Eesti sõduritund. Kohe on saabumas Eesti vabariigi 85. sünnipäev. Hea kuulaja. Kas olete eales kohtunud inimesega, kes sel päeval 85 aastat tagasi hoidis käes trükivärsket iseseisvuse manifesti kõigile Eestimaa rahvastele? Eesti sõduritunnil on võimalus vahendada Tallinna reaalkooli kunagise õpilase mälestusi, kes vabariigi sunniööl kuulus Toompeavalvemeeskonda. Nii möödus siis. Ja siis hommikupoole ööd tuli teade, et laevad on lahkunud kaasa, viies kõik näide, tagane vaid. Punaseid või kuidas nimetame, ma ei tea, mina olen näinud, ei ole, aga võib oletada ja, ja et Toompeale enam kallaletungi karta ei ole. Lastjunud koju, kes siis sinna veel toompeale jäid, seda ma ei tea, ei mäleta. Aga siis mitmele, muuseas, ka minule anti üks pakk lehti. Ja koju minnes käskisid tee peal rahvale jagada. Hakkasin minema püstoli rihmaga, seljas padrunid pungist taskus. Ja lähen Toompealt alla. Ja siis vaatan seda lehte, see on õige pikalt kirjutatud, aga pealkirja lugesin ära. See oli manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Ja jagan rahvale lehti, kes lehe sai, selle manifesti sai, see seisma, jäi ja hakkas lugema. Ainult mina ise isad lugeda. Lõpuks ma vaatasin ka, mis seal all oli. Su üle jumal valvaku. Ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad. Mu kallis isamaa. Allkiri. Kui juhti on reaalkooli juurde, siis oli kõik välja jaotatud, ühe jätsin omal. Läksin koju ja hüüdsin isale emale. Meie oleme iseseisvad. Kuigi rõõm kestis siis vaid üürikest aega sai rääkijast järgnevalt sündmuste käigus vabadussõjaõppursõdur vabadusristi-kandja ja Eesti mereväe ohvitser Paul barre. Üks, teine Theodor Andresson nimeline koolipoiss oli iseseisvuse väljakuulutamise akti tunnistajaks Viljandis. Ma jäin veebruarikuul. 24. oli see justkui kuulutati välja või loeti ette Eesti vabariigi manifest, iseseisvuse manifest ja seda luges ette Viljandi tollaaegne linnapea Gustav Talts, kas teie olite kuulajate hulgas? Mina olin just seda loeti rahu, kogu trepid ja mina olin seal juures ja ma pean siis ütlema seda. Seal oli lause kõigis tema etnograafilistes piirides ja mina ei teadnud veel, mis tähendab sõna etnograafia. Tulin ruttu koju ja otsisin sõnaraamatust sõna üles, see on mul nii täpselt meeles. Kas iseseisvuse manifesti väljakuulutamine? Nähtamatult, kust te teada saite, et see, see toimub siin Viljandis? No see oli oda. Tol ajal oli, oli asi väga põnev ajakirjadest või ajalehtedest ilmus Tallinnas Kaja ainult ja seda me käisime igal õhtul. Toomas Viljandis pidas ka ajal kioski tan tuntud luuletaja ja kirjamees, rennid Tolstoisse, tema kuulus laul, see kallis kodukotus, see on meile kõigile teada, Tarvastu murdas kirjutatud ja tema tõi siis alati teejaamast lehed ja siis lehtedest saime siis üht-teist teada, aga me olime nii huvitatud, asjad olid väga, aeg oli väga põnev ja koolitööd kohe ei olnud, siis käisime ja saime nii-öelda aktiviseeritud sellest. Käis kuidagiviisi suust suhu ja, aga see seda talt kuulamas ei olnud, palju rahvast. Ja sest tehti kiirega, oodati ju, et sakslased tulevad ja taheti see see sündmus või see see aktsioon enne läbi viia, enne kui sakslased tulid. Kui palju rahvast umbes siiski võis olla? Sealt võis olla kolm 40 inimest või nii mittero sadadki ei olnud. Kuid järgmisel päeval see oli 25. tulid juba Saksa