Saatesarjas kirjutamata memuaare jätkub täna ühe Eesti lenduri lugu. Valdo Raag lendas pärastsõjaaegse liibovi lennukooli lõpetamist 11. öiste pommitajate grupi kolmandast lennusalga. Selle Eesti lennuüksuse lahingulennud kodumaa kaitsel kestsid septembrini 1944. Jah, viht oligi, 14. september oli kui meile anti korraldus, et lõunarindele, lennud, lennuväljad on kaugele jäänud, liiga palju aega läheb lendudest Lätimaale, ploome, lennuväljale. Mitu lennukit oli lennusalgas, teil? See oli väga erinev. Meie lennusalka oli koondatud praktiliselt kõik see Liibavi lennu koos, nii et meid, meid oli lennusalgas ka vist oli 24 lennukit isegi? Jah, neil oli Addis, sest teised teised salgad olid kõik väiksemad. Salk võis olla ka üheksa, 10 lennukit. Ja, ja noh, näiteks seesama vere lennusalk oli, kusagil oligi 10 lennuki ringistest ja siis tuli käsk septembriga ja siis ja siis läksime siis jah, omaarust arvasime töötud, sealt hakkame rindele lendama veel, aga järgmisel hommikul tuli siis üks kolonel sinna late, ütlesite Orest ooberst jah. Sinna ja ütles, kuidas siis, et väejuhatus on otsustanud, et Eestimaa jäetakse maha. Et need laigud siin on lõppenud kaks meest ja kaks ohvitseri saadeti tallilasse sisse, kõik tahtsid oma perekondi evakueerida, Antsitaa perekondade koordinaadid ja siis nad kaks seda ohvitseri sõitsid Tallinnasse korraldama, sest nende evakueerimiseks läksime siis selle sealt järgmisel päeval lendasime sealt Liibavisse jälle ja sealt edasi Leedumaale ka ikka jälle öeldi, et lendame ikka rindele Trinud lähemale. Aga seal olin rinne juba nii lähedal. Seal saime paar päeva olla, jõudu, midagi ühtegi valu lendu teha, sealt siis viidi meid Saksamaale ära ja sellega lõppes. Öeldi, et bensiin on otsas, igasugu letonia jääb ära. Masinad kõik tühjaks tankida. Siis siis me veel tegime ürituse osa mehi, arvasid, et nii, nüüd aitab naljast, nüüd paneme siit. Siit on veel ainuke võimalus Rootsi panna või. Ja siis, kui me neid masinaid siis tühjaks tankisime, siis sistankisime 200 Fokkerid bensiini täis. Ja kaheksa meest, siis leppisime järgmisel hommikul vara laadates, paneme ajama. Kaheksa meest, Focker oli ometi kahekohaline lennuk ja, ja kuidas neli meest ühte lennukisse mahub? Noh, see oli, see oli kõik järgi proovitud, mahtus küll. No ja siis oligi niiviisi. Kaks masinat oli siis komplekteeritud, kes sinna muidugi suure saladuskatte Allad, näed, ega asjasse mitteosalenud ei teadnud ka sellest plaanist midagi, tall kaheksa, mees, ainult need kaheksa meest teadsid. Meie meie olime siis neljakesi, las vina. Viian Se virvikeks koolivend, kah sellest keskkooli ajast, kellega me koos tulime, sõjaväkke siis oli Kalju reitel ja Harry toi selle selle dirigent, dirigendi vend vist oli nii ja siis oli siis oli niiviisi, et järgmisel hommikul väga vara kindlalt väga vara, nagu hakkas natuke totaalseks minema, et hiilisime sinna lennuväljale. Masinat olid niiviisi pandud, et me saime kohest stardirajal stardirajal masinatelt fektiivse linast vidin stardiraja poolele. Saime sinnale, esimene masinad käivitas, läks käima. Meie teie masinal lähed, proovid käivitada ei lähe. Ühesõnaga, selle Faceri käivitamine käis suruõhu ballooniga. Aga meie masinal millegipärast suruõhu balloon öö jooksul tühjaks näed. Niiviisi teine masin natuke aega ootas, aga töötava mootoriga tat valve, see vahtkond on ju selle selle juures. Näed, ei kannatanud täna oodata, panid minema. Meil ei jäänud enam midagi öelda, et noh, et kui käivitamisest välja, et midagi, keegi ei pannud tähele, kui lennukis start. Et noh, seda niikuinii vahtkonda ärgatud, tüütud nüüd peabki imekähku kaduma sealt lennuväljalt. Aga nii paks udu oli, et nähtavus oli no napilt. Igal juhul alla 100 meetri. Lääne