Vikerraadiokava jätkub saatega kirjutamata memuaare jutustab oma loo üks ellujäänud mahalastu Jõgeva elanik Endel Bergmann, kelle sünniaasta on 1924. Ei, no elu hakkas muutuma kohe, kui nüüd see nõukogudevõime tuli Eestisse kõigepealt juba siis võeti maha ära. Ja tal oli 50 hektari relva, võeti maha ära ja tehti nagu tol ajal kulakutaoliseks midagi ja 41. aastal küüditati nimekirjas. Nojah, ja niisugune lugu, et meil oli Jõgeval kauplus ja piim oli Jõgeval müüa ja mina läksin hommiku vara, võtsin noore hobuse kolme aastane hobune hari, läksin sellega piima viimati piibidi Jõgeval, käin seitse müügil olema. Jõudsin Jõgevale, tädi oli müüa seal ja tädi ütleb, et Küütavale alanud. Nojah, mina sealt 1000 neljanõud vahe enam vastunõusid ei võtnud 1000 neljatulekut Jõgevale, et kodu ja küüditamine alanud ja me teadsime nimekirjas. No seal kribi krabin kohe metsa. Jah, ja kell üheksa vaatan kella auto õues ja aga me saime juba enne kaheksat, oli vedas, varjund, teenijad olid kodus, ütles, et jah, et nad läksid linna ja põllusaadusi turustada viivad kodu ei ole tulnud ja jah ja ei, Diano midagi läksid ära ja istusid metsas õhtuni metsas, minul süda ei andnud rahu. Õhtu tuli kodu, võtsin ratta, enne päikeseloojangut oli juba, tulid Jõgevale vaatama, missi, Jõgeval sünnib. Noh, ja siis avanes pilt mulle, mida siinses tehti, inimese kirjeldage jah, seda inimesed nutma, Sid karjusid, lapsed nutsid, palusid abi, palusid juua ja palusid, et laske ometigi omaksed lähedale tulla, et nad annaksid meile juua, aga seda võimalust ei antud. Sõdurid seisid täägi idees, inimestel vastas vene soldat vere soldatid ja seisid täägitees inimestele vastas. Niimoodi. See ulgumine ja nutt ja see oli lihtsalt õudne ja nii tuli välja, et mehed paigutati teise vagunisse, naised ja lapsed siis ühte vagunisse. Jah, ja no mina seal kaua ei tahtnud liikuda ka ja mul oli väga masendav pilt selle üle, mis nüüd inimestega toimub ja, ja tulin kodu tagasi ja läksime uuesti uuesti metsa. Ja siis toodi teade tuli, järgmine päev oli rong ära läinud, siis tuli metsast välja ja sellega jäigi siis asi niimoodi. Nojah, ja peale selle ju hakkas sõda, kahja tulid juba saksa väed sisse ja sakslased sisse tulid. Ilmad olid väga ilusad, soojad mootorratastega sõitsid veel noored mehed, varrukad üles pööratud ja köök käes. Sõda Russ, Russ. Ja näide, mis nööp see oli siis viisnurk, viisur keha? Ta ei ole Russisi teadma, avaldasin siis kuigi pealt saksa keelt ka ja naine ta kesise saksa keeles rääkida. Tekkis kiiresti igal pool oma kaitse, jah, kohe tekkis omakaitse ja mina sain siis ka omakaitsesse. Ja käisin sisekarbile vallamaja valvamas ja olid seal siis. Tähendab jagu jaoülemaks oli seal vallamajas ja meid oli jah, seal midagi kümmekond meest olid, ma pidasin arvestust, kes, millal keegi tuleb, selliste ööpäevane valve oli meil. Ja siis oli veel relvad, olid seal ja üks kuulipilduja oli raskekuulipilduja, olime ka seal ja ja nojah, ja see lõppes siis sellega nüüd sügisel läksin jälle koolile ja kooli ma selle kõrgema põllumajanduskooli ma lõpetasin ja seal oli maga omakaitses kogu aeg veel oma kaitsesalk olijad tuli arengutel meil käia, aga kedagi kätte ei saanud ja. Nojah, ja siis mul oli saksa riigiga tehtud tööleping riigi tööteenistuse ja meid oli terve rida poisse, näide kese lepingu tegid neid sõjaväkke, ei võetud Saksa sõjaväkke, sest ootasime käsku, millal tuleb käsk meile. Aga koolis saime sõjalise väljaõppe, nii, kui tuleb käsk, oleme läinud, rindemehed, valmis, õpetajad, mehed ja meil oli, saab vabadussõjaaegne kapten, väga range mees, kes veel seda utsina tegi. Ja siis. Tühistati see oli 43. aasta lõpus leping tühistati, Saksamaaga veelepingud ja no siis oli see kooliasti lõpetada. Jah, kooli lõpetasin siis 44. aasta jaanuarikuus saime diplomid kätte tunnistused ja ja oli ka niimoodi kohe siis oli ka kohe kutse. Jaa, jaa. Kutsuti ära, läksingi Jõgevalt õed ja saadeti ära Tartu ja Tartus, elasime Vanemuise seal mitte Vanemuises, Tsioloogia muuseumis olime ja, ja seal siis pantiminud, noh, panin sõjalise väljaõppe saanud haridus olemas, pantimid jaoülemaks, aga seda ma ei saanud kaua olla. Vot siis ei