sõjaväelased. Tulid rongiga mõisakülast Viljandi Jaama jaamast kalonis marssist Lenna. Meie õpilased ja olime praeguse spordihoone kohal, oli hobupostijaam ja seal selle trepi peal me siis vaatasime ja ma isiklikult olin väga pettunud nähes sakslasi, olid kõik väiksed, mehed olid jalgrataste ja jalgrattaid kõrval, kalannest olid, kõik olid kasvult väikesed, oli nimetatud Baierirügement, tuli. Ja aga tookord olin väga pettunud ja sellele järgnesid siis suurtükid, tuldi suurte nende belgia hobustega, esimest korda nägi neid Ardellid, Ardennid ja ja olime nüüd nii kuidagiviisi uudishimulikud ja kool seisis, tookord käisime ja uudised, vaatasime Saksa sõjaväelasi ja ühte asja ei saa meelest ära lasta. Viljandis sakslased. Neid oli võrdlemisi palju saksa daamid ja Need käisid siis saksa sõduritel, tõid lille või midagi maiustusi ja siis kaljustasid ja sillutasid hobuseid ka. Siis rahvas ütles, et saksa ammutit käised saksa, saksa hobuseid suudlemas. Sealjuures tuleb üks saksa sõjaväevoor, kahe hobused, sõjavankrid. Tee pealt minnes on üks sõdur ja küsib ta tosse kiivri vool öise Kiive kolme ooberoostest ja ma ostsin selle kiibleval nobe Rootsiga. Siis oli ta niisugune sõjaaegne niukene okupeeritud maadel raha niuke. No siis oli mul kiiver peas. See oli mälestuskilluke vabadussõja algu päevilt, kui vähesed relvis eestlaste salgad taganesid koos sakslastega Narva ruumis pealetungiva punaväe eest. Kuuldu oli aga vaid teema sissejuhatus, sest järgnevas teeme pikemalt juttu sõjakübarast ehk sõduri kiivreist. Helisalvestus on pärit Paksu Margareeta müüride vahelt. Meremuuseumis avati ainulaadne kiivrite näitus, mille toimetas Tallinna Hiiumaa muuseumi juhataja Urmas Selirand. Ja nüüd läheme näituse juurde ka sellepärast et see on esmakordne selline näitus, kus näidatakse ainult teraskiivreid, noh, mõni on küll plastmassist, aga see on kiivrite arenguga seoses. Muidu on nad ikka mundritega relvadega koos, aga kuna minu hea sõber Jari münti Soome armee leitnanti ja Hiiumaa kaitseliidu sissikoolituse koolitaja on koguja ja tema ei kogu markega tikku, silte ega mitte midagi muud, tema kogub teraskiivreid. Ja tema kollektsioonis on neid 300 ja natuke rohkem ka. Ja siin on selle kollektsiooni väga väikene osa, siin on 86 erinevat, elas kiivrit, millele me oleme noh, mõned nii kujunduslikult kui ka vaatamiseks juurde lisanud ainult mõned. Ja minu teadmiste järgi on see esimene sellelaadne näitus igal juhul võib-olla isegi põhjamaades. Varem ei ole kiivritest sellist näitust tehtud. Ja mõne sõnaga kiivritest ka sellepärast et noh, me olime ise kaubamuuseumis siiralt üllatunud määruse, et noh, et siit tuleb muidugi Krimmi sõjaaegseid, teraskiivreid ja tont teab mis sõjaaegseid teraskiivreid, siis tuli välja teraskiiver leiutati alles aastal 1915. Siis, kui šrapnelli ja mürsukillud olid asja paika pannud mehed said kõik esimese maailmasõja esimesel aastal hirmsasti pähe haavata ja siis võeti teraskiivrid uuesti kasutusele. Eelnevalt olid kasutusel 200 aastat tagasi sepis kiivrid, mitte teraskiivrid, sepistatud rauast kiivrid, mis kaitsesid pähe löömise eest. Aga kui tulid tulirelvad ja musketärid hakkasid tulistama selle kuuli eest nad ei kaitsnud, järelikult polnud mõtet neid pidada. Mõnija kindlasti teab, et sakslased käisid nendest kiivrites ringi. Suur