hakkame siis lennuväljalt ära minema, sinna vahtkonna, vaata, need on jumala rahulikud. Keegi ei ole kuul mitte midagi, ütles, et oh, te ütlesite, et ei tia tuhkagi. Teil läksime tagasi pumpasimele sele. Käsipumbaga kalad sellesse suruõhu ballooni, nii palju siis õhku ja saime mootori käivitada, aga meie hulgas ei olnud ühtegi fuckeri lendurit. Ja viiana oli siis riial, oli see, kes võttis selle asja oma peale. Selle tema oli siis sellel joige väelime siis üks oli tagaistmel selle pardalaskuri koha Pällad, ei, seal olid kaks meest ja üks mees oli siis selles pagasnikus kahekesi. Niisiis pardiplas. Ja läks võib-olla tähtsal paar-kolmkümmend sekundit ja siis käis suur raamakas sõna galatsele vasaku ratta pidur selle Lohtas, sellega hoiab masinat selles, aga see blokeerusse väärt masin tõmmas ennast viltu, tead, ja põrutas selle sinna pargitud masinale masinate hulka kaks masinat sodiks meiega muidugi sodiks. Ta. Siis muidugi kargas või sealt väljadel. Vaatame äkki õnneks keegi ei olnud keegi olnud vigastada saanud toi Harryl oli ühe pöidlaküüs maas, nii et näpp oli Verinedad. Jooksime siis sellest vahtkonnast mööda ta oma. Jooksuga tagasi. Jah, jooksuga tagasi sate varame tähtsal ära ja siis läks lahti. Mahtraks. Sest neli meest oli kadunud Neli neli meest kadunud ja üks masin kadunud ja, ja kolm masinat uudi ulikustati muidugi selle gestaapo kohe väljas hakkas sihukse hirmu, suuri vinedad. No see oli küll see, vaat see oli siuke võtet, kus, kus nii-öelda üks sigaret läks teise otsast paremal ajal sisaldades. Ja sellest masinast leiti verile tasku ratt. Muidugi teatrile toi sõrme niiviisi läheb, ilmselt selle pealt sai veriseks, ilmselt aidake, pudenes pahale pilt, selge, et järelikult peab olema keegi vigastatud. Siis võeti kõik lendurite rivisse. Ja hakkas siis põhjalik KÕIK uurite järgi, kas kellelgi midagi on, Toyalit lõikas leukoplastist? Täpselt küünla, suur selle. Selle pääle lähed, hoidis seda natuke, vaatame selle niiviisi kahtlejat ta kohe otse silma ei paistnud. Ta poisid terved, kõik, kõik poisid tervetajat. Ja siis uuritud muidugi ülekuulamist, gestaapo oli ikka Sallot väga aktsioonistadalt ja aga õnneks Rootsi saatkond teatas kohe Saksamaale Rootsi saabudel interneeritut üks üks lennuk nelja mehega. Ja säält muidugi teatati siiski ka kohe sinna meie üksusesse, kes tapoledatuid, et SEST rahunes, kõik see asi maha taha. Muidugi kahekohalised lennukitad. Et esimene lennuk startimisel purunes, teine võttis teised need Kadalejale teise lennukiga. Läksite neljakesi. Kahtlused hajuvad. Kahtlused hajusid need siis. Heino tahtvat sõrmseen sõja, Reena, see on täitsa see nii-öelda tõenäoliselt minu elu kõige hullem situatsioon olnud, sest seal oli ikka mahalaskmine nii lähedal, et väljaspool kahtlust, et siis, et see ei oleks mahalaskmisega, et oleks väljaspool kahtlust olnud. Ega pärast nelja mehe põgenemist enam lennukite lähedale ei lubatud. Kõik heid, jah, kõikide sellega oli kõik. Ega kui neid põgenemis ei olnud, ei oleks enam muidugi lennata. Lendamiseks on bensiin, ei olnud see, sest need masinad ikka kõik olid mõeldud digikohe nii-öelda käigust mahavõtmises. Pärast säält koondati meid sinna Franud Portuaaderisse. See oli laat nagu mingi jaotuspunkt. Ja siis seal vedeles ime, eks kuu aega siis siis leiti tehase taha. Need mehed on sihukesed, keda saab ära kasutada ehk langevarjuritele. Ja siis saadeti, saadeti Šveits, Taani Esbergi, kus oli siis langevarjurite kolles. Meid oli siis määratud väljaõppeks, heita meid siis siia Eestisse. Kuidas taanlane suhtus saksa sõjavormis mehesse või kuidas ta suhtus siis, kui ta nägi sinimustvalget vappi, käis seal mingeid kogemusi? Ja, ja tänu sellele me sellest langevarjukoolist pääsesimegi meie poistel