olnud ju veel mehi neid ohvitsere lähedal rindemehi tunud, kes hakkavad need mobiliseeritud nüüd õpetama, vormeerima ei olnud, ainult staabis oli seal neli-viis ohvitseri ja mind pandi siis jaoülemaks jahu ja oli ainult kaks hädad olla ühekorraga mandu, mulle toed staapi. Nojah, isegi läksin, saab ja hakkasin siis Saabis tööle ja ja minu ülesanne oli seal kartoteek korda seada ja kandsin paberitest andmed kartoteeki. Muidugi seal oli ta proovis selle koosseis, kes määras ära vanaduse järgi, missuguse väeosasse keegi saadeti ja selle ma kandsin siis kartoteeki ja niimoodi kartoteeki jälle tähestiku järgi, pain pakkisin ära ja läksid, läksid arhiivi. Ja meid oli viie poisiga niimodi tegelesime. Ja siis võtsime oma kaardid välja, omakaarde siis ei pandud ja, ja sellega asi lõppeski ja siis tuli väeosa vormeerimine. Jaja küsiti, kelleks või milleks sa tahad saada, sõjales võis reas. Ma ise mõtelnud, kurat, kelleks. Ja kohtla ränk, hea ja saigi režissööriks ja ehituspioneerpataljon 505, kuid veduri nagu sõja lõpuni kestvat Ülleli. Ei mäleta eestlasena eestlane eestlast käiguteed ja ei mäleta, vanem mees oli täidlane mees Vraidi ja leitnant Kahar oli meil kompaniiülem ja abi oli Leida trass oli. Ja siis asukoht, asukohta ei olegi saagi ütelda, kogu see põhjarinne ja oli meile liikusime, hakkab kohe Peipsi ääres peale ja mere äärde välja. Pea staapoli kasus välja. Iisakus ja sealt viidi ära kuremäele ja paljudes kohtades oli, olime niimoodi, kus tegime kindlustustöid ja ehitasime teid. Seal oli, no kes seal on käinud ja teab, et liivane kõik on ja rasketel relvadel masinatel on raske liikuda, siis tegime, nimetati lüpeldamiseid, paisteid, mehed ehitasid kahurikõminat, tuli kuulda juba sinna, oi jumal, me olime peris rindel, ikka olime ka ära kohe, nii et need suured lahingud, mis ettevalmistused hakkasid, see oli teisel augustil, lakkas veel varem peale, nii et siis kohe rindejoonel, nii et täitsa kaks ööd-päeva võisid raamatut lugeda. Vot selline ettevalmistustuli oli. Ja siis hakkas rünnak muidugi mina nagu olin staabis, mina rünnakust osa ei võtnud. Aga nii paljud mehed tulid tagasi, siis rääkis, et et noh, et ega tule vahet üldse ei olnud, aga no venelased tulid peale purjus ja viria ette laipasid ja terve see Cliva soojemis see suitsutankides vaata sellise mehe tegi teise eesti mehed tegid sellise töö. Ja siis oli rahul, kaheksapäev oli rahu ja hakkas uuesti peale, see oli midagi kaheksandal 10. augustil hakkas uuesti peale, siis ei olnud enam nii hull ja see rünnak, jook äramiiul proovist ära näete, ise midagi teha ei saanud ja, ja sellega lõppes ja jäigi, rahu enam ei rünnatud ja siis valmistas ette lõunas tulekut. Ja siis meie väeosa oli ette nähtud evakueerida kohta ei öeldud rongi peale ja olime kas oli see 20 17 16. augustil? Olime jõhvis, kui meie väeosa peale laaditi ja no siis oli pidevalt õhkuri must lennukitest pideva tule all, kolmanda kompanii kompaniiülemaga tappis maha ja jäime alles ainult esimene, teine kompanii alles ja ja tuli teade niimoodi, et me oleme ka sisse piiratud edasipäevani saa raudtee õhku lastud. Aga õhtu eel saime siiski põgenema ja saime välja talina. Ja Tallinnasse võeti meie väeosa maha, viidi talveaeda ja seal hakkas öösi pealelaadimine. Aga tee peal läks mahakompaniiülemkaar, ta oli Paide mees, tapal läks maha ja ütles niimoodi. Iga viies otsustab oma saatuse üle, mina enam ei käsuta ja, ja siis kompaniiülem abi leida, trasse tuli meiega ühes ja, ja saime Tallinna ja see viis mind oma poole lähevad Tallinna mees oli, ütlesid endal tead, kell kaks läheb laev, tule, lähme minema siit minule veel paar pudelit prantsuse konjakiga kaasale Egerti devaleja. Aga minu süda ei andnud rahu kätte. Kodu ja vennad ja kõik ja kuda kurat ma lähen ära nüüd ja tube tulevik ees. Ja siis oli niisugune lugu, et võtsin staabivoori koos margidendria varustusega ja põgenesime Tallinast välja koos Saabi meeskonnaga eesotsas selle Veldbel pihlakuga ju linnast välja saeme, ketikoerad vastas. No kurat, mis sa nüüd teed? Ma läksin kohe esinesin dokumendid, kõik oli tehtud ja abi kiirabi Viljandi alla väeosa, seal ta varustus, meditsiin, varustust. Laske