täkk oli siin pealae peal püsti, aga need olid nahast reeglina ja kui oli kaunistatud paraad kiiver, siis ta oli vasega või millegi muuga oli kaunistatud, nii et ta ei lähe nagu antud rubriiki üldse. Ja nüüd ongi mul rõõm teile kohe demonstreerida, ma teen väikese ekskursi, siis saate ise vaadata ja kes tahab, võib sõna võtta ka. Palun tutvuge maailma esimene teraskiiver leiutatud Prantsusmaal aastal 1000 915 ja prantsuse kunstniku ogist Luija triaani poolt kujundatud, näete prantslasele kants on loomulikult kunstniku naisel olnud ilusasti ja see on üks esimesi ja ka jätkuvalt väga kergeid teraskiivreid. Kaalub ainult 750 grammi, aga kuna prantslased olid esimesed, siis nad vorpisid neid esimese maailmasõja ajal valmis 20 miljonit. Ja seitse, ei vabandust, neli ja pool miljonit tarvitas prantsuse armee, ülejäänud müüdi maha, nii et ega prantslased pole pahade ärimehed sugugi. Siis hakkasid igasugused modifikatsioonid, nagu siin näha on, poolakate oma Venemaa omi ja, ja nii edasi, ma ei lähe üksikasjadesse siin. Aga kui prantslased olid asja ära teinud, siis sakslased olid kohe järgmised. Sakslased ei pannud tööle kunstnikku. Sakslased panid tööle ikkagi insenerid ja laevastiku arstid ja sellised huvitavad mehed, kes kõik välja arvutasid ja tulemus oli siis see kiiver siin nurgas. Saksa Sis mudel 16 M 16 m 18. Need tähendavad aasta arvasin n tähendab mudelit, kui te hakkate vaatama. Aga sakslaste eesmärk oli see, et kaitseks teraskiiver kaitseks pead kaitseks kaela kaitseks kaelaartereid ja kaitseks samamoodi silmnägu ja kõrvu ka veel takkaotsa ja valmiski. Selline kiivritüüp, mille kaal ei olnud enam 750 grammi, vaid kuni poolteist kilo, ole ülemalt numbrist. Kui pea oli suur number 67, siis oli poolteist kilo. Kui oli väiksem, siis oli 980 grammi oli kõige kergem nendest. Ja siis läks lahti, sest ma teen väga lühidalt, on pikalt räägitud, siis läks hirmsaks tootmiseks lahti ja ma jätan kõik muud asjad vahele, näitan kolmandat kiivri tüüpi ka, näete, see taldrik on seal kummuli pööratud. Ilusasti, seal keskel, see on siis inglaste elegantne džentelmeni kiiver, mis esimeses maailmasõjas osutus kõige efektiivsemaks kaevikukiivritüübiks, kaitses kõige alla sadava eest, mis ülevalt kaela tuli, Sapnelli kuulid, killud, kivid, mis iganes seal parasjagu oli alla sadamas. Ja need ongi niimoodi kolm põhitüüpi, millest siis teraskiiver sai alguse ja hakkas arenema, aga paraku areng saatis kõik kõlbmatud asjad kõrvale, nii et lõpuks tänapäevane komposiitkiiver, mida seal võib ära münti peas näha. Ta mannekeen enda ei ole elus, nii et aga tal on oma munder, munder manendile, selles ilusasti tänapäevale komposiit. Komposiitkiiver on oma kujult ka inspireeritud sellest samast 16. või siis 1918. aasta saksa keel. See on nüüd lühidalt kiivri arengust, on need sugupõlved, esimene sugupõlv, siin sai räägitud juba teine sugupõlv hakkas kolmekümnendatel aastatel siis kui hakkas juba vaikselt kiivrile tekkima, selline pool palli kuju, aga kiivrid ei tohtinud ühtemoodi olla selle pärast, kellele teadsis ju pähe anda või tääki rindu torgata, kui sul ei ole seda kiivrit võimalik ära tunda, nii et rahvuslikud tunnused hakkasid siis kiivritele tulema igapidi, just nimelt kujuga. Kolmas põlvkond, see siis, see poolpall, kiiver, see kujunes välja teise maailmasõja