tekkis kohe taanlastega sihuke kontakt ja kuna meie relvad, mis meil isiklikud relvad olid, need ei olnud, ei, kõik kuulud kusagil registreerimisele, ei olnud arvel. Need mehed hakkasid müüma relvi taanlastele, taanlased hakkasid sokutama meid meie mehi rootsisalt. Ja siis leiti, kuramus, need need, kes siit jektid järjest nad nii-öelda jalga lasevad, neid mõtet ei ole sinna langevarju selga ja langevarju tal seda alla visata. Siis siit võeti terve punt kinni kokku ta saadet või siis hoopis rida läänerindele ameeriklaste vastu õhutõrjesse. Need olime kaitsesime Dortmundi linna, kuni tema täieliku hävitamiseni. Anglo-Ameerika õhujõudude poolt ja olite suur rünnakute ajal seal. Ja Dortmund tehti praktiliselt ühekorraga maatasa nahk oli nüüd tagantjärgi neid, mis seal praegu väljaandeid andad, siis Dortmund kaotas 80 protsenti kogu oma sellest, elab sõnaga kõigist käidi hoonetest ja see tehti kõik ühe praktiliselt ühe rünnakuga. Meie oli vist selles, et õhu õhutõrjes aga need tavalised rünnakud, no neid oli pidevalt ikka käis niiviisi üksikud, aga need tööle rünnakud olid sellised noh vahel Kazbete rünnakule näiteks Hannoveri Hanno verd, et see oli suur raudtee sõlmpunkt, kui seda rünnati laat, siis need lennukid ei tundu kohe otse kunagi tähtsana sellesse põhiründeobjekti vaid telje tulid teised väiksed noh, kuidas teda vaikselt. 50 100-l masinas suurused üksused tulid mingi teise linna. Kõrvalobjekti serval jah, kõrvalobjektina, et meelitada kohale ööhävitajad. Just sakslastel oli ikka Tade hävitajad olid küllaltki teda asja kaasata, et nad tegid ikka küllaltki palju sihukest pahandust nendele inglastele ameeriklastele. Aga siis sikku tehti teda, sööd Dortmund sai ka kolm-neli korda niiviisi kergelt kergelt jah, loha, umbes nii. Pooletunnise rünnaku aga siuksed petterünnakud, need tehti põhiliselt hästi suure kisa-käraga seda tulevärki, seda oli seal nad siis nii rohkem kui neid pomme, mis sinna alla sadastajad. Aga kui nüüd? Jah, see oli täpselt, see oli täpselt minu sünnipäeval, 10. märtsil. Eesti diviis nõudis kõik Eesti väeosad, kes Saksamaal olid oma koosseisu ja siis meid sellest õhutõrjest võeti kah maha ja saadeti Hamburgi Hamburgis oli siis selle Eesti diviisi nagu see tagavarapataljon, kes organiseerid siis nende koondamist. Ja 10. märtsil me lahkusime just sellest oma kasarmutest. Tort pundis. Jõudsime umb üks 10 kilomeetrit seal linn on nagu oru sarnasel nagu kõrgema künka peal oli siis need suured metallurgiatehased mis ei saanud terve selle aja jooksul mitte ühte pomme. Kus tehti tankikahurid, mitteks pomme kukul kunagi rinnale. Ja 10. märtsil me jõudsime sinna, tead kui, kui tuli õhuhäire ja me jäime siis sinna väe peale vaatama mängu terve linn oli nagu meie sööthiku tulidad, täitsa nende kondents, jugade kallet masinat. Vaatasime lendavat Ameerikat, lendi, sa saad 51 masinat rivis. Nendel oli sihtimist seadeldiste põud, niivõrd suurt, nendel ei olnud igal lennukil sihtimisseadeldised ja siis lendasid alati suur rünnakutel alati rivis. Seal need sihtimisseadeldised olid üksikutel masinatel, need andsid siis vastavate signaalrakettidega märkuda, millal siis pommid tuli lahti lasta, siis langes pommi vaid ja siis langes jaht, siis langes pommi vait ja vot seal ma nägin, kui see linn oli üks kaks tundi oli niiviisi pommi ja pommikukkumis vahet ei oleks nagu kogu aeg nagu trummi oleks seda autot niiviisi, et need lendast ühelt poolt teiselt poolt kolmandalt igalt igalt poolt tulid ja kui linn juba kõik põles, tolmu sees oli ja siis siis visati näid kümnetonniseid pomme. Kui see lahke sai täpselt sama vaatemäng nagu nüüd näidatakse aatompommi lõhkemist kerkideksikaks suitsu suitsusammas üles ja üleval moodustab siis niuke seen ilusti