minna. Enne Raplad jälle vastas sama laul. Nüüd vaatasime, et nüüd on lõppväljal, enam ei saa. Tõmbasime Raplas läbi ja Raikküla, Raikküla vald ja Raikküla on olemas ja siis läksime Raikküla. Üks metsatee oli ilus kitsas metsatee, hästi tihe mets ja, ja üksiktalu metsas metsa ääres ja küla paistis kunstiks paar kilti eemal olema. Me läksime sinna talusse, rääkisime ära, et me oleme niisugused v ta tahtis teada, ega meil teisigi selliseid läbi käinud on seal, aga nüüd on niisugune lugu, et, et meil on niisugune varustus peal ja margitender ja kõik. Ja relvad ka veel natuke ja seal olid vanad inimesed. Kaks vanainimest oli üks noor daam. Arvatavasti 18 19 aastat ja seedes, mina viidi kohale. Nii võttis meie voori ja läksime metsa sügavale betta sisse. Ilus kuusemets, võib-olla kõrgus oli neli, viis meetrit, aga oksad olid maani ja, ja seal sama niukene väike lagendik hobuse sõid seal ja meie siis elasime seal metsasead ja tulgu leidud vihma ja nii soe oli, et me magasime ja ilma tekkida magasime ja relvad, matsime üks paarsada meetrit eemale. Maa siis ja süüa-juua meil oli, aga ega ega me juua ei tahtnud küll ühtegi meelori. Vot ei tea, mis tuleb ja silma põletasin staabi dokumente, kaks päeva. Paberi põle kuidagi suur, kais tuli täis dokumente, need põletusega viivad sind ära, oli õhk puhas kõigist. Ja nii me olime seal siis niikaua kui oktoobri keskpaigani peagi välja ja ilmad olid ilusad, süüa veel oli ja siis otsustasime, lähme lahku ja need teised mehed olid veel tee peal, oli Viljandi mees ja teisi mehi oli Võru ja Valga mehed, need läksid hobustega ja, ja kraavide, kõik sinna talusse maha ja, ja läksid hobustega. Ja mina vaatasin, mis mina teen, minul on nüüd üksinda tulla siia Jõgevale, et et ma ei saa kellegagi ühes ja hakkasin mõtlema, et mis kuradi teha nüüd. Aga mul oli kaks passi taskus, kui ma sõjaväkke läksin, üks oli karber valla oma ja teine oli Ambla valla oma, aga solk puhi sain siis ma andsin hamba Vallova ära karbre valvama jätsin omale. Ja vaatan, et kurat, et siit saab natukene seda muserdada. 24-st 27. Ja tegin 27 sünniaasta. Ja tulin kodu, hakkasin koduvastava kepp käes, kott seljas, aga kaasneva sõjavarustus ei võtnud mitte midagi, ainult palgaraha. Vabaksine rahvale palka ka väljadele sõduritele, see oli mul kõik siremontsest 3000 rubla oli mul kotis raha, vene raha, jälle raha ja vere rahaskagi varsti kõige rindel palk ja need markasid väga harva. Kuule, pankasid olid. Ja minuga liitus üks mees. Ja kontroll oli, vastas, hakkas teda kontrollima, see oli punase kontrolli oktoobrikuu oli juba. Ja, ja leidis ta relva ja sellest samast relvast temas kuulidele rinduja vees kukkusin Teie silmal minu silme all ja ja mina vaatasin, et asi on ikka päris hull. Et tead, mis minuga teadliku leiavad mul kotis nii palju raha, aga näed, mul mõistuse jaganud tuli vereraha maksused ütelda, et ma ootasin teid raha ja mina matsin sinna kuskile Paide piiri peale selle raha telefonipoisi juurde maa sisse. Jajah, ta praegugi seal tulekoduna muidugi rumal, mis rumal teid lasti siis niisamuti minema, jah, mind, läki minema. Kontrollis passi, ära, teedi kuuluda kuskile ja ka tema idioodid, lennujad ees, kes läks, kes ei läinud ja ja siis tulid ja ma tulin täitsa rahumeeli sõjaväeosas, kus oli loike, seal oli väga palju, kõik, kõik väeosad, mis seal olid, olid koos ja mina aastasid kahel pool teed ja supikatlad, suitsesid teed ja, ja mina astusin rahulikult, kepp kätt, mitte keegi, mindi küsinud. Tulin, õhtuvidevikus jõudsid ja kodu vaatan, kodu alles, kedagi liikuma ei näe. Metsa oli üks paarsada meetrit oli mets ja läbi metsade tulin sealt siis. Ja vaatan, et vend kõnnib õue peal Vendonilist vanem vend oli vanem ja vend kõnnib õue peal ja midagi tuli, kodu ja suur rõõm ja ja kodu oli muidugi laiali lõhud, kõik mööblipuru kistud ja, ja raamatu mul korralik raamatukogu oli, see oli kõike toas laiali. Tähendab isa, ema, jaja, noorem vend põgenesid. Aga vanem vend, see jäi kohale, see oli raud teelale ja teda ei puudutud ja tema elas hoopis Jõgeva linnas. Ei olnudki seal. Noorem vend elas maal ja põgenesid ja tulid tagasi, kõik oli täis puhtas eesti keeles ütelda, sidutud