käigus ikka veel teraskiiver, aga siis hakata hakati hoolega igasuguseid fiibermaterjale katsetama ja lõpuks jõutigi siis selle neljanda põlvkonna oli, see, on siis see kevlar või komposiitkiiver mida siis rikkamate maade armees sõdurid kannavad pärast noh, näiteks Türgi on vaene maa ja Türgi oli sunnitud endale ostma ainult idasakslast ülejäänud kiivrit. Nii et kui türklast näete niisuguse imeliku kiivriga Ida-Saksa kõigepealt, neid on siin ka välja, et kõike on näha. Jah, kivid on väljas 18-lt maalt. Siin on nad kõik ilusti tähistatud, itaallased ja prantslased ja inglased ja sakslased, austerlased, ungarlased, Šveitsi, Taani, Norra ja nii edasi ja nii edasi. Ja sellega ma oma juttu lõpetangi, sest näitus jääb vaadata 30. märtsini. Nii et Tallinn jõuaksid ikka läbi käia ja te võite oma sõpru ja tuttavaid mujalt ka kutsuda. Nii kui on küsimusi, siis esitage kohe. Oleks küll. Kas siin on ka Eesti kaitseväes kasutusel olnud kiivrit? Jah, jah, nad on praktiliselt kõik siniseks esindatud ja need on noh, need on alates sellest samast Adrianist minnes edasisi saksa keevitega sedasama Freudi biit tibiga ja lõpetades sellesama komposidki seal, nii et nad on kõik täiesti olemas. Seal on väike niisugune stendikene, kus näed, mis on eesti armees kiivrit kasutusel olnud, nii et sealt saab neid vaadata. No kindlasti on midagi veel sellepärast, et alati on kusagilt neid võetud ja saadud, nii et ei saa nüüd päris öelda, et võib-olla mõni on ühe, mõni on 10 eksemplariga kasutusel olnud, seda ei tea. Ja kui keegi teab Eestis kollektsionääri, kes kollektsioneerib teraskiivreid, andke mulle teada, sellepärast et härra münti tahaks ka väga hea meelega teistega suhelda, muidu ta suhtlema ainult tšehhide, poolakate, inglaste, sakslaste, ameeriklaste, argentiinlaste ja nii edasi. Väga levinud hobi. Teile tunduvad muidugi väga ühesugused, need kiivrid nagu ka mulle. Aga siis vaadake üks need on kindlasti teises kohas kui teisel kiivril kiivrite kogumine, nagu margikogumine, Guyanica hammastus, teine, siis on ikka vinge mark ja sellest nurgast ka siin. Kui ese jääb kasutuseta, siis saatast rooste. Jutusõduri elu päästjast kiivrist võiks kerida veelgi edasisest kuuleb temast ju aeg-ajalt ikka vanade sõjameeste kokkusaamistel. Ka Emil alles lugu on üks selliseid, mis algab nagu paljud sõjaväelaste pajatused sõnadega ja siis. Ja siis lõhkes vene mürsk puu otsas ja mehed olid puu all ja saivad sai surma sisse. Õhtu sai Audristi, ühes hommiku sai siis puuristi niimodi, vaat nende ristides ristide andmine, ütleme Jeesnemiga meeles ei ole, ei esimene meeles ja siis oli niisugune, seal söövad siis haavata veel vaid see üks, see, kes isa pojaga tuli 41. aastal, selle poeg oli siis allohvitser juba, jah. Ja tema sai, kui mu mälu järgi sai esimese klassi raudristi just eelmine õhtu tema SAISis haavata kaelast musta haavata, sai hulga mehi seal puu all, midagi sai, neli-viis meest saavad pihta ühest ühest samast mürsust. Ja mis siis minul oli, siis oli minul nihukene, huvitav juhus enda elus. Hull, kui see Eesti ühisabi käis seal jõulupuul meile ja siis olid pakid ühes, mina sain paki, ma sain selle lambanahast läkiläki niux mütsi. Tõmbasin selle pähe, tead, suvemüts kiibiga, kiivri, kiivas uksi need olid ikka ei olnud nagu aga ma ei tea, mis, mis asi mind sundis