ja see seen tead, võnkuma niiviisi jätkuse võnkumine läheb, jõuab linnamajade juurde siis iga maja, mis selle selle võnkumise seni kaob, nagu keegi käega pühiks neid maju. Ja see kestis täpselt kaks tundi, las siis oli niiviisi, näed, et sealt mäe otsast võis vaadata linna teise serva, nii et oleks võinud kõrgemgi hunnika takistanud. Ja teie vaatasite seda vähe kaugemalt vaatasin 10 kilomeetri kaugusel ja seda kas ei mõeldud, et see oli parim mõelda sünnipäevakink teile sel päeval võib-olla küll ja et toodi just sel päeval sealt alt välja. Jah meie see, need kasarmud, need jäid puutumata ka pataljon õhutõrjepatareid, kaalsest siukse massrünnaku puhul, ega ameeriklased oma mehi eriti ta ei säästud, õhutõrjepatareid andsite, lasite seda tõkketuld ainult, ega seal enam midagi muud ei ole seinaga, sellest sellest lennati rahulikult läbi sellest üks, kaks lennukit. Ta need kukkusid alla, ta, teised teised teised lendasid, ei muutnud Kursdjagi absoluutselt midagi. Täiesti nii, kui päris nii kristalselt aus olla siis meie patarei seal, kus hanesid meie arvel neli, viie viie Ameerikas allatulistamine nad selle aja jooksul lendava kindluse lendavad kindlused. Ja siis sõber ja klassivend, kellega me koos sinna sõjaväkke läksime lenduriks. See tõenäoliselt hukuski selles suures, sest tema tahtis viilida ja otsustas kurgumandlid välja opereerida lasteaiale ja sokutas ennast sinna haiglasse, aga haiglali linnas? Ilmselt sai ta seal, sest kõigist me köik teie meestest on teada pärast sõda, et kus keegi on olnud, aga temast ei ole pärast seda tort pundist lahkumist enam mingit teadet kusagil olnud, et ilmselt ilmselt seesama haigla sai tabamuse nii, noh, aga kus siis sõda lõppes, eile kui tort vutist ära tulime, siis hakkas meil üks suur seiklus, sest me pidime jõudma Hamburgi sellesse kogumispunkti. Aga mingisugune transport enam Saksamaal ei töötanud. Sest päeval ei saanud maanteede pääl ega kusagilt ei saad üldse liikuda. Sest need ameeriklastelt, nende nende suurte moskiitod ega patrulleerisid nagu kusagil välja autovaid räägivad, isegi härjaraketid tulistati, kui see maanteed püüdis leida, aga moskiitod olid need pidevalt. Sest sakslastel ei olnud enam ju õhuruum, oli kõik nende päralt. Noh, ja siis me hakkasime salt sellest Dortmund-ist jala astuma. Kusjuures rindeteated kogu liitlased ju kogu aeg lähenesid, neist moodustati umbes 20 mehelised grupid, iga gruppi juhtis üks ohvitser, meie need lennuväe ohvitserid ja siis me katsusime võimalikult aega liita. Aga eriti ei anud midagi viitagasest, sakslaste ornung ikka töötas, viimsepäeva niidad. Sõjaväepolitsei ja see funktsioneeris ikka viimse viimsepäevani ta kuidagi liiga astida. Nagu me kusagil jälle tead, peatuma jäime ja siis sõjaväepolitsei peale trehvas, see ei ole veel selge, sei siia peatuma ei tohi, heade teilonoom marsruut, olemas, Peate jätkama edasiminekut. Siis püüdsime küll kõrvalisi kohti that is vaadata, kust seda sõja ajal politsei ei ole, aga ikka umbes paaripäevane distants püsis, nii see häälde lõpuks jõudsime siis ikka Hamburgi välja. Hamburgis läks üks nädal aega, nii kaua, kui kõik grupid kohale jõudsid ja siis pandi meid rongi ja siis viidi sinna Hirsbergi Peemiva näärime alla, seal oli siis Eesti diviisi tagavarapataljoni, näete, siis jaotati meid siis sinna tagavarapataljoni koosseisu ära. Mina trehvasin kuulipildujate kompaniisse. Ja siis hakati Me maameesteks õpetama. Aga muidugi vedas, sõja lõpp tuli nii ruttu kätte, rinda nime jõudnudki. Kuuendal, kuuendal mail. Anti veel siiski see tagavarapataljon saadeti ka sinna rindele ühe eesti pataljoni, kes, kes kattis siis sakslaste taganemist. Et neid saadeti sellele sinna täienduseks. Aga me ei jõudnudki sinna selle pataljoni niisugust