ja kõik minu lõputunnis kooli lõputõus ja raamatuid ja kõik ja, ja siis see oli kõik lugetodid ühte nurka, et oodati mind kodutulel ja ema oli läinud enne minu kodutulekut unes meid, et minul olnud kroom säärikud pika säärega säärikud jalas ja ütles, et nüüd ta kindlasti tuleb ja tuligi. Nojah, ja tulin koduja. Sama õhtu järgmine ühtlase küüditati, kes oli küüdide siise, küüditati aga nüüd hiljem seal tegi mind Endel kodu. Noh, oligi kõik külajutt laiali ja paar päeva mööda sellest päev õieti mööda läksime isa, ema ja vennad ja vilja kokku panema ja põllule põlduri umbes pool kilomeetrit eemalnääret. Kaks mees pial hobuse kaarikasid õue. Mõtlesin nüüd mul minek, Nabi metsa, oli metsas natukene aega õhtupimedas tuli kodu jällegi kodu, kõik liigo tuli ilusti kodu jälle ja. Ja käise külavolinikud oli, tol korral käis nimesid kirja panema ja mina olin teises toas, küsib vahet ei ole käinud ja kodu, kus Endel on? Tema lihtsalt ei tea midagi. Olija läks jah ja võtsime kartuli lisaema, võitsid kartulid ja vend ja ja viisime kartuli õige õhta, pime oli juba õlgi põllule, aga minagi koorma otsas. Ja vend kõndis kõrval ohjad käes. Mina tegin, koorunud jäi, korvas jälle tulid. Ja kodu, kus Endel on endale niisugune, oleme tagasi tulnudki. No hea küll, toas otsijad ringi ja leidsid, kurat, Markooni raadioviisid selle ära pidali. Juba siis, kui see raadiote korjamine 40-l aastal siis vent tõid ära selle raadio sama hobusega tõi ära, millega ma tookord noh, Jõgevalt tuli, kui küüditamine oli ja tiraadi ära ja viise kallimarkooni ära. Ja jälle rahulikult läksid minema ja mina tulin siis koduja. Ja järgmine päev ma kodu ei olnudki, ei julgegi enam kodu olla, aga õhtu tuli koduna, süüa tahad ikke ja Jaagura käib kõmm kõmm kõmm ukse peale, nii nagu neil oli. Ei ta järele mul ja õhtul kella 10 11-ni. Tähendab hoovi poolt oli, ta tulid, seal oli veel üks lõige tuba vahel ja köök oli teisel pool teisel pool vaja. Mina lükkasin akna lahti ja nii nagu olin enne magamaminekut, pool alasi hakkas välja. Mis kuus oli? See oli oktoobri. Kas ta oli? 14-l oktoobril, oli, oli sooja sügis, soe oli küll, aga, aga no kui sa lähed palja pesu väel metsa siis sa tunned. Ja siis vaatasin, no mis ma teen, läksin metsa, metsas olla ei saa, külm, märg. Mõtlesin, et ma olen põllule viljarõugu alla trehvasime segavili oleva ja kraapisin siis enda 100 vilja ümber ja kõikija. Ja külm ja külm ja noh. Järgmine päev vaatan, kedagi kuskil ei liigu. Kõik on vaikne, mõtlesin, et isa ema viidi ära ka ja ja, ja noorem vend oli koduja. See oli 15. oktoobril. Ma tulin siis rõugu alt välja, panin külmetanud ja ja tuline kodu. Ja noorem vend tuleb Jõgevalt tagasi, ütleb, tead meil venda, Martinit ei ole enam. See oli 15. oktoobril, tema sünnipäeval ja ventide õhtu tulevad peale sünnipäeva. Ja muidugi vend läks vaatama, noorem vend läks vaator, Vambola läks vaatama ja maha lastud. Ja, ja see majaproua sine, suur tänav, 15 proua luts oli seisnud trepi peal kolima Brauninguga mänginud venna otsa ees, kui seal enda välja ei anna, ma lasen su maha. Aga need välja ma lasen su maha mänginud, ikke pauk käiski ja siit otsast sisse vend langeski ja, ja siis ta Vieti ära siin aias oli mingisugune kajeviteetotsin auku ja, ja noorem vend, siis olite seal kaevikust välja vedanud ja. Järgmine päev toodi ära ja no mina siis elame. Saanudki enam ja pidin ära minema. Nii et sellega lõppesid minu vanem vend Jah ja. Mina Jõgeval enam elada ei saanud. Vale vanadus üle saada. Noh, midagi teha ei ole. Pidin Jõgevalt ära minema. Mul oli tuttav Vena kaastöötaja lend oli Montöör, sidemontööraaži oli sidemehaanik. Lomp Valter oli ta nimi. Selle kaudu siis sain endale koha tartus tutvuse kaudu. Ei viis mind sinna. Seal oli paar ööd-päeva süüa vaja, noh, raha ei ole, süüa ei ole. Nälg. Siis ta viise L1 juurde mind. Ühe mehe juurde. See oli täpselt samasugune lugu, see oli raudtee lane ka sidemees sidemehaanik ja see sokutas mulle siise ühed fiktiivsed paberid, et töötan Tartu sidejaoskonnas. Raudteesidejaoskonnas töötan ja. Ei olnudki midagi teha, lahkusin Tartust elukohta otsima, töökohta otsima ja ja metsamaa kuskil ei läinud. Ja siis