ummikuga rünnakule, läksime sinna ja üks ühel poisil olid jalad hõõrutud, ei saanud tulla siia-sinna külla, kus meil läksime ja, ja mina ütlesin, anna oma, kiida mulle. Ma ei tea, mis, mis saatus ja andis oma suka kiivre ja mina pähe ja ja siis, kui me üles Veeme sinna positsioonile me lõime üks kilomeeter maad, neid tagasi, jäime sinna positsioonile ja siis mina, kuulipildur mul number kõrval ja mis me seal õige aja selle katsume ikka silm kindlastega ja arutame seal käib üks kord oleb kõksti. Tema ütleb, Ma pole vist kuulipilduja, kuhugi tuli kuulsisse nüüd või padrunikasti või kõlks käis pime ega midagi ei näe, eks ole. Ja katsume seal vaadata, kuulipildur oli korras midagi tunda. Ja noh, hommiku tema ütleb, kuule, võta kiiver peast ära, mõtlen, mis ma tast maha võtta, võtta, võtta, võtta, võtta võtan siin otse hirma, ilmad, lohk kiibes. Ja noh, arvatavasti mõni huvitav kuul või kuidas see võis olla. Ja ega siis see oli. Ma ei tea, kas me olime kaks ööd seal, võib-olla see oli nii, et venelased tegi, kelle vasturünnaku selle meile sinna ja nii et kuulipildujast laseme ja noh, seal päris päris kõva madin olija Saksa all olid, tead, mis olid, vask lõppes, otsa tehti raudpadrunid, tõmmati lakiga üle. Ja see 42 kuulipilduja seal käib külje peale, see raua vahetustasinuga linkiga lükata haua välja, raud laseb kohe välja. Noh, sai küll rauda vahetatud, aga küllaltki paljud ei lastud seal. Ja ükskord on niimoodi tõmbas enam kuulipildur rikkis ei käi ja. Aga õnneks oli, et rünnak oli juba nagu lõpukorral, ei olnud siin kõige enam kõige tulisem aeg. Jaa. Jaa. Vaatan tõmmanud esimesel padruni padrun rauda kinni, sulanud, tõmbas seal kübara tagant ära, lõi uue padruni sinna sisse, eks ole. Rauda välja ei saa, eks ole, et tee mis tahad. Aga õnneks õnneks, et see noh, õnneks see lahing lõppes, et muidu kuulipilduja mitte midagi teha olnud. Ja siis pärast saime seal mingisuguse püssi, mitut püssi varrastmist sai ülestiku ja sai ta selle välja taguda selle padruni sealt seest. Vaat missugust lahingus, mis võib juhtuda ja, ja sa oled korrapealt Relbutu, mis mul vene Napkaa nooli, muud relvapõld mul tollel ajal jah, seal, selles külas siis me saime vaktiska tulema jälle ja siis oli niisugune jälle üks niisugune küla lageda peal, kahel pool mets künka peal küla, sealt läheb tee läbi ja kõige lollim oli, see pannakse meid positsioonile nagu ühes suunas, me olime nagu üks veski oli seal kuulipildujaga pandi sinna veski lähedal ja suunaga nagu tikuteed. Nii et kui sealt tulevad. Ja siis osa osa olid siis nagu küla serva pidi. Rinne seal oli, aga mina rinnet. Ma tean, kus mina olin seal minu lähedasel. Ja tuleb ja hakkab, ükskord hakkab turmtuli peale venelane tõmmabilt aga pidi siitpoolt metsast laskma, kalaskis hoopis teiselt poolt. Nii et luure ei olnud õige, tõmmati kõva tuli sealtpeale ja, ja. Aga nüüd tankid sõitsid teiselt poolt küla nagu oleks, aga üks minut enne üks mürsk lõhkes minul naabre kus naabrimehe Molid seal nende kuulipildujapesa seal oli üks meie veebel Peil. Ja sellel kompanii vana olime, mustust oli juba rihma peal või mis ta seal oli, sellepärast et kompanjoni nii väikseks jäänud, kes elus oli, see ike oli relvaga ja tema oli ka seal kõrvale, temal käsi otsast ärakillust. Ja seal, noh, aga seal pesas olin, ma ei tea, kas nad kahekesi