tee peal hakkas niivõrd suur taganemine sealt kõik püüdsid läände jõuda, nii et kõik need seal Slovakkia teed ja need olid ummistatud nendest taganevatest vägedest. Et tegelikult ega ümber tegime kah nii, et umbes pool päeva marssisime rinde suunas, siis keerasime, vaatasime, et niivõrd, et meil ei ole mõtet minna ja siis meie see kompaniiülemraadiote ümber pöördujad ja siis hakkasime lääne poole püüdma leid. Olukorra teateid tuli niivõrd vastukäivaid, igalt poolt. Kord räägiti, et ameeriklased on seal Prahas siis siis ei praas, ei ole ta. Lõpuks oli enam-vähem kindel, et sellest Pilsenison, ameeriklased. Aga venelased tulevad põhja poolt, kuni Prahani laadet läbi pääseb ainult Prahast lõuna poolt jälle. Nii et me pidime niisakkisin Systi Üheksanda mai hommikul siis oli juba öösel oli siis kapitulatsiooni toimunud siis viskasime ka kõik relvad ära, sest oli teada, et kes siis relvadega Tšehhidele pihku jääb vetesse lastakse kohe kohapeal maha-le. Et seal oli ka neid tsehhe oli mitme mitmesuguseid siukseid üksusi seal? Jah, mitut masti näid, kes, kes siis seal venelasi veel ei olnud sinna jõudnud, aga siis tsehhid olid osalised kommunist, nüüd need nende kätte sattumine oli kõige hullem. Siis olid need tsehhi siuksed nagu rahvuslased või need olid meie vastu ka selle me kõik need ESSi tunnusmärgid kohe likvideerisime, aegsasti äradad. Ainult sinimustvalged alad, need olid siin ja nende tsehhi armee ohvitseridega, nendega sai nagu kaubaledad, need lasid meid labidad, juhatasid veel kus, kustkaudu veel vinna kasulikku oleks, aga lõpuks siis sattusime nende tsehhi punaste kätte, läheb seal siis lõpes meie oma väed, rändamine sepistati ühte keldrisse. Alguses pääsesime jälle sellest mahalaskmisest, mõned mehed vähemalt ühes sellega, et üks üks mees oli väga sihukese külma närviga tahes muidugi neetelt kohedatuid rivisse käsivars paljaks vere veregruppi märke otsiti üle. Esimene mees, kes seal veel selles grupis. See oligi üks SS allohvitserile, et see oli esimene mees, läks kohe sinna tõmmastat Parema käe selle niiviisi vaatasid aha kõrvale, järgmine. Kõik tabasid kohe ära. Käik näitas kätt kellelgi antida nendele punase lindiga. Ta oli käsk liiget sinna keldrisse äärde oli niiviisi pääsenud. Siis oli Tšehhi põrgu, aga noh, see on nüüd Eestimaal juba nii tuntud asi, töötas seal ridagi, paar päeva olime seal keldris. Ja siis viidi meid Prahasse, Prahas oli üks staadion, seal oli umbes üks 10000 meest kokku kogutud iga päev siis oli tsehhi nendelt partisani del või kommunistidel, nendel oli siis lubatud, et rahuldada oma instinkte. Üks kõige suurema üritus olid need. Hommikul võeti terve see umbes 10000 meest, mis seal oli, kõik võeti rivisse, umbes üks kilomeetri pikkune rivi peaaegu. Ja siiski käed üles, niisiis jah, ja siis kõik, kõik Praha tänavad umbes üks kolm tundi Praha tänavad mööduda, siis võisid eraisikud oma neid laule küll siis kostitati väid lillepottidega solgiämbritega puidu kaigastega ajada, nii. Ja siis. Ühel päeval tulid siis venelased sinna, siis antimees venelastele üle, siis võeti kõik kokku ja viidi väid Prahast prognoosse, seal 300, umbes 300 kilomeetreid, jalgsi jalgsi marss. Siis seal muidugi, kes kõndida ei jõua, kesse rivist maise lasti kohe sealsamas tee peal maha. V käidi seal ja siis selle selle maa siis sinna prognoosida, ilusti välja näeb. Õhtul õhtul hakkab tütar hämaraks minema, aga ta seal sallabiv suvendad, paru jätkub pimedasse. Vaatame issand Pyok. Vägev näeb niisugune vangilaagritraat, Aljatad, Vahitornid seal igal pooldajatel, kütt nende kõnedega tehete seal valvesse. Vaatorite ei kuula, kui me siia lähme, siis seitsmel elan, pääs ei ole teada, et mis nüüd on veel viimane võimalus jalga lasta noaga kodarad