juhatati mind ühte talusesi, oli Reolas kohe Reola jaama juures seal üksik talu, läksin sinna, seal oli kaks vanainimest. Need võtsid meil oma juurde ja tegin seal tööd ja lõhkusin puid ja ja tõi puid ja tõi neile metsast ja tagasi siis ta tagasi. Neid uurivad, kes saigi oled. Vaata, mina olen Tartu linnainimene, aga et mul on kodu kõige hävina kõigumul, häirib, et mul ei ole kuskile minna. Et ma pean endale kuskilt natukene vaatama, kas siin töökohta või töötama ja siis suunad suunasid mind ühte, teised Aluks ja sealt edasi siukse. Rebase on seal kohe järgmine rebasele. Raudteejaam sinna seal oli ka paar päeva, aga seal saadi jälile minule mitte metsavend olen, et kuule poiss, saabel õige vees, räägi ausalt ära, kes sa oled. Ja sa pole aus, et neile võid sa rääkida, et nende kaks poega on mõlemad Saksa sõjaväes surma saanud. Mina rääkisin siiski lõpuks. Ja ütles, et hea küll siis juhatada jälle edasi ja ja nii ma käisid siis talust talusse ja sain süüa ja ja kohtusime vennaga ka venna, kes sai kaike, tõi natukene raha mulle janu. Tol korral jummal olid kah vaesed ja töödi mulle rahagi, vennaga kohtusime. Ja mina olin nagu kotipoiss koti poistega ühes rongis sõitsin ja sõbrad olime kõik ja jälle Tartu ja. Läksin enda poole. Venna vend peatas Tartus vabriku tänav kolm oleks meile seal kohkus, peatasime mina tuline, jälle rongiga lahtise vaguniga sõitsin Tartu ja ja nii nagu vagunist välja hüppasin, kurat, 200 miilitsat vastas mulle, räägid otsas ja stoi, kus toi vaba ellips rongi alt teisele poole ja jooksu ja, ja siis iki rongi alt läbi rongi all, aga see rong peatas teraviljasalved kui Tartus käidud ja kui see on sinu õeldi ja mina jooksin kolme nelja rongi alt läbi ja ja siis ühte putkas ja sisada vahe nende vagunisaatja putkad hüppasid sinna sisse, vaatasin tükk aega paisiku, kõik vaikne on, siis läksin siis sinna oma varje aretatud korterisse ja vot niimoodi vennaga paar korda paar-kolm korda kohtusime ja siis ma elasin seal ühes majas, elasid, mis oli, ära lõhutud maja ja jaamas oli metsalaadimine, õieti metsa, sinna need propse ja, ja siis ma rääkisin seal laadija, mees üks noormees oli päris avaverd klassi mees, minagi ütlesin tohutule tööle maksta, tuli juhti palka ja, ja mina siis olin seal metsatööl ja seal Reola jaama, siis on suur karjäär, sealt veeti liiva küll vaguritega ja, ja talumehed vedasid liiva, siis aitasid mõnel talu veel seal liiva peale visata ja ja said niimoodi ikke kõhukinnitus ja noh, palka ma sain ja siis talude sainike natukene toidukraami, kaost, aga muidu kõik olid nii vaesed. Ega neil endilgi suurt lõike sain. See oli vist kevade märtsikuu sees see noormees kadus. Ja teda enam ei ilmunudki välja, saadi jälile, saadi jälile ja, ja no siis oli minuga lõpp, muljed ju kuskile minna ja käsilikese alla raudtee äärest alus ja aitas isegi neid ja. Ja asi lõppes siis sellega tuli suvi ja jälle käisin, tegid heinatööd ja taludes taludesse ja ja siis Põlvas oli minu ema tädi, Läksin sinna. Ja tema vend Valter sorgus oli metsavend, läks sinna, et nad kuda Nevad elata, juva loiku, ära sa siia meie vajalik, meie maja on valve all. No minul pold ukse pealt tagasi ja ei saanud nendega rääkida ega midagi ja põgenes ja sealt jälle metsa tagasi ja vutimehed taludesse ja. Ja niimoodi see asi oligi. Tulid jälle Reolaja ja sealt siis laenasin jalgratta meile ette nähtud vennaga kohtumine täheda, mõtlesin, et kurat, kaua ma nüüd rongiga sõidan, kõik rongid pead jalgrattaga, nüüd juba julgus oli ja, ja sõidad jalgrattaga, Tartu ilusti ja, ja Tartust hakkasin tulema. Kelvasti oli kaheksa kaheksa, tulen Tartust ära ja. Ja ei saanudki Tartust kaugel seitse kilomeetreid Ülenurmes kaks meest automaatikavastasusele. Vormis tsiviilis ei vormis ja RKT vormis. Täna pidasid minu kinni ja. Kes sa oled, kust sa tuled ja mujalt passima ei olnud dokumente? Jah ja. Oled arreteeritud. Ja mina ei taha, nagu ma hüppasin või ma ei tea, isegi minu tegi, see toimus kõik nii kiirelt. Ühe korra käis, tuli minu peale. Siis mulle hästi läbi käsilasi läbi siis siit läbi lastud õlast rinnas rinnust ja siis kuul otse sees. Ja ja külje pealt panin, teise valangu seisis riided