või kolmekesi, mis nad seal olid. Tulge appi, et Belil läks käsi otsast ära, viime sidumispunkti. Ja mina läksin sinna ja meil oli täiesti mõistuse juures ja ma mäletan, et käsi rippus kuidagi siin selle küljes ja ja, ja ostsime ta sinna paadi peale, ma ei tea, kus me selle paadi saime, lihtsalt jooksis, tõi noh. Nii pika aja tagant ei mäleta enam. Igatahes see paat, kelk, kolinaga, vineerist, tõstsime ta selle peale ja tema ütleb, et kuule, võta sõrmus sõrmest ära, minu meelest oli tal vasak käsi sõrmusliku, vasak, pane pane teisi kätte. Nii, nii ta oli täiesti mõistuse juures. Viisimesita Põltki, seal küla natuke maad oligi sviijal viisime ta sinna majja, kus oli sidumispunkti ja arst oli, see oli sanitari, kes need seal olid ja andsime, viisime sinna ja nemad hakkasid seal õiendama ja, ja me tulime, tulime tagasi ja sealt majast välja tuli, meie vaatasime. See vene tank sõitis, seal oli saksa tankitõrje kahur, sõitis sellest üle seal terves kaevurist või lavetistu, kuidas ehmatasime ära vaatanud põld juba mehi täis jooksevad sinna metsa. Meil kah põle midagi, tõmbasin seal kuulipilduja sealt õlale ja jaa ajama. Ja, aga seal põllud seal niuke lageda seal mingisugune aedu lattidest tehtud, mis aedse võis seal olla ja igatahes vaheldistanud pugeda ja ja mina hakkasin sealt üle aia ronima, eks ole, kuulipilduja kaenla all ja konina nina ees lõhkes suurtükimürsk tankitõrje või mis ta oli ja viskas mu sealt aia pealt maha ja tükk aega oli, noh, võib-olla minut võibki sedasi pikali kõhuli maas, seal asjas mõtlesin, et kust pihta sain, katsun jalgu, kõik käivad jalad, vaata see mass läheb kõik sinna metsa poole ja ja uuesti püsti, jäise kuulipilduja sinna sinna maa. Ja ma taibanud mina enam kuulipildujad võtta, like hirm nahas. Panime siis sealt jooksuga, see oli siis niisugune asi seal sõja jooksul, kus ma nägin siis kuidas, kuidas, kui ta, kui meil tuli siis ikka venelasest joosta, taganeda, nagu öelda, paanikas saime seal oli muidugi sakslasi oli palju seal meie meie mehi oli, Rebane oli ka ise seal. Ja oligi, siis mäletan veel, saime metsas kogunevat seal metsas ja siis rebane oli justiitsvõttis kaarti, kaart oli tal ja võttis selle suuna välja kaardi peal, kuidas minna ja, ja siis käisime seal kompassiga, noh, üks viie sees, sügav lumi oli, seal oli poolest hästi ja siis tulid kõik hanereas soliidses järgiga, nägin mingisugust jõest, läksime üle, oli jääs ja saime siis sinna külla, kus oli meie hobuvoor ja need majandus, majandusmehed, aga siis pataljoniarstile, vot sellega on siin niuke lugusid pataljoni arst ja velsker nii keeveedi sinna sisse seda haiget loputama. Ja ükskord nemad, kuidas sind sidunud ja süstid teinud sellele ja ja, ja see ei sinna poodi, mis, mis lavats seal oli sinna ja vaatavad venelane ukse peale, seepärast nemad rääkisid, vaatasid venelasi, aasta oli ehmatanud ära ja pole midagi saanud Joost mürust teisele venelasele kas pikali või minema sealt ukse pealt, teine mees kah temal järgija ja panid ka sinna metsa poole järgi jooksma, eks nad muidugi nägid, saba oli põldudele metsa jõudnud. Või, või kuidas, see oli niimoodi, et et see arst jõudis kah veel sinna meile järgi sinna metsa ja ja see haavatu jäi sinna sisse. Nii mehedrile. Nojaa, näe, teil jäi nii venelaste kätte. Paar tundi hiljem või tund hiljem, vaata