just enne seda enne seda laagri väravad, kuhu siis loeti ta säranot üks punt ära teised ootasite tükk aega täis. Vaatame läbi seal üle tee meie seltsimeeste üle, tee seal enne väravat on sihuke võsa, laatia. Tigumetsale. Me leppisime kokku, et nii, nüüd meid oli 19 bussi kerel, kes kogu aeg kokku hoidsime ja et lepivedati valvur kõnnib umbes üks 100 meetrit pikese Tarasalt. Rabringi tuleb tagasi jälle üksainuke valvur, selle poole pealt lepime kokku teadjatiivse lõikusele metsa kohal olema siis atavaid, kui valvur on sinna kõige tagumisse punkti jõudnud, siis kui ta veel ei ole ümber pööranud, et siis ikka Burajat, hüppame sinna üle, tee ta võssa. Noh, muidugi oligi niiviisi, nagu nagu siis läks ta tallel paraski aeda, üks Kalbura, läksime puhta. Muidugi tead selle kobila pääle, valvur keeras ringidel, me olime juba tähtsal vasar, niikaua kui teil võtlasele püstolkuulipilduja võttistatiga. Me olime põõsastes läbi ja viskasin pikali, roomasin kõrvale. Muidugi lasid. Teised, valvurid, Kaaveljad lasitega metsa, roomasime kohe kiiresti sinna kõrvale pikali maastat, vaata millegipärast keegi järgi tuldud. Läksime siis järjest sügavamale sinna metsa sisse, tead jube aeglaselt, täitsa kottpimedasse läbi ühise kokku, et ega meil praegu kuhugi ei oska minna. Et lähme veel natuke, maatsid nüüd kaugemale, lihtsalt sellest kohast ära. Valgemaks hakkab minema, siis vaatame, kuhu me läbi pääseme, muidugi siis peitsime ka ennast põõsaste sisse, ära seal kaugemal kahtad. Oota siis valgeks minekut ja siis läkski valgeks, teate, vaatame, kus me siis olime, Liv, prognool linnapargis. Partibindid üpris hästi vara veel mingisugust liikumist tõdetud linna sees. Aga õnneks sellesama pargi servast hakkas neile nagu see individuaalaiapidajate rajoon. Ja sel ajal olid sel ajal hakkasid murelik just valmis saama, puud olid murelik, täis kõik, et linnud nüüd need ära isas, oli iga puu otsas herne hirmutusele. Selles iva siin aeg-ajalt oma SS-mundrid seljas. Elle hirmutusele. SS munder selga, selle nende omad omale. Olime siis üks kaltsakatad, kott õlal, laatasid, marsime ta külmalt külmalt mööda teed hakkas, varsti astusime linnast välja, las ta tähtedega enam-vähem teadsime geograafiat, et, et siin peaks doonov jõgi lähedal olema. Teisel pool toonadonaustutra Tsempiiriks, teisel pool on Austria, tead, et katsume üle saadada. Läksimegi sinna toora äärde välja, näete, vaata, ei saa kõik, kõik igasugused igasugused niisugused ujuvvahendit olid kadunud ilmselt ja kõik sillad, mis seal oli, seal oli vene sõjaväe valve. Noh, meil viimane julge töö, see selles mõttes, seetõttu me olime täitsa kaltsakad teda nagu, nagu kusagil vangist pääsenud niiviisi, et neid meie vastu ei tundnud keegi, kellel huvi, sest sest igasuguseid sõduritel seda. Neid liikus nii ühes kui teises suunas. Üldine niisugune Paabeli segadus olile ja siis kõndisime seda mööda piki seda Doonau kallast, kuni Bratislava nii välja. Siis vaatasin, ei, tuleb ikka üle siit kusagilt ei pääsedes. Lähme Eestisse, võtsime siis kursi põhja, panin pile tatra tatra mägedes siiapoole tulema. Kaugele jõudsite? Katovitseni ainult. Süüa mingis rahastu sihukesest asjast mingit ettekujutust ei olnud, mis asi see on, kust süüa saatel? Ega muud võimalust olnudki, tuli virutada taas. Leidsime sihukese kõige ohutuma virutamise viisilad kanala vatest, kanade kalade toit, kalade jahuda, et seda oli kõige lihtsam. Et sellega ei aja ehk ehk neid omanikke ka väga vihale lihale. Tavaliselt, ega see ei ole, munad olid ilmselt ära korjatud, no vahel ostsime jagamine alles, nüüd neid ka küll ei jätnud, aga põhiliselt oli veel jäänud nii. Ja siis eks õhtul jälle ühte metsatukas ööbima jäime siis seal oli üks vene sõjaväeosa nagu laagris olnud