seljas, räbalad puru rebitutel kuulidest kõhu peal on kõik, olid need ju küüntega tõmmatud jooned, kuulijooned ja mina kukkusin sinna maha, siis vähe sai ka kuuli. Ja siis mul tuli meelde, et vend tapeti ühe kuuliga, aga minul neid oli palju vaja. Jaa, kuul riivasid need kõik maailm, lai valge, siis ma kukkusin maha ja sealt siis oli mind veetud, on seal talu paarsada meetrit eemal seal mingi kaevikute liivõ sinna kaevikus veetud, mind sinna visatud. Te olite teadused teadvuseta ja siis, aga siis sealt olime teel tulistatud. Nii et tagatud lastud siit sisse ja siit on välja tulnud eest sihuke suur auku sees. Abaluukohalt umbes. Nojah, siit tagant aga pehmes lihas, läbilaid siit ja siit need kopsutiivad ja siin on niisugune suur jälg, kui ma hingasin, siit tuli löria lör ja siidees ajas veriste vedelikku välja. Ja. Nojah, jaa. Seal ma tõusin üles, tulime meelemärkuseta ja. Vaatasin talu, läxine. Ja seal saboli Rõuk, vilja ruk, ise mõtlesin Kubarid viljarõugu najale või istun, ma ei tõuse seljaga naljatasin ja sain õue. Jumala õue sain. Tulid kaks koera mulle kallale. Öös juba kella kahe XII aeg tulid inimesed välja. Kesiseid. Ärge kartke, see olen mina. Ja Endel oli siin, mis sinuga juhtunud on? Näete, mis juhtub? Toodi linad, seoti mind kinni, aga mis õnneks oli, mina tegin oma agrovibraktiga seal samasuguse Ülenurme sovhoosi või, või seal tol korral ja mul hea läbisaamine talu inimestega. Ja need tunnid ära ja läksid, tõid ja ütlesid, et valusin, minge Mõisa kisa oli Tallinnas mingeid emade, minagi selliseid, küsige kistakes hobune ja saadi hobune ja, ja toodi meid Tartu haiglasse. Nojah, ja siin võttise tolgorali doktor rullioyle, professor rulli võttis meid vastu ja ja, ja kõik, ja, ja anti sinna ja no midagi ära ei mäleta, siis kõik katkes jälle midagi ei tea. Ja. Saati koduteade. Et mina olen siin ja vend tuli mulle järgi ja mind ei ole öeldud, et ta viidi surnukambri issakene ja surnukambri koridoris läinud sinna Venbraatorit, et mina olen pööranud, kutsud sinna ja ma elasin ja seal toodisi mind üles jääb alati see uuesti tagasi. Ja Ma külmetasin nii, ära ennast, seal sai mõlemapoolse kopsupõletikku veel tagantjärgi siis mani minekul ma enam suurt midagi ei tea, elab aga nii palju, mulle räägiti, et võeti mulle põetaja, kismid toidi, kui suur ma ei räägi, suu lahti, tegin, siis oli pandud mulle kanapuljongi või või kõikides hästi toitvaid asju, koort suhu ja niimoodi oli kaks kuud ilma, vaid ma räägin, oleks liikur nagu elav laip oli kaks kuud. Mitu kuulihaavadele oli kuulihaavu, anna mulle, noh, käes palju sirutada, käsi kuni küünarnukini läbi lastud, siis on mul üks kaks. See oli kolm, neli peasneljas peas, neljas ja neli kuuli haavanud, läbi läinud. Jah jaa. Siis hakkasin, siis hakkasite need kuradi julgeolekumehed käima ja tahtsid mind Äravi ja kõrval oli palad metsavendade palakil haavatud metsavennad. Sinna viia mind. Aga doktor Sirid, Laar oli, see jääb alati arst ja doktor rulli ei ole lubanud. Ja, ja ütles, et näed teda, tal ju laip. Jah, see põetaja rääkis mulle pärast libisedes, mis liigutab puud, mida ei ole, tal pole seal ruumi ka ja ja ta ei räägi ega mitte midagi ja siis oli käidud või neli-viis korda ei käidud minuga nõide suhelda, rääkida. Ja läks paar kuud mööda või rohkem läks mööda. Siis hakkasin ma juba märkama ja rääkima ja, ja natuke liigutav süüa võtma ja siis tuldi uuesti uurima. Aga siis oli uurija, oli üks teine mees, polevat oli noormees, oli jaja majori aukraadis ja küllalt soliidne mees. Aga kes ei, küsiti minu käest palju küsijaid, et kes salgi maa, mina ei ole kuskil olnud, mina olen lihtne talu talumehe poeg ja ja, ja olen näete ohvriks langenud ja, ja võtke, näete, töötõend on ja, ja kõik asjad korras ja uurid, käidi veel paar korda uurimise pea rääkida, aga üht ja sama sama juttu ja jäädi jäetigi mind rahule. Ja. Minu järgi materjali kuskilt ei saadud sest dokumendid, kui ka sõjaväkke läksid, kartoteek oli hävitatud, kuna sõjaväelased, selle ma põletasin ära ja vallas oli mu varandus ka ümber tehtud. See oli ka 27 tehtud ja, ja ei olnudki alus, milleks. Ja siis olin pool aastat olin haiglas, enne kui mind juba nii välja