sealt läks tee läbi, sakslast oli ja sakslaste tankiüksus oli venelast sealt külast välja löönud. Ja kuidas nad sinna majja siis läksid ja leidsid selle, meie haavatu sealt võtsid selle haavatu, saatsid ära ühe korra tema Saksamaalt, kirjutab et näed, et kuidas tema elus seal ise käega olime ümber vormeerimis on juba Eestis Anijal siis saime teada, et meil on samal haiglasse viidud ja siis saime teada, et kuidas ta sinna tema ise vist kirjutas selle tankiüksuse asjad, kuidas tema, kuidas temal, vot niisugused igasuguse niisuguse imeliku asja juhtuks sõjas ikka küll, kui sa ütled, et, et näed nagu mul oled põlistada kiiver, told oleks võib-olla pagan olnud, kes seda teab. Ja ega kiiver on, ma olen kuulnud, paljude meeste elu pääsenud, päästnud aga aga ma andsin seal kiivrisele mehele pärast tagasi selle märgiga. Et elu päästis ja käisin oma liki läkige läbi. Seal grivasuski oli mul selle ligi leegiga pahandust pähe. Sakslased pidasid venelaseks. Vill üleni. Tundub, neil on huvi. Ja Ukrainas lepi ka hingel olnud või nõmme. Reore ei ole meil kodu, ei paika. Kordi jälle. Covidiga olla Meiu nõder vada fantoom leidva. Helga. Tänaval vastu. Ei ole mul. Ei õde ega ta liiga kõik röövi puhu laane Kuu maa jäi järelevaibaga. Nii kui loojuv päike ka kas. Ta mind neiuke väike. Muneda ja paar ta vil meil lääge. Tuleb jaanipäev, siis ma ka ju ta on nagu väike saal, rinnatulp, kadu, metsad, kus ootab mind. Lei. Täna varavalges aastal 1944 asusid Narva rindelõigus positsioonile kodumaale jõudnud Eesti diviisi üksused rindekirja saatja Jüri Remmelgas sõjaraamat kolm kuuske kirjeldab selleks ajaks kujunenud olukorda. Nii. Enne Eesti diviisi Narva rindele asumist olid punaarmee üksused suutnud kanda kinnitada vets külas ja sellest põhja pool kuni Vaasa taluni ja riigikülast lõuna poole, olles endale võtnud taluhooned, mis asusid maantee ja jõekääru vahel, moodustades seega kaks veps küla ja riigiküla sillapead. Ööl vastu 22. veebruaril 1944 oli kogu diviisile määratud lõik üle võetud ja Narva jõejoone kaitse eesti sõdurite kindlates kätes. 22. veebruari kestel see on siis täna katsusid punaste üksused küll kaks-kolm korda veps küla silla peast riigiküla suunas peale tungida, kuid kõik need katsed luhtusid, idus rindelõigud üle võetud, hakkasid üksuste ülemad olukorraga üksikasjalikumalt tutvuma ning naabritega sidet looma. Ühel sellisel side loomise külaskäigul tekkis 46. rügemendi pataljoniülemate vahel pikem arutelu olukorra kohta ja see keskendus riigiküla silla peale. Jõuti veendele, et olukord oleks palju lihtsam, kui seda sillapead ei oleks seda olematuks teha tähendusega lahingut. Kuna oli lähenemas vabariigi 26. aastapäev ja eesti mehed tahtsid näidata, et nemad on Narva jõe joonel. Siis oligi üksmeelne otsus, et vabariigi aastapäeva tähistatakse riigiküla sillapea likvideerimisega. Neid lahinguid Narva jõel kirjeldab sõjakirjasaatja siiski eemal viibiana, sest nagu ta ise teisal tunnistab asus Eesti diviisi sõjakirjasaatjate rühm vabariigi aastapäeval veel orul ja seepärast ei saanud olla osalised selles suures rabamises. Päev hiljem aga olime juba Narva-Jõesuus ja kuulda, saades riigi Sillamäe vallutamisest, oli mu esimesi käike Narva rindel riigile. Tegin tervitus visiidi 46. rügemendi teise pataljoniülemale kapten Rudolf Pruusile. Sõduritund