naftat kõikuma Brahimi teatavadki, sinnasamasse nad. Aga meie pundis oli üks mees, kes töötas Saksa vastuluures, kes tundis seda igasugust sellist värki, tead väga, väga hästi ja, ja isegi mingil määral elukutseks oli sinna jäänud. Tema läks, kohe hakkas sorima Thatcheri paberihunnikust tööd, kus, kus olid need igasugused dokument, dilemma leidis ühe mingisuguse Pravka nägemist, Pravkad, et mis oli kirjutatud hariliku pliiatsiga. Suurt pitsat, allata niiviisi tätiste vaheliselt selle talla kummist ühe tüki, kustutas kõik selle ära ja kirjutas uue uue teksti sinna vene keeles, et sellel oli vene keel, ahvad teine mees, need, kes meie pundis Oliver, oli see Valdur, et tema oli ka vene keeles ega koduste tule poiss. Need tegime omale paberi teada, et 19 meest on vabastatud Saksamaalt, sealt sellest töölaagrist. Ja suunatud estonski aitusel. Sellegagi kusagil sekeldusi tuli täitsa paberita ja sellega pääsesime Katovitseni väljale, seal siis, eks patrull pidas jälle veid kinni, tead aga see kuramus ei olnud harilik sõjaväepatrull, aga see oli ilmselt NKVD patrull, et see võttis selle paberi, luges ta. Naeris veel, ärasoo oli, oleme teistel. Maandusime Ossvintsioni selles laagris, see oli tehtud teda venelastelt vaadat sõjavangilaagriks. Ei, ta ei olnud sõjavangilaager, vaid siin oli kogutud kõik vene vene kodanikud. Vene kodanikud, kes, kes olid Saksamaalt sealt siis tuli oodata, kuna siis kodumaale saadetakse nad nii, aga tegelikult saadeti Esselonide kaupa nad. Suurele koduma suurele kodumaale ja ja siis, et noh, mingil määral mitte logeleda sisse, sest iga päev, kes soovis, võis seda, et nii-öelda tööle minnes moodustati siuksed tööl käiv brigaadid. Mis me käisime jaamas seal seda vilja laadimas. No ja siis oli, söök oli olemas jah. Ja siis üks päev tart, vaatame raudteeplatvormi ballatur, suurat, kastitajad kõigile pääle maalitud suured, suure värviga, Tallinn estonski särnas sealt leiti reparatsiooniks, et neid seadmeid. Siis jätsime valve sinna, et kui keegi näeb, ta siis uuriks jälle. Järgid, mis mehed need on, üks päev siis oleva seal Himbekkolitatud, tema vene keel käes. Vihmann rihma, null. Vastuluuremeeste näätsistad satis kontakte, ta küsis. Et kas need lähevad Tallinasse, saad ja läheb küll. Meil on siin eestlasi, tähendab, et kas kas ei ole võimalik sinna saada. Ekspolkovnik laat, see oli sellest kohe väga. Oi, mul ongi tarvistatele rongile saate saatemeeskonda. Et kuskohal te olete seal ja seal, et ahah, temalatad, kaupleb kohe sellest laagriülema käest veid omale. Riski välja kauplaski väljalaat ja seal siis toodiks, eks NKVD ohvitser read siis vormistas kõigile meile need suured filtratsioonilaagri Sprahkata tanud, filtratsioonilaagrist läbi käinud. Sellega oli kahta, tuli Nalidaates all, selles Sprascalo siis lõpuks on, on määratud elama. Kuhu siis küsiti ka, kus sündinud oletad, üks poistest ütleb, et Tartus naistekliinikus Brauga päeval määratud elava Tartusse naistekliinikut. Polnudki midagi selle laagrist välja, nad selle eželoni oli sisse üks vagun elamiseks plaadisemened, masinat. Polkovnik, see pold, mingi blokovnik maid oli Eesti kohaliku Tööstuse ministri asetäitja ja üks ukrainlane. Ja üks major, näed, see oli kohaliku tööstuse ministeeriumi metallitööstuse peavalitsuse juhataja, saadad need muidugi ta ütles, et kuulge, te hakkate niisugune lugu. Kaks vagunit, kaks kaubavagunitest oleks tarvis mööblit, siukseid, asju. Milles küsimus. Nendel oli auto käsutada, siis läksime linna pealt, vaatasin nende ära kolinud sakslaste korterit olid ju ära tähistatud. Kirves kaasas, läksime sinna ta kirves ukse vahel, vaatasime siis toast võtta olijad. Üks tiibklaver tulid seda keerdtreppi mööda alla tuua, tead, sellega oligi kõige rohkem