugune Tallinna kunstihoone uus veebiarhiveerimise lahendus, mis on samas ometigi praegu aastal 2021 maailma parimaid. New York Timesist lugesime. Kui me ise ei usu, eks ole, ise ennast kiita ei suuda, siis New York Timesi kõik eestlased usuvad, et vabandust, masin hakkasin iroonitsema. Aga et noh, mõte on nagu selles, et, et kindlasti see koroonakriis andis hoogu juurde andis nagu turbokiirenduse nendele protsessidele, mis on nagunii käigus ja sellest on tõesti juba aastaid räägitud muuseumimaastikul, et see veebiturunduse pool on nõrgavõitu, seda võiks teha paremaks ja selle eesmärk on ikkagi nii-öelda saada neid filistiine juurde eelkõige lapsi ja noori, et kasvatada nooremates põlvkondades muuseumides rohkem käimise kogemust ja noh, midagi ei ole teha, et meil on peale kasvanud põlvkond inimesi, kes suhestub maailmaga läbi ekraani enne kõik läbi sotsiaalmeedia, nad ei istu seal, ma ei tea, kultuur ERR portaalis, eks ole, nagu siin mõned vanainimesed nagu näiteks mina et et midagi ei ole teha, et neid inimesi tuleb ka nagu saada kuidagi konksu otsa ja, ja kindlasti ma näen seda, et võib-olla aasta pärast ma julgeksin teha ennustuse, on need, ütleme üles filmitud giidituurid või veebituurid või mingisuguseid selliseid veebi dokumentatsioonid näitustest kindlasti hulga rohkem levinud kui, kui, kui enne seda koroonakriisi. Et selle ennustada või kindlasti tähendab mõtleme kasvõi näiteks selle peale, kuidas kuidas, kui Eestis valmis kumu kunstimuuseum 2006, kui kiiresti me harjusime sellega suurel näitusel on ka suur paks kataloog. Peeter, sa hakkasid enne ütlema Ma tahtsin öelda, et, et selles suhtes, et seal on nagu huvitav kaks poolust, et esiteks ma arvan, et need lühiklipid ei nagu, et ma ei välistaks seda, et nad ei ole mõeldud professionaalidele selles suhtes, et kui Briti muuseum või või ma ei tea Louvre või mingid sellised asjad teevad, vaat neid klippe siis nende kvaliteeti. Ta on tasemel, sellepärast et need tegijad, kes seal taga on, on tasemel. Et see ei tähenda mitte ainult seda produktsiooni korralikust, vaid ka seda, et need on, on tõesti noh, maailma tipptegijad, kes seal räägivad ja kes seal sisu loovad. Ja lihtsalt see tuleb tähele panna sellisesse pakke, mis on nagu huvitav nii-öelda. Aga teistpidi ma jällegi ütleksin, et noh sedasama kunstihoone lahendus või need giidituurid, mis okei, fain RKM võib iga näituse puhul selle ülesse filmida, aga ma usun, et need saavad olema ainult lihtsalt üks, need saavad olema huvilistele, et sa pead olema professionaalidele. Et see on lihtsalt üks moodus arhiveerida. Ja noh, ma kujutan ette, et 10 aasta pärast on meil nagu meil praegu on 90.-te digikultuuri arhiveerimisega siis kunstihoone tykki tuuri arhiveerimine saab olema tõsiselt huvitav väljakutse, kindlasti. Ja ka nagu võimalus, on ju praegu, eks ole fantaseerida, et ütleme, mõtlema alternatiivsele, ajaloole, mina oleks kunsti vallas, on ta väga õnnelik, kui ma saaks näiteks minna ajamasinaga kuhugi aastasse, näiteks 87 lähiminevik. Aga sel ajal ju keegi ei mõelnudki selle peale. Et kust palgata nagu muuseumi väikese eelarvega see operatsioon, autor, kes võtaks üles mingisuguse Eha Komissarovi tuuri Kadrioru kunstimuuseumis, kus iganes. Sel ajal mõelnud isegi selle peale, et võiks fotosid teha. Täpselt isegi ma ütleksin nullindatel Eestis oli veel probleem sellega, et et näituse visuaalne pool oli sageli nagu arhireerimata, et isegi kunstnikud mõtlesid mõnikord niimoodi, et noh, et minust ju keegi Postimehes kirjutas, et seal oli üks foto olemas, et näituse. Aga sellega me oleme kõik kuidagi väga üksüheselt ja ilma igasuguse mööndus, et ta on nõustunud, et see et see virtuaalei asenda kuidagi noh, päris näitust või sest mulle mulle aeg-ajalt siin esimese ropsuga või ütleme, selle selle tormi käigus nagu tundus, et üritatakse ikka nagu rõhuda väga selle peale, et oi, et noh, me teeme ju nüüd veebis ja et, et noh, et üks nagu ongi võimeline teist asendama. Samas kui, kui sellest vestlusest siin on väga selgelt välja, et, et noh, see on mingi sihuke kõrvalprodukt Ma arvan, et meie oleme ka sellised inimesed, kes võib-olla vajavad seda kunstinäitust oma ellu või mina tundsin küll väga selgelt puudust füüsiliselt, ruumiliselt, ajaliselt koos kunstiga olemisest, et me räägime siin ka selliste paadunud paadunud kunstiinimestele ikkagi, et, et võib-olla neid suhestumise viise ja leveleid on ju väga erinevaid. Aga ma tahtsin siinkohal tõmmata juttu korraks ka rahale. Küsisin nimelt. Maria-Kristiina, Soomre, et kuidas on läinud kultuuriministeeriumis on erinevad meetmed, et nagu nagu teada, siis see eriolukorras kunstivaldkonna toetamine käis siis läbi loomeliitude seaduse õgvendamise natuke pääseks rohkem inimesi, siis loome töötoetusele ja teiselt poolt siis tegid oma sammud ka Kulka ja võib-olla siinkohal sellest ministeeriumi toetustest, et küsisin, kui palju on praegu saanud. Neid loomade toetusi inimesed just ministeeriumite kaudu, ehk et need, kes siis algselt oli mõeldud, kes ei ole loomeliitu, kuuluvad aga on ometi valdkonnas tegutsejad, aga nüüd, kuna saan aru, et näiteks juba kunstietenduskunstide filmiloomeliitudel on oma eelarvelised loometoetuse vahendid otsas, siis ministeerium rahastab ka juba nende liikmete toetuseid ja kokkuministeeriumist kunstilt vaid siis kõigilt valdkondadelt positiivseid otsuseid olnud 237 ja nendest siis kuidagi umbes pooleks on on siis nii, need, kellel ei ole oma loomeliitu, kui need, siis kellel tegelikult on loomeliit ja kunstil on olnud 89 taotlust, mis siis etenduskunstide muusika, arhitektuuri, disainikirjanduse filmi kõrval on siis koguarvust 38 protsenti. Ja kokkuvõttes ma saan aru, et see lisatoetuste menetlemine paneb suhteliselt suure töökoormuse ja üldse on veel lisaraha 688 toetuse rahastamiseks, nii et mis pärast seda saab, ei julge tegelikult küsida, nii et see on ka et kui see teine laine peaks tulema, et nüüd on olnud ikkagi need riiklikud abipaketid läbi töötukassa ja, ja läbi ministeeriumite ja nii edasi on olnud ikkagi olemas ja suureks abiks, aga vot tõesti tulevik sellele raamest tundub üsna tume, aga küsisin ka seda, et et 600000 oli siis mõeldud ka ministeeriumis kunstiasutuste toetamiseks, kui palju avaldusi laekunud ja praegu on laekunud 24 taotlust kogusummas üle miljoni euro. Ja nüüd siis hakatakse taotlusi hindama, vaadatakse kulude põhjendatust ja taotluse määrusele vastavust. Ja meetme põhimõte on, et kõigi toetusele kvalifitseerunud taotluste põhjendatud kulude alusel