lasti, staadiuma käsi otsast ära võtta, sest ta käele oli kõik paljas, Koint verine, verine, aga õde oli õde, kull oli vana vabaduse õdede raamat, kui saalid haiglast välja lähed, et sinul muutub elu, toit, kõik muutub küll sa näed ja läks aega üks pool aastat hakanud käsi paranema. Aga muidu iga päev pidi siluma ja siis hakkas kasvama ja, ja siis tehti mulle ravija ja tegin ise ravi ja massaazi ja ja, ja siis olid veel pärmivabriku, said pärmiravijad ja derbijad, sain seal ja niimoodi siis asi läkski. Tee tulistaja tuli kaks, kaks ja missugustena te neid mäletad? Noored mehed sõjaväemundris? NKVD RKT vormis, jah, RKT vormis olid. Ja ilma pikema jututa kohe kaetus, relvastatud bandiit. Vot seda ma sain teada, et miks mitut relvastatud bandiit? No sellepärast nad vaikivad, mingisuguse liigutusi tegid või, või niukse kahtlase liigutuse. Kas ma midagi tahtsin võtta või, või ma tahtsin näidata tööde? Ei tea, panin haaranud ja, ja kohe tulistati relvastada. Tiidad, Kärblasid hakkama nüüd relva ja, ja paneme kohe tule. Kas hiljem selgitati ka, kes teie tulistada tulid? Jäigi, see eeldab ju enam keegi, kes mulle enam selgitas oma töö, omad mehed ja aga keegi. No ja siis ma olin teise ja esimese grupi invaliidi na ja aga mul oli koolis sain tõendid, dokumendid kooli lõpetanud ja siis asusin tööle. See oli 47. aastal. Juulikuus asusin Tartu maakonna vanemaks laguneks siis ma töötasin seal. 48 ja 49. Õhtul olin veel tööl. Agronoomi töö oli küllalt, ige tuli küllalt palju teha ja, ja tihtipeale mõistusi kaua. Istusin seal ja kahtlane mees tuli sisse ja küsib, et kas juhataja on siin juhatajal torru augu vares. Vot seal on küll. Läks minu kabinetist ära, tema kabinetti oli selge pilt. Midagi. Tulin hommikul tööle. Insener mehhanisaator, Rose nimega kudumeid kõrvale tead, Enders sitad lood, mõtlesin, ma tean, kus sa tead, eile käisin isegi mees. Jah, aga nüüd niimoodi, anna lahkumisavaldus 15.-st jaanuarist. Ja vabastab sind, kui tervislikel põhjustel lahkusid. Ja siis oli lugu niimoodi, et et see oli. Märtsi lõpus, oli, ma tulin Jõgevale Jõgeval käinud, et ma lähen vaatan, kuidas ema elab, ema elas üksinda maal, isa vangimajas. Ja vend oli metsas juba noorem vend, metsavend. Ja üksinda koduvad, lähen vaatama. Ma ei saanud mitte kuskile. Käisin mõnes poes ja kohe arreteeriti. Mind viidi Jõgeval siin NKVD, see annab end välja. Anna Valter sorgus välja. Ja odavad mõlemad varjasid ja ja see Valter surgus põgenes Leningradi vangimajast ära ja põgenes ka Jõgeval nende käest ära. Läks välja käika väljaga kakas, mida v seal Veerenni pidi lastis üles-alla põgenes ära ja ja siis ta variasse on minu kodukülas, varjas kellas ja anna välja. Mina ütlesin, et mina ei tea mitte midagi, mina pole venda näinud ja, ja ärge minu käest niuksed asja küsige. Nojah, ega midagi. Siis peksti korralikult läbi. Ja Jõgeval, Jõgeval ja ja ma sain ikka niisukese keretäie, et hoidku jumal. Eluaeg ülemusemeelsele ja mulle jäljed järel. Ja siis. Pantimine käpili maha, olin käpuli maas. Kõik tegin kaks ööd, ta oli süüa, juua, muud iga mees, kes tuli tahtma, anna välja, anna välja ja tegin püksi, kõik tegin püksi. Jaja pärast seda, kui elame tõusin püsti, püsti, püsti, taadi üle kuule viia ja toimub ülekuulamine, ah sa kuradi jama välja, pani mulle püssipäraga näkku ja ja siis ma kukkusin sinna Wiretzise maha, vere lombi sees olin ja ja sealt siis kutsuti jälle õhtu välja ja. Kutse oli Moskvast juba mees kohal, ma tahtsin küsida, mis keeles jutt käis eesti või vene keeles, lutt käis puhtas vene keeles. Neli-viis mees asusid mulle kohe külge mulide nahkadega püksid, need rebiti puru, taskud ka, otsiti läbi, leiti kuuse koorda, näed, bandiit. Bandiit. Nojah, jaa. Aga see Moskva mees oli võrdlemisi niukene tagasihoidlik ja, ja ütlesid kohe, et kas need töötavad läbi. Ja ta ütles kohe, et ei ole vaja ja no mis me teeme taga ideed, aga praegu midagi ja kuulas minu üle ilusti ja tõlgi vahendusel ja mina rääkisin ikke, mis minul kogu aeg jutt oli, rääkisin selle jutu ära ja siis. Ütles niimoodi mulle, et olete vaba. Mõtlesin, et kurat teda, Diableid. Ja tõesti olin vaba, Lassivaid ilusti välja, tuli kodu ja panin verine