kasutatakse meeldivat võimalust vabariigi 85. aastapäeva eelvisiiti korrata Tallinnas elavale kolonel Pruusile. Neeveli all sai haavata pataljoni ülem, seal oli palk, oli pataljoniülem ja mina seitsmenda kompaniiülem, siis kui tee sai haavata, siis sain mina hajutiseks pataljoni ülemaks määrati mind. Ja kui viidi meid siis Narva rindele Narva rindele ja sel ajal ülendati ka mind ühtlasi ka kapteniks Toilas väeti meid maha. Ja siis ma esimene asi kohe panin rivisse kõik mehed, pidasin väikse sellise tulise genekese maha, laulsime jälle seda Eestimaa, mu isamaa. Ja, ja siis asukoht oli meil Narva rindel oli riigiküla juures, seal, kus oli see riigiküla sillapea, vasaku põhja poole olid meist norralased, lõuna poole oli meil meist 40 Meil oli 46. rügement, 45. rügement oli lõuna pool, seal, kus Riibalu oli maid ja seal oli kaks suurt Sillamäel, oli ikka teine, oli Siiversi. Vedeles küla levila vedas küla Siiversi ja põhja pool oli riigiküla ja riigiküla seal mina olingi riigiküla kohal, just oli no ja siis, 24. veebruaril. Me likvideerisime siis selle selle sillapea ära. No võib-olla vähe täpsemalt, kuidas see käib ja kõik see käis väga selliselt. Ma kutsusin, mehed koguvad kokku ja määrasin, et ja et selle läbiviijaks on leitnant hunt oma kuuenda kompaniiga, kuuenda kompanii kes oli rohkem põhja pool. Ja seletasin siis ära kuidasmoodi, seda tuleb teha, rullida, rullida ja peamiseks selleks riistaks on granaadid. Sest rinne käib ju niimoodi tšikitsak ja tekivad sellised kohad, kus sa saad varjata. Ja viskab, aga see kompaniiülemhunt määras väga tubli. Rein Rein Männiku. Ja tegi selle asja ära ilusti, mina olin selle käärpikksilma seal üleval oma väikse sellise koht, kus oli hea vaade sinna ja pataljoni ülem asukoht ja jaapandiline maa asukohta. Ja siis kui oli vahepeal tuli teade, et munandid hakkavad otsa saama, siis kohe andsin käsu kätte ja ja siis kui hakkas, see lõpp hakkas tulema ja hakkasid venelased üle jää jooksma jälle kohe suurtükimeestele käsk kätte. Linna panid ja paljud uppusid seal ära, mõned said üle ka, aga vangi sattus 11 inimest, 11 punaarmeelaste ja sealjuures oli selline asi, et natukese aja pärast kui see 11 ma olin ära saatnud sõduriga siis tuli veel üks tuli juurde, üks minu sõdur ja see üks vang veel tulevad minu, mis sellega teha? Et ütleb, ütleb ka niimoodi, et ma siin taga viin kõrvale ja teen kuduks, mina ütlesin, ei saa. Tema on elusalt vangi langenud, jääb ka ellu, mis temale edasi saab, see on jumal teab mis, aga vähemalt Meie sellist vange maha laskma lihtsalt toorelt maha laskma. Kõnel no ja siis läkski, saatis viis sellega taha ära ja kui kaua see lahing kestis? Kaeve Krullimine, see kestis hommiku hakkas peale ja kella viieks oli valmis läbi, aga ei tea seda numbrit, kas keegi on lugenud, aga nii öeldakse, et ligi 300 playPally seal seal oli, selle koha peal on Narva jõe keskel on üks saar ja selle tõttu oli neil kergem sealt nii-ütelda see valitud ja koht valitud üle tulla ja varustada, jah, ja see näitas juba seda, et pärastine juulikuul see venelaste rünnak tervel rindel ületulek oli ka siin jälle selles ja seal sai surma siis leitnant hunt ja veebel Männik, nad olid haavata saanud ja lasid omale kuuli pähe. Niimoodi räägitakse. Kas see on tõsi, seda mina ei tea, sest siis ma olin juba ammu juba.