tuletatakse siis tegelik toetusvajadus ning see eelarve 600000 jagatakse proportsionaalselt kõigi taotlejate vahel vastavalt nende vajadustele. Eks siis näis ja Kulka eristipendiumid, kus meie Indrekuga mõlemad ka istume selles koosseisus kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital sai 175 eristipendiumi ettepanekut, mille põhjal algatati peamiselt rahapuudusel ainult 44 eristipendiumid peamiselt 1500 eurosed stipendiumid aga jah, et Kulka rahad on kindlasti ka üks selline suur muutuja, mis nüüd järgmise poolaasta ja aasta jooksul hakkab seda kultuuri toimimist. Ega kunsti toimimist väga palju mõjutama, sest juba see kaks nädalat märtsis, mis olid erinevad meelelahutusasutused, olid kinnitarbimine, oli vähenenud, laekumised Kulkas vähenesid juba see tegelikult näiteks kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalis väljendus ikkagi suhteliselt kopsaka sellise raha kaona ja see, mis hakkab juhtuma nüüd augusti ja novembri taotlusvoorude ka, et see on üsna hirmuäratav iseenesest, nii et kokkuvõttes see, mida Peeter juba mainis, et see tegelik mõju isenesest jõuab väljale hiljem, et tõesti see on ilmselt seeneaasta lõppu või järgmise aasta alguse muusika. Kas te läheks siia raha, teema jutu lõppu midagi lisada? No ma kahtlustan, et sul on õigus selle ja Peetri siis ka, et nagu mulle meeldis Andres kasutas mõistet planetaarne, et see kriis on nagu planetaarne, et noh, nii nagu igal pool on on nagu näha sellist, et, et noh, et me tegelikult ikkagi kõik näevad karta seda, et mis siis nagu tulevik toob, et kui majandusuudiseid kuulata siis seoses majandussektorites antavate nende toetustega, siis seal on ka no ütleme, tegelikult läks küll natuke teistmoodi, aga, aga näiteks seal jäi kuskilt silma, et puitmajatootjad siin veel aprilli alguses mõtlesin, et no näed, noh meil siin pool aastat tellimusi on ees, et, et noh, et meil enne seda jama ei teki, aga et ei tea, kas poole aasta pärast raha ikka veel on mida meile jagada. Et siin Nende kunstiasutuste toetustega on natuke sarnane olukord, et see kaks, kolm kuud või mis, mis näiteks Tartu kunstimuuseum oli kinni? Meie piletitulu ei, ei olegi nagu nii suur või noh, meie meie jah, täpselt piletitulu ei ole nii suur, et me kvalifitseeruks ime üldse sinna noh, toetuse taotlejad, eks, et miskitpidi ka selgus, et noh, et see kaks kuud on muuseum kinni. No sellest ei juhtugi mitte midagi. Et ka siin Peeter alguses üritas, näitused jäävad ära ja nii edasi, aga kuivõrd nad ei olegi otseselt tulunduslikud või kui ma võtan Tartu näitusepinnad visuaalkunstinäitusepinnad sisse, siis ma kahtlustan, et mitte ükski neist tegelikult noh, see oma tulu hulka on, on seal nii pisike, et noh, need, need kahjud on nagu kaude ja ma kahtlustan, et kahjud hakkavad tulema just sellest Toetustest, et siis mis saab nendest toetustest edaspidi, kuigi ka siin on sellised kaks erinevat taktikat, mis, mis veel selgub, et kõik toimub nagu planetaarselt, et et nii nagu Ameerikas trükitakse raha, siis, siis nüüd Eestis ka ma saan aru, et kavatsetakse veel natuke laenu võtta selleks et auk kinni katta, onju, aga samas mulle mul on ikka väga meediasse 2007 aasta kriis, kui suuresti Maarin initsiatiivil sai üles võetud esimene artišoki televisioon. Meie saade, mis käsitlesid, mille pealkiri oli kunstivaba kuu, kus siis nagu selle toonase krokodillide komitee nagu otsuste peale siis Tartu Kunstimaja algatas initsiatiivi, et kas me paneme kuuks ajaks kinni ja kutsus ka teisi üles, et kuulge, et on vaja kuskilt koomale võtta, et paneme kuuks ajaks kinni. Et, et on tekkinud natuke selline kummaline noh, olukord või, või noh ma ei ole päris pädev ja ma tunnen sellest väga suurt puudust, et ma ei ole pädev võrdlema nende kahe kriisitaktikaid, et mulle sellest eelmisest majanduskriisist ja selline tunne, et kõik tomati väga koomale. Ja nüüd mulle tundub kogu aeg, et jagatakse väga palju toetusi selle esmase kriisi peale, aga, aga kui ei tea, kuidas see asi siis nüüd laheneb, siis. Noh, aga seal ongi, seal on küsimus on selles, et need on sisuliselt täiesti erinevad kriisid, et nagu, et teine oli, majanduskriis oli nagu probleem majanduses siin ei ole majandus tegelikult oli okei, ta oli natukene seal kahtlases kohas tegelikult tal ei olnud mingit põhjust kokku kukkuda, et mingit põhjust ei olnud, et tuleksid sellised SKT miinused on ju. Mul oli nagu kummaline tunne, et Ma elasin kuni kaks kuud, elasin väga pikka aega ei lase nagu võime kõikjale ajas, kus ei olnud tulevikku, et sa lihtsalt nagu nagu et sa võid rääkida kunstnikega, et noh, et et me võib-olla teeme midagi sellist siis nagu sa ütled, et mis vahet on, okei, räägime siis räägime ära ja siis nagu noh, mul ei ole mingit asja sulle öelda, et ma, mina noh, et ainukene inimene ma ei tea, isegi kultuuriminister ei tea seda. Keegi ei tea, on ju. Aga noh, et ja mulle tundus nagu vahepeal, et nüüd on positiivne, et me tuleme välja on ja kui ma vaatasin eile sõdamiseni toimub linnas on ju, et noh, et kui tuleb teha, tuleb päris korralik. Aga aga nagu aga nagu selle kõige raames tegelikult täpselt samamoodi ilma tulevikuta, et nagu, et noh, et ma ei oska ette kujutada, et nagu, et et kui järgmine aasta ütleme, Maria Kulka linna arved on nagu väga kõvasti, kui tõmmatud, et millisel määral saab mingisuguseid projekte plaanida sealt edasi on järgmised sammud, et kui me praegu olema, on ju mingisuguses suures miinuses omavalitsuste riigieelarve tõmmatakse kokku siis kõik nagu suured projektid mida, nagu vaikselt hakati plaanima, et kuhugi heidelda mingi maja või tahab võtta mingi selline asi, et lükata jälle kaugemale tulevikku nagu selles suhtes, et see kõik nagu kuidagi sihukesel lumepall, mis, mis nagu kogu aeg nagu tuure kogub. Ja samas nagu Ma samas ei saa seda ennustada, et ta seal on, see tundmatute muutujate hulk on nii tohutu tegelikult. Aga me peame siinkohal kokku tõmbama sellise sellisel kohaga, kus me ei saa mitte midagi ennustada, kokkuvõttes, et kui me sügisel loodetavasti pöördume tagasi raadioeetrisse eks me siis teeme uued vahepealse kokkuvõtet, sest see tunne, et tulevikku nii et see saabub umbes päeva kaupa või et sa suudad, võib-olla on nüüd juba kolm päeva näiteks ette näha või midagi sellist, et et vaatame, kuhu me selleks nüüd vahepeal vahepeal jõuame. Aga aitäh, Indrek Grigor, Peeter Talvistu ja Andreas trossek kunstiministeeriumi hooaja viimasesse saatesse tulemast MINA OLEN Maarja mürk. Ja loodame kohtuda teiega siis uue normaalsuse uuel sügisel.