ja, ja ära peksma puru. Olin siin üle nädal, olin ema juures koduja parandasin haavu ja, ja läksime Tartul Tartu tagasi. Kui see teie teha oleks, kas te nüüd nendele meestele Eestis elamise luba annaksite? Ei annaks? Vot vot selle peksmise peale, mis nad peksid ja piinasid mind. Vaat selle peale jala, sellise loomaga ei käida niimoodi ringi, kui ühe inimesega visanud, minuga tegid. Ja see oli õude. Ja seda Walters orgu seda kätte ei saanudki, ta elas vale nime all, ei saanudki kätte ja ei saanud enda kätte. Ja siis oli niimoodi, et elasin Tartus oma korteris ja tänaval tuleb mul oleks mees vastas, kes olid väiksest kasvu meest. Kas te olete Endel Bergmann? Hambaga küüditamine? Vaatan kella just Jõgevale sõidab rokklina läheda rong, mina lits rongi peale ja vaadel mul ei olnud rohkem raha kui sinna ja tagasi piletiraha ja et Lääne viinema ära Doneva ära. Ja oligi, ema läks jälle kaubaga Jõgeva turule ja ühe korra kella üheksa jälle kõmm kõmm kõmm ukse peale. Teen ukse lahti. Automaadid seisavad kolme nelja veega. Otsesed mõistetud asumisele. Jah ja võtke kaasa, mis võtta annab, mul polnudki midagi kaasa võtta, panija jumala paljas, ainukene tagasisõiduraha kaheksa rubla ja emal oli kotis. Aga ema tuli, nägid ja tema tuli hobusega, tema tulebki, oodati ema kaeraema, läks raha võtma. Venelased juba rahakotiga tühjaks neid, nii et ma rahakotis ja siis toodi vagunisse ja. Aga kõigepealt joodi Jõgeva valla karbla vallamajja ja seal löödi kohe ja Adviga vallabasel oma putkad olevasse kused pantisele. Pahategijad sisse, vallamaja soe ja siis pandi meid sinna putkasse sisse, siis oli nii kaua putkas seal sees hommikust õhtuni, kui õhtul padja lautu peale toodi, siis ära siia Jõgeva vagunisse. Sised tädi, teie natuke raha ja piimaraha ja, või raha oli tema käest seda sinna ja ja siis teine tädid ei koti jahu ja, ja siis ma sain ühe vanega teie liha veel toodi, sai kaasa võtta soolaliha, mis oli ka ära peitu viidud, üks 30 viieliitrine vannega täis ja noot selle varadusega siise asusimegi teele. No mis edasi räägiti. Sõit algas Jõgevalt, kus lõppes sõit, algas Jõgevalt lõpes noosi Novosibirski oblastis parabintsi jaamas. Kas keegi ootas seal juba? Oli seal teada, teie tulekuks oli teada ja kultuurimaja viidi meid sinna ja ja siis laadisime laiali, pesemata, harimata, karvas, kõik koledad. Ja siis tulid need orjakaupmehed sinna. Kolhoosi esimees, sovhoosi direktorid, seal, nahk asukates ja ja kole uhke täissöönud heidid. Ärja piitsad käes, siis noh, meie olime seal pikali maas, magasime, lõi jalaga näkku, vaatab kas sa oled noor või vana, kui oli, varases ei võetud, noor võeti noh õnneks mul oli vist noor nägu ees, mind võeti ja ja niimoodi valiti välja siis ja need vanad ja viletsad jäid sinna maha, aga sealt pandi meile mitu vana perekonda ka, pandi peale. Siiski ma ei tea, kas, kust võimul nende peale pandi sovhoosi siinses rajooni sovhoos 300 olime ja neljandasse osakonda sattusin mina seekord. Kriidiseinal on siis mitu ööd-päeva ärgadega viidi 15 kraadi külma öösse, kerge riietus, külmeta sai hirmsaste. Ja siis viidi sinna. Loomalauta pandi meid, vasika, tõid väljevid vasikalaut, viidi sinna veid, narid olid sisse tehtud nelja perega, olime seal. Ja söögitegemise võimalust mingisugust ei olnud. Ja seal me siis olime minus töö tegijad ei olnud muidugi ühe käega ja siis ma hakkasin öövalves käima. Põllul seemnevilja valvamas. Isa tuli kah, sai vangimajast välja, tuli kah, isa tuli vangitapiga aasta otsa tuli, enne kui jõudis meie juurde koosseis, siis olime isa, teie ja venduri vangi vend oli juba arreteeritud, endale juba arreteeritud, see oli seal Sahhalini kaelas, oli seal ehitustöödel ja kaevas seal ja lõhkus igikeltsa. Ema oli tee juures, ema oli ka ja see on siis ühe eesti perekonna lugu ja kas teil lootust veel kord eestimaad näha, tollal seal ei olnud? Ei olnud, sest võeti allkiri minu käes ja meie kõigi käest, et me oleme asunud vabatahtlikud ümber Novosibirski oblastis, Vinski rajooni ja meil mingisuguseid pretensioone ega nõudmisi oma kodu ja kodumaa kohta ei ole. Eluaeg. Kuuldud saates oli jutustaja Jõgeva elanik, kaitseliitlane nooremleitnant Endel Bergmann.