nalja. Lõpuks panime lauad alla, lasi vurrud. Taimeriga kaks vagunit nendele siis seda träna täis ja ja piletiraha selle piletiraha asemel ja selgus, et see, see oli isegi natuke rohkem kui piletiraha. Sest selle tiine polkovniku säraga ministri asetäitja, selle hea semu oli siseministri asetäitja ja tema ütles, et oh triviaalne ilusti kohale jõuame, mina garanteerime teile, passitajad garanteerib meile passita. Garanteeris jagaranteeriskist ajuke tingimused. Tuletage, et kõik tulete tööle kohaliku tööstuse ministeeriumi ettevõtetesse, mõtlesin, milles küsimus. Meil lihtsalt üks käikusid. No teljel rängalt ropult told ropult, polkovnik oli tõeline heategija. Ja talitajad vähe, vähe, vähe sellest, ta, ta oli ikka niivõrd sihuke sihuke long, kuidas öelda oled aumees. Et 47. aasta jaanuaris sattus miskitmoodi NKVD-le minu arro. Mingisugused need, neid taheti kinni panna. Aga õnneks nad haarasid meid siis, tead, kui meid kodus olnud ja Megadusime, tead, kohe. Selle mina olin kuu aega siin Tartus Õpetajate seminari tütarlastele ühiselamus elasin päev otsa, kolasin linna mööda ringi ja õhtul tüdrukutega takk lahtedes magasin, seal tuvastati kuu aega ära kuu aega ära, niikaua kuni, kuni siis Arro ei mäleta, kelle kaudu ta sai ühenduse selle ministri asetäitjaga, et vot niisugune lagu lugu olnud ja paar päeval teatati, kaldud nii, tulge välja. Kõik oht on möödas. Siis saime ilusti, 50. aasta peaaegu oleks selle tipi ära saanud, lõpetada tipi viimase kursuseni, saime rahulikult ära, siis siis läks arreteerimilase laine ikka nii kapitaalselt või siis ei aidanud midagi. Nii et tegelikult te saite ainult ajapikendust ja teie nimi on ühes mustakaanelise raamatus poliitilised arreteerimised Eestis olete. Ja, ja, ja siin on, siis arreteeriti 29. novembril 1950 Tallinnas Koidu tänav 63, korter 17. Täpselt ja tribunal ootas, tõid seitsmeteistkümnendal veebruaril 1951 paragrahv 58 üheksa, 25 pluss viis 25 pluss viis, aga see on juba teine teine väga pikk jutt. Seda küll, kui nüüd teist korda, vaid korraga korraga haarati mind alaküla ja arvata nii ja leppisime kokku, ei, laseme jalga. Arro ütlesid, et ei, ma ei saa jalga lasknud, ma abiellun nendel päevadel. Ja ühesõnaga tema abielluski, mis, mis oli 30. septembril piss päeval abil, jah, 30. septembril abiellus ja seitsmendal oktoobril võeti tema kinni, aga me Alakülaga lasime jalga vina siia, Kohtla-Järvele mõtlesin, et ehk aitab sellest üle ja aga kaljuljat oli juba nii. Igaks juhuks võttis pikema, tema pani Astrahani väljadelt ja mina sain siis kaks kuud vaba lavamees veel olla. Ja Kaiu sai üle poole aasta. Lõpuks lõpuks jõudis ikka. Sest see KGB haare oli ikka nii kapitaalselt hästi välja ehitatud, et häält, kuid kui ka sinna küünte vahele võeti teadet, siis säält ikka pääsu ei olnud. Ükskõik kuhu kohta sa läksid, igalt poolt toodilindiga välja. Või val hobusama l mul elu rinda, minu pisaraid ju. Või egaa hubalusama mul elu rinda minu isa ei ta ju. Eelnõud ta muuseas, kaugele, elulised lained rannal veel tormilised. Või ehk juba praegugi minu kohal nägema mustatiivuline, suruma vanalinn. Või ehk juba praegugi minu kohal nägemata mustatiivuline surmaalindi. Ennustaja mustlane, kasko kodudes veel elu kallimaga lepp pidama või. Ütelnud tale, endal andesta nõuda, mis ta tujukust karm olla. Ta on minu kodu, hulko Mul oli ka see olla, kui ma nüüd pean mina täitäie keskelvee simman elik down, mis mul sõnam korduma. Isa. Aga ta eine keskel või siin ma on elik tonni nõelu mitu enam korda. Et ja siis minu Ko maajale fitsevad rinn, ta jahutab küll, mida mul. Ja siis meil oma eale vitsevad rinda ja ta küll mina harin, mul. Seda muutma inglane, kas kaugele kandnud elulained